X kaebus Tartu Vangla kohustamise nõudes (seksuaalkurjategijate kohtlemismudeliga tutvumise võimaldamine) Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus ja kohustada Tartu Vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja taotlus Tartu Vangla neljandas üksuses kinni peetavate seksuaalkurjategijate kohtlemismudeliga tutvumise võimaldamiseks.
2.Jätta riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
4.Tagastada kaebajale 9. jaanuari 2023. a vastuväite lisadena esitatud dokumendid („Justiitsministeeriumi arengukava 2013-2020. Teadmiseks kinnipeetavale“ ja Tartu avavanglasse paigutamise menetlus“, dtl 71 ja 73-74). Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. märtsil 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 26. septembril 2022 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis tutvuda Tartu Vangla neljanda üksuse põhimääruses nimetatud seksuaalkurjategijate kohtlemismudeliga.
3-22-2227
1.1.Tartu Vangla jättis 7. oktoobri 2022. a vastusega nr 6-24/5555-2 taotluse rahuldamata tuginedes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-le 1, mille kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Tartu Vangla märkis taotlust rahuldamata jättes, et kui kehtiv õiguskord ei näe ette võimalust kohustada haldusorganit toimingut sooritama, ei ole võimalik seda ka RVastS § 6 lg 1 alusel nõuda.
1.2.X esitas 17. oktoobril 2022 Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustas vangla vastuse nr 624/5555-2. Tartu Vangla jättis 4. novembri 2022. a vaideotsusega nr 1-11/391-2 vaide rahuldamata.
1.3.Tartu Vangla asus vaideotsuses kokkuvõtvalt seisukohale, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega ning juurdepääsupiirang sellele dokumendile tuleneb avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p-st 3. Samas leidis vastustaja, et kohtlemismudeliga ei kehtestata vangistustingimusi, vaid see kirjeldab põhimõtteid ja tegevusi, mille alusel püütakse mõjutada seksuaalkurjategijate mõtlemist ja käitumist, et nad suudaksid edaspidi elada täisväärtuslikku ja õiguskuulekat elu. Vastustaja ei nõustunud kaebajaga, et kohtlemismudeliga tutvumata puudub tal võimalus vangistustingimuste rikkumise korral kohtusse pöörduda, ning selgitas, et vangistustingimused on kehtestatud kaebajale kättesaadavates õigusaktides.
2.X esitas 13. novembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat võimaldama talle seksuaalkurjategijate kohtlemismudeliga tutvumine.
3.Kohus võttis 18. novembri 2022. a määrusega kaebuse menetlusse ja vabastas kaebaja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest.
4.Tartu Vangla esitas kirjaliku vastuse kaebusele 19. augustil 2022.
5.Kohus määras 27. detsembri 2022. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Sama määruse resolutsiooni p-ga 3 kuulutas kohus menetlus kinniseks Tartu Vangla 23. detsembri 2022. a vastuse lisa 4 („Tartu vangla seksuaalkurjategijate kohtlemise mudel“, dtl 40-60) osas ning piiras selles osas kaebaja õigust tutvuda haldusasja materjaliga. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata. Kaebaja esitas täiendavad kirjalikud seisukohad 9. jaanuaril 2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavas kirjalikus seisukohas järgmist.
6.1.Vangla on teabe väljastamisest keeldudes viidanud põhimõtetele ja tegevustele, mida reaaluses ei eksisteeri. Jääb arusaamatuks miks peab samasse üksusesse paigutatud liikluskurjategija arvestama IV üksuses kohaldatava seksuaalkurjategija käitumismudeliga ja kuidas see on seotud nende mõtlemise suunamisega.
6.2.Kaebaja palub kohtul hinnata, kas salastatud Tartu Vangla 4. üksuse kohtlemismudel ja selle tingimused koos salastamisega on kooskõlas põhiseadusega ning vastuolu tuvastamisel eemaldada juurdepääsupiirang.
6.3.Vastupidiselt vangla väidetele ei anta kinnipeetavatele isegi infovoldikut, mille olemasolust kuuleb kaebaja esimest korda alles kohtumenetluses.
6.4.Tartu Vangla 4. üksuses on kujunenud mudel, mille järgi kinnipeetavate isikuõigusi süstemaatiliselt rikutakse ja alandatakse väärikust. Teistes üksustes see nii ei toimu. Sama 2(8)
3-22-2227
mudel ei rakendu nende kinnipeetavate suhtes, kes on kuriteo toime pannud oma järeltulija suhtes ning välismaalastest seksuaalkurjategijate suhtes, kes paigutatakse S-osakonda.
6.5.Salastatud on ka programmide rakendamise osa, mistõttu puudub kaebajal isegi teave, mida tal on õigus nõuda ja kelle suhtes programme läbi viiakse. Samuti puudub teave, milliseid salastatud dokumente veel võib olla. Praegusel juhul on kaebaja saanud kohtlemismudelist teada juhuslikult. Kaebajal puudub teave, kas tema suhtes kohaldatavad tingimused on üldse seaduslikud.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, märkides vastuseks kaebusele järgmist.
7.1.Kinnipeetavate paigutamine toimub justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ alusel, mille § 5 lg 1 p 3 sätestab, et Tartu Vanglasse paigutatakse kinnipeetavad, kes on süüdi mõistetud seksuaalkuriteo eest. Tartu vanglas on loodud üksus (IV üksus), mis on spetsialiseerunud tööle seksuaalkurjategijatega ning sellesse üksusesse paigutatakse kinnipeetavad kohtlemismudeli alusel. Mudeli eesmärk on tagada teaduspõhine ja kaasaegne seksuaalkurjategijate kohtlemine vanglas, vähendades uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja parandades rehabilitatsioonis osalejate iseseisvat toimetulekuoskust ning üldist elukvaliteeti.
7.2.Vangla direktori poolt 28. detsembril 2021 kinnitatud Tartu Vangla seksuaalkurjategijate kohtlemise mudel on tunnistatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 punkti 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks. Juurdepääsupiirang kehtib kuni 28. detsembrini 2026.
7.3.Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud juhisega, mis sisaldab muuhulgas ka teavet vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktikate kohta, mille avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Seetõttu ei kuulu selline teave avalikustamisele (vt põhjalikumad seisukohad käesoleva otsuse põhjenduste p-s 13).
7.4.Seksuaalkurjategijatele on kohtlemise mudeli pinnalt koostatud neljaleheline infovoldik, milles antakse kinnipeetavatele teavet mõistete ja ravivõimaluste kohta, aga ka sekkumisvõimalustest vanglas, kriminaalhooldusel ja vabaduses. Ka on selles välja toodud kontaktid, kuhu on vabastamisjärgselt võimalik abi saamiseks pöörduda. Selline infovoldik antakse igale kinnipeetavale, mistõttu on see teave kinnipeetavatele kättesaadavaks tehtud muul viisil.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on esitanud kohustamisnõude, mille eesmärk on kohustada vastustajat võimaldama kaebajal tutvuda dokumendiga „Tartu vangla seksuaalkurjategijate kohtlemise mudel“ ja sinna juurde kuuluvate tingimustega (vt ka taotlus dtl 30) Tegemist on Tartu Vangla direktori poolt kinnitatud dokumendiga, mis on AvT § 35 lg 2 p 3 alusel tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ning omab vastavalt juurdepääsupiirangut (dtl 40-60). Kuigi kaebaja väidetest osa viitavad ka soovile, et kohus kontrolliks kõnealust kohtlemismudelit sisuliselt, järeldab kohus kaebusest koostoimes muude haldusasja materjalidega (sh kohustuslikus kohtueelses menetluses lahendatud nõudest; dtl 6-7), et kaebuse esemeks on kohtlemismudeliga tutvumise võimaldamiseks kohustamise nõue. Kohus kontrollib seega dokumendi tutvustamisest keeldumise, mitte aga selle dokumendi sisulist õiguspärasust.
9.Kaebaja avaldustest ja haldusasja tõenditest saab teha järelduse, et kaebaja nõue ei põhine üksnes uudishimul, vaid ta väidab ka, et 4. üksuses, kus ta karistust kandes paikneb, toimub 3(8)
3-22-2227
sinna paigutatud kinnipeetavate õiguste süstemaatiline rikkumine ning väärikuse alandamine. Kohus järeldab kaebusest, et kuna kaebajal on puudunud juurdepääs kõnealusele dokumendile, seob ta etteheidetava tegevuse juurdepääsupiiranguga dokumendi sisuga.
10.VangS § 11 lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Kinnipeetavate paigutamise täpsem regulatsioon sisaldub justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruses nr 9 „Täitmisplaan“. Selle määruse § 5 lg 1 p 3 sätestab, et meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastase või karistusseadustiku §-s 178, 1781 või 179 sätestatud kuriteo eest, paigutatakse Tartu Vanglasse. Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrusega nr 87 kehtestatud Tartu Vangla põhimääruse § 172 kohaselt sätestatakse iga vangla üksuse täpsemad ülesanded ja juhtimiskorralduse üksuse põhimäärusega, mille kinnitab vangla direktor oma käskkirjaga. Tartu Vangla direktori 9. juuni 2014. a käskkirjaga nr 1-1/93 kinnitatud Tartu Vangla neljanda üksuse põhimääruse § 2 lg 1 kohaselt on neljanda üksuse põhiülesanne spetsialiseeruda kõrge riskiga seksuaalkurjategijatele ning korraldada neljandasse üksusesse paigutatud kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist. Teiste kinnipeetavate üldistel alustel neljandasse üksusesse paigutamisel tuleb arvestada seksuaalkurjategijate kohtlemismudelist tulenevaid tingimusi.
11.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kannab karistust Tartu Vangla 4. üksuses. Vastustaja selgitustest ja asjas esitatud tõenditest selgub, et kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 5. märtsist 2017 ning alates 31. jaanuarist 2018 püsivalt Tartu Vanglas. Kaebaja individuaalsest täitmiskavast ilmneb, et praegust karistust kannab ta vägistamise, inimkaubanduse ja ähvardamise eest (dtl 26). Asja lahendamisel ei ole asjassepuutuvad kaebaja väited selle kohta, kas ja miks kohaldatakse sama kohtlemismudelit ka samas üksuses kinni peetavate liikluskurjategijate suhtes, kuna kaebaja saab halduskohtumenetluses kaitsta vaid enda subjektiivseid õigusi, mitte aga esitada kaebust hüpoteetiliselt kaaskinnipeetavate õiguste osas. Samuti ei ole asjakohased väited kaebaja kohtlemise ja sellega seonduvate õiguste rikkumise kohta – käesoleva vaidluse esemeks on üksnes teabe saamiseks kohustamise nõue ning kaebaja väited tema õigusvastase kohtlemise kohta on jäänud ka üldsõnaliseks ega puuduta konkreetseid olukordi. Kui kaebaja leiab, et tema õigusi on seksuaalkurjategijate kohtlemismudeli rakendamisest või selle tutvustamata jätmisest tulenevalt rikutud, on seda võimalik eraldi vaidlustada vaide- ja kohtumenetluses või kahju hüvitamist taotledes.
12.Vastustaja on kaebajale soovitud teabega tutvumist mitte võimaldades (vastus taotlusele; dtl 8) märkinud, et soovitud teave on mõeldud ametialaseks kasutamiseks, mistõttu ei saa vangla soovitud toimingut (kohtlemismudeli tutvustamine) sooritada. Vangla viitas seejuures RVastS § 6 lg-le 1, millest tulenevalt ei ole õigust nõuda haldusorganilt sellise toimingu sooritamist, milleks kohustamist kehtiv õigus ette ei näe. Vaideotsuses (dtl 6-7) täpsustas vastustaja, et juurdepääsupiirang sellele dokumendile tuleneb AvTS § 35 lg 2 p-st 3. Samas leidis vastustaja, et kohtlemismudeliga ei kehtestata vangistustingimusi, vaid see kirjeldab põhimõtteid ja tegevusi, mille alusel püütakse mõjutada seksuaalkurjategijate mõtlemist ja käitumist, et nad suudaksid edaspidi elada täisväärtuslikku ja õiguskuulekat elu. Vastustaja ei nõustunud kaebajaga, et kohtlemismudeliga tutvumata puudub tal võimalus vangistustingimuste rikkumise korral kohtusse pöörduda, ning selgitas, et vangistustingimused on kehtestatud kaebajale kättesaadavates õigusaktides.
4(8)
3-22-2227
13.Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud juhisega, mis sisaldab muuhulgas ka teavet vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktikate kohta, mille avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Vastutaja arvates on kinnipeetavatel, kui nad teavad, millistel alustel ja millest lähtuvalt vangla otsustab isikute paigutuse ja taasühiskonnastamiseks vajalikke programme, võimalik sellise teabega manipuleerida, sh muuta oma käitumist ja varjata olulisi asjaolusid ametnike eest, (anda teadlikult oluliste asjaolude kohta valeinfot, varjata infot, eksitada ise või organiseerida eksitava teabe edastamist koos kaaskinnipeetavatega) ning sellega häirida vangla tööd või varjata õigusrikkumisi Selle tulemusel on reaalne oht, et vangla hindab julgeolekuriske tegelikust madalamaks ega pruugi suuta reageerida tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Ühtlasi ei ole välistatud, et kinnipeetavad võivad neile väljastatud teavet omavahel jagada, mis tähendab, et neile on lõppkokkuvõttes kättesaadav väga suur osa teabest, mille pinnalt saab teha järeldusi nii paigutuste kui ka riskide hindamise ja sellest lähtuvate taasühiskonnastavate meetmete valiku kohta. Kui kinnipeetav ei tea täpselt, kuidas ja millistest asjaoludest lähtuvalt toimub seksuaalkurjategijate paigutus ja taasühiskonnastavate meetmete valik ning kuidas see mõjutab vanglas järelevalvemeetme valikut, nende kasutamise aega ja sagedust, siis on julgeoleku tagamiseks vajalik teave täpne ja ka valitavad meetmed asjakohased. Vastustaja leiab, et selliselt saab vangla tagada julgeoleku ja asjakohase riskihindamise.
14.AvTS § 35 lg-s 1 on sätestatud teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamise kohustuslikud alused ning lg-s 2 valikulised alused. AvTS § 35 lg 2 p 3 kohaselt võib riigiasutuse juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks põhjendatud juhtudel tunnistada ka asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm).
15.Praegusel juhul on Tartu Vangla direktor tunnistanud kõnelause dokumendi asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 2 p 3 alusel ja argumendi kaitsta vanglatöös kasutatavaid meetodeid ja taktikaid sisaldavat teavet on vastustaja esitanud alles kohtumenetluses. Kohtul puudub siiski alus kahelda, et vastustaja on sellist argumenti pidanud silmas ka juba dokumendile juurdepääsupiirangut kehtestades. Seadusandja on pidanud oluliseks vanglatöös kasutatavate meetodite või taktika kohta sisalduva teabe juurdepääsu piiramist, sätestades näiteks VangS § 52 lg-s 6 vangla õiguse keelduda vangiregistri andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Seega on iseenesest põhjendatud ka vastavat teavet sisaldavate dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et Tartu Vanglas kohaldatav seksuaalkurjategijate kohtlemismudel on avalik teave AvTS § 3 lg 1 tähenduses. Avaliku teabe seadus lähtub põhimõttest, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja teabenõude täitmisest keeldumine erand, mistõttu tuleb erandeid tõlgendada kitsendavalt. Kohtupraktikas on AvTS § 38 lg-le 2 tuginedes leitud, et ka juurdepääsupiiranguga dokument tuleb teabenõudjale siiski väljastada ulatuses, mis piiranguga teavet ei sisalda (Riigikohtu 23. oktoobri 2003. a otsus nr 3-3-1-57-03, p 20; Riigikohtu 18. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-20-1265, p 28; Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-19-2186, p 20).
17.Kohus nõustub vastustaja selgitustega, mille kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks ning julgeolekukaalutlustel põhjendatud kohtlemismudeliga hõlmatud meetodite ja taktika osas kinnipeetavate juurdepääsu piiramine selleks, et vältida olukorda, kus vangla kasutatavate meetodite ja taktikate ettenähtavuse korral võiksid kinnipeetavad hakata oma käitumist vastavalt kohandama ja muuta võimatuks tõeväärse riskihindamise ja karistuse 5(8)
3-22-2227
täideviimise eesmärkide saavutamise. Samuti on põhjendatud vastustaja kahtlus, et kinnipeetavad võiksid vastavat teavet ka kaaskinnipeetavatega jagada ja seeläbi takistada kohtlemismeetodite tõhusat kasutamist. Kohtu hinnangul sisaldab praeguse vaidluse esemeks olev dokument küll viiteid seksuaalkurjategijate kohtlemisel kasutatavatele meetoditele ja programmidele, kuid see moodustab vaid osa tervikdokumendist. Kohtlemismudel sisaldab kohtu hinnangul ka märkimisväärses ulatuses üldise iseloomuga teavet, mida ei ole põhjust käsitada kinnipeetavate kohtlemise konkreetsete meetodite või taktikana, mille teadasaamine looks vastustaja selgituses kirjeldatud ohud. Oma konkreetsuse astme tõttu ei kujuta endast sellist teavet näiteks dokumendis kirjeldatud üldised põhimõtted, Tartu Vangla spetsialiseerumine seksuaalkurjategijate paigutamisel, üksusesse paigutamise alused, rahvusvahelistel teadusuuringutel põhinevate meetodite ja programmide äranimetamine. Suur osa dokumendist ei sisalda kohtu hinnangul sellist detailset teavet, mis võimaldaks kinnipeetaval ette näha ametnike konkreetset tegevust või ajaraame ning sellele vastavalt kohandada enda käitumist või suunata kaaskinnipeetavate käitumist. Seksuaalkurjategijate kohtlemise põhimõtted üldisemalt ei kujuta endast teavet, millele juurdepääsu peaks piirama ning selline teave on üldiseks kasutamiseks ka kättesaadav1. Sellise teabe osas ei näe kohus alust keelata kaebaja juurdepääsu dokumendile (AvTS § 38 lg 2, käesoleva otsuse p-s 16 viidatud kohtupraktika).
18.Vastustaja selgituste kohaselt on seksuaalkurjategijatele kohtlemise mudeli pinnalt koostatud neljaleheline infovoldik, milles antakse kinnipeetavatele teavet mõistete ja ravivõimaluste kohta, aga ka sekkumisvõimalustest vanglas, kriminaalhooldusel ja vabaduses. Kuna selline infovoldik antakse igale kinnipeetavale, on vastav teave vastustaja hinnangul kinnipeetavatele sellisel viisil kättesaadavaks tehtud. Kaebaja väitel ei ole ta sellist infovoldikut saanud ning kuulis sellest alles käesoleva kohtumenetluse käigus. Kohtu hinnangul ei ole praeguse vaidluse lahendamisel määrav asjaolu, kas kaebajale oli nimetatud voldik antud ja teda sel viisil kohtlemismudelis sisalduvast teavitatud. Nimetatud voldik (dtl 34-38) sisaldab teavet hälbelise seksuaalkäitumise kohta ja asjakohaste mõistete selgitusi, samuti teavet ravi- ning sekkumisvõimaluste (sh vanglas) ja asjakohaseid kontaktandmeid. Kohus märgib esmalt, et nimetatud infovoldikust ei selgu, et tegemist oleks kohtlemismudeli pinnalt koostatud teabekandjaga. Seega ei pruugi kinnipeetavale olla ka arusaadav, milliste dokumentide alusel toimub tema kohtlemine neljandas üksuses ning kas need võivad sisaldada täiendavaid kinnipidamistingimusi.
19.Kaebaja on väljendatud kahtlust, et kohtlemismudel, millega tal pole olnud võimalik tutvuda, sisaldab vangistuse täideviimise tingimusi. Vastustaja kinnitab, et kohtlemismudel ei sisalda täiendavalt vangistustingimusi, vaid need on sätestatud vangistusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides. On tõsi, et vangistuse täideviimise kord ja korraldus ning vangistuse kandmise tingimused sätestatakse õiguse üldaktidega (vt VangS § 1; justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 1 lg 1). Õiguskirjanduse järgi tuleb karistuse täideviimise all mõista formaalsete ja mitteformaalsete abinõude kompleksi, mis on suunatud karistuse eesmärgi saavutamisele, kusjuures mitteformaalsed meetmed võivad olla näiteks erinevad rehabilitatsiooniprogrammid2. Kohus leiab, et kaebajal vanglas kinni peetava isikuna on õigus
Vt näiteks https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/laste-seksuaalne-vaarkohtlemine/seksuaalkurjategijad L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 16.
6(8)
3-22-2227
teada, milliseid abinõusid kogumis tema suhtes karistuse täideviimisel kohaldatakse ning seejuures ka teada, milline regulatiivsuse aste on praeguse vaidluse ajendanud kohtlemismudelil. Samas on kohus eelnevalt leidnud, et kohtlemismudelina pealkirjastatud dokument ei sisalda üksnes teavet konkreetsete meetodite raames tehtava tegevuse sisu, vormi ja regulaarsuse ning muude spetsiifiliste kriteeriumite kohta, mille puhul kohus nõustub vastustajaga juurdepääsupiirangu põhjendatuse osas. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud sellisel juhul dokumendi kui tervikuga tutvumise mittevõimaldamine, kui vastutaja ei ole kaalunud, kaebajale dokumendi osalise tutvustamise võimalust.
20.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja on kaebaja taotlust lahendades õigusvastaselt keeldunud kaebajale soovitud dokumendiga tutvumist võimaldamast. Kohtu hinnangul on vastustaja jätnud teostamata asjakohased kaalutlused dokumendiga osalise tutvumise võimaldamiseks. Haldusorgani tegevuse õigusvastasus on üheks kohustamisnõude rahuldamise eelduseks (RVastS § 6 lg 4).
21.HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ka praegusel juhul ei võta kohus seisukohta, milliste dokumendi osade puhul tuleks kaebaja juurdepääsu piirata, vaid vastav pädevus hinnata dokumendis sisalduvate andmete avaldamisest tulenevaid ohtusid on vanglal. Kohtupraktikas on kujunenud järjekindel seisukoht, et ohtude hindamisel on vanglal oluline hindamisruum, kuna vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv ohtude avastamise ja ennetamise kogemus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. detsembri 2019. a otsus asjas nr 5-19-40, p 41).
22.Kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks (RVastS § 6 lg 4). Tulenevalt RVastS § 6 lg‐st 5 võib kohus juhul, kui õigusvastaselt on jäetud sooritamata toiming, mille sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. RVastS § 6 lg 5 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et kohtu tehtav definitiivne ettekirjutus on halduse kaalutlusõiguse korral erandlik meede, mis välistab haldusorgani poolt asjaolude täiendava kaalumise ning sellise ettekirjutuse tegemisel peab kohus olema veendunud, et ette kirjutatud lahendus on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes ainuvõimalik. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata kaalumisel asjassepuutuvaid asjaolusid (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-15, p 26). Seega teeb kohus ka praegusel juhul vastustajale ettekirjutuse kaebaja 26. septembri 2022. a taotluse uueks läbivaatamiseks, mille käigus tuleb vastustajal hinnata, millises ulatuses on põhjendatud võimaldada kaebajal dokumendiga tutvuda. Ka toimingu tegemise uuesti otsustamiseks kohustamise korral on tegemist kaebuse rahuldamisega (HKMS § 41 lg 3).
23.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kaebuse.
7(8)
3-22-2227
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
24.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, tuleb jätta riigi kanda. Muude menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt asjas ei nähtu, mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
25.Kohus tagastab kaebajale 9. jaanuari 2023. a vastuväite lisadena esitatud dokumendid („Justiitsministeeriumi arengukava 2013-2020. Teadmiseks kinnipeetavale“ ja Tartu avavanglasse paigutamise menetlus“, dtl 71 ja 73-74). Nimetatud dokumendid puudutavad ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist ja avavanglasse paigutamist ega ole praeguse vaidluse lahendamise puhul asjakohased (HKMS § 62 lg 2 ls 1), kuna käesoleva vaidluse esemeks on üksnes kohtlemismudeliga tutvumise võimaldamiseks kohustamise nõue.
26.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).