Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(13)

täiendavaid hoolsusmeetmeid. Kaebaja jaoks kättesaamatute andmete kontrollimine on vastustaja RahaPTS § 611 lg 3 p-st 3 tulenev kohustus. Vastustaja kohustuse täitmine ei saa tuua kaasa kaebaja kohustuse rikkumist, mida kaebajal ei ole ja mille täitmine on võimatu. Kontrolli läbiviimise hetkel kehtinud RahaPTS-i redaktsiooni kohaselt „Korrektse ärialase maine olemasolu välistavateks või kahtluse alla seadvateks asjaoludeks on kehtivate väärteoja kriminaalkaristuste olemasolu, samuti finantssektori tegevuslubade äravõtmine või nende andmisest keeldumine samal perioodi, samuti isiku vastu suunatud rahvusvaheliste sanktsioonide olemasolu.“ (SE 8 teise lugemise muudatusettepanekud, lk 5). Kaebaja juhatuse liikmetel ja/või juhatuse liikme kandidaatidel kehtetute karistuste ja/või 7 või 14 aastat tagasi aset leidnud kahtlustuse olemasolu ei saa tuua kaasa korrektse ärialase maine osas mittevastavust. Kaebaja ega kaebaja juhatuse liige/juhatuse liikme kandidaat ei pidanud eeldama, et 7 või 14 aastat tagasi esitatud kahtlustus on vastustaja jaoks oluline informatsioon ja kaebajal on sellise informatsiooni välja selgitamise kohustus. 2) Ebaõige on vastustaja arusaam, millist mõju avaldab RahaPTS § 72 lg 1 p-st 11 tulenev kaebaja kui juriidilise isiku suhtes rakenduv korrektse ärialase maine nõue. Korrektset ärialast mainet kahjustavaks asjaoluks on kehtivate väärteo- ja kriminaalkaristuste olemasolu, finantssektori tegevuslubade äravõtmine või nende andmisest keeldumine samal perioodil, samuti isiku vastu suunatud rahvusvaheliste sanktsioonide olemasolu. Neid asjaolusid ei heideta ette kaebajale kui juriidilisele isikule. Vastustaja on vääralt kohaldanud TsÜS § 31 lg-t 5. Kui vastustaja esitab Gile korrektse ja laitmatu ärialase maine küsimustiku ja kontrollib tema vastavust RahaPTS § 72 lg 1 p-st 11 ning § 17 lg-st 5 tulenevatele nõutele, on tegu isiku spetsiifilise kontrolliga, mida ei saa laiendada kaebajale kui juriidilisele isikule. G ei täitnud esindusfunktsiooni TsÜS § 31 lg 5 mõistes. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et vastustajal on kaebaja juhatuse liikme vastavuskontrolli läbiviimisel menetluslik suhe üksnes kaebajaga, mitte tema juhtorgani liikmega. RahaPTS §-st 73 tuleneb juhatuse liikme muutmisest kavatsuse teate esitamise kohustus. RahaPTS § 17 lg-st 5 tuleneb juhtorgani liikme sobivuse kooskõlastamise kohustus. See tähendab, et paljudel juhtudel viiakse juhtorgani liikme vastavuskontrolli läbi ilma, et menetlussubjekt oleks üldse juhatuse liige, vaid on alles juhatuse liikme kandidaat. Kooskõlastamisele esitatud juhatuse liikme kandidaat ei pruugi täita juhatuse liikme esindusfunktsiooni. Vastustaja loogika kohaselt olukorras, kus juhatuse liikme või kontaktisiku kandidaadi suhtes viiakse läbi kooskõlastusega seonduvat individuaalset vastavuskontrolli, ei teki juhatuse liikmest kontaktisiku kandidaadil seoses tema vastavusega seonduva haldusmenetluse läbiviimisel individuaalseid HMS-st tulenevaid menetlussubjekti õiguseid, vaid need õigused on menetlustoimingu suhtes kolmandast isikust juriidilisel isikul. Sellisel käsitlusel põhinev halduspraktika oleks PS-st tulenevate põhiõiguste riive kontekstis absurdne. Seda enam, et vastavuskontrolli läbiviimisel teostatavate intervjuude aset leidmisel tutvustatakse menetlussubjektiks olevale füüsilisele isikule tema HMS-st tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Tallinna Halduskohus on 27.09.2022 teinud haldusasjas nr 3-21-2829 otsuse, millega tunnistas vastustaja otsuse õigusvastaseks osas, milles vastustaja tuvastas juhatuse liikmel (füüsiline isik) korrektse ärialase maine puudumise. Kaebeõiguse olemasolu on kinnitus sellest, et juhatuse liikmelt ja/või juhatuse liikme kandidaadil tekib vastavuskontrolli läbiviimisel individuaalne vastustajaga individuaalne õigussuhe. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et vastustaja poolt juhatuse liikme osas tehtud otsus mõjutab esmajärgus just juhatuse liiget ja/või juhatuse liikme kandidaati, mitte loamenetluses osalevat juriidilist isikut. Juhatuse liikme mittevastavuse tuvastamisega kaotab füüsiline isik enda korrektse ja/või laitmatu ärialase maine, kuid juriidilisele isikule võimaldatakse uue juhatuse liikme määramist.

3(13)

3) Vastustaja ülesanne on teha juhtorgani liikmete nimetamisel oluliselt ulatuslikumat kontrolli, kui seda on võimalik teha eraõiguslikul juriidilisel isikul. Haldusaktis ei ole tuvastatud ühtegi seadusele mittevastavust. Kaebaja esitas vastustajale juhatuse liikmete karistusregistri väljavõtted. Kahtlustuse kohta ei jäeta karistusregistrisse kolmandatele isikutele nähtavaid sissekandeid. Isegi kui G oleks kahtlustuste tulemusena süüdi mõistetud, poleks kaebaja pruukinud sellest teada. Kõnealused süüteoepisoodid leidsid aset ca 14 ja 7 aastat tagasi. Need karistused oleksid arhiveeritud vastavalt 11 ja 4 aastat tagasi. Kaebajale ei saa ette heita hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Kaebaja ei muutnud enda juhatuse liiget äriregistris, vaid esitas majandustegevuse registri (MTR) vahendusel uue kandidaadi kooskõlastamiseks (RahaPTS § 17 lg 5 viimane lause). Kaebaja eesmärk oli kokku hoida nii enda kui ka vastustaja aega. Kaebaja usaldas vastustajat küsimuses, mis puudutas kahtlustuste olemasolu. Seega ei olnud kaebajal põhjust hakata esitama selgitusi ja alles siis otsima uut juhatuse liige. See ei viita kaebaja pahatahtlikkusele. Kaebaja ei tea, millise kolmanda ettevõtte osas He kohta teave kaebaja e-posti aadressile edastati. Kui ekiri adresseeriti kellelegi teisele, ei saanud teave kaebajani jõuda. G ei esitanud ebaõigeid andmeid teadlikult. Küsimusi kogumis lugedes ei ole võimatu, et ka küsimuse nr 3 puhul peab selle lugeja silmas küsimuses nr 2 viidatud 3-aastast tagasiulatuvat perioodi. Kahtlustus ei tähenda süüdimõistvat otsust ning arvestamata on jäetud kahtlustuse ajaline määratlus. 4) RahaPTS § 72 lg 1 p-st 11 ning RahaPTS § 17 lg-st 5 tuleneva korrektse ja laitmatu ärialase maine kontroll on individuaalne. See maine tuvastatakse iga loamenetluse puhul asjaolude kogumi pinnalt. Kui vastustaja eesmärk on takistada turule sisenemist isikutel, kes esitavad vastustajale teadvalt ebaõigeid andmeid, on eesmärk saavutatud. Gil ei ole võimalik olla edaspidi kaebaja juhatuse liige. Kui kaebaja kehtiv tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ja temalt võetakse võimalus majandustegevuse läbiviimiseks, pole see proportsionaalne. Kaebajal lubati virtuaalvääringu teenuste osutamist jätkata ligi 8 kuud enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist. 5) Vastustaja tuginemine avaliku huvi kaitsele on abstraktne ega ole seostatav kaebajaga. Vastustaja ei ole tuvastanud ühtegi tegelikku rikkumist kaebaja poolt. Samuti ei ole vastustaja esitanud etteheiteid kaebaja teisele juhatuse liikmele. Puudub mis tahes objektiivne alus väitmaks, et kaebaja kujutab endast ohtu Eesti rahandussüsteemile, olukorras, kus ohu eelduseks on teabe hankimine, mille hankimine on kaebaja jaoks võimatu, mille hankimist kehtinud RahaPTS-i redaktsioon ei nõudnud ja mille hindamist kehtinud RahaPTS-i redaktsioon ei võimaldanud. Vastustaja etteheidete aluseks oleva informatsiooni asjasse puutumatust möönab ka vastustaja ise, märkides, et kui 7 ja 14 aastat tagasi kahtlustused oleksid küsimustike vastustes välja toodud, poleks kaebaja tegevusluba tõenäoliselt kehtetuks tunnistatud (vt 11.07.2022 kaebuse lisa 9, lk 4). See tähendab, et tegelikkuses vastab kaebaja seadusest tulenevatele nõuetele ja tegelikkuses vastavasid ka kaebaja juhatuse liikme kandidaadid seadusest tulenevatele nõuetele ning väidetav mittevastavus tekkis informatsiooni esitamata jätmisest, mis ei olnud loamenetluse kontrollieseme kontekstis oluline. RAB ei käsitanud otsuse mõju kaebaja õiguste riivele ega selgitanud välja kaebaja majandustegevusega seonduvaid asjaolusid. Puuduvad viited sellele, et kaebaja juhatuse liige või juhatuse liikme kandidaat on olnud Y. Ühtlasi on jäetud kajastamata osa menetlustoiminguid. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 20 lg 2 sätestab vastustajale kohustuse määrata puuduste olemasolul kaebajale tähtaeg nende kõrvaldamiseks. RahaPTS § 75 lg 1 ei näe ette vastustajale õigust tunnistada kaebaja tegevusluba kehtetuks. 6) Käesoleva asjaga sisuliselt identses vaidluses on Tallinna Halduskohus 27.09.2022 otsuses asjas nr 3-21-2829 tuvastanud vastustaja haldusakti õigusvastasuse. Analoogselt viidatud

4(13)

kohtulahendis toodule ei pidanud ka kaebaja ega tema juhatuse liikmed/kandidaadid samadele küsimustele vastates teadma, et vastustaja peab nende all silmas informatsiooni määratlemata ajaperioodi kohta, mille esitamist kehtiv õigus ei eeldanud. Puudus alus eeldamaks, et vastustaja soovib teada 7 või 14 aastat tagasi aset leidnud kahtlustuste kohta, kui need andmed ei olnud kehtiva õiguse kohaselt olulised ja mille asjasse puutumatust möönab ka vastustaja ise vaidlustatud haldusakti põhistustes. Sellest tulenevalt puudus kaebajal ka igasugune tahtlus teadlikult ebaõigete andmete esitamiseks.

kui RAB tuvastab läbiviidava menetluse käigus nõuetele mittevastavuse peab RAB tegevusloa muutmise taotluse jätma rahuldamata. Tuleb arvestada, et kaebaja esitas tegevusloa muutmistaotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks, mis on kõrgendatud hoolsusnõuetega valdkond. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Tegevuslubade süsteem aitab tagada seda avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris, ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris ja finantssektoris kõrgem kui teistes vähesema mõju ja kaaluga sektorites ja tingimuste täitmisel saab turul teenuse pakkumisega jätkata. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning kelle juhatuse liikmed esitavad järgemööda haldusorganile ebaõigeid andmeid, et ennast nõuetele vastavana esitleda, ei oleks tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine. Selline ettevõte kujutaks ohtu Eesti rahandussüsteemi läbipaistvusele ja usaldusväärsusele, sealhulgas tuleb arvestada, et teenust pakutakse muu hulgas ka tarbijatele, kelle õiguste kaitseks on riik ette näinud rangemad põhimõtted ja nõuded, mida tuleb ka vastavas sektoris järgida. Riigil tuleb tagada, et teenust pakuvad vaid sellised ettevõtted, kes on vastavuses riigis kehtestatud seaduslike nõuetega, millega maandatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja nende avaldumist praktikas ning hoitakse ära eeltoodud kuritegudega seonduvaid kuritegusid. Seega on ettevõtja kohustuseks veenduda uue juhatuse liikme või kontaktisiku määramisel tema sobivuses seaduses sätestatud nõuetele. 3) Vastustajal peab tegevusloa taotluse menetlemise käigus kogutud info põhjal tekkima veendumus, et isik suudab ning soovib asuda teenust pakkuma RahaPTS sätestatud nõudeid ning tingimusi järgides. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt määratud kõik kolm juhatuse liiget vastasid eitavalt RAB-i ärialase maine küsimustiku küsimusele: „Kas Teid on seostatud kriminaalasjaga muul moel (nt olete olnud kahtlustatav, ülekuulatav või viibinud vahi all) või on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku §-des 202-2052 sätestatuga või sellega analoogsetel alustel? Kui jah, siis palun täpsustage“. Vastustajal tekkis põhjendatud kahtlus kaebaja kui ettevõtte usaldusväärsuses, kui ühe menetluse kestel määrab ettevõtja kolmel korral juhatuse liikmeks, isikud, kellel puudub korrektne ja laitmatu maine. Seega on küsitavusi ettevõtte enda maines, kust kaebaja leidis kolmel korral juhatuse liikmeks isikuid, kes on nii või teisiti olnud seotud kriminaalmenetlusega ning esitanud RAB-ile valeandmeid. Ettevõtja nimel esitatud andmete õigsuse eest suhtes RAB-iga vastutab ettevõtja ning oma hoolsuskohustuse raames on ettevõtja kohustuseks kontrollida kõigi tema nimel esitatavate andmete õigsust. Eluliselt ei ole usutav, et korrektse ärialase mainega ettevõtte juhatuse liikmeks kandideerivad ja osutuvad valituks kolmel erineval korral isikud, kes esitavad valeandmeid, püüdes oma varasemaid seoseid kriminaalmenetlustega varjata. Pigem on eluliselt usutav olukord, et juhatuse liikmeteks reeglina määratakse isikud, kes on nii või teisiti äriühinguga seotud. Kaebaja ei ole kordagi tuginenud asjaolule, et tema poolt juhatuse liikmeks määratud isikud oleksid talle varasemalt teadmata ning kandideerinud avaliku töökuulutuse peale juhatuse liikmeks. Väljastades tegevusluba ettevõttele, kelle võtmepersonal ei vasta tegelikkuses seadusega sätestatud kontrollieseme asjaoludele ja esitab haldusasutusele valeandmeid, et näidata ennast ja ettevõtet kui seaduse nõuetega kooskõlas olevat, oleks ohus Eesti finantssektori läbipaistvus. Samuti ei oleks tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine, sest ettevõtte ja juhatuse liikme senine käitumine ei anna alust arvata, et teisi RahaPTS-st tulenevaid

6(13)

kohustusi täidetakse korrektselt ja ausalt. Tuleb arvestada ka asjaolu, et ettevõte taotleb tegevusloa muutmist valdkonnas, kus hoiustatakse ning vahendatakse tarbijate varasid. 4) Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks teinud mingeidki pingutusi, et kontrollida isikute tausta, näiteks oleks palunud esitada karistusregistri väljavõtet, viinud läbi omapoolseid vestlusi tuvastamaks isiku sobivust või võtnud ühendust isikute eelmiste tööandjatega vms. Pigem kaebaja tegevus ja esitatud selgitused kinnitavad temapoolset hooletust ning lootust, et iga uue isiku määramisel RAB midagi negatiivset välja selgitada ei suuda. Samuti ei tekita usaldusväärsust asjaolu, et ettevõte pärast valeandmete esitamise fakti tuvastamist RAB-i poolt võttis tegevusloa muutmise taotluse tagasi (19.10.2021) ning muutis isikuid, kuid ei informeerinud sellest RAB-i. Täiendavad selgitused edastas ettevõte alles 20.10.2021, kui RAB edastas ettevõtjale e-kirja, et selline tegutsemisviis ei muuda fakti, et ettevõte on esitanud valeandmeid ning RAB ootab ettevõtja arvamusi ja vastuväiteid. Olukorras, kus kaebaja esialgne tegutsemine pärast valeandmete esitamise kahtlusest teavitamist viitas sellele, et isikul on ilmselgelt midagi varjata, ei tundu usutavad tagantjärgi esitatud põhjendused, et valeandmete esitamine ei olnud teadlik ja ettevõtjal ei ole võimalik uurida põhjalikult isikute tausta. Ettevõtja, kes enda hinnangul on teinud kõik endast oleneva, oleks eelduslikult esimese asjana võtnud ühendust RAB-iga, et tekkinud olukorda selgitada ning edasise menetlusega seonduvat uurida. Vaikimisi tegevusloa muutmise taotluse tagasivõtmine viitab sellele, et ettevõtja võis olla teadlik varjatavatest asjaoludest ning taotluse tagasivõtmise eesmärgiks oli enda jaoks edasisi negatiivseid tagajärgi vältida. Alates 15.03.2022 kehtima hakanud RahaPTS-is on lisandunud § 75 lg 1 p 7, mille kohaselt lisaks MSÜS § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab RAB RahaPTS § 70 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud RAB-ile valeandmeid. Seega on seadusandja mõte ja tahe olnud üheselt hoida eemale virtuaalvääringu teenuse pakkumise valdkonnast isikud, kes esitavad valeinformatsiooni. RAB on õigesti hinnanud ettevõtte ärialast mainet ja jõudnud järeldusele, et ettevõttel, kes on kolmel korral ühe menetluse kestel määranud kolm erinevat isikut juhatuse liikmeks, kes kõik on esitanud menetluse kestel ebaõigeid andmeid, ei oma korrektset ärialast mainet. RAB-i tuvastatud asjaolud ja põhjendused ei ole otsitud ega pahatahtlikud, vaid nende tuvastatud asjaolude ja kahtlusteni ettevõtja usaldusvääruse osas on RAB jõudnud seoses ettevõtja enda poolse tegevusega tegevusloa muutmise menetluse kestel. 5) Küsimustiku küsimust nr 3 ei ole võimalik tõlgendada ajaperioodiliselt kitsendavalt, sest nii küsimuses 2 ja 4 on täpsustused toodud sulgudes, ehk ajaperioodile on eraldi juhitud tähelepanu. Küsimuse nr 3 puhul täpsustust ei ole, mistõttu ei ole võimalik eeldada, et ka see küsimus käib mingi konkreetse ajaperioodi kohta. Küsimus nr 2 käsitleb lähiminevikku ning küsimus nr 4 olevikku, seega, kuidas sellisel juhul saab eeldada, et ka küsimus nr 3 käsitleb üksnes lähiminevikku. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väited küsimuste tõlgendamise osas otsitud. RAB-i küsimustiku küsimus nr 3 on üheselt mõistetav. 6) Kui isikul puudub korrektne ärialane maine, siis ei ole võimalik RAB-il tegevusloa muutmistaotlust rahuldada. Seadusandja ei ole selles osas RAB-ile andnud kaalutlusõigust, kui RAB tuvastab, et isikul puudub korrektne ärialane maine. Korrektne ärialane maine on üks tegevusloa andmise kohustuslikest kontrollieseme asjaoludest. Antud juhul on valeandmete esitamine haldusmenetluses ka tõendatud ning RAB on selgitanud, et juhatuse liikme poolt valeandmete esitamise eest vastutab juriidiline isik suhtes vastustajaga. MSÜS § 37 lg 1 p 1 ei anna kaalutlusõigust RAB-ile. Eeltoodule viitab ka 15.03.2022 kehtima hakanud § 75 lg 1 p 7, mille kohaselt lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab RAB RahaPTS § 70 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud RAB-ile valeandmeid. Kui vastustaja tuvastab kontrollieseme asjaoludele 7(13)

mittevastavuse on ta kohustatud tegevusloa muutmise taotlusest keelduma või tegevusloa väljaandmisest keelduma. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust, et ettevõtjal on õigus või võimalus katsetada ja proovida isikute sobivust enda ettevõttes tegutsema läbi vastustajapoolse kontrolli. Ettevõtja ise peaks väga hoolikalt valima isikuid, keda ta oma ettevõtte juhtorgani liikmetena näeb. Kui ta selles osas piisavalt oma hoolsust üles ei näita, tekitab see põhjendatult kahtlusi ka selles, et kuidas ta asub täitma oma muid RahaPTS sätestatud kohustusi. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris kehtivad kõrgendatud nõuded tulevad avalikust huvist, et tagada majandussektori läbipaistvus ja usaldusväärsus. Vaid seeläbi tagatakse tarbijate õigused ja ka ettevõtjate ausa konkurentsi põhimõtted. Iga isik, kes soovib asuda vastavas valdkonnas teenust pakkuma, peab arvestama talle kohalduvate nõuetega. Tegemist on oluliselt kaalukama avaliku huvi objektiga kui üksikisiku õigus teostada ettevõtlusvabadust. Kaebaja enda võimuses oli viia ennast kontrollieseme asjaoludega vastavusse ning seeläbi ka jätkata teenuse pakkumisega. Hoolimata mitmetest võimalustest, ta seda teha ei suutnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9(13)

Asjaolu, et Tallinna Halduskohus on 27.09.2022 otsuses asjas nr 3-21-2829 leidnud, et isik ei pidanud küsimusele nr 3 (vt eelpool viidatud küsimus) vastates mõistma, et vastustaja soovib andmeid mis tahes aja jooksul aset leidnud kriminaalmenetluste kohta, ei ole praegust asja lahendavale kohtule siduv ega lükka ühtlasi ümber eelviidatud kõrgema astme kohtu seisukohta, millega halduskohus praeguses asjas nõustub. Ühtlasi on RAB nimetatud halduskohtu otsuse peale esitanud apellatsioonkaebuse, st tegemist ei ole jõustunud lahendiga. 15.3 Lisaks on kaebaja seisukohal, et juhatuse liikme tegevust (s.o ebaõigete andmete esitamist/tegelike andmete varjamist) ei saa omistada kaebajale kui juriidilisele isikule. Kaebaja sellekohast käsitlust ei saa pidada asjakohaseks ning ka Tallinna Ringkonnakohus ei ole kaebajaga selles osas nõustunud. Nii on ringkonnakohus 01.09.2022 määruses (p 19.2) käesolevas asjas muu hulgas välja toonud, et RahaPTS järgi tuleb äriühingul esitada teade oma esindaja, sh juhatuse liikme muutumise kohta ning andmeid juhatuse liikme maine kohta ei esita mitte konkreetne juhatuse liige, vaid äriühing (vt RahaPTS § 70 lg 3 p 10, § 72 lg 1 p-d 1 ja 11, §-d 73 ja 74). Tegevusloa taotluse esitas äriühing, mistõttu esitati ka vastused RAB küsimustikule äriühingu nimel haldusmenetluse raames ja äriühingu huvides (vrdl Riigikohtu 15.05.2006 otsus nr 3-1-1-13-06, p-d 10 ja 11). Ebaõigete andmete esitajaks oli seega kaebaja. Kuna andmed tuli esitada kaebajal, tegutses juhatuse liige andmete esitamisel mitte enda, vaid äriühingu nimel ja huvides ning järelikult TsÜS § 31 lg 5 tähenduses äriühingu organina (vt ka haldusmenetluse seaduse § 13). Kaebaja poolt kohtumenetluses täiendavalt esitatud seisukohad ei lükka eeltoodud seisukohta ümber. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et kaebaja kui äriühingu huvides on see, et juhatuse liikmeks määratud isik vastaks RahaPTS-is sätestatud nõuetele (sh omaks korrektset ärialast mainet), kuna vastasel juhul puuduks kaebajal õigus tegevusloa saamiseks ja soovitud valdkonnas tegutsemiseks. RAB otsustab tegevusloa andmise või selle muutmise talle taotluse esitanud äriühingu, mitte juhatuse liikme suhtes. Juba ainuüksi seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegevusloa (muutmise) taotluses märgitud juhatuse liikme poolt RAB-le valeandmete esitamine (ja seeläbi kaebaja mittevastavus seaduse nõuetele) ei puuduta tegevusloa taotlejat ennast, vaid tegemist on juhatuse liikme ja RAB vahelise individuaalse õigussuhtega. Kaebaja kohustuseks on tagada RahaPTS nõuetele vastavus tegevusloa taotluse või muutmise taotluse esitamise hetkel, st kaebajal on ka kohustus määrata juhatuse liikmeks korrektse ärialase mainega isik. RAB-l ei ole mingisugust ajendit kontrollida kaebaja poolt määratud isikuid eraldiseisvalt tegevusloa taotluse menetlusest ehk RAB kontrollib juhatuse liikme mainet vaid selleks, et veenduda, kas kaebaja vastab kõigile seaduses ettenähtud kontrollieseme asjaoludele. Seetõttu ei ole alust ka väita, justkui tekiks RAB-i ja juhatuse liikme vahel eraldiseisev, s.o kaebaja tegevusloa taotluse menetlusest sõltumatu suhe. Asjakohatu on siinkohal kaebaja viide haldusasjale nr 3-21-2829. Asjaolust, et halduskohus on nimetatud asjas jaatanud juhatuse liikme kaebeõigust RAB menetlustoimingu (s.o RAB kiri juhatuse liikmel korrektse ärialase maine puudumise kohta) vaidlustamiseks, ei saa järeldada antud asjas seda, et kaebaja ettevõtjana ei vastuta tegevusloa muutmise menetluses RAB-ile esitatud andmete õigsuse eest. Tegevusloa muutmiseks tuli andmed esitada kaebajal, kelle otsustada on muu hulgas see, kelle ta määrab enda juhatuse liikmeks või kontaktisikuks. Tegevusloa alusel saab asuda virtuaalvääringu teenuseid pakkuma kaebaja, mitte juhatuse liige. Juhatuse liikmel korrektse ärialase maine puudumise tuvastamisel, samuti vastustajale valeandmete esitamise korral ei anta taotlejale tegevusluba või keeldutakse tegevusloa muutmisest. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et vastustaja poolt juhatuse liikme osas tehtud otsustus mõjutab esmajärgus juhatuse liiget, mitte kaebajat.

kontaktisikuks määratud Gi kohta valeandmeid. Asjasse puutumatud on kaebaja väited selles osas, et tal puudus tahtlus ebaõigete andmete esitamiseks ning ta ei ole hoolsuskohustust (juhatuse liikmeks määratud isikute tausta kontrollimisel) rikkunud. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 01.09.2022 määruses muu hulgas selgitanud, et RahaPTS-s on virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa andmisest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks valeandmete esitamine sõltumata taotluse esitaja tahtlusest (RahaPTS § 72 lg 2 p 5 ja § 75 lg 1 p 7), mistõttu ei ole vaidlustatud haldusakti kooskõla hindamisel seadusega oluline, kas äriühingu osanik, tegelik kasusaaja või teine juhatuse liige said olla teadlikud või olid teadlikud Gi varasemast seotusest kriminaalmenetlustega. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme varasemast tegevusest peab isiku värbajal olema põhjalik ülevaade, mille saamiseks võib olla ettevõtjal põhjendatud usaldusväärsete isikute soovituskirjade küsimine. Ettevõtja ülesanne on koguda piisavat teavet, mis võimaldavad teha järeldusi potentsiaalse juhatuse liikme käitumise kohta väga pika aja vältel (vt p 19.3). Seega ainuüksi asjaolu, et karistusregistrist ei nähtu isikule esitatud kahtlustused, ei tähenda, et kaebaja jaoks oli võimatu isiku tausta täiendavalt mõnel muul viisil kontrollida. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks teinud mõistlikke pingutusi juhatuse liikmete tausta kontrollimiseks (nt küsitlenud ise isikut, nõudnud usaldusväärsete isikute soovituskirju vms). Kaebaja hooletust kinnitab muu hulgas asjaolu, et kaebaja määras mitmel korral endale uue juhatuse liikme juba samal päeval, mil vastustaja teavitas kaebajat seni määratud juhatuse liikmel korrektse ärialase maine puudumise tuvastamisest. RAB-le selgituste andmise asemel võttis kaebaja oma taotluse tagasi ja esitas koheselt uue taotluse muudetud juhatuse liikmega. Selliselt toimides jääb paratamatult mulje, et kaebaja üritas lihtsalt järjest erinevate isikute määramisega võimalikult kiiresti tegevusloa muutmise saavutada, ise eelnevalt vastavate isikute tausta kontrollimata. Põhimõtteliselt vale on kaebaja seisukoht, justkui peaks tegevusloa muutmise taotluses märgitud juhatuse liikmega seotud andmete kontrollimine olema tulenevalt RahaPTS § 611 lg 3 p-st 3 vastustaja kohustus – viidatud säte puudutab üksnes RAB-i ametniku ametikohale või töötaja töökohale sobivuse hindamiseks läbi viidavat taustakontrolli. RAB-il ei ole kohustust tegevusloa taotlejate eest leida neile korrektse ärialase mainega juhatuse liikmed ja laitmatu mainega kontaktisikud. Asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud järjest kolmel korral leida endale korrektse mainega juhatuse liiget ja kontaktisikut, annab alust eeldada, et kaebaja ei suhtu RahaPTS nõuete täitmisse piisava tõsidusega.

11(13)

17.2 Lisaks kaebaja poolt menetluses valeandmete esitamisele, ei pidanud vastustaja kaebajat usaldusväärseks ka põhjusel, et ettevõte ei ole kolmel korral suutnud leida ettevõttesse isikuid, kellel oleks korrektne ärialane ja laitmatu maine. Seejuures ka pärast RAB-i poolt Gil korrektse ärialase maine puudumise tuvastamist kaebaja poolt uueks juhatuse liikmeks määratud H jättis RAB küsimustikule vastamisel olulise informatsiooni esitamata, st varjas talle kriminaalmenetluse korras määratud karistust. Kaebaja hooletut suhtumist RahaPTS nõuete täitmisse näitab kohtu hinnangul ka vaidlustatud otsuses välja toodud asjaolu, et kaebaja määras H oma juhatuse liikmeks vaatamata sellele, et teise tegevusloa muutmise menetluse raames saadeti kaebaja ametlikule e-posti aadressile ([email protected]) teavitus Hal korrektse ärialase ja laitmatu maine puudumise kohta (vt otsuse p 3.16). Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodu valguses ei ole alust pidada kaebajat usaldusväärseks ja korrektse ärialase mainega ettevõtteks, kes suudaks endale ettevõttesse leida sobivad isikud ja täita talle seaduses ettenähtud kohustusi. Vastustaja on õigesti märkinud, et RAB-il peab tegevusloa taotluse menetlemise käigus kogutud info põhjal tekkima veendumus, et isik suudab ning soovib asuda teenust pakkuma RahaPTS sätestatud nõudeid ning tingimusi järgides. Kui aga ettevõte on kolmel korral määranud juhatuse liikmeks isiku, kes on olnud seotud kriminaalmenetlusega ja on seda RABi eest varjanud, ei saa kindel olla ka ettevõttel korrektse ärialase maine olemasolus. Kui ettevõtja ei suuda korduvalt esitada kontrollieseme asjaoludele vastavat tegevusloa muutmise taotlust, tekitab see läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui majanduskeskkonnas tervikuna, ning kahtlust ettevõtte ärialase maine korrektsuses (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2023 määrus nr 3-23-92, p 15). Virtuaalvääringu teenuste pakkumise valdkonnas saab lubada tegutseda üksnes isikutel, kelle usaldusväärsuse osas puuduvad kahtlused ning seda kinnitab muu hulgas alates 15.03.2022 jõustunud RahaPTS § 75 lg 1 p 7, mille kohaselt lisaks MSÜS § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab RAB RahaPTS § 70 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud RAB-ile valeandmeid.

12(13)

menetluse käigus tekkis RAB-l kahtlus, et kaebaja ei vasta enam tegevusloa väljastamise nõuetele. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine või selle väljastamisest keeldumine ei eelda tingimata seda, et konkreetne äriühing oleks juba pannud toime mõne RahaPTS alase rikkumise, vaid ongi mõeldud selleks, et võimalikke rikkumisi ning ohtu sektori usaldusväärsusele ennetada (vt 01.09.2022 määrus, p 20; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2023 määrus nr 3-23-92, p 17).

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.