KRC Ehitus OÜ kaebus Jõgeva Vallavalitsuse 17. jaanuari 2023. a korralduse nr 35 ja 6. veebruari 2023. a korralduse nr 75 peale
RESOLUTSIOON
1.Tagastada KRC Ehitus OÜ kaebus.
2.Tagastada käesoleva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisel kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 20 eurot Advokaadibüroole TGS Baltic AS.
3.Ülejäänud võimalikud kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Kuulutada haldusasja menetlus kaebuse lisa 1 osas kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
1.KRC Ehitus OÜ (kaebaja) ja Jõgeva Vallavalitsus sõlmisid 28. septembril 2021 hankelepingu nr 4-7/145-1 Jõgeva spordihoone projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks vastavalt riigihanke (viitenumber 238285) hankedokumentides kirjeldatule. Tööde teostamise kulude suurenemise tõttu esitas KRC Ehitus OÜ 2022. aastal Jõgeva Vallavalitsusele mitu taotlust lepingu maksumuse suurendamiseks. Jõgeva Vallavalitsus andis 17. jaanuaril 2023 korralduse nr 35, millega keeldus hankelepingu muutmisest ja selle maksumuse suurendamisest. KRC Ehitus OÜ esitas 19. jaanuaril 2023 Jõgeva Vallavalitsusele vaide
17.jaanuari 2023. a korralduse nr 35 peale. Jõgeva Vallavalitsus jättis 6. veebruari 2023. a korraldusega nr 75 KRC Ehitus OÜ vaide rahuldamata.
2.KRC Ehitus OÜ esitas 9. märtsil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse korralduste nr 35 ja nr 75 peale. Kaebaja palub tuvastada nende korralduste tühisus. Alternatiivselt soovib kaebaja samade korralduste tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt on kaebaja Jõgeva spordihoone projekteerimis- ja ehitustööde lepingu täitmisel teinud töövõtjana ettepaneku Jõgeva Vallavalitsusele kui tellijale muuta lepingu
3-23-556
maksumust võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 alusel koosmõjus riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 1 p-ga 1, potentsiaalselt ka RHS § 123 lg 1 p-ga 4. Kaebaja leiab, et lepingu muutmiseks esinevad alused ning kaebajale on tekkinud õigus nõuda lepingu täitmise kallinemise hüvitamist. Kaebaja ja vastustaja pidasid läbirääkimisi, kuid ootamatult vormistas vastustaja tsiviilõigusliku lepingu maksumuse muutmisest keeldumise haldusaktina, kuigi sisuliselt on tegemist eraõigusliku küsimusega. Vastustaja keeldumine ei ole põhjendatud. Kaebaja leiab, et kui vaidlustatud haldusakt jääb formaalselt kehtima, võib see tekitada takistusi tsiviilõiguslikus vaidluses lepingu täitmise kallinemise hüvitamise üle. Kaebaja palub kuulutada menetlus enda ärisaladuse kaitseks osaliselt kinniseks (s.o kaebuse lisa 1 tervikuna ja muud dokumendid osas, milles need sisaldavad lepingu täitmise kohta arvandmeid ning alltöövõtjate ja koostööpartnerite andmeid).
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
4.Kaebaja soovib praegusel juhul vaidlustada Jõgeva Vallavalitsuse otsustust (s.o korraldus nr 35), millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata ning hankeleping nr 4-7/145-1 muutmata. Ühtlasi soovib kaebaja vaidlustada selle otsustuse peale esitatud vaide osas vallavalitsuse tehtud otsust (s.o vaideotsus nr 75). Kohus leiab, et kaebaja ja Jõgeva Vallavalitsuse vahelise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5.Vaidlus seondub lepinguliste kohustuste muutumise ehk hankelepingu täitmise küsimusega. Jõudmaks selgusele, kas vaidlus on avalik-õiguslik ja kuulub halduskohtu pädevusse, tuleb kindlaks teha, kas pooltevaheline leping on eraõiguslik või haldusleping. RHS § 73 lg 3 p 1 sätestab, et hankemenetlus lõpeb hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. RHS § 8 lg 2 viimane lause sätestab, et hankelepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja ja Jõgeva Vallavalitsuse vahel sõlmitud hankelepingu nr 4-7/145-1 puhul on tegemist töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
6.Kaebaja nõue Jõgeva Vallavalitsuse vastu tuleneb seega pooltevahelisest töövõtulepingust. Tegemist ei ole halduslepinguga, mille üle peetava vaidluse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses (nt avaliku teenindamise leping). Riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepinguga ei antud kaebajale üle avaliku ülesande täitmise kohustust ega reguleeritud kolmandate isikute õiguslikku seisundit. Töövõtulepingu sõlmimisel muutus pooltevaheline suhe eraõiguslikuks ning eraõigussuhtest tuleneva vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1). Vaidlust ei muuda avalik-õiguslikuks ka asjaolu, et selle lahendamisel tuleks kohaldada RHS-i sätteid või see, et Jõgeva Vallavalitsus on oma korraldused nr 35 ja 75 vormistanud haldusaktile omaselt, viidates sealhulgas haldusmenetluse seaduse sätetele ning varustades korraldused vaidlustamisviitega, mis suunab kaebajat esitama vaiet või kaebust halduskohtule. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2003. a määrus asjas nr 3-3-4-1-03, p 8) asunud seisukohale, et kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Viidatud
3-23-556
lahendi punktis 8 on Riigikohus märkinud ka seda, et pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus ka siis, kui lepingu lõpetamine on vormistatud haldusaktiga. Praegusel juhul on vormistatud haldusaktina lepingu muutmata jätmine, kuid eelnev ei muuda kaebaja ja Jõgeva Vallavalitsuse vahelist suhet avalik-õiguslikuks. Kohus leiab, et kaebaja ja Jõgeva Vallavalitsuse vahel sõlmitud hankelepingust, mis on oma olemuselt töövõtuleping, tulenev vaidlus on tsiviilvaidlus ning KRC Ehitus OÜ kaebuse läbivaatamine ei ole antud juhul halduskohtu pädevuses. Töövõtulepingu täitmisega seotud nõuete esitamisel saab maakohus ühtlasi anda hinnangu ka VÕS § 97 koosmõjus RHS § 123 eelduste täitmisele.
7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus KRC Ehitus OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda hagiga maakohtu poole. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tuleneb, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse praegusel juhul HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, siis kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu kaebajat esindanud advokaadibüroo arvelduskontole, millelt riigilõiv käesolevas asjas kaebust esitades ka tasuti. Jõgeva Vallavalitsusel ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kaebaja ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4).
9.Kaebaja palub kuulutada menetlus osaliselt kinniseks HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel ehk enda ärisaladuse kaitseks. Taotluse kohaselt seostub kaebaja ärisaladus lepingu muutmise aluseks olevas ettepanekus ja suhtluses vastustajaga avaldatud arvandmete kui ka lepingupartneritega. Nimetatud andmete avalikustamine kahjustaks kaebaja positsiooni võrreldes teiste ehitusettevõtjatest konkurentidega, see teave omab kaubanduslikku, tehnilist ja finantsväärtust ning vastab ka muudele ärisaladuse tunnustele ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 järgi. Kaebaja arvates ei esine praegu huvi asja avaliku arutelu vastu, mis kaaluks ärisaladuse kaitset üle. Kaebaja palub kuulutada kinniseks kaebuse lisa 1 tervikuna ning kõik muud menetlusdokumendid osas, mis sisaldavad eelmainitud arvandmeid ja andmeid koostööpartnerite kohta. Kohus peab kaebaja taotlust põhjendatuks kaebuse lisa 1 osas, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kaebaja hankelepingu täitmise kulude kohta. Kaebuse ülejäänud lisades kohus ärisaladusele viitavat teavet ei tuvastanud, mistõttu leiab kohus, et kaebaja on oma taotluses silmas pidanud olukorda, kus ta esitab menetluse käigus täiendavaid dokumente. Kuna kohus praegusel juhul tagastab kaebuse, siis sellist olukorda ei teki. Kohus rahuldab seega kaebaja taotluse ja kuulutab kaebuse lisa 1 osas käesoleva asja menetluse kinniseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.