Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 15. veebruar 2023, Tartu 3-22-2382 M.S.i kaebus Tartu linna vastu seoses üürisuhte lõpetamisega M.S.i määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2023. a määruse peale ja esialgse õiguskaitse taotlus Kirjalik menetlus Kaebaja M.S.
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.S.i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2023. a määrus muutmata.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.S. esitas 7. novembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis järgnevat.
1.1.Kohustada Tartu Linnavalitsust esitama kaebajale allkirjastatuna ja kinnitusmärkega Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni väidetav 5. detsembri 2017. a protokolliline otsus, milles see komisjon olevat teinud otsuse lõpetada korraliselt kaebajaga 1998. a sõlmitud üürileping Tartus asuva Xxx eluruumi kasutamiseks üürivõlgnevuse tõttu.
1.2.Kohustada Tartu linna esitama haldusakt või muu otsus selle kohta, millal muutus Tartu linna ja kaebaja vahel sõlmitud tähtajaline üürileping tähtajatuks, et seda saaks korraliselt üles öelda.
1.3.Kohustada Tartu Linnavalitsust või selle haldusorganit uuesti või esmakordselt otsustama kaebajaga üürilepingu lõpetamise üle, sest tsiviilasjades nr 2-18-582 ja nr 2-19-15949 ei esitanud Tartu linn tõendeid selle kohta, kas Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsus kaebajaga üürilepingu lõpetamise kohta on olemas.
1.4.Kohustada Tartu Linnavalitsust või selle haldusorganit välja andma haldusakt või muu otsus, kust oleks näha Tartu linna seisukoht, kas eluruum, mis asub Tartus Xxx, tuleb kaebaja ja temaga koos elava perekonnaliikme valdusest välja nõuda.
1.5.Keelata kaebaja ja temaga koos elava perekonnaliikme valdusest Tartu linnale kuuluva eluruumi välja nõudmine enne, kui Tartu Linnavalitsus või selle haldusorgan on teinud vastava otsuse.
2.Tartu Halduskohus tagastas 6. jaanuari 2023. a määrusega M.S.i kaebuse järgnevatel põhjendustel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Otsus lõpetada üürileping ning nõuda eluruum endise üürniku ja tema pereliikmete valdusest välja on eraõiguslik. Üürilepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ja ei anta välja haldusakti (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-18-2163, p 9; Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-18-1779, p 7; Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjas nr 2-19-3720; Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjades nr 3-19-1543 ja nr 3-21-926; Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjas nr 2-19-15949). Halduskohus ei saa kohustada Tartu linna tegema otsuseid kaebajaga üürilepingu lõpetamise või üürilepingu eseme valduse väljanõudmise kohta või keelata valduse väljanõudmist, kuna tegemist ei ole avalik-õiguslike otsustustega, vaid asjaõigusseadusest ja võlaõigusseadusest tulenevate eraõiguslike õiguste teostamisega. Sel juhul ei ole avalik-õiguslik ka otsustusmenetlus, mis viis kaebajaga sõlmitud üürilepingu lõpetamise ja valduse väljanõudmiseni. Üürilepingu muutumine tähtajatuks on reguleeritud võlaõigusseadusega. Üürilepingu ülesütlemine on eraõiguslik tahteavaldus. Eelnevaid tahteavaldusi kajastavad dokumendid ei ole loodud avalikke ülesandeid täites. Tegemist ei ole avaliku teabe seaduse § 3 lg 1 tähenduses avaliku teabega ning selle väljanõudmiseks ei saa esitada kaebust halduskohtule.
3.M.S. esitas 22. jaanuaril 2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
6.jaanuari 2023. a määruse tühistamiseks ja asja saatmiseks halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt on kaebuse tagastamine õigusvastane. Kõik kaebuse nõuded on oma olemuselt avalik-õiguslikud. Halduskohus ei ole vastupidist seisukohta põhjendanud. Tsiviilasjades nr 2-18-582 ja 2-19-15949 ei esitanud Tartu linn kohtule mitte ühtegi dokumenti, millest nähtunuks üürilepingu lõpetamine ja eluruumi valdusest väljanõudmine. Kohus tegi toona oma otsuse ühtegi tõendit nägemata. Kaebaja ei ole saanud oma õigusi kaitsta ei haldus- ega ka tsiviilkohtumenetlustes.
4.M.S. esitas 23. jaanuaril 2023 ringkonnakohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus esialgse õiguskaitse korras tagada, et kaebajat ja tema perekonnaliiget ei tõstetaks Tartu linnale kuuluvast eluruumist aadressil Xxx, Tartu välja enne, kui käesolevas haldusasjas saab Tartu linnalt välja nõutud väidetavalt olemasolev Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 5. detsembri 2017. a protokolliline otsus nr 40, milles see komisjon olevat otsustanud lõpetada kaebajaga eelnevalt nimetatud Tartu linnale kuuluva eluruumi üürilepingu. Kui käesoleva haldusasja menetlemisel selgub, et Tartu linnal ei olegi kaebajale ühtki eluasemekomisjoni protokollilist otsust esitada, kus oleks otsustatud kaebajaga üürileping lõpetada, on tsiviilasjade nr 2-18-15949 ja 2-18-582 otsused tühised, sest lähtusid olematust dokumendist. Lisaks märkis kaebaja, et kui kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamist takistab mõni seadus, muu õigusakt või toiming, siis lähtudes põhiseaduse (PS) §-st 15 tuleb see tunnistada põhiseadusevastaseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Halduskohtule esitatud kaebuse nõuded puudutavad oma sisu poolest kaebaja ja Tartu linna vahel sõlmitud üürilepingu ülesütlemisest tulenevaid õiguslikke probleeme. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja viidatud õigussuhtest tulenenud erimeelsuste lahendamiseks pöördunud korduvalt nii maa- kui ka halduskohtusse. Kohus on korduvalt kaebajale erinevate halduskohtumenetluste raames selgitatud (vt haldusajad nr 3-161144, nr 3-18-2163, nr 3-18-1779, 3-19-67, nr 3-19-1543, 3-21-772, 3-21-926, nr 3-22-2019), et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 1 lg 1 kohaselt lahendatakse halduskohtus haldusasju ning § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja ja Tartu linna vahel sõlmiti 1998. a üürileping, mis on tsiviilõiguslik leping. Kuigi üürileandjaks on kohalik omavalitsus, on kaebaja ja Tartu linna vahel sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemisest tekkinud vaidlus eraõiguslik vaidlus, mis kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 1) ning kohtuasja on pädev TsMS § 9 lg 1 kohaselt esimese astme kohtuna menetlema maakohus.
7.Riigikohus on korduvalt tõdenud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu erikogu 24. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-3-4-1-15, p 9; 20. detsembri 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p-d 13-16). Seega, kuigi kaebajaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üheks pooleks on Tartu linn, on selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. Kõik sellest õigussuhtest tulenevad nõuded tuleb lahendada maakohtus. Lisaks arvukatele halduskohtule esitatud kaebustele, on kaebaja vaidlustanud eluruumiga seonduvat ka tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilasjas nr 2-18-582 jättis Tartu Maakohus 25. jaanuari 2018. a otsusega rahuldamata M.S.i hagi Tartu linna üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. veebruari 2019. a otsusega M.S.i apellatsioonkaebuse rahuldamata ning viidatud maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus M.S.i kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Tsiviilasjas nr 2-19-15949 esitas Tartu linn hagi M.S.i ja temaga koos elava perekonnaliikme vastu eluruumi vabastamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 14. veebruari 2022. a otsusega hagi täies ulatuses, kohustas M.S.it ja temaga koos elavat perekonnaliiget vabastama ning andma linnale üle Tartus xxx asuv eluruum ning juhul, kui M.S. ja tema perekonnaliige keelduvad selle eluruumi vabatahtlikult vabastamisest, tõsta nad eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaebaja koos oma perekonnaliikmega esitasid viidatud tsiviilasjas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mida ringkonnakohus keeldus 6. aprilli 2022. a määrusega menetlusse võtmast ning tagastas apellantidele TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, mille kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ka toona ei võtnud Riigikohus asjas esitatud määruskaebust menetlusse.
8.Eelnevat arvestades on õige halduskohtu järeldus, et kaebaja üürilepingu ülesütlemist puudutavad vaidlused on võrsunud eraõiguslikust suhtest ning halduskohtul puudub seetõttu pädevus käesoleva kaebuse lahendamiseks. Ringkonnakohus ei saa käesoleva asja raames hakata hindama tsiviilasjades tehtud lahendite õigsust ning andma hinnangut seal tuvastatud asjaoludele. Ülal viidatud lahendid on jõustunud ning kaebaja rahulolematus nendega ei anna talle alust pöörduda üürilepingu lõpetamisest tekkinud vaidluste lahendamiseks halduskohtusse lootuses saada endale meelepärane tulem.
9.Kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse jätab ringkonnakohus HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuna M.S.i kaebus tagastati tervikuna põhjusel, et selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja ringkonnakohus on halduskohtuga samal seisukohal ning tagastab kaebaja määruskaebuse halduskohtu 6. jaanuari 2023. a määruse peale, on ka esitatud esialgse
õiguskaitse taotluse ese oma olemuselt eraõiguslik, mistõttu tuleks taotlus esitada koos kaebusega maakohtule lahendamiseks. Kui esitatud kaebuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses, siis ei saa ei halduskohus ega ka ringkonnakohus lahendada sisuliselt esialgse õiguskaitse taotlust. Ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kuulu sellisel juhul haldusasju lahendavate kohtute pädevusse. Samale seisukohale jõudis ringkonnakohus näiteks juba asjas nr 3-19-1543 tehtud 13. septembri 2019. a määruses. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et jõustunud kohtuotsusega kohtuasjas nr 2-19-15949 on kaebajale pandud kohustus eluruum vabastada ning otsustatud tema väljatõstmine. Kui kaebaja soovib esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, on täitemenetluse seadustiku § 11 lg 1 p 4 ja 5 alusel tegemist maakohtu pädevuses oleva asjaga.
10.Määruskaebuses märkis M.S., et juhul, kui kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamist takistab mõni seadus, muu õigusakt või toiming, tuleb see lähtudes PS §-st 15 tunnistada põhiseadusevastaseks. Määruskaebuse esitaja on seega esitanud abstraktse sisuga taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus märgib esmalt, et sellise sisuga taotluse alusel ei ole võimalik vastava menetluse algatamise üle otsustada, kuna M.S. ei ole välja toonud ühtegi seadusesätet, mille PS-le vastavuse kontrolli teostamist ta ringkonnakohtult soovib. Kohus seda kaebaja eest otsustada ei saa. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 sätestab, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Samuti on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidnud, et PSJKS § 9 lg 1 ei luba kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega enne asja lõplikku otsustamist, välja arvatud, kui kohus esialgset õiguskaitset kohaldades leiab, et esialgse õiguskaitse menetluses kohaldatav norm on põhiseaduse vastane (12. novembri 2015. a määrus asjas nr 34-1-28-15, p 29). Kuna käesolevas asjas on halduskohtule esitatud kaebus tagastatud ilma seda sisuliselt lahendamata ning ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, kuna halduskohus toimis kaebust tagastades õiguspäraselt ning ühtlasi ei saa ringkonnakohus pädevuse puudumise tõttu läbi vaadata esialgse õiguskaitse taotlust, puudub käesoleval juhul ka vastav sisuline menetlus, mille raames põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist kaaluda. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.