lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1370/30

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1370/30
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3954
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÕKE § 19 lg 1, 14, 2HKMS § 124 lg 2, 3Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 31 lg 1, 3EsindusÕKE § 32 lg 11, 4RÕS § 20 lg 1, 31Riigi õigusabi osutaja vahetamineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 111 lg 4Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 115Menetlusabi taotluse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

07.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1370

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Tehnikaülikooli 07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsuse, 19.06.2020 mitteatesteerimise otsuse ja 02.07.2020 korralduse nr 24/578 osaliseks tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja XX, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Indrek Västrik Vastustaja Tallinna Tehnikaülikool, esindaja Teele Lember

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 määruse resolutsiooni p-i 2 peale haldusasjas nr 3-22-1370.

Tagastada XXle 24.01.2023 avalduse lisad 1–6 ja 8–14.

3.Võtta haldusasja materjalide juurde 24.01.2023 avalduse lisad 7 ja 15–18 ning 25.01.2023 esitatud lisa.
4.Jätta rahuldamata XX menetlusabi taotlus 24.01.2023 avalduse tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks.

Jätta rahuldamata XX taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 198 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
HKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamine
HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kord
HKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangud
HKMS § 46 lg 1Kaebetähtaeg
HKMS § 47Kohtueelne menetlus
HKMS § 52 lg 1Avalduse vorm
HKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus
HKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
HKMS § 74Kättetoimetamine esindajale
HKMS § 80 lg 1Töökeel
RÕS § 17 lg 1Riigi õigusabi jätkuvus
6.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p-de 4 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-1370

1.Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) immatrikuleeris XX 12.02.2019 inseneriteaduskonna doktoriõppesse.
2.TTÜ otsustas korraldada XXi erakorralise atesteerimise, mis toimus 07.02.2020. Kaebaja atesteeriti tingimusel, et doktorantide korralise atesteerimise ajaks juunikuus kaasatakse doktoritöö temaatikaga seotud kaasjuhendaja, muudetakse doktoritöö teema nimetust, kooskõlastades selle uurimisrühma juhiga, kaebaja esitab doktoritöö tegevuskava ja kasutatava kirjanduse loetelu. Kaebaja vaidlustas otsuse, kuid edutult.
3.Tallinna Halduskohus andis XXile 05.06.2020 määrusega asjas nr 3-20-1003 riigi õigusabi halduskohtule kaebuse esitamiseks seoses TTÜ-s toimunud ahistamise, diskrimineerimise ja doktoranditoetuse maksmata jätmisega. Riigi õigusabi tellimuse võttis vastu tollal vandeadvokaadina töötanud Urmas Arumäe.
4.TTÜ atesteerimiskomisjon leidis 19.06.2020 toimunud korralisel atesteerimisel, et kaebaja ei ole täitnud erakorralisel atesteerimisel seatud tingimusi ning hindas atesteerimist negatiivselt („mitteatesteeritud“). Otsus vormistati protokolli nr 2 p-s 19. Vastavasisuline teade kanti õppeinfosüsteemi (ÕIS). TTÜ eksmatrikuleeris kaebaja 02.07.2020 korraldusega nr 2-4/578. Kaebaja esitas mitteatesteerimise otsuse ja eksmatrikuleerimise korralduse peale vaide, kuid TTÜ 15.07.2020 vastusest nr 11-2/1018-1 nähtuvalt vaiet ei menetletud, sest kaebaja ei olnud järginud TTÜ 17.12.2018 määrusega nr 6 kehtestatud „Õppekorralduse eeskirjas“ (ÕKE; kehtis kuni 31.07.2022) ette nähtud tähtaegu.
5.XX esitas Tallinna Halduskohtule 24.08.2020 riigi õigusabi taotluse esindamiseks tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses. Halduskohus andis 26.08.2020 määrusega asjas nr 3-20-1578 XXile riigi õigusabi esindamiseks haldus- ja halduskohtumenetluses seonduvalt elamisloa kehtetuks tunnistamise ja väljasaatmisega. Riigi õigusabi tellimuse võttis vastu U. Arumäe.
6.XX esitas Tallinna Halduskohtule 25.06.2022 ingliskeelse kaebuse (hiljem täiendatud), millest nähtus tahe tuvastada, et TTÜ-s toimus ahistamine ja diskrimineerimine, karistada toimepanijaid ning kohustada lõpetama ahistamine ja diskrimineerimine, hüvitada saamata jäänud tasud ja toetused, tühistada eksmatrikuleerimine ja taastada kaebaja üliõpilase staatus, tuvastada intellektuaalse omandi vargus ja doktoritöö plagieerimine ning tühistada plagiaat, hüvitada kohtu äranägemisel mittevaraline kahju.
7.Uus riigi õigusabi korras määratud esindaja I. Västrik esitas avaldused 27.07.2022, 29.08.2022, 29.09.2022, 21.10.2022, paludes tühistada TTÜ 07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsus; 19.06.2020 otsus, millega tuvastati, et kaebaja ei ole täitnud erakorralise atesteerimise tingimusi; 02.07.2020 korraldus nr 2-4/578 inseneriteaduskonnast eksmatrikuleerimise kohta või alternatiivselt tuvastada nende otsuste õigusvastasus. Muude nõuete lahendamine ei olnud esindaja hinnangul halduskohtu pädevuses. Kaebaja palus vastustajalt mõista välja tekitatud kahju seonduvalt stipendiumi ja õppetoetusega (29 970 eurot) ja enammakstud eluasemekulu 1933,87 eurot.
8.Kaebaja palus ennistada kaebetähtaja, kui kaebus on esitatud hilinemisega. Kaebaja ei ole süüdi, et kaebus jäi õigeaegselt esitamata. TTÜ 15.07.2020 vastus ei sisaldanud vaidlustamisviidet. Kaebaja lootis eelmise riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevusele enda õiguste kaitsmisel. Varasem riigi õigusabi osutaja ei ole enam advokatuuri liige. Kaebajal oli vaimse tervise probleeme ja raskusi elu korraldamisel (töötus), mis raskendasid tal enda õiguste kaitsmist. Kaebaja pöördus abi saamiseks psühhiaatri ja perearsti poole, viibis haiglas 10.05.2021– 20.07.2021 ning tal on diagnoositud mõõdukas depressioon. 2022. a-l kaebajat rünnati.

2(9)

3-22-1370

9.Politsei- ja Piirivalveamet tegi kaebajale 13.09.2022 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt 13.10.2022 ning kohaldas kuuekuulist Schengeni sissesõidukeeldu. Kaebaja vaidlustas ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-22-2013). Kaebaja lahkus Eestist 12.11.2022.
10.Tallinna Halduskohus võttis 04.11.2022 määrusega kaebuse menetlusse TTÜ 07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsuse, 19.06.2020 mitteatesteerimise otsuse ja 02.07.2020 korralduse nr 2-4/578 osalise tühistamise ning kahju hüvitamise nõuetes (haldusasi nr 3-22-1370). Halduskohus märkis, et lähtub esindaja 29.09.2022 esitatud kaebusest, selle lisadest ja hilisematest täpsustusest.
11.TTÜ palus 08.12.2022 vastuses lugeda kaebus esitatuks kaebetähtaega ületades ja lõpetada haldusasja menetlus. Kaebaja sai eksmatrikuleerimisest teada 02.07.2020 e-kirjast. Sellele ei olnud lisatud teavet kohtusse pöördumise võimaluse ja tähtaja kohta, kuid see ei saanud põhjustada tähtaja ületamist peaaegu kahe aasta võrra. Kaebaja on olnud kaebetähtaja ja kaebuse esitamise vahelisel ajal aktiivne, esitades erinevatele asutustele erinevaid taotlusi. Depressioon ei takistanud taolisi asjaajamisi. Kaebaja sai riigi õigusabi korras määratud esindajalt 11 lehekülje pikkuse kaebuse teksti 11.07.2020, mis oli esindaja sõnul valmis kohtule edastamiseks (vt 25.06.2022 kaebus). Kaebaja keeldus selle esitamisest, kuid puuduvad tõendid, et see oleks olnud halva kvaliteediga. Kaebaja võimalik soovimatus järgida esindaja nõuandeid nt dokumendi ulatuse ja mahu osas ei õigusta tähtaja möödalaskmist. On väheusutav, et esindaja ei teavitanud teda kaebetähtajast. Kaebajat teavitati erakorralisest atesteerimisest. Erakorralisel atesteerimisel leiti, et kaebaja töös on puudused ja talle esitati täiendavad tingimused 19.06.2020 korralise atesteerimise läbimiseks. Kaebaja pidi doktorandina olema teadlik atesteerimise tähendusest. Mitteatesteerimisest ja eksmatrikuleerimisest teavitati kaebajat tollal kehtinud ÕKE alusel ÕIS-i kaudu (ÕKE § 19 lg 14, § 32 lg 11). Kaebaja oli teadlik, et mitteatesteeritud doktorant eksmatrikuleeritakse (ÕKE § 32 lg 4 p 3).
12.Tallinna Halduskohus luges 23.12.2022 määrusega kaebuse Tallinna Tehnikaülikooli 07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsuse, 19.06.2020 mitteatesteerimise otsuse ja 02.07.2020 korralduse nr 2-4/578 osaliseks tühistamiseks esitatuks kaebetähtaega ületades (resolutsiooni p 1), jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas tühistamisnõuete osas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2). Asjas ei ole vältimatult vaja otsustada, kas 07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsus ja 19.06.2020 mitteatesteerimise otsus on (eel)haldusaktid või menetlustoimingud. Kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta, vaidlustades lõplikku haldusakti ehk 02.07.2020 korraldust. Tuvastamisnõuded sisalduvad tühistamis- ja hüvitamisnõudes. Tuvastamisnõue ei aitaks kaebaja õigusi eraldiseisvalt kaitsta (HKMS § 45 lg 2). Kui 07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsus ja 19.06.2020 mitteatesteerimise otsus on eelhaldusaktid, sõltub kaebetähtaja järgimine lõpliku haldusakti vaidlustamise ajast. Kaebaja möönis vajadust ja soovi pöörduda menetlustoimingute või eelhaldusaktide vaidlustamiseks kohtusse juba 2020. a juunis. Ta esitas halduskohtu määruse peale, millega talle anti riigi õigusabi kaebuse esitamiseks seoses TTÜ-s toimunud ahistamise ja diskrimineerimise ning doktoranditoetuse maksmisega, määruskaebuse, kus märkis, et ta jäeti atesteerimata ja tema üliõpilase staatus lõpeb. Ringkonnakohus selgitas selles asjas tehtud määruses, et halduskohtus lahendatavad nõuded selguvad pärast kaebuse esitamist ja asja menetlusse võtmist. Kaebaja on kinnitanud, et ta sai teate eksmatrikuleerimise korralduse kohta 02.07.2020 (vt 27.07.2022 seisukoht). Sellel korraldusel puudub küll vaidlustamisviide, kuid vastustaja on 15.07.2020 vastuses selgitanud mh inglise keeles, et korraldusega mittenõustumise korral on kaebajal õigus pöörduda kohtusse. Kaebaja 24.08.2020 esitatud riigi õigusabi taotlusest haldusasjas nr 3-20-1578 nähtub, et kaebaja mõistis, et eksmatrikuleerimise korraldus tuleb tühistada. Kaebaja oli järelikult teadlik, et tal tuleb lisaks varasemate otsuste vaidlustamisele 3(9)

3-22-1370 pöörduda ka eksmatrikuleerimise korralduse tühistamiseks kohtusse. Kaebus tuli esitada hiljemalt augustis 2020, kuid see on esitatud peaaegu kaks aastat hiljem. Seega on kaebaja kaebetähtaega ületanud. Kohus ennistab kaebetähtaja, kui kaebajal oli selle järgimata jätmiseks mõjuv põhjus (HKMS § 71 lg 1). Kaebaja teadis, et tal tuleb vaidlustada eksmatrikuleerimise korraldus ja varasemad otsused (vt haldusasjas nr 3-20-1003 esitatud riigi õigusabi taotlus). Ka õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et tal on võimalik algatada vaidlus määramata aja jooksul. Kaebaja pidi mõistma esindussuhte katkemist riigi õigusabi korras määratud esindajaga 2020. a jooksul. Ta kirjutas esindajale riigi õigusabist loobumise avalduse arusaamaga, et ta peab ise enda õigusi kaitsma (vt 25.06.2022 kaebuse lk 537). Ka toonase esindaja sõnul katkes suhtlus kaebajaga. Kui suhtlus riigi õigusabi korras määratud esindajaga ei laabu, tuleb isikul sellest kohut teavitada mõistliku aja jooksul ning taotleda esindaja vahetamist või osaleda kohtumenetluses iseseisvalt. Kui kaebaja möönis, et tal tuleb ise enda õigusi kaitsta, pidi ta välja selgitama kaebetähtaja. Tervislik seisund on mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks juhul, kui selle tõttu ei ole kaebuse esitamine võimalik või see on seotud väga suurte raskustega. Selliseid asjaolusid kaebuse 29.09.2022 versioonist ega selle lisadest ei nähtu. Kaebaja koostas kohtule dokumente juba 2021. a juulis, samuti asus ta 2021. a augustis osakoormusega tööle. Tema enesetunne ja aktiivsus paranes sel ajal oluliselt. Ta töötas ka 2021. a oktoobris. Sel ajal ei täheldanud psühhiaater mälu ja kognitiivsete funktsioonide olulisi häireid. Kaebajal oli 2022. a veebruaris intsident, mille tõttu ta oli haiguslehel, kuid see ei saanud tingida kaebuse esitamisega viivitamist niivõrd pikalt enne ega pärast intsidenti. Kaebuse esitamine võis olla ebamugav ja raskendatud, kuid 1,5 aasta pikkune viivitus eelmise riigi õigusabi osutajaga suhtlemise lõppemise ja iseseisvalt kohtumenetluses osalemise vahel ei ole põhjendatud. Kaebaja epikriisid ei kinnita, et tema tervislik seisund takistas tal oma õiguste kaitsmist. Ta pöördus pidevalt tervisemuredele lahenduse saamiseks arsti poole ja sai abi. Ta töötas vähemalt osalise koormusega ning tal ei olnud pikaajalist töövõimetust. Ta tegeles kohtudokumentide koostamisega juba 2021. a suvel. Selle osa on ka kaebuse esitamise korra väljaselgitamine. Arvestades, et kaebaja taotles 2020. a-l kahel korral riigi õigusabi, pidi ta olema oma õiguste rikkumisest aru saanud. Kui kaebaja suutis välja selgitada riigi õigusabi taotlemise korra, oleks ta saanud samaväärselt välja selgitada kaebuse esitamise korra, esitades kohtule vaidlustamissoovi (sh pärast endise esindajaga suhtluse katkemist). Kuna kaebaja pidi selles oluliselt varem selgusele jõudma, puudus mõjuv põhjus viivitada tühistamisnõuete esitamisega. Kuna tühistamisnõude esitamisel on kaebetähtaega ületatud ja kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldama, tuleb tühistamisnõuete osas haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

13.XX esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel Tallinna Ringkonnakohtule 09.01.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 määruse resolutsiooni p 2 ning teha uus määrus, millega ennistada tühistamisnõuetega kohtusse pöördumise tähtaeg ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Kaebaja mõistis vajadust vaidlustada eksmatrikuleerimise korraldus kohtus. Puuduvad andmed, et ta teadis vaidlustamise tähtaegadest enne riigi õigusabi lõppemist, samuti sellest, mida tähtaja möödalaskmine võib kaasa tuua. Kaebajal olid terviseprobleemid ja raskused elukorralduses, sh mõjutas teda 2022. a veebruaris toimunud intsident, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et ta viivitas kaebuse esitamise või kaebetähtaja väljaselgitamisega. Ta koostas mahuka kaebuse ning esitas selle koos riigi õigusabi taotlusega. Tähtaeg on seega lastud mööda mõjuval põhjusel ning esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks.
14.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 24.01.2023 ja 25.01.2023 ingliskeelsed avaldused ning 24.01.2023 avalduse eestikeelse tõlke, mis on tehtud Google Translate tõlkeprogrammi 4(9)

3-22-1370 vahendusel. Avaldustes heidab kaebaja ette, et halduskohus hindas vaid eksmatrikuleerimisega seotud nõudeid, kuigi ta esitas ka muid nõudeid. Vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine võimaldaks kaebajal doktorantuuri jätkata. Kaebaja ei teadnud enne teise riigi õigusabi korras määratud esindajaga suhtlemist, et eksmatrikuleerimine on haldusakt, mille vaidlustamiseks tal tuleb esitada kaebus 30 päeva jooksul. Kaebaja arvas, et tal on kaebuse esitamiseks kolm aastat ning selleks on enne vaja tuvastada ahistamine ja diskrimineerimine. Esimene riigi õigusabi korras määratud esindaja eksitas kaebajat. Kaebaja esitas taotluse vahetada riigi õigusabi korras määratud esindajat. Kohus ega riigi õigusabi korras määratud esindaja ei teavitanud kaebajat haldusasja menetluse lõpetamisest, esindaja ei arutanud edasikaebuse esitamist ega võimalikke vastuväiteid. Esindaja ei vasta tema kõnedele, mistõttu on kaebajal kadunud tema vastu usaldus. Kaebaja palub võtta vastu täiendavad hüvitamisnõuded, mis kaasnesid päritoluriiki naasmisega ja tulevikus Eestisse saabumisega. Kaebaja palub ka algatada haldusasjas nr 3-20-1003 kohtumenetlus TTÜ vastu seoses ahistamise, diskrimineerimise, doktoriõppetoetuse maksmise, intellektuaalomandi varguse, doktoritöö plagiaadi ja kahju hüvitamisega. Kaebaja 24.01.2023 avaldusele oli lisatud menetlusabi taotlus selle tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse, lahendab tõenditega seotud taotlused ning vastab kaebaja etteheidetele (I), seejärel lahendab määruskaebuse (II) ning kaebaja taotlused riigi õigusabi osutaja vahetamiseks ja avalduse tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks (III). I
16.Ringkonnakohus võtab XXi määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Kaebaja vaidlustab Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 määruse resolutsiooni p-i 2, millega halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse tühistamisnõuete osas. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida TTÜ-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab 08.12.2022 vastuses tooduga.
17.Esindaja osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust osaleda menetluses isiklikult ja kasutada oma menetlusõigusi (HKMS § 31 lg 1, § 27). Menetlusõiguste kasutamisel on menetlusosalisel siiski menetlusseadustikus sätestatud kohustused: menetlusõigusi tuleb kasutada heauskselt ning esitatavad avaldused peavad vastama HKMS §-des 52–54 sätestatud nõuetele, mh peavad need olema võimalikult selged ja lühikesed, samuti tuleb võõrkeelne avaldus esitada koos tõlkega (HKMS § 80 lg 1, § 81 lg 1, § 87 lg 2). Vältida tuleb olukorda, kus esindaja ja esindatava avaldused on vastuolulised. Ringkonnakohus peab võimalikuks arvestada määruskaebemenetluses kaebaja enda esitatud avaldustega, sest nende põhjal on tema tahe ja väited piisavalt arusaadavad.
18.Kaebaja on lisanud määruskaebusele hulgaliselt dokumente – 24.01.2023 avaldusel on 18 lisa ja 25.01.2023 avaldusel 1 lisa –, millest ringkonnakohus järeldab, et ta soovib nende dokumentide asja juurde võtmist. Määruskaebuse lahendamisel võetakse arvesse kõiki asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebemenetluses vaja esitada uuesti halduskohtule esitatud või halduskohtu kogutud tõendeid. Korduvate dokumentide esitamine koormab asjatult toimikut ja muudab selle raskesti jälgitavaks. Ringkonnakohus tagastab seetõttu kaebajale 24.01.2023 avalduse lisad 1–6 ja 8–14. Lisad 7 ja 15–18 ning 25.01.2023 avalduse lisa võtab ringkonnakohus asja õigema lahendamise huvides haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). 5(9)

3-22-1370

19.Kui menetlusosalisel on esindaja, ei pea kohus menetlusosalisele endale menetlusdokumente edastama, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline väljendab sõnaselgelt teistsugust tahet. Eelduslikult suhtleb esindaja esindatavaga ning selgitab talle, missuguseid toiminguid on kohus teinud, samuti nende toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Esindaja menetluses osalemisel on kohtu selgitamiskohustus väiksem. Praegusel juhul oli kaebajal riigi õigusabi korras määratud esindaja ning halduskohus võis menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtuda HKMS § 74 lgst 3. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks nõudnud dokumentide edastamist ka talle. Arvestades, et kaebaja ei valda eesti keelt ja kohtumenetlus toimub eesti keeles, ei saanud halduskohus eeldada, et kaebaja soovib menetlusdokumentide edastamist ka endale. Seega ei eksinud halduskohus menetlusnormide vastu, kui ei edastanud menetlusdokumente kaebajale.
20.Halduskohus on kaebaja tahet õigesti tõlgendanud. Halduskohus ei pidanud võtma seisukohta kõigi esialgses kaebuses esitatud nõuete kohta. Esialgne kaebus ei vastanud HKMS §-des 52–54 sätestatud tingimustele ning oli võõrkeelne. Kaebajal oli samas riigi õigusabi korras määratud esindaja, kes oli seisukohal, et halduskohtu pädevusse kuuluvad atesteerimise ja eksmatrikuleerimisega seotud nõuded ning need nõuded ta ka esitas nõuetele vastavas kaebuses (vt 27.07.2022, 29.08.2022, 29.09.2022 avaldused). Ühtlasi selgitas esindaja, et ahistamise, diskrimineerimise ja töötasu maksmata jätmisega seotud nõuetega seoses pöördutakse maakohtu poole riigi õigusabi taotlusega (vt 29.08.2022 avaldus). Halduskohus märkis 04.11.2022 määruse p-s 6, missugustest avaldustest ta asja menetlemisel lähtub. Kaebaja õigused ei ole kaitseta jäänud ning kaebaja vastavasisulised etteheited halduskohtule on põhjendamatud.
21.Ringkonnakohus selgitab lisaks, et menetlusdokumendi saabumisel registreeritakse see kohtuasjana kohtute infosüsteemis, mis ühtlasi annab kohtuasjale numbri. Kõik järgmised sama kohtuasjaga seotud menetlusdokumendid registreeritakse sama kohtuasja juurde. Eraldiseisva kohtuasjana registreeritakse riigi õigusabi taotlused, mis ei ole seotud mõne konkreetse kohtuasjaga. Sellise kohtuasja menetlus piirdub riigi õigusabi taotluse lahendamise ja taotlust puudutavate avalduste ja menetlusdokumentidega. Hiljem esitatud kaebusi ei vaadata läbi riigi õigusabi taotlust puudutava haldusasja raames, vaid neile antakse eraldi number. Haldusasjas nr 3-20-1003 lahendati üksnes riigi õigusabi taotlust seonduvalt kaebaja 26.05.2020 taotlusega. II
22.Määruskaebemenetluses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub kaebetähtaja ületamist ja ennistamata jätmist puudutavas osas halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).
23.Halduskohtus on vaidlustatavad vaid sellised haridusalased otsused, mis takistavad juurdepääsu hariduse omandamisele või mille tulemusel ei ole võimalik jätkata haridustaseme omandamist, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Kohtupraktikas on seetõttu lubatud selliste hindamistulemuste või otsuste vaidlustamist, mis välistavad lõpudokumendi väljastamise või kutse andmise või lükkavad edasi järgmisesse õppeastmesse astumise vajalike eelduste täitmist ja toovad kaasa õppeaja pikenemise (vt Riigikohtu 28.02.2018 otsus nr 3-17-2912; 28.05.2014 otsus nr 3-3-1-18-14; 04.03.2013 otsus nr 3-3-1-68-12, p 16; 28.02.2005 otsus nr 3-3-1-87-04; 30.05.2000 otsus nr 3-3-1-20-00, p 1 neljas lõik; Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2017 otsus nr 3-14-51542, p 13; 06.12.2013 otsus nr 3-122493; Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2021 määrus nr 3-21-2029, p-d 6–8; 02.04.2019 määrus nr 318-1534, p-d 5–6; 30.04.2013 otsus nr 3-11-2797, p 9).
24.Atesteerimisega annab atesteerimiskomisjon hinnangu doktorandi edasijõudmisele õppe- ja teadustöös (ÕKE § 19 lg 1). Erakorraline atesteerimine toimub doktoritöö juhendaja või programmijuhi motiveeritud ettepaneku alusel või atesteerimiskomisjoni otsuse alusel (ÕKE § 19 lg 2). Atesteerimistulemus on kas positiivne (atesteeritud) või negatiivne (mitteatesteeritud). Atesteerimata jätmine on alus doktorandi eksmatrikuleerimiseks (ÕKE § 19 lg-d 11 ja 12, § 32 lg 6(9)

3-22-1370 4 p 3). Atesteerimistulemus vormistatakse atesteerimiskomisjoni otsusena ja kantakse ÕIS-i kahe nädala jooksul pärast atesteerimiskomisjoni istungi toimumist (ÕKE § 19 lg 14). Eksmatrikuleerimisest teavitatakse ÕIS-i kaudu (ÕKE § 32 lg 11).

25.Praegusel juhul oli erakorraline atesteerimine küll tingimuslik, kuid kaebaja läbis selle positiivse tulemusega (vastustaja 08.12.2022 vastuse lisa 1; 25.06.2022 kaebuse lisa 165). Seetõttu ei ole kaebajal õigust vaidlustada eraldiseisvalt 07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsust. Kaebajal oli võimalik vaidlustada see otsus ülikoolisiseselt. Asja materjalidest nähtuvalt ta tegigi seda, kuid vaidlustus ei olnud edukas (vt 25.06.2022 kaebuse lisa 170). 19.06.2020 mitteatesteerimise otsus (atesteerimiskomisjoni 19.06.2020 otsus nr 2 p 19 ) on eelhaldusakt. Selle õiguspärasuse hindamisel saab kontrollida ka erakorralisel atesteerimisel tehtud otsuse õiguspärasust. Praegusel juhul olnuks eesmärgipärane seega tühistamisnõue 19.06.2020 mitteatesteerimise otsuse ja 02.07.2020 korralduse peale. Halduskohus leidis õigesti, et tuvastamisnõuded pole HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangu tõttu lubatavad. Õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda tehtud haldusaktide kehtivust ega kohustaks vastustajat taastama kaebaja üliõpilase staatust.
26.Tühistamiskaebusele kohaldub HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebetähtaeg hakkas kulgema 02.07.2020 korralduse kaebajale teatavaks tegemisest arvates. Vaidlus puudub, et 02.07.2020 korraldus tehti kaebajale teatavaks samal päeval. Ringkonnakohtule ei nähtu ÕKE-st kohustuslikku kohtueelset menetlust HKMS § 47 mõistes. Kaebus tuli seega esitada 03.08.2020, kuid seda tehti 25.06.2022. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
27.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Need on eelkõige objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt näitlik loetelu HKMS §-s 150). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui menetlustoimingu sooritamine on raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1 teine lõik). Isikuga seotud subjektiivseid asjaolusid, sh õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, on peetud mõjuvaks põhjuseks vaid juhul, kui isik on olnud piisavalt hoolas vaidluse algatamise korra väljaselgitamisel, kuid vaidluse keerukus või tema isik ja kogemus ei võimalda tal mõista seaduses sätestatud tähtaegade järgimise olulisust. Ka õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras määramatult pika aja jooksul. Samuti peab ka kogenematu isik mõistma, et piisavate teadmiste puudumise korral tuleb tal otsida professionaalset abi (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).
28.19.06.2020 mitteatesteerimise otsusel ja 02.07.2020 korraldusel puudus vaidlustamisviide (kaebaja 27.07.2022 vastuse lisa 2; TTÜ 08.12.2022 vastuse lisa 2, kaebaja 29.08.2022 vastuse lisa 4). Vaidlustamisviidet ei olnud ka TTÜ 15.07.2020 vastusel kaebaja avaldusele, millega kaebaja vaie 02.07.2020 korralduse peale sisuliselt tagastati (25.06.2022 kaebuse lisa 10). Selles üksnes märgitakse, et kaebajal on võimalik pöörduda kohtusse. Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest (haldusmenetluse seaduse § 57 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul ei hilinenud kaebaja kaebuse esitamisega niivõrd palju aega vaidlustamisviite puudumise tõttu. Haldusasjas nr 3-20-1003 esitatud 22.06.2020 määruskaebusest nähtub kaebaja arusaamine, et ta ei läbinud atesteerimist 19.06.2020 ning tema üliõpilase staatus lõpeb (25.06.2022 kaebuse lisa 216). Tahe need otsused vaidlustada nähtub haldusasjas nr 3-201578 esitatud riigi õigusabi taotlusest (25.06.2022 kaebuse lisa 236 p-d 8 ja 9). Seega mõistis kaebaja juba varakult, et on olemas tema õigusi rikkuvad otsused, millest ta soovib vabaneda ja nendest vabanemiseks tuleb tal need aktid kohtus vaidlustada. Kavatsus eksmatrikuleerimine

7(9)

3-22-1370 vaidlustada nähtub ka riigi õigusabi korras määratud esindaja kaebuse mustandist, mis koostati 2020. a juulis (25.06.2022 kaebuse lk 531, 24.01.2023 avalduse lisa 7).

29.Riigi õigusabi osutaja tegevus on omistatav esindatavale (HKMS § 31 lg 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lg 5). Tegevusetus või vajalike taotluste õigeaegne esitamata jätmine ei ole isikule etteheidetav, kui ta näitab oma tegevusega mõistliku aja jooksul, et ta soovib enda õigusi kaitsta (vrd Riigikohtu 05.06.2013 määrus nr 3-3-1-6-13, p 22). Vastasel juhul võib eeldada, et riigi õigusabi osutaja tegevusetus on isikuga kooskõlastatud.
30.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu etteheitega, et kaebaja ei pöördunud mõistliku aja jooksul kohtusse pärast seda, kui ta oli aru saanud, et koostöö riigi õigusabi osutajaga ei laabu. Esialgse kaebuse kohaselt oli kaebajale hiljemalt 2020. a oktoobris selge, et tal tuleb osaleda kohtumenetluses iseseisvalt (25.06.2022 kaebuse lk 537). Kaebaja oli kohtu poole pöördumise võimalusest teadlik (25.06.2022 kaebuse lisa 209). Samuti oli ta teadlik tasuta õigusabi võimalusest (25.06.2022 kaebuse lisa 161). Ka vaidlustamise tähtaegsuse regulatsioon ei saanud olla talle täiesti uudne, sest ta oli tuttav vähemalt kohtumääruste vaidlustamise tähtaegadega. Kaebaja on määruskaebe korras vaidlustanud nii maakohtu, halduskohtu kui ka ringkonnakohtu määruseid (25.06.2022 kaebuse lisad 189, 190, 194, 196, 201, 202, 208, 216, 217, 218). Isegi kui riigi õigusabi osutaja andis kaebajale ekslikke selgitusi kaebetähtaja kohta või suunas teda keskenduma elamisloa vaidlusele (24.01.2023 avalduse lisad 15 ja 16, 25.01.2023 avalduse lisa), ei olnud ta kaebetähtaja väljaselgitamisel piisavalt hoolas. Kaebajalt võis eelnevalt väljatoodud põhjustel eeldada suuremat teadlikkust enda õigustest ja nende kaitsest. Tervislikud põhjused võisid küll raskendada kaebuse esitamist, kuid asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis osutaks, et kaebuse esitamine oli terviseprobleemide tõttu väga pikka aega võimatu, seades ohtu tema elu vms. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu määruse p-s 5 toodud põhjendusi selle kohta, kas terviseprobleemid võisid takistada kaebetähtaja järgimist, sest nõustub nendega (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Seega puudus kaebajal tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus ning haldusasja menetlus tuli selles osas HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
31.Eelneva põhjal jääb XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. III
32.Kaebaja on esitanud taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks. Kaebaja heidab ette, et esindaja ei teavitanud teda halduskohtu määrusest ega kooskõlastanud määruskaebuse esitamist.
33.Riigi õigusabi osutaja vahetamine saab toimuda riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel ning teise advokaadi nõusolekul (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 1). Praegusel juhul ei ole sellist kokkulepet ja nõusolekut esitatud, mistõttu ei ole võimalik RÕS § 20 lg 1 alusel esindaja vahetamine. Puuduvad ka RÕS § 20 lg-s 31 sätestatud alused esindaja kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja oleks käitunud asjatundmatult või hooletult. Esindaja on esitanud tähtaegselt asjakohaste taotluste ja põhjendustega määruskaebuse, mis vastab menetlusseadustikus sätestatud nõuetele. Ringkonnakohtul on võimalik kontrollida halduskohtu määruse õigsust, olemata seotud määruskaebuse koostanud advokaadi väidetega.
34.Kohus võib igal ajal riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või omal algatusel uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad RÕS-s ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine (vt RÕS § 17 lg 1). Kohus hindab taotlust läbi vaadates või omal algatusel, kas isiku õigused võivad esindaja menetluses osalemiseta jääda kaitseta. Isikule jääb seejuures võimalus taotleda menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks (HKMS § 110 lg 1 p 1). Menetlusabi antakse, kui 8(9)

3-22-1370 isiku majanduslik seisund ei võimalda tal endal menetluskulusid kanda (HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg-d 1 ja 4, § 112 lg 1 p 1). Majanduslikku seisundit tuleb tõendada (HKMS § 115 lg-d 2 ja 3). Ringkonnakohtule ei nähtu praeguses menetlusstaadiumis asjaolusid riigi õigusabi andmise lõpetamiseks. Kaebajale jääb võimalus esitada põhistatud avaldus ja taotleda menetlusabi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Kaebajal tuleb siiski arvestada, et menetlusabi ei anta menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui nende tõlkimine on ebaproportsionaalne. Ebaproportsionaalsed pikad avaldused võib kohus jätta käiguta ning puuduste kõrvaldamata jätmisel läbi vaatamata või tähelepanuta (HKMS § 52 lg 1, § 55 lg 2).

35.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse 24.01.2023 avalduse tõlkimiseks, sest kaebajal on riigi õigusabi korras määratud esindaja (HKMS § 111 lg 4). Üksiti pidas ringkonnakohus võimalikuks arvestada kaebaja 24.01.2023 avalduses tooduga.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja