Korrakaitse › Vanglad

puudutab V. Kase väärikuse alandamist seoses ebapiisava põrandapinnaga perioodil 11. veebruar 2011 – 6. detsember 2021, kuna kaebaja oli varasemalt (6. detsembril 2021) esitanud samasisulise kahjunõude ja vangla selle lahendanud 4. veebruari 2022. a otsusega nr 1-13/376-2. Kaebaja ei esitanud vanglale menetluse uuendamise taotlust ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg-s 1 sätestatud aluseid ei esine. Halduskohus leidis, et vangla jättis 4. veebruari 2022. a otsusega nr 1-13/376-2 õiguspäraselt läbi vaatamata V. Kase kahju hüvitamise taotluse osas, mis puudutas kinnipidamistingimusi perioodil 11. veebruar 2011 – 5. detsember 2018, kuna taotlus esitati tähtaega ületades ning menetlustähtaeg ei kuulu ennistamisele. Asjaoludest nähtuvalt ei ole ilmnenud ühtegi mõjuvat põhjust, mis võinuks tingida Tartu Vangla poolt kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise. Praegusel juhul kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et kaebaja sai Tartu Vangla puudustest ja muudest rikkumistest teada alles 2019. aastal teise kinnipeetavaga vesteldes, ei saa pidada tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kaebaja pidi mõistma talle tekitatud kahju kinnipidamistingimuste muutumisel, mitte aga siis, kui kaaskinnipeetav andis kaebajale informatsiooni väidetavate rikkumiste kohta. Seega ei läbinud kaebaja nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust, kuna Tartu Vangla on 4. veebruari 2022. a otsusega nr 113/376-2 ja 15. juuli 2022. a otsusega nr 1-13/86-3 õiguspäraselt kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks inimväärikuse alandamise eest perioodide 11. veebruar 2011 – 5. detsember 2018 ja 11. veebruar 2011 – 6. detsember 2021 osas jätnud läbi vaatamata. Eeltoodud põhjendustele tuginedes tagastas kohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse osas, milles kaebaja taotleb hüvitist inimväärikuse alandamise eest perioodil 11. veebruar 2011 – 5. detsember 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal oleks esinenud mõjuvaid takistusi vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks varasemalt kui 6. detsembril 2021. Seega on põhjendatud lugeda vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus perioodi 11. veebruar 2011 – 5. detsember 2018 osas mittetähtaegseks ning taotluse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane. Eeltoodu alusel leidis halduskohus õigesti, et nimetatud perioodi osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja esineb alus kaebaja kaebuse tagastamiseks.

põhjendused kohtule vajalikul määral arusaadavaks teha. V. Kask ei esitanud ringkonnakohtule asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et ta ei ole enam määruskaebemenetluses võimeline enda õigusi kaitsma. Samuti taotleb kaebaja halduskohtule esitatud kaebusega mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist, mis on riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Kuna vaidlus puudutab kaebaja kinnipidamistingimusi ja seeläbi temale tekitatud tervisekahju ja mittevaralist kahju, ei esine asjas tungivat avalikku huvi, et kaebajale oleks vajalik määrata riigi õigusabi. Halduskohus võttis menetlusse V. Kase kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks inimväärikuse alandamise eest ajavahemikul 7. detsember 2021 – 28. märts 2022 ja tervise kahjustamise eest ajavahemikul 28. märts 2019 – 28. märts 2022. Halduskohtu uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab haldusasja lahendav kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks ajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika, mistõttu ei ole põhjendatud osutada kaebajale riigi kulul õigusteenust. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohtus V. Kase riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.