Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 30.03.2023, Tartu 3-21-1931 X kaebus Tartu Ülikooli 25.05.2021. a protokollis nr SV2020/2021-K100-5 sisalduva hindamisotsuse, apellatsioonikomisjoni 14.06.2021. a otsuse ja vaidluskomisjoni 30.07.2021. a otsuse tühistamiseks ning ülikooli kohustamiseks korraldada uus magistritöö hindamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.07.2022. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus X apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant – X, esindaja Henry Kristoving Vastustaja – Tartu Ülikool, esindaja Martin Pärn
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde juhendaja arvamus kaebaja magistritöö kohta ning apellatsioonkaebuse lisadena esitatud helisalvestis ja selle ümberkirjutus.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.07.2022. a otsus muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 30.03.2023, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.X kaitses 25.05.2021 Tartu Ülikoolis magistritööd „Karistusõigusliku vastutuse kohaldamine maksukuritegude eest Eestis, Lätis ja Soomesˮ. Magistritöö kaitsmiskomisjon hindas kaebaja magistritööd kaitsmise ebaõnnestumise tõttu hindega „Fˮ. Hindamistulemus fikseeriti protokollis nr SV2020/2021-K100-5.
2.X esitas 27.05.2021 Tartu Ülikoolile magistritöö kaitsmise tulemuse peale apellatsiooni. Tartu Ülikooli apellatsioonikomisjon jättis 14.06.2021. a otsusega apellatsiooni rahuldamata ja magistritööle antud lõpphinde muutmata.
3.X esitas 11.07.2021 eelnimetatud otsuse peale apellatsiooni, mille Tartu Ülikooli vaidluskomisjon jättis 30.07.2021. a otsusega rahuldamata.
4.X esitas 23.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palus tühistada Tartu Ülikooli 25.05.2021. a protokollis nr SV2020/2021-K100-5 sisalduva hindamisotsuse, apellatsioonikomisjoni 14.06.2021. a otsuse ja vaidluskomisjoni 30.07.2021. a otsuse ning kohustada ülikooli korraldama uus magistritöö hindamine. Kaebaja põhjendas kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.
4.1.Kaitsmiskomisjon ei hinnanud magistritööd ja selle suulist kaitsmist objektiivselt ja kontrollitavalt. Magistritöö suuline kaitsmine moodustab väikese osa magistritööst, mistõttu ei ole selle ebaõnnestumine magistritööle negatiivse hinde panemiseks piisav. Retsensent hindas magistritööd hindega „Cˮ.
4.2.Hindamisotsuse tegemisel ei järgitud põhjendamiskohustust. Kaebajale pole teada, kuidas kujunes lõplik magistritöö hinne ja kuidas hindas tööd juhendaja. Kaitsmise ajal kehtinud magistritöö kaitsmise korra p-de 4.4 ja 4.5. kohaselt pidanuks kaitsmiskomisjon suulise kaitsmise järel koostama protokolli, milles tulnuks näidata detailsete hindamiskriteeriumite põhiselt, kuidas kaebaja hinne kujunes. Kaitsmiskomisjoni protokolli koostamisel ei ole neid tingimusi järgitud. Kaitsmisprotokollis on üksnes üldsõnaline märge „puudulikud teadmised valdkonnast”. Kaitsmiskomisjoni esimehe 31.05. ja 08.06.2021. a kirjavahetuses esitatud põhjendused ei saa asendada protokolli.
4.3.Kaitsmiskomisjon ei lähtunud hinnangut andes magistritöö seisukohtadest, vaid kontrollis kaebaja varasemalt läbitud ainetes omandatud teadmisi. Komisjoni liikmed esitasid küsimusi, mis ei olnud seotud magistritöö teemaga. Kaebaja kirjutas magistritöö maksuõigusest, paljud küsimused olid suunatud aga karistusõiguse ja kohtumenetluse valdkonna teadmiste kontrollile, mis oma sisult olid oluliselt laiemad magistritöös analüüsitud valdkonnast. Samuti keskendus kaitsmiskomisjon väärtegu puudutavatele küsimustele, kuigi töö teema puudutas maksukuritegusid.
4.4.Kaebaja tegi kaitsmisel nõutava ettekande ja vastas esitatud küsimustele. Väide kaitsmise täieliku ebaõnnestumise kohta on üldsõnaline ja väär. Samuti on arusaamatu kaitsmiskomisjoni esimehe kirjas väljendatud seisukoht, et kaebajal puuduvad alusteadmised valdkonnast.
4.5.Hindamisotsus on õigusvastane, kuna õigusteaduskonna magistritöö ainekava ja magistritöö kaitsmise kord ei ole kooskõlas haridus- ja teadusministri 16.08.2019. a määrusega nr 36 „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kordˮ. Magistritöö ainekavas ei ole detailseid hindamiskriteeriume välja toodud. Apellatsiooni- ja vaidluskomisjoni otsused ja menetlused ei olnud erapooletud. Kaebajal ei võimaldatud tutvuda komisjoniliikmete arvamustega. Samuti ei võimaldatud kaebajale apellatsiooni- ja vaidluskomisjoni menetluses suulist ärakuulamist.
4.6.Apellatsioonikomisjoni menetluses ei järgitud kaitsmise ajal kehtinud Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (ÕKE) p-s 215 sätestatud komisjoni koosoleku protokolli koostamise kohustust. Samuti oli kaks komisjoni liiget ülikoolis kaitsmiskomisjoni esimehega alluvusvahekorras, mistõttu on nende erapooletus kaheldav. Apellatsioonikomisjonis ei olnud
liiget, kes oleks spetsialiseerunud lisaks karistusõigusele ka haldusõigusele tervikuna või maksuõigusele. Lisaks osales apellatsioonimenetluses üks liige, kes ei ole karistusõiguse spetsialist. Apellatsioonikomisjon ei järginud otsuse tegemisel tähtaega.
4.7.Vaidluskomisjoni menetlus oli kallutatud ja menetlusreegleid eirav. Küsitav on, kas menetlus üldse toimus. Komisjoni üks liige on märgitud koosolekust osavõtjaks, kuid hiljem väideti, et teda ei õnnestunud kätte saada. Komisjoniliikmete arvamusi pole protokollitud, seega on menetluse õiguspärasus kaheldav.
5.Tartu Halduskohus jättis 22.07.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ja tühistas halduskohtu 18.07.2022. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Kaebaja vaidlustas hindamisotsust, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa anda sisulist hinnangut kaebaja magistritöö sisule. Samuti ei saa kohus vastustaja eest teostada kaalutlusõigust (HKMS § 158 lg 3). Kohus kontrollib, kas kaebaja magistritöö hindamisel on kinni peetud menetlusreeglitest ja kas esineb ilmselgeid kaalumisvigu.
5.2.Magistritöö hindamisel tuli lähtuda õigusteaduskonnas kehtinud hindamiskriteeriumitest. Arvestades, et õigusteaduskonna õppekavad on akrediteeritud, siis ei ole oluline, kas ainekava on sõnastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitud detailsusastmega või mitte. Kohus möönab, et magistritöö ainekava hindamiskriteeriumid on sõnastatud üsna üldsõnaliselt ning neid tuleks võimaluse korral täpsustada, kuid kehtestatud hindamiskriteeriumid on siiski koosmõjus magistritöö hindamise korraga piisavad hindamaks, kas kaebaja magistritöö hinde kujunemine suulise kaitsmise tulemusel on nõuetekohane või mitte.
5.3.Kaitsmiskomisjon võib ka sisult positiivse hinde väärilist kirjalikku magistritööd hinnata ebaõnnestunud suulise kaitsmise korral negatiivse hindega. See tuleneb magistritöö kaitsmise korra p-st 4.3, mis näeb ette, et magistritöö hindamisel lähtub kaitsmiskomisjon töö sisu ja vormi vastavusest õigusteaduskonnas kehtestatud õpilastööde nõuetele, juhendaja ja retsensendi hindamisettepanekutest ning üliõpilase oskusest kanda ette oma töö põhiseisukohti, vastata esitatud küsimustele ja argumenteerida oma seisukohti. Nimetatud sättest tuleneb, et retsensendi ja juhendaja hindamisettepanekud ei ole kaitsmiskomisjonile siduvad ning ühelegi tingimusele ei ole ette nähtud kindlat kaalu. Seega ei oma määravat tähtsust asjaolu, et juhendaja ja retsensendi hindamisettepanekud olid positiivsed. Magistritöö suulise kaitsmise eesmärgiks on lisaks töö sisulisele kontrollile ka üliõpilase argumenteerimise ja oma seisukohtade kaitsmise oskuse ning valdkonna üldise tundmise hindamine.
5.4.Magistritööde kaitsmise korra p 4.1 kohaselt toimub magistritööde kaitsmine avaliku akadeemilise väitlusena. Magistritöö kaitsmise kord ja magistritöö ainekava ei võimalda asuda seisukohale, et kõik kaitsmiskomisjoni liikmete esitatavad küsimused peavad piirduma kitsalt vaid magistritöö analüüsiobjektiga ega tohi puudutada sellega seonduvaid kaudsemaid teemasid. Akadeemilisele väitlusele on iseloomulik, et oma seisukohti tuleb põhjendada ning vajadusel neid siduda ka teiste õigusvaldkondade teemadega, mitte kitsalt üksnes magistritöö analüüsiobjektiga. Lõputöö akadeemilise kaitsmise puhul on tavapärane, et kui kaitsmiskomisjonil tekib töö või suulisel kaitsmisel kaitsja antud vastuste pinnalt kahtlus, kas töö kaitsja teadmised magistritööga seotud valdkonna põhialustest vastavad nõutavale tasemele, siis võivad kaitsmiskomisjoni esitatavad küsimused hõlmata magistritöö kitsast teemast laiemat teemaderingi.
5.5.Vaidlustatud protokoll ei vasta nõuetele, sest selles on lõputöö ja kaitsmise kohta esitatud üksnes ühelauseline hinnang (puudulikud teadmised valdkonnas) ja määratud hinne „F“ (puudulik). Kuna protokollis ei ole esitatud põhjendusi, millest nähtuks kaitsmisel esinenud puudujäägid ning hinde kujunemise viis, siis ei ole vastustaja täitnud enda kehtestatud põhjendamisnõuet ning hindamisotsus on formaalselt õigusvastane.
Kaitsmisel esinenud puudused on siiski avatud kaitsmiskomisjoni esimehe 31.05. ja 08.06.2021. a e-kirjades, mis edastati apellatsioonikomisjonile.
5.6.Vastava teabe saamisel ei pidanud apellatsioonikomisjon vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega vastuväidete esitamiseks. Kaebaja sai oma põhjalikud vastuväited kaitsmiskomisjoni tegevusele esitada alles apellatsioonikomisjoni otsust vaidlustades. Sellisel viisil tegutsemine on käsitletav HMS § 40 mõttes ärakuulamisõiguse rikkumisena apellatsioonimenetluses. Kohtul ei ole põhjust siiski kahelda selles, et kaitsmiskomisjon lähtus magistritöö suulise kaitsmise järel kaebaja magistritööle hinde määramisel kaitsmiskomisjoni esimehe eelnimetatud e-kirjades märgitud põhjendustest. Kaebaja suulisel kaitsmisel toimunut ei ole sõnasõnalt võimalik kohtumenetluses rekonstrueerida. Seetõttu peab kohus tuginema kaitsmiskomisjoni esimehe kokkuvõttele ning vaidlustatud otsustes kajastatule ning kaebaja vastuväidetele.
5.7.Kaitsmise ebaõnnestumise põhjuseks oli esmajoones see, et kaitsmiskomisjoni liikmete hinnangul esinesid kaebajal alusteadmistes suured puudujäägid ning samuti esinesid olulised puudused kaitsmiskomisjoni liikmete küsimustele vastamisel. Arvestades, et magistritöö kaitsmine on viimane aste, mille sooritamise tulemusena väljastatakse kaebajale lõputunnistus ning õppekava loetakse täies ulatuses täidetuks, ei ole selle raames lõputööga seotud alusteadmiste kontrollimine põhjendamatu või meelevaldne.
5.8.Ebaõige on kaebaja seisukoht, et tema magistritöö oli kirjutatud maksuõigusest. Maksupettuste eest karistusõigusliku vastutuse kohaldamine hõlmab iseenesest nii maksuõiguse kui karistusõiguse normide rakendamist. Magistritööst nähtub selgelt, et peaasjalikult on analüüsitud just karistusõigusliku vastutuse eelduste asjakohasust ja muutmisvajadusi maksukuritegude puhul. Samuti on magistritöös kasutatud kohtupraktikana viidatud peaasjalikult just kriminaalasjade kohtupraktikale, sh suures ulatuses Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele. Seega on kaebaja magistritöö olemuslikult siiski karistusõiguse valdkonda kuuluv. Töö teemast tulenevalt ei saa pidada asjakohatuks komisjoni liikmete küsimusi selle teemaga seonduva väärteo korras karistamise võimaluste ja viiside kohta. Komisjoni liikmete küsimused, sh alla 40 000 euro jääva maksukahju puhul pädeva kohtu ja väärteo korras karistamise võimalikkuse ja tingimuste kohta, seondusid piisaval määral magistritöö sisuga.
5.9.Kohtumenetluses on kaebaja asunud väitma, et ta tegelikult ei vastanudki suulisel kaitsmisel, et alla 40 000 euro jäävad maksupettused pole karistatavad, vaid märkis, et neile järgneb väärteo korras vastutus. Kohtu hinnangul on väheusutav, et kaitsmiskomisjoni esimehe kirjas väljendatu ei kajasta adekvaatselt kaitsmisel toimunut ning kaebaja vastuste adekvaatset kokkuvõtet. Magistritöös viidatud teiste riikide praktikat ja tehtud järelduste asjakohasust puudutavad etteheited kaebajale seonduvad selgelt magistritöö sisulise osaga ning kohtul ei ole alust kahelda kaitsmiskomisjoni hinnangu paikapidavuses. Hindamisotsuse piiratud kohtuliku kontrolli ulatust arvestades ei saa kohus seda ka detailselt hinnata.
5.10.Kaitsmiskomisjoni esimehe kirjas välja toodud puudused koosmõjus on piisavad magistritöö hinde kujunemise mõistmiseks. Kaitsmiskomisjonil on hinde kujundamisel lai kaalumisruum. Kaebaja suulise kaitsmise tulemusena määratud hinnet ei saa pidada meelevaldseks või hindamiskriteeriumitega olulisel määral vastuolus olevaks. Kaitsmiskomisjon ei rikkunud kaebaja soorituse hindamisel proportsionaalsuse nõuet. Kaitsmiskomisjoni tegevuses esinenud puudusi (mittenõuetekohase protokolli koostamine) ei saa antud juhul käsitleda hindamisprotsessi sedavõrd ulatusliku rikkumisena, mis tooks kaasa kaebuse rahuldamise (HMS § 58).
5.11.Apellatsioonikomisjon eksis menetlusreeglite vastu, sest ei koostanud ÕKE p-s 215 sätestatud komisjoni koosoleku protokolli. Apellatsioonikomisjon oleks pidanud andma kaebajale võimaluse esitada kaitsmiskomisjoni esimehe esitatud põhjendustele vastuväiteid ning seeläbi on kaebaja ärakuulamisõigust rikutud. Need menetluslikud minetused ei oma selles
asjas siiski määravat tähtsust (HMS § 58). Kaebaja sai oma põhiseisukohad hindamisotsuse õiguspärasuse kohta esitada apellatsioonis ning apellatsioonikomisjon võttis need oma otsuse tegemisel aluseks. Otsuse tegemisel on arvestatud asjakohaste materjalidega ning kohtule pole äratuntav kaebaja viidatud uurimispõhimõtte rikkumine. Ükski kaebaja välja toodud asjaolu ei kinnita, et apellatsioonkomisjoni liikmed oleksid teinud otsuse kallutatult. Ainuüksi alluvussuhe ei anna alust kahelda komisjoni liikme usaldusväärsuses, professionaalsuses ja erapooletuses.
5.12.Vaidluskomisjoni koosseisus oli 8 liiget, mis vastab ÕKE p 210 nõuetele. Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisel osaleb vähemalt 6 liiget. Komisjoni protokollist nähtub, et otsustamisel osales 7 liiget, 1 liige ei hääletanud. Otsus tehti konsensuslikult, seega võeti otsus vastu nõutavat kvooruminõuet järgides (ÕKE p 213). Seega ei oma otsuse kehtivuse ja õiguspärasuse seisukohalt tähtsust, kas üks mittehääletanud komisjoni liige oli kohustatud hääletama ja kas ta reaalselt komisjoni menetluses osales. Vaidluskomisjoni koosoleku protokollis on menetluse käik ja liikmete arvamused ning hääletustulemused võetud üldsõnaliselt kokku ning täpsemalt on vaidluskomisjoni seisukohad nähtavad otsusest. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vaidluskomisjoni liikmetele saadeti asjakohane dokumentatsioon ning liikmed said avaldada arvamust elektroonses vormis toimunud koosolekul. Miski ei kinnita kaebaja kahtlust, et komisjoni liikmed olid kallutatud ning et vaidluskomisjonis menetlust sisuliselt ei toimunud.
5.13.ÕKE ei näe ette, et apellatsiooni- ja vaidluskomisjoni koosoleku protokollid peaksid kajastama iga liikme arvamust eraldi või olema vormistatud stenogrammi vormis, lubatud on komisjoni liikmete koondarvamuse esitamine ning seda ka lühivormis. Ka kaitsmiskomisjoni liikmete arvamuste koondamine ühte dokumenti on lubatav. ÕKE koosmõjus HMS § 37 lg-ga 1 ei anna kaebajale subjektiivset õigust tutvuda iga komisjoni liikme arvamusega eraldi. HMS § 37 lg 1 nõude täitmiseks on piisav, kui tagatud on komisjonide tegevuse kohta koostatud protokollidega tutvumine. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud.
5.14.Vaidlustatud hindamisotsuse ning sellele järgnenud apellatsioonide kohta tehtud otsuste õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust see, kas ja mil viisil saab kaebaja uuesti magistritöö esitada ja milliseid parandusi peaks ta tulevikus lõputöös ja kaitsmiseks ettevalmistamisel tegema. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vastustajal puudub õigus nõuda kaebajalt uue magistritöö kirjutamist, sest magistritöö hinnati hindele „C“. Kaebaja magistritöö hinnati suulise kaitsmise tulemusena hindele „F“ ehk kaebaja ei läbinud ainet.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22.07.2022. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
6.1.Vastustajal puuduvad nii magistritöö kui ka suulise kaitsmise hindamisel selged reeglid. Ainekavasse on kopeeritud õpiväljundid määrusest nr 36. Kui puuduvad reeglid, mille järgi hindamine toimub, siis ei saa hindamine olla kontrollitav, objektiivne ega õiglane. See, et vastustaja õppekavad on akrediteeritud, ei tähenda, et vastustaja hindab üliõpilasi kooskõlas haridus- ja teadusministri määrusega nr 36.
6.2.Magistritöö hindamisel ei ole kinni peetud menetlusreeglitest ning esineb ilmselgeid kaalumisvigu, samuti on küsitav, kas kaalumist kaebaja magistritöö hindamisel üldse toimus. Kaebajale ei ole siiani teada, kuidas suulise kaitsmise hinne lõplikult hindamiskriteeriumite ja magistritöö kaitsmise korra järgi kujunes – puuduvad kaalutlused, komisjoni liikmete arvamused, juhendaja arvamus.
6.3.Hiljem esitatud põhjendused oleksid õiguslikult asjakohased ainult siis, kui need oleksid seotud hindamiskriteeriumite ja magistritöö kaitsmise korras sätestatud suulise kaitsmise hinde kujunemise osakaaludega (põhiseisukohtade esitamine, küsimustele vastamine jne).
Magistritöö kaitsmiskomisjoni esimehe kirjas esitatud põhjendused ei ole seotud ühegi hindamiskriteeriumi ega muu vastustaja poolt kehtestatud reegliga, sest reegleid sisuliselt polnud ega ole siiani. Samuti pole vastustaja tõendanud, et kaebaja on vastavaid seisukohti väljendanud. Eluliselt ei ole usutav, et kaitsmiskomisjoni esimehel oli suulisel kaitsmisel öeldu meeles märgatava ajalise intervalli järgselt. Seda kinnitab ka kaebaja esitatud helisalvestis, kus tegelikkus oli hoopis vastupidine.
6.4.Halduskohus väljus kaebuse piiridest, kui asus magistritöö hinde kõrval hindama ka kaebaja õigusalaseid alusteadmisi. Väide, nagu esineksid kaebaja õigusalastes alusteadmistes suured puudujäägid, on läbinisti väär. Kaebaja hinded on olnud üle keskmise, milleks on 4,09 (vastab hindele „B”).
6.5.Halduskohus hindas magistritöö suulist kaitsmist ja kaebaja õigusalaseid alusteadmisi läbi magistritöö kaitsmiskomisjoni esimehe nägemuse. Halduskohus asus selgelt vastustaja poolele, lugedes komisjoni esimehe väited tõeseks, kuid kaebaja väiteid mitte, kuigi kaebaja enda väiteid tõenditega tõendas. Halduskohus asus põhjendamatult seisukohale, et vastustaja tegevus magistritöö hindamisel oli formaalselt õigusvastane, kuid sisuliselt õiguspärane.
6.6.Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et juhendaja ja retsensendi hinded ja kirjalik töö ei oma hindamisel määravat tähtsust. Magistritöö ainekava kohaselt võetakse magistritöö hinde kujunemisel arvesse töö vastavust õpieesmärkidele, oskust oma töö tulemusi esitada ja oskust oma töö tulemusi kaitsta. Hinne kujuneb juhendaja, retsensendi ja komisjoni arvamuse alusel ning arvestades suulist kaitsmist. Seega põhirõhk ei saa olla suulisel kaitsmisel.
6.7.Suulisel kaitsmisel esitatud küsimused peavad olema suunatud kitsalt magistritöö analüüsiobjektile, sest magistritöö kirjutatakse kitsal teemal. Halduskohtu seisukoht, et kaitsmiskomisjoni esitatavad küsimused võivad hõlmata magistritöö teemast laiemat teemaderingi, ei ole õige.
6.8.Kaebaja ei nõustu halduskohtuga laia kaalumisruumi osas. Hindamiskriteeriumid seavad laiale kaalumisruumile kindlad piirid, kuid hindamiskriteeriume vastustaja magistritöö ainekavas ei ole.
6.9.Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et alluvussuhe ei anna alust kahelda apellatsioonikomisjoni liikmete usaldusväärsuses, professionaalsuses ja erapooletuses. Reaalne elu näitab, et kui töötajad soovivad samas asutuses töötamist jätkata, siis praktiliselt mitte keegi ei julge kritiseerida ülemuse tegemata tööd.
6.10.Pole tõendatud, et vastustaja vaidluskomisjoni liikmetele esitati asjakohane dokumentatsioon. Hetkel viitab kõik sellele, et vaidluskomisjoni menetlus toimus erapoolikult. Jääb arusaamatuks, mille alusel väidab halduskohus, et asjakohane dokumentatsioon esitati vaidluskomisjoni liikmetele.
7.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Alusetu on kaebaja väide, et magistritöö ainekaval puuduvad hindamiskriteeriumid ja selle tõttu ei olnud kaebajat võimalik erapooletult ja õiglaselt hinnata. Ka halduskohus leidis, et magistritöö ainekava hindamiskriteeriumid koosmõjus magistritöö hindamise korraga olid piisavad hindamaks, kas kaebaja magistritöö hinde kujunemine suulise kaitsmise tulemusel oli nõuetekohane või mitte. Halduskohus leidis õigesti, et suulise kaitsmise eesmärgiks on lisaks töö sisulisele kontrollile ka üliõpilase argumenteerimise ja oma seisukohtade kaitsmise oskuse ning valdkonna üldise tundmise hindamine. Kaebaja ei saanud negatiivset tulemust lõputöö kaitsmisel eksamiprotokolli hilisema vormistamise ega muu formaalse rikkumise tõttu. Negatiivse tulemuse põhjuseks oli kaebaja ebaõnnestumine suulisel kaitsmisel.
8.Kaebaja esitas ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles rõhutas täiendavalt järgmist.
Vastustaja on magistritöö ainekavasse hindamiskriteeriumite nime all kopeerinud määrusest nr 36 hindamisskaala (seda kinnitab määruse § 5 pealkiri „Hindamisskaalad”). Vastustaja ei suuda eristada, et mis on hindamiskriteerium, mis on õpiväljund ja mis on hindamisskaala. Kaitsmiskomisjon ületas oma volitusi, kui hindas kaebaja magistritöö puudulikuks ilma hindamiskriteeriumiteta. Kaebajat ei ole magistritöö hindamise põhimõtetest ja hinde kujunemise metoodikast enne magistritöö suulist kaitsmist teavitatud. Kaebajat ei ole teavitatud ei enne õppetöö algust ega ka hiljem, millised on hindamiskriteeriumid magistritöö aines. Õigusteaduskonna uurimis- ja magistritööde juhendamise korra p 4.2.7. kohaselt on magistritöö juhendaja kohustatud andma enne töö kaitsmist kaitsmiskomisjonile argumenteeritud ja objektiivse hinnangu juhendatud tööle. Juhendaja arvamus peaks sisaldama põhjalikke kaalutlusi, kuid magistritöö juhendaja J. Ginteri arvamuses need puuduvad. Halduskohus asus lubamatult hindama kaebaja magistritööd ja nn alusteadmisi (TlnRKK 02.03.2017. a otsus asjas nr 3-14-51542, p 14).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab uurimisprintsiibist lähtuvalt asja materjalide juurde vastustajalt välja nõutud J. Ginteri (juhendaja) arvamuse kaebaja magistritöö kohta ning apellatsioonkaebuse lisadena esitatud helisalvestise ja selle ümberkirjutuse.
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses ja täiendavas seisukohas toodud väited ei anna alust halduskohtu 22.07.2022. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohus on otsuses objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on toodud ka põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid või tõendeid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Halduskohus märkis Riigikohtu 04.03.2013. a otsusele viidates õigesti sellele, et hindamisotsustuse olemusliku eripära tõttu ei laiene sellistele otsustustele eelkõige põhjendamisnõuded HMS-i tavapärases tähenduses, vaid hindamisotsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ülikooli kehtestatud normidest ning väljakujunenud akadeemilistest tavadest. Käesoleval juhul oli selliseks hindamisotsuseks 25.05.2021. a protokollis nr SV2020/2021-K100-5 sisalduv kaitsmiskomisjoni otsus, millega hinnati kaebaja magistritööd hindega „Fˮ (puudulik). On tõsi, et halduskohus tuvastas kõnealust otsust hinnates ka selle, et vastustaja rikkus iseenda kehtestatud reegleid (magistritöö hindamise korra p 4.4.), sest kaitsmisprotokoll ei olnud nõuetekohane, millega seeläbi rikuti korrast tulenevat põhjendamiskohustust ja seeläbi ka kaebaja ärakuulamisõigust. Samas leidis halduskohus igati põhjendatult, et nimetatud puudused ei anna siiski alust hindamisotsuse tühistamiseks, sest kaitsmiskomisjoni põhjendused ehk komisjoni arvates kaebaja magistritöö kaitsmisel ilmnenud puudused toodi välja kaitsmiskomisjoni esimehe 31.05.2021. a ja 08.06.2021. a e-kirjades (I kd, lk 180) ning nendega seotud vastuväited sai kaebaja esitada vaidluskomisjonile ja kohtul pole alust arvata, et kõnealustes e-kirjades toodud põhjendused ei ole needsamad põhjendused, mille tõttu hinnati kaebaja magistritööd hindega „F“. Ringkonnakohus märgib, et tagasisidet
kaitsmise tulemuse kohta sai kaebaja komisjoni esimehelt juba 26.05.2021 ning selles e-kirjas (I kd, lk 42) tõi A. Soo samuti välja hilisemalt esitatuga haakuva põhjenduse, mille kohaselt: „/..../on komisjoni tungiv soovitus ennast kurssi viia õiguskaitseasutuste süsteemiga (sh erinevate kohtute pädevusega) ning karistusõiguse aluspõhimõtetega. Teie põhiteadmistes on niivõrd suured lüngad, et neid täitmata ei ole Teil võimalik magistritööd õigusteaduskonnas edukalt kaitsta.“ Riigikohtu 29.11.2012. s otsusest asjas nr 3-3-1-29-12 p-st 20 tuleneb seisukoht, et ka juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel, võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et tuvastades vastustaja poolt tema enda kehtestatud normide rikkumise (protokollis märkida töös ja/või töö kaitsmisel ilmnenud puudused), pidi halduskohus vaidlusaluse hindamisotsuse kindlasti tühistama.
11.1.Samuti ei saa halduskohtu hinnangust, et kuigi kaitsmiskomisjoni esimehe kirjas nähtuv iga puudus eraldi ei ole sedavõrd raske, et õigustaks magistritöö hindamist negatiivse hindega, tuleb esinenud puudusi hinde määramisel arvestada koosmõjus, järeldada seda, et kaebaja on järelikult igas hinnatavas elemendis miinimumtaseme saavutanud ja jääb arusaamatuks, miks halduskohus sellisel juhul vastavat otsust ei tühistanud. Halduskohus märkis vaidlusaluse otsuse p-s 30 õigesti, et kuna kaitsmiskomisjonil on hinde kujundamisel lai kaalumisruum ning kaitsmiskomisjoni esimehe kirjas kajastatud puudused on koosmõjus piisavalt olulised, et seada kahtluse alla kaebaja teadmised karistusõiguse põhikontseptsioonide tundmises ning võttes arvesse, et kaitsmisel esitatud küsimused olid piisaval määral seotud kaitstava magistritöö teemaga ja asjakohase õigusharuga (karistusõigus), siis ei ole vastustaja teinud magistritöö hindamisel selliseid vigu, mis tingiksid vaidlustatud hindamisotsuse tühistamise.
11.2.Mis puudutab veel kaitsmiskomisjoni põhjendusi, siis selles on tõesti märgitud ka selline lause: “Eredalt jäi ka meelde selgitus, et väärteovastutus ei kujuta endast üldse karistusõiguslikku vastutust, mistõttu üliõpilane mitmel korral kinnitas, et alla 40 000 euro suuruse kahju tekitanud käibemaksupettuse eest karistusõiguslikku vastutust ei olegi ette nähtud.” Halduskohus leidis vaidlusaluse põhjenduse kohta, et on väheusutav, et kaitsmiskomisjoni esimehe kirjas väljendatu ei kajasta adekvaatselt kaitsmisel toimunut ning kaebaja vastuste adekvaatset kokkuvõtet, mistõttu ei pea halduskohus kaebaja vastupidist väidet usutavaks.
11.3.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et kaitsmiskomisjoni selle põhjenduse ja halduskohtu hinnangu lükkab ümber apellatsioonimenetluses esitatud helisalvestis, millelt on tõesti kuulda, et A. Kangur küsib kaebajalt: “Ma küsin siis Teie käest niimoodi: Kas Eestis kehtiva õiguse kohaselt maksupettus alla 40 000 euro ei ole üldse karistatav või?” Ja kaebaja vastab: “Ei niimoodi ei ole! Aga sellele järgneb väärteo vastutus.” Ringkonnakohtu arvates ei lükka siiski ka nimetatud helisalvestis sellisena, nagu see on esitatud, ümber komisjoni hinnangut, et kaebajal puuduvad alusteadmised valdkonnast, milles ta töö kirjutas, kuna ta sisuliselt ei osanud vabalt karistusõiguse põhimõistetega opereerida ja ei teinud vahet puhtalt haldusõiguslikel maksuõiguse rikkumistel ning süütegudel. Kui asja materjalidest nähtuvalt kestis kaebaja magistritöö kaitsmine komisjoni ees üle poole tunni, siis esitatud helisalvestis hõlmab sellest üksnes 14 minutit ja lõpeb täpselt selles kohas, kus kaebaja vastab A. Kangurile, et: “Ei niimoodi ei ole! Aga sellele järgneb väärteo vastutus.” Seega pole tegemist magistritöö kaitsmise helisalvestisega, vaid üksnes suulise kaitsmise ühe osa helisalvestisega, mis ei näita, kuidas kaebaja ja komisjoni liikmete diskussioon pärast eelnimetatud vastust edasi kulges ja kas kaebajalt küsiti selle vastuse pinnalt midagi samasisulist uuesti ning mis ta siis vastas. Komisjoni põhjenduste kohaselt oli kaebaja kaitsmise käigus mitu korda kinnitanud, et alla 40 000 euro suuruse kahju tekitanud käibemaksupettuse eest karistusõiguslikku vastutust ei olegi ette nähtud.
Samuti ei lükka kõnealune helisalvestis ümber ülejäänud kaitsmiskomisjoni põhjendusi selle kohta, miks kaebaja lõputöö hinnati hindega „F“, s.h seoses magistritöö sisuga seonduvaid põhjendusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka ringkonnakohtule esitatud helisalvestis selline tõend, mis tõendaks kaebaja väidet, et ta oleks pidanud kaitsmise tulemusena saama magistritöö lõplikuks hindeks vähemalt hinde “C”, sest ta tõi välja oma magistritöö seisukohad ja vastas kindlalt küsimustele, mis tähendab, et tema alusteadmistes karistusõiguse valdkonnast ei esinenud puudujääke. Kõnealune helisalvestis tõendab ringkonnakohtu hinnangul pigem vastustaja ja halduskohtu seda seisukohta, et A. Kangur ei kasutanud kaebajale küsimusi esitades ja vahel tema vastuseid katkestades kaebaja suhtes üleolevat ja ründavat stiili.
12.Lähtudes asja materjalidest ja halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustest ei ole ringkonnakohtul samuti alust asuda seisukohale, et Tartu Halduskohus asus otsust tehes selgelt vastustaja poolele, arvestades kaitsmiskomisjoni esimehe A. Soo e-kirjades välja toodud põhjendusi, kuid jättes kaebaja vastuväited arvestamata, kuigi kaebaja neid enda väidete kohaselt kirjalike tõenditega tõendas. Nagu juba märgitud, on halduskohtu vaidlusaluses otsuses objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnatud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta, samuti pole asja materjalidest lähtudes alust järelduseks, et halduskohus jättis arvesse võtmata kaebaja tõendatud väited või seisukohad.
13.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et magistritöö hindamisel esines ilmselgeid kaalumisvigu, samuti on küsitav, kas kaalumine magistritöö hindamisel üldse toimus, sest kaebajale ei ole senini teada, kuidas suulise kaitsmise hinne lõplikult hindamiskriteeriumite ja magistritöö kaitsmise korra järgi kujunes, kuna puudusid kõigi komisjoni liikmete arvamused ning juhendaja arvamus. Kaitsmiskomisjoni esimehe e-kirjades välja toodud puudused koosmõjus ning ka apellatsioonimenetluses (komisjoni 14.06.2021. a otsus) esitatud põhjendused on olnud piisavad magistritöö hinde kujunemise mõistmiseks, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide selle kohta, et ta ei ole käesoleva ajani aru saanud, mis põhjusel hinnati tema magistritööd hindega „Fˮ (puudulik). See, et kaitsmiskomisjoni kõik liikmed ei ole eraldi kirjalikult avaldanud oma seisukohta kaebaja magistritöö hinde kujunemise põhjuste kohta ja see, et põhjendustes ei toodud välja magistritöö juhendaja arvamust kõnealuse töö kohta, ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist oleks ilmselge kaalumisveaga hindamisotsuse tegemisel. ÕKE p 137 ja magistritööde kaitsmise korra p 3 räägivad kaitsmiskomisjonist kui kollegiaalsest organist, kes magistritööd kaitsmisel hindab ning neis aktides ei ole sätestatud nõuet, et kaitstavale magistriööle peaksid hinnangu andma kõik komisjoni liikmed eraldi ja soovitavalt kirjalikult. Riigikohus on riigieksami tulemuse vaidlustamisega seonduvas 05.03.2009. a määruses asjas nr 3-3-1-97-08 p-s 11 märkinud, et: „Lisaks mõjutavad kirjandi hinnet mitmed subjektiivset hindamist nõudvad aspektid, mida kirjandi peale ei märgita (nt kirjandi teemakohasus, teema avatus, analüüsioskus, oskus kasutada teadmisi ning esitada teemakohaseid näiteid, teksti isikupärasus jms). Hindamisotsuse terviklikku põhjendust ei pruugi otsuse adressaat seega teada saadagi.“ Nimetatud seisukoht on asjakohane ka käesolevas vaidluses, kuna 25.05.2021. a protokollis sisalduv hindamisotsus on samuti selline kollegiaalse organi otsustus, mille terviklikku kujunemist ja kõiki põhjendusi ei ole kaitsmiskomisjoni tööprotsessi arvestades (hindamine toimub komisjoni kinnisel nõupidamisel) ilmselt võimalik magistritöö kaitsja jaoks lõpuni avada. Samuti ei saa sellest, et kaitsmiskomisjoni põhjendused edastas apellatsioonikomisjonile oma e-kirjadega komisjoni esimees A. Soo, teha järeldust, et see on üksnes komisjoni esimehe arvamus, mis ei tähenda, et kõik komisjoni liikmed olid samal seisukohal. Asja materjalidest nähtuvalt märgiti 25.05.2021. a kaitsmise protokolli komisjoni otsusena hinne „F“- puudulik (puudulikud teadmised valdkonnast). Kuna kaitsmiskomisjon on kollegiaalne organ, siis pidid hindamisotsuse tegemiseks ja avaldamiseks sellise tulemusega nõus olema kõik komisjoni
liikmed. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kaebaja väide, et hetkel on tehtud ühe isiku arvamuse põhiselt tema suhtes negatiivne lõpphindamine. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud kaebaja magistritöö juhendaja J. Ginteri arvamuse kohaselt oli töö tase rahuldav ning hinne „D“. ÕKE p 136 järgi hinnatakse lõputööd avalikul kaitsmisel ning p 137 järgi hindab lõputöö kaitsmise tulemusi lõplikult kaitsmiskomisjon. Seega ei ole välistatud ka olukord, kus kaitsmiskomisjon hindab avalikul kaitsmisel lõputööd teisiti, kui seda on eelnevalt teinud näiteks üliõpilase magistritöö juhendaja ja retsensent. J. Ginter oli üks kaebaja magistritöö kaitsmiskomisjoni liikmetest.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja väited, mille kohaselt olid õigusteaduskonna magistritöö ainekava hindamiskriteeriumid üldsõnalised, kuigi kaitsmise hetkel kehtis määruse nr 36 § 4 lg-st 2 tulenev nõue suurema detailsusega hindamiskriteeriumitele, mistõttu rikkus vastustaja kehtiva määruse nr 36 nõudeid ning ka asjaolu, et vastustaja õppekavad on akrediteeritud, ei tähenda, et vastustaja hindas üliõpilasi kooskõlas viidatud määruse nõuetega ja juhul, kui puuduvad reeglid, mille järgi hindamine toimub, siis ei saa hindamine olla ka kontrollitav, objektiivne ja õiglane. Määruse nr 36 § 4 lg 2 sätestas 2021. a mais tõesti, et hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust ning, et hindamiskriteerium on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega. Kaebaja magistritööd tuli siiski hinnata TÜ-s selle kohta kehtestatud aktide, mitte määruses nr 36 antud hindamiskriteeriumi mõiste ja sisu järgi. ÕKE p 431 kohaselt sisalduvad hindamiskriteeriumid ainekavas. Magistritöö ainekavas kirjeldatud lõpliku hinde kujunemise metoodika oli alljärgnev: hindamine (A-F) toimub suulise kaitsmise vormis; kaitsmise korda reguleerib ÕKE V.6; magistritööde kaitsmise kord teaduskonnas on kättesaadav arvutivõrgus; magistritöö hindamisel arvestatakse töö vastavust õpieesmärkidele, oskust oma töö tulemusi esitada ja oskust oma töö tulemusi kaitsta; hinne kujuneb juhendaja, retsensendi ja komisjoni arvamuse alusel ning arvestades suulist kaitsmist. Hindamiskriteeriumides on viidatud ÕKE-le, mille p 93.6 kohaselt tähistab hinne „F“ olukorda, kus õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel. Seega ei ole alust kaebaja väitel, et kui ülikoolis puudusid reeglid, mille järgi hindamine toimub, siis ei saanud ka hindamine olla kontrollitav, objektiivne ja õiglane ega ka väitel, et kaitsmiskomisjon ületas oma volitusi, kui hindas kaebaja magistritöö puudulikuks ilma hindamiskriteeriumiteta. Ringkonnakohus nõustub eeltoodu pinnal halduskohtu ja vastustajaga, et magistritöö hindamiskriteeriumid olid ainekavas esitatud selliselt, et võimaldasid komisjonil lõputööd hinnata ja hinnata ka seda, kas kaebaja magistritöö hinde kujunemine suulise kaitsmise tulemusel oli nõuetekohane või mitte. Veel detailsemate hindamiskriteeriumide puudumine ei ole seega viinud vale hindamisotsuseni, mistõttu puudus halduskohtul ka alus selle otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust ka kaebaja väitel, et kui magistritöö hindamise kriteeriumid oleks olnud nö. korras ehk veel detailsemad ja võrreldavad näiteks TÜ usuteaduskonna või arheoloogia osakonna magistritöö ainekava hindamiskriteeriumitega või ka Tallinna Ülikooli vastavate hindamiskriteeriumitega, siis oleks ta saanud magistritöö lõplikuks hindeks vähemalt hinde “C” (hea).
15.Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et ta ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt juhendaja ja retsensendi hinded ning kirjalik töö ei oma magistritöö hindamisel määravat tähtsust. Magistritöö ainekava kohaselt kujuneb hinne siiski juhendaja, retsensendi ja komisjoni arvamuse alusel ning arvestades suulist kaitsmist. Samuti ei ole kaebaja senini aru saanud, mida tähendab kaitsmiskomisjoni väide, et “kaitsmine ebaõnnestus täielikult.”
Ringkonnakohus märgib, et halduskohus ei asunud vaidlusaluse otsuse p-s 16 seisukohale, et juhendaja ja retsensendi hinded ning kirjalik töö ei oma magistritöö hindamisel määravat tähtsust ja seda omab suuline kaitsmine. Halduskohus leidis põhjendatult, et hoopis kaebaja on ekslikult omistanud magistritöö suulisele kaitsmisele üksnes marginaalse tähenduse ja selgitas, et retsensendi ja juhendaja hindamisettepanekud ei ole kaitsmiskomisjonile siduvad ning ühelgi tingimusel ei ole lõpliku hindamistulemuse kujunemisel ette nähtud kindlat kaalu. Kuna lõputöö kaitsmise tulemusi hindab lõplikult kaitsmiskomisjon, siis leidis halduskohus põhjendatult, et magistritöö kaitsmisel ei oma määravat tähtsust asjaolu, et enne suulist kaitsmist koostatud lõputöö juhendaja ja retsensendi hindamisettepanekud olid positiivsed. Neid põhjusi, miks kaitsmiskomisjon leidis, et kaebaja magistritöö kaitsmine ebaõnnestus täielikult, saab lugeda komisjoni esimehe A. Soo juba varasemalt viidatud e-kirjadest (I kd, lk 23). Eeltooduga seoses märgib ringkonnakohus veel, et kaitsmiskomisjoni põhjenduste kohaselt ei olnud kaitsmise ebaõnnestumine seotud üksnes kaebaja selgituste ja vastustega suulisel kaitsmisel, vaid välja toodi näiteks ka see, et komisjonil oli olulisi sisulisi etteheiteid ka kirjalikule magistritööle, sest materjali analüüs tundus komisjonile äärmiselt pinnapealne.
16.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et suulisel kaitsmisel üliõpilasele esitatud küsimused peavad olema suunatud kitsalt magistritöö analüüsiobjektile ja vastustaja väljus magistritöö teemast, asudes esitama küsimusi valdkondadest, millest kaebaja magistritööd ei kirjutanud, s.o kui kaebaja kirjutas magistritöö maksukuritegudest, siis ei ole suulisel kaitsmisel vaja keskenduda väärtegudele. Kuna eeltoodud küsimust on adekvaatselt ja põhjalikult käsitlenud nii apellatsioonikomisjon oma 14.06.2021. a otsuses kui ka halduskohus vaidlusaluse otsuse p-des 17 ja 24-26, milliste põhjendustega ringkonnakohus nõustub, siis vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesolevas otsuses kaebaja samasisulise väite kohta täiendavat seisukohta esitada.
17.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et halduskohus on väljunud kaebuse piiridest, kuna asus ise hindama kaebaja magistritööd ja nn. alusteadmisi ja otsus tuleks tühistada, sest Tallinna Ringkonnakohus on näiteks tühistanud halduskohtu otsuse, kui halduskohus ületas oma volitusi, hakates ise hindama isikueksamitööd, kuigi HKMS § 158 lg 3 kohaselt ei tohi halduskohus haldusakti õiguspärasust kontrollides teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (TlnRKK 02.03.2017. a otsus asjas nr 3-14-51542). Halduskohus ei ole käesolevat otsust tehes väljunud kaebuse piiridest ega asunud haldusorgani eest kaalutlusõigust teostama, vaid on otsuses igati põhjendatult hinnanud ja kontrollinud seda, kas nn. alusteadmiste kontrollimine magistritöö kaitsmisel oli põhjendamatu ja meelevaldne, nagu väitis kaebaja ja ka seda, kas kaebaja ja vastustaja märgitud küsimused puudutasid otseselt või kaudselt kaitstava magistritööga seonduvaid teemasid ega olnud kaebajat ebavõrdselt kohtlevad. Halduskohus leidis eeltoodu alusel põhjendatult, et etteheited kaebajale seondusid selgelt magistritöö sisulise poolega ning vastustaja ei teinud kaebaja magistritöö hindamisel selliseid vigu, mis tingiks vaidlustatud hindamisotsuse tühistamise ning ka kaebajale suulise kaitsmise tulemusena määratud hinnet ei saa eeltoodule tuginedes pidada meelevaldseks või hindamiskriteeriumitega olulisel määral vastuolus olevaks ning tuvastatud ei ole ka kaebaja soorituse hindamisel proportsionaalsuse nõude rikkumist kaitsmiskomisjoni poolt. Hindamisotsuse vaidlustamisel pidi halduskohus uurima, kas kaebaja on tõendanud oma väiteid, et vastustaja kaitsmiskomisjon on ilmselgelt hinnanud tema lõputööd valesti. Mida suurem on organi kaalutlusõigus, seda tõsisem peab olema kaalutlusviga, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Sellist olulist kaalutlusviga praegusel juhul halduskohus ei tuvastanud. Halduskohtu sellekohast tegevust ei saa aga kuidagi samastada kaebaja poolt viidatud asjas nr 3-14-51542 esinenud olukorraga, kus halduskohus asus ise Sisekaitseakadeemia lõpueksami
komisjoni asemele ja hindas sisuliselt isiku eksamitööd, leides kokkuvõtvalt, et seda ei oleks saanud hinnata hindega „F“.
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, mille kohaselt on asjakohatu ja paljasõnaline kaebaja väide, et kuna kaks apellatsioonikomisjoni liiget töötasid ülikoolis kaitsmiskomisjoni esimehe A. Soo alluvuses, siis on nende objektiivsus kaheldav. Ainuüksi alluvussuhe ei anna alust kahelda komisjoni liikme usaldusväärsuses, professionaalsuses ja erapooletuses ning ükski kaebaja poolt kaebuses välja toodud asjaolu ei kinnitanud, et apellatsioonkomisjoni liikmed oleksid teinud 14.06.2021. a otsuse kallutatult. Samuti oli apellatsioonikomisjonis kokku kolm liiget, kes tegid otsuse jätta esitatud apellatsioon rahuldamata ja magistritööle antud lõpphinne muutmata. Seda, et apellatsioonikomisjon oli otsuse tegemisel erapoolik, ei tõenda ka halduskohtu poolt välja toodud menetlusvead komisjoni töös (komisjon ei koostanud koosoleku protokolli ja ei andnud kaebajale apellatsioonimenetluses täiendavat tähtaega vastuväidete esitamiseks). Halduskohus leidis otsuse p-s 34 lõppkokkuvõttes siiski, et need menetluslikud minetused ei oma käesolevas asjas määravat tähtsust, kuna kaebaja sai apellatsioonis oma seisukohad hindamisotsuse õiguspärasuse kohta esitada ning apellatsioonikomisjon võttis need oma otsuse tegemisel aluseks; otsuse tegemisel arvestati asjakohaste materjalidega ning otsuses on kaebaja seisukohti analüüsitud, samuti on hinnatud kaitsmiskomisjoni esimehe kirjades väljendatud põhjenduste asjakohasust ja hinde kujunemise asjaolusid ning apellatsioonikomisjoni otsus on läbinud ka vaidluskomisjoni kontrolli.
19.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et pole selge, kas vaidluskomisjoni liikmed sisuliselt otsuse tegemisel osalesid või tegi M. Pärn ainuisikuliselt tema suhtes 30.07.2021. a otsuse, kuna pole tõendatud, et vaidluskomisjoni liikmetele tema kaebus üldse saadeti. Nimetatud küsimust on põhjalikult käsitlenud halduskohus vaidlusaluse otsuse p-s 36, milliste põhjendustega ringkonnakohus nõustub, märkides, et vaidluskomisjoni 30.07.2021. a protokollist (I kd, lk 64) nähtuvalt oli M. Pärn eelnevalt saatnud komisjoni liikmetele kaebaja apellatsiooni ja selle lisad ning protokollis fikseeriti ka komisjoni liikmete arvamus ja hääletustulemus ning lisaks koosoleku protokollijale M. Pärnale allkirjastas protokolli komisjoni esimees P. Kaasik. Ka vaidluskomisjoni 30.07.2021. a otsuse allkirjastas digitaalselt P. Kaasik. Eeltoodu pinnalt ei ole ka ringkonnakohtul alust kahelda selles, et vaidluskomisjoni liikmed olid otsuse tegemisel vajalike materjalidega tuttavad ning arutelu toimus ja selle pinnalt tehti kaebaja apellatsiooni osas ka otsus.
20.Asjakohatu on kaebaja väide, et teda ei ole magistritöö hindamise põhimõtetest ja hinde kujunemise metoodikast ning hindamiskriteeriumitest enne õppetöö algust ega magistritöö suulist kaitsmist teavitatud. Nagu juba varem märgitud, sisalduvad ÕKE p 431 kohaselt hindamiskriteeriumid ainekavas. Magistritöö ainekavas on toodud lõpliku hinde kujunemise metoodika: hindamine (A-F) toimub suulise kaitsmise vormis; kaitsmise korda reguleerib ÕKE V.6; magistritööde kaitsmise kord teaduskonnas on kättesaadav arvutivõrgus; magistritöö hindamisel arvestatakse töö vastavust õpieesmärkidele, oskust oma töö tulemusi esitada ja oskust oma töö tulemusi kaitsta; hinne kujuneb juhendaja, retsensendi ja komisjoni arvamuse alusel ning arvestades suulist kaitsmist ja ainekavas toodud hindamiskriteeriumides viidatakse ÕKE p-le 93 ehk eristavale hindamisele skaalal A kuni F. Ainekavas viidatakse ka õigusteaduskonna magistritöö kaitsmise korrale koos vastava lingiga selle arvutivõrgus leidmiseks. Seda, et kaebaja oli neist aktidest teadlik, näitab asjaolu, et ta ise viitab neile ja ei oleks ka eluliselt usutav, et TÜ-s magistritööd kirjutav üliõpilane eelnimetatud aktidest ja nende sisust õppetöö toimumise ajal teadlik ei ole.
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse järeldustega, et käesoleval juhul ei ole vastustaja rikkunud eksamikorralduse nõudeid oluliselt ja vaidlustatud otsused olid lõppkokkuvõttes siiski sisuliselt kontrollitavad ning neis ei ilmnenud ilmselgeid sisulisi vigu, mistõttu puudus nende tühistamiseks alus. Eeltoodut arvestades ei anna kaebaja esitatud seisukohad alust ka apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.07.2022. a otsuse muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud, puudub kohtul alus menetluskulude jagamiseks, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
23.Kaebaja taotlusel ja HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus tema nime avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.