MTÜ Jalgpallikool FC Tallinn kaebus Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 otsuse nr 77 tühistamiseks ning Tallinna linna ja Infonet FC MTÜ vahel 21.06.2021 sõlmitud üürilepingu tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Jalgpallikool FC Tallinn, volitatud esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja JL Kolmas isik – Infonet FC MTÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev
Asja läbivaatamine
22.06.2022 kohtuistungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Korraldus nr 516“, „Korraldus nr 1721-k“ ja „Korraldus nr 1959“.
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Tallinna Linnavolikogu otsustas 03.06.2021 otsusega nr 771 anda Infonet FC MTÜ-le (kolmas isik) kuni 03.12.2023 üürile Punane tn 45, Tallinn asuva hoone I korruse äriruumid
Kaebaja 05.07.2021 esitatud lisa 1 „1 LISA - Tll LV otsus nr 77“.
3-21-1499
nr 111 (28 m2) ja nr 112 (28 m2) ning Vikerlase tn 16a, Tallinn asuvad rajatised (kunstmurukattega jalgpalliväljak ja seda ümbritsev maa-ala pindalaga 12 884,4 m2, 4 valgustimasti ja võrkpiire) ja inventari vastavalt otsuse lisadele. Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti hallataval asutusel Tallinna Spordihallil tuli sõlmida kolmanda isikuga linnavara üürileping Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 määrusega nr 732 kinnitatud „Äriruumi üürilepingu tingimustes“ sätestatu kohaselt, arvestades asjaoluga, et äriruumi kasutatakse riietusruumina, rajatisi ja inventari kasutatakse laste ja noorte jalgpallitreeningute läbiviimiseks jm sporditegevuse korraldamiseks. Kolmandal isikul tuleb tasuda üürileandja esitatud arvete alusel iga kuu linnavara kasutamise eest üüri 1200 eurot (lisandub käibemaks), samuti linnavara kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised. Üürnikul tuleb korraldada linnavara ja seda teenindava maa-ala (12 844,4 m2 suurune osa kinnisasjast katastritunnusega 78403:311:1400) hooldamine, äriruumide, rajatiste ja nende ümbruse heakord, sõlmida vajadusel kommunaalteenuste kasutamise lepingud ning tasuda üürniku tellitud linnavara kasutamiseks ja haldamiseks vajalikud kõrvalkulud. Üürnik kohustub kandma linnavara korrashoiuks ja säilimiseks vajalikud kulud. Üür suureneb üks kord aastas tarbijahinnaindeksi muutuse alusel. Kui indeksi muutus on negatiivne, siis üüri suurus ei muutu. Üürileandja ei hüvita üürniku poolt linnavara parenduseks tehtud ja tehtavaid kulutusi ega maksa üürilepingu lõppemisel hüvitist parendustest tingitud linnavara väärtuse suurenemise eest. Linnavara on keelatud anda allüürile, v.a spordiklubidele ning koolidele treeningute ja -võistluste läbiviimiseks. Kolmas isik peab võimaldama Tallinna Laagna Gümnaasiumil koolitundide ajal linnavara tasuta kasutada kevad- ja sügisperioodil võimlemistundide läbiviimiseks. Otsuses on tuginetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 lg-le 2 ning Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusele nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord” (määrus nr 32), samuti kolmanda isiku 18.05.2020 taotlusele ja Tallinna Spordihalli ettepanekule. Arvestatud on, et kolmas isik on teostanud investeeringuid üüritud jalgpalliväljakule, täitnud korrektset üürilepingust tulenevaid kohustusi ja edendanud noortesporti. Samuti on kolmas isik olnud linna lepingupartner üle 10 aasta. Otsuse seletuskirja3 järgi tegeleb kolmas isik noortespordi edendamisega juba 2002. a-st, tema jalgpallikoolis treenib kokku ligi 300 last ja noort vanuses 4-19 aastat. 2021. a-l eraldati Tallinna linna sporditegevuse toetust klubi 14 treeningrühmale (209 õpilast), keda treenivad seitse EKR 4.–8. tasemega treenerit. Linna eesmärk on pakkuda Lasnamäe linnaosa jalgpallihuvilistele lastele ja noortele parimaid treeningvõimalusi Eesti tippklubi juhendamisel. Samuti tagab kindla partneri olemasolu üürileandjale ühtlase rahavoo ja majandusliku stabiilsuse. Kolmas isik omab finantsilist kindlust ja on huvitatud jalgpallikompleksi edasisest arendamisest. Klubi esindusmeeskond heitleb Premium liigas esikoha nimel ja nende järelkasvu võistkonnad võistlevad eri vanuserühmades Eesti meistrivõistluste medalitele. Linnavara on kolmanda isiku valduses. Kolmanda isiku ja Tallinna linna (vastustaja) vaheline koostöö algas 30.12.2010, mil sõlmiti Tallinna Linnavalitsuse 15.12.2010 korralduse nr 1959-k4 alusel 5-aastane üürileping Vikerlase tn 16a, Tallinn asuva jalgpalliväljaku kasutamiseks. Kolmas isik jätkas linnavara kasutamist Tallinna Linnavalitsuse 06.04.2016 korralduse nr 516 k5 alusel sõlmitud üürilepinguga. Tallinna Linnavalitsuse 19.12.2019 korraldusega
Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/416082013011. Kaebaja 05.07.2021 esitatud lisa 2 „2 LISA - seletuskiri otsus nr 77“.
Kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Korraldus nr 1959“. Kättesaadav https://teele.tallinn.ee/documents/23732/view?versionId=29324#preview.
Kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Korraldus nr 516“. Kättesaadav https://teele.tallinn.ee/documents/11586/view?versionId=29323#preview.
2(9)
3-21-1499
nr 1721-k6 anti 2020. a-l lisaks jalgpalliväljakule ja inventarile täiendavalt üürile jalgpalliväljakut kattev pneumohall koos osistega ning suurendati üürihinda. Üürileping lõppes 10.04.2021, kuid üürnik soovib ka edaspidi jalgpalliväljakut kasutada ja on esitanud sellekohase taotluse. Minevikus on kolmas isik lepingulisi kohustusi korrektselt täitnud, sh tasunud üüri ja üürile antud vara kasutamisega seotud kõrvalkulud ning korraldanud vara haldamist ja majandamist. Üürihinna kujunemisel on lähtutud üürisummast, mida kolmas isik tasus linnavara kasutamise eest enne pneumohalli paigaldamist ja mida tasuvad vastustajale ka teised pikaajalised üürilepingut omavad klubid. Samas on üürihind kõrgem kui Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud miinimummäär 0,96 eurot/m2 (Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 määruse nr 28 „Hoonete või nende osade pakkumise teel kasutusse andmise tasu miinimummäärad“ (määrus nr 28) § 1 p 11). Arvestatud on ka asjaoluga, et kolmas isik on eelnevatel aastatel teinud Vikerlase tn jalgpallikompleksi olulisi investeeringuid, ajavahemikus 2010–2015 remondi ja uuendustööde käigus ehitati tribüünid ja täiendavad riietusruumid ning soetati inventari 90 107,56 euro väärtuses, sh anti Tallinna Spordihallile varadena üle 60 975,53 euro väärtuses inventari. 2016. a-st on kolmas isik tasunud lisaks üürile ka pneumohalli ülalpidamiskulud ja sellega kaasnevad kõrvalkulud, mis olid suurusjärgus 107 000 eurot aastas. Jalgpalliväljakut kattev pneumohall demonteeriti lõplikult 03.04.2021 ja seda sõlmitav üürileping ei sisalda. Üürileping sõlmitakse tähtajaga 03.12.2023. Samaks tähtajaks soovitakse ajastada ka teiste linna jalgpalliväljakute üürilepingute lõppemine. Eesmärk on välja töötada uus ühetaoline kontseptsioon väljakute edaspidiseks kasutusse andmiseks ja haldamiseks ning kindel tähtaeg annab jalgpalliklubidele piisavalt aega toimuvate muudatustega kohaneda. Uus kasutussüsteem töötatakse välja 2022. a jooksul. Kuna üürisuhe algas juba 30.12.2010 (s.o üle 10 aasta tagasi), siis antakse linnavara üürile linnavolikogu otsuse alusel.
2.Tallinna Spordihall ja kolmas isik sõlmisid viidatud otsuse alusel 21.06.2021 üürilepingu7. Linnavara on üle antud 11.04.2016.
3.MTÜ Jalgpallikool FC Tallinn (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid tühistada 03.06.2021 otsus ja tuvastada üürilepingu tühisus. Põhjendused:
3.1.Otsusega on rikutud kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele, kuna otsuse alusel on koheldud kolmandat isikut alusetult soodsamalt. Võrdsuspõhimõttest johtuvalt ei tohiks samade huvidega konkureerivate mittetulundusühingute puhul põhjendamatult otsustuskorras üht isikut eelistada. Rikutakse kaebaja õigust saada enda valdusesse ja kasutusse linnavara samadel tingimustel, millistel võimaldati kolmandal isikul. Vastustaja pidi olema teadlik kaebajast ning kolmanda isikuga sarnastest mittetulundusühingutest ja jalgpalliklubidest. Vastustaja ei ole teostanud diskretsiooni nõuetekohaselt. Erinevaid huve pole kaalutud. Tegemist on kuritarvitusega, mis toob kaasa haldusakti tühistamise.
3.2.Vastustaja kaalutlusotsuse põhjendused on tõendamata ega vasta tõele. Selgusetuks jääb seos kolmanda isiku ja Infonet jalgpallikoolis treenivate laste vahel. Kaebajale teadaolevalt ei kuulu kolmanda isiku alla ühtegi noormängijat ja tegemist ei ole treeniva asutusega. Võimalik, et lapsed treenivad mõne teise isiku all. Kaebaja seevastu tegeleb reaalselt jalgpalliklubina, kus treenerite all tegutsevad noorharrastajad. Kaebaja jalgpallikooli kuuluvad Lasnamäe linnaosas Kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Korraldus nr 1721-k“. Kättesaadav https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=142476&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp.
Vastustaja 24.09.2021 esitatud lisa „Üürileping 2021“.
3(9)
3-21-1499
elavad noored ja tegemist on tippklubiga. Ka kaebaja oleks võimeline tagama ühtlase rahavoo ja majandusliku stabiilsuse, vajadusel valmis maksma kõrgemat üüri. Seega ei ole vastustaja kaalutlus piisav, et õigustada otsustuskorras linnavara kasutusse andmist ja kolmanda isiku soodustamist.
3.3.Määruse nr 32 § 4 lg-st 1 jääb selgusetuks, milline olukord on käsitletav erandina ja kas kolmandale isikule omistatud asjaolud loovad erandi. Otsusest ega seletuskirjast ei nähtu, et vara oleks antud kolmandale isikule Tallinnas keskmiselt makstavale tasule või turuhinnale vastavalt. Selline väide on paljasõnaline ja põhjendamata. Lisaks seab kaebaja kahtluse alla otsuse seletuskirjas nimetatud kolmanda isiku poolsed investeeringud ja nende väärtuse.
3.4.Vastustaja ega kolmas isik ei ole tõendanud, miks oli põhjendatud vara otsustuskorras kasutusse anda. Arusaamatuks jääb, miks ja millise hinnapoliitika alusel andis vastustaja vara kolmanda isiku kasutusse. Vastustaja esitatud üürilepingud on kaootilise hinnastamisega ja selgitused m2 hinna kohta mugandatud ning seotud hoone või ruumi suurusega. Eelmised lõppenud üürilepingud ei tohiks hilisema üürisuhte sõlmimisel määravad olla. Kolmas isik ei ole investeerimist tõendanud – esitamata on töövõtjate või teenuse osutajate või müüjate arved ja tõendama kulutuste kandmine. Ühtegi ärakirja raamatupidamislike alusdokumentide kohta esitatud ei ole. Kolmanda isiku poolt esitatud dokumendid ei ole originaalid ega pole allkirjastatud ja tuleks jätta tähelepanuta. Samuti ei ole kolmas isik tõendanud jalgpallikooliga seotud asjaolusid – noormängijate arv jne. Kaebaja on tõendanud oma subjektiivsete õiguste, sh võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist seeläbi, et peab jalgpallikooli pidamiseks maksma mitmekordselt suuremaid summasid vajalike ruumide ja väljakute kasutamisel.
3.5.Kaebaja selgitas kohtuistungil, et tema maksab treeningruumide ja pinna eest üüritasu kuus ca 7000-8000 eurot, seega oluliselt rohkem kui kolmas isik. Üürile andmisel ei ole hinna puhul arvestatud tarbijahinnaindeksit. Konkurendile on võimaldatud üürilepingut väga soodsatel tingimustel juba 10 aastat. Kaebaja sooviks korraldatavast enampakkumisest osa võtta. Ta on avaldanud soovi saada vaidlusalune staadion enda kasutusse, kuid sellele ei ole reageeritud. Kolmas isik võib-olla saabki tippliigas mängida hea kompleksi kasutamise ja nende tingimuste tõttu. Kolmanda isiku poolt investeeringute tegemine vaidlusalusele staadionile oligi varasemate üürilepingute tingimuseks, seega ei saanud see olla vaidlusaluse üürilepingu sõlmimisel otsustav. Kaheldav on, et seletuskirjas toodud laste arv on õige – kõik need lapsed ei treeni kolmanda isiku juures.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Vastustaja sõlmis kolmanda isikuga üürilepingu 21.06.2021. Leping on kehtiv. Tegemist on võlaõigusliku lepinguga. Isegi kui kohus rahuldaks kaebuse ja tühistaks vaidlusaluse otsuse, jääb tsiviilõiguslik üürileping kehtima ja otsuse tühistamisega ei kaasne üürisuhte lõppemist. Kolmandal isikul säilib õigus üürilepingu eset kasutada ja kaebajal ei teki võimalust ise seda kasutada. Järelikult ei ole tühistamiskaebuse rahuldamisega võimalik kaebuse eesmärki saavutada.
4.2.2010. a-l võeti lepingu üürihinna arvutamisel aluseks 2008.-2009. a kogu hooaja keskmine tulu, mis jagati 12 kuu peale. Sellele lisandusid jooksvad kommunaal- ja hoolduskulud, maksud ja koormised. Lepingu hinda mõjutas ka üürnikule seatud investeerimiskohustus, mis oli kavandatud lepingu sõlmimise hetkel 1 320 000 krooni (84 363,38 eurot). Nii kujunes 2010. a üürihinnaks ühes kuus 16 663,60 krooni (1065 eurot). 2010. a lepingu aluseks oleva korralduse seletuskirjast nähtub, et üürihinna kujundamisel arvestati mh asjaoluga, et samas piirkonnas Võidujooksu tn 8 asuv kunstmurukattega jalgpalliväljak, valgustusmastid, võrkpiire ja inventar anti varasemalt otsustuskorras MTÜ Jalgpalliklubi Ajax TLMK kasutusse üürihinnaga
4(9)
3-21-1499
350 eurot kuus pluss käibemaks ilma investeerimiskohustuseta. Võidujooksu tn 8 puuduvad äriruumid (hooned). Seega juba 2010. a-l arvestati, et vaidlusaluse objekti üürihinnast on proportsionaalne osa äriruumi hind ja osa hinnast hõlmab jalgpalliväljakut, inventari ja muid rajatisi. Kuna vaidlustatud otsuse seletuskirjast ei nähtu otsesõnu, kuidas proportsioon kujuneb, siis saab teha järeldusi vaid tabelis kajastatud hindadele tuginedes ja arvestades, et lepinguga anti üürile äriruum 56 m2, kolm soojakut riietus- ja pesuruumidena. Kui lähtuda Tallinnas Wismari tn 15 asuva jalgpalliväljaku üürilepingu hinnast 589 eurot pluss käibemaks, mis ei sisalda äriruumide üüri, võiks jalgpalliväljaku ja muu inventari tarbeks üürihinnast maha arvata ca 600 eurot ja sel juhul jääb 600 eurot äriruumide üürihinnaks. Seega on 56 m2 suuruse äripinna 1 m2 hind 10,71 eurot, mis on kõrgem määruses nr 28 sätestatud miinimummäärast 0,96 eurot/m2. Kuna määrus nr 28 reguleerib üksnes äriruumi kasutusse andmise tasu miinimummäärasid, on väär vaidlusaluse lepingu kuu maksumust jagada jalgpalliväljaku ja äriruumi pindalaga ning kõrvutada tulemust miinimummääraga. Seega käsitles seletuskiri vaid äriruumi hinnavõrdlust.
4.3.Vastustajal on kehtivad üürilepingud Harku tn 62 asuva staadioni ja staadionimaja, Wismari tn 15a staadioni, staadionimaja ja kilehalli ning Võidujooksu tn 8 asuva kunstmurukattega jalgpalliväljaku kasutamiseks. Staadioni aadress
Üürile andmise tähtpäev (haldusakt)
Üüriobjekti üleandmise tähtpäev
Üürilepingu lõppemise tähtpäev
Üüriobjekti kirjeldus ja suurus
Üürisumma (eurot kuus)
Harku tn 62 (Hiiu staadion)
Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2021 korraldus nr 475
01.05.2016
03.12.2023
hooned 352 m2 ja teenindav maa 23 146 m2
1200 (ilma käibemaksuta)
Wismari tn 15a
Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldus nr 1071-k
04.12.2013
03.12.2023
Ehitised ja teenindav maa kokku 12 083 m2
589 (lisandub käibemaks)
Võidujooksu tn 8
Tallinna Linnavalitsuse 14.05.2014 korraldus nr 783-k
31.05.2014
tähtajatu
Staadion koos teenindava maaga 7791 m2
350 (lisandub käibemaks)
Punane tn 45/Vikerlase tn 16a
Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 otsus nr
30.12.2010
03.12.2023
Hooned 56 m2 ja teenindav maa 12 884,4 m2
(lisandub käibemaks)
Kõik viidatud lepingud lõpetatakse 03.12.2023 ja edaspidi jätkatakse kasutusse andmist uue kontseptsiooni alusel. Arutelud kõikide osapoolte huvidele lahenduse leidmiseks on veel pooleli. Võrdlusest nähtub, et kolmandale isikule ei ole Punane tn 45/Vikerlase tn 16a asuvat staadionit ja äriruume antud soodsamalt kasutada võrreldes teiste jalgpalliklubidega. Üüritasu on paljuski seotud üüriobjekti seisukorraga ja sellega, kas juures on äri-, riietus- ja pesuruumid vms hoonestust. Tavapärane on vastustaja praktika, et kui üürnik on kõik lepingulised kohustused korrektselt täitnud, siis pikendati õigusaktides ette nähtud korras senise kasutajaga üürilepingut. 5(9)
3-21-1499
4.4.Vastustaja selgitas kohtuistungil täiendavalt, et otsustuskorras anti üürile lühikeseks ajaks (2023. a-ni), sest vastustaja soovib staadioni haldamise edaspidi teistmoodi korraldada. Vikerlase tn staadioni puhul lisandusid üürile hoolduskulud, investeerimiskohustus. Kaebaja poolt kasutatava staadioni hinnakirjas on hooldustööd juba hinna sisse arvestatud. Ei oska selgitada, miks anti otsustuskorras üürile 12 aastat tagasi, aga vaidlusaluse otsuse puhul tulenes erandi tegemine lepingu lühiajalisusest eesmärgiga, et see jätkuks samadel tingimustel, sest igasugused muutused vajavad aega. Plaanis lõpetada lepingud ühel ajal. Ei olnudki takistust anda staadion lühiajaliselt kasutusse ka kellelegi teisele, aga seekord otsustas volikogu anda staadioni kasutuse 2 aastaks kolmandale isikule ja enam ei olegi lepingu lõppemiseni palju aega jäänud. Uus isik oleks küll saanud staadionit kasutada, aga see oleks problemaatiline olnud. Kolmas isik oli korrektselt lepingut täitnud, teinud investeeringuid ja need linnale üle andnud. Uued tingimused töötatakse välja koostöös jalgpalliliiduga. Oluline on ajaloolisus ja senised üürnikud peavad staadione enda koduväljakuteks, sest on neid kasutanud juba enne taasiseseisvumist ning üleminek peab olema võimalikult soodne ka jalgpalliklubidele. Üürihind tuleneb staadioni hetkeolukorrast ja asukohast. Nt võib hinnakujunemist mõjutada, et mõnel ei ole riietusruumi. Hoolduskulud on reeglina kõikidel üüri sisse arvestatud. Otsustuskorras antud staadionite puhul ei ole kõik oma investeerimiskohustusi täitnud, juba seetõttu on karjuv vajadus staadionite üürile andmist reformida. Kuna kolmas isik täitis lepingut korrektselt, siis vastustaja pikendas temaga sõlmitud lepingut. On võimalik, et luuakse jalgpalliväljakute haldamise ühing ja kasutusse andmine toimub hinnakirja alusel. Aga ilmselt tekib palju probleeme, sest kõik tahavad staadioni saada kasutusse ühel ja samal ajal (pärast kooli kuni õhtuni). Võib-olla hakkab kõiki väljakuid haldama jalgpalliliit. Kaalumisel on mitmeid erinevaid variante. Kõik pakkujad ei täida ja ilmselt ka ei hakka ka edaspidi lepingutingimusi täitma (treeningute ohutus jms), mistõttu jäävad ilmselt osad kulutused siiski vastustaja kanda. Klubid ei teeni alati sellist tulu, et neilt viimane ära koorida. Tuleb hoida klubisid tegevuses, sest selle läbi hoitakse ka noori tegevuses. Reform ei alanud sellest, kui neid lepinguid pikendati, vaid on pikaajaline protsess olnud. Selle konkreetse staadioni osas ei ole teisi kasutada soovijaid, pigem on küsimus kasutustingimustes.
Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Üürileping on sõlmitud. Tegemist on võlaõigusliku lepinguga ja leping kehtib. Otsuse tühistamisega ei kaasne üürilepingu sõlmimisel tekkinud õigussuhte lõppemist. Kolmandal isikul säilib õigus üürilepingut kasutada ja kaebajal ei teki võimalust seda ise kasutada.
5.2.Kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks ei piisa pelgalt kaebaja soovist ise vaidlusaluseid üüripindu kasutada. Kaebaja peab tõendama, et haldusakt on õigusvastane, kuid ta ei ole esitanud ühtegi tõendit. Kaebaja etteheited on otsitud ja paljasõnalised. Kaebaja ei ole selgitanud, miks tulnuks eelistada teda, mitte kolmandat isikut, kes on vastustaja ammune usaldusvääne partner. Otsuses toodud põhjendused, sh investeeringute osas, vastavad tõele. Kolmanda isiku tõendid kinnitavad, et ta on täitnud aastatel 2010–2015 investeerimiskohustust. Vastustajale üleantud vara soetusmaksumus on 60 975,53 eurot.
5.3.Hoopis kaebaja väited ei vasta tegelikkusele. Kaebaja näol ei ole tegemist tippklubiga. Kaebaja esindusmeeskond FC Tallinn mängib esiliigas B, kuid esiliiga B on Eesti jalgpalliliiga süsteemi kolmas divisjon. Kolmanda isiku esindusmeeskond SK FCI Levadia mängib Premium liigas ja ongi Eesti jalgpalli tippklubi – hetkel on FCI Levadia turniiri edetabelis esimesel kohal. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks võimeline tagama ühtlase rahavoo ja majandusliku stabiilsuse. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kuidas see asjaolu omab tähtsust otsuse tühistamisel. Kaebaja on sõlminud samasugused üürilepingud ja trennid käivad Lasnamäe linnaosas, peamiselt Lasnamäe Spordikompleksi kunstmurustaadionil aadressil Pae tn 1, Tallinn. Tegemist on meeskonna koduväljakuga. Seega ei ole kaebuse eesmärk selge. 6(9)
3-21-1499
5.4.Kolmas isik selgitas kohtuistungil täiendavalt, et alles alustanud kaebaja klubil ei saa olla samad tingimused mis tippklubil. Tuleb arvestada, et jalgpallis on karmid reeglid staadionite osas. Kõik Eestis mängivad klubid on seotud Eesti Jalgpalliliiduga ja UEFA-ga ning peavad teatama neile, kus on nende koduväljak. UEFA peab teadma, kus toimuvad rahvusvahelised mängud. Kolmas isik kasutab staadionit juba 20 aastat ja on teinud sinna palju investeeringuid. Kolmas isik tegeleb jalgpalli arendamisega. Kaebuse rahuldamisel tekiks ebavõrdne olukord – kaebajal on koduväljak, aga kolmas isik jääks ilma väljakuta. Jalgpalliliidu kaudu võiks kolmas isik mingi väljaku endale leida, aga nii ei peaks see olema. Kaebus on pahatahtlik, sest kaebajad on endised kolmanda isiku töötajad. Vikerlase tn staadion on kõige mugavam, parem ja ilusam, mis on saavutatud tänu üürniku tegevusele. Jalgpall ei ole ainult staadion ja lapsed, see on suur äri. Laste osas saadav raha ei ole piisav klubi funktsioneerimiseks. Kui üürihind oleks 1200 euro asemel 12 000 eurot, siis ei oleks võimalik edasi minna ja tooks kaasa lastele tasu suurendamise – praegu maksavad lapsed umbes 60-65 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega anti otsustuskorras kolmandale isikule tähtaegselt üürile jalgpalliväljak koos äriruumidega. Kaebaja peamine argument kaebuse esitamisel oli, et kuna ta tegutseb jalgpalliklubina, siis on ta samuti huvitatud vaidlusaluse jalgpalliväljaku kasutusse saamisest. Kaebaja arvates pidanuks vastustaja andma jalgpalliväljaku üürile menetluses, kus ka kaebajal olnuks võimalus selle kasutusse saamisele pretendeerida.
7.Iseenesest tuleb nõustuda kaebaja seisukohaga, et kui linna vara kasutusse saamisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määratle täpselt kindlaks, keda neist tuleb eelistada, tuleb küsimus otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne (Riigikohtu 20.12.2001 määrus asjas nr 3-3-18-01, p 20). Riigikohus selgitas 20.12.2001 otsuses asjas nr 3-3-1-15-01 (p 24), et rendile andmise kord peab avalike huvide kõrval kaitsma ka linna elaniku ja ettevõtja huvi saada võrdsetel alustel enda kasutusse linna poolt eraisikutele pakutavaid kinnistuid ning huvi, et linn ei looks teistele isikutele vara üleandmisega põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Seetõttu tuleb rendile andmise korda tõlgendada selliselt, et ta loob põhjendatult ja isiklikult huvitatud ettevõtjale või muule isikule subjektiivse õiguse nõuda linnalt oma vara kasutusse andmisel rendile andmise korrast kinnipidamist. Kui rikutud on rendile andmise korra sätteid, mis kaitsevad lisaks avalikele huvidele ka kaebaja huve, on rikutud ka kaebaja õigusi. Kaebeõigust ei välistaks ka rendile andmise korra puudumine või tühistamine. Ettevõtjale linna vara kasutusse andmisega konkurentsieeliste loomine riivab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 lg-s 1 sätestatud ettevõtlusvabadust ja võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet.
8.Samas tuleb asja lahendamisel tähele panna, et kaebeõiguse olemasoluks ei piisa üksnes sellest, et vaidlusalune haldusakt on õigusvastane. Kaebeõiguse olemasoluks on vaja ka, et vaidlusalune otsus rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi. Nimelt näeb HKMS § 44 lg 1 ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seda põhjusel, et kohus ei lahenda hüpoteetilisi kaebusi, mida kaebaja soovib menetleda põhimõtte pärast, kohtult olukorrale õigusliku hinnangu saamiseks, konkurendi kahjustamise või haldusorgani õpetamise eesmärgil.
9.Riigikohus selgitas 15.12.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-59-05 (p 20), mis käsitles samuti linnavara otsustuskorras kasutusse andmist, et ainuüksi asjaolust, et kaebaja tegutseb vaidlustatud lepinguga hõlmatud või lähedases tegevusvaldkonnas, ei saa tuletada tema õiguste rikkumist. Sellest võib tuleneda küll isiku huvi sarnase tegevuse vastu, kuid mitte
7(9)
3-21-1499
halduskohtusse pöördumise õigus. Selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kaitstavaks õiguseks, peab isik oma huvitatust väljendama seoses konkreetse haldusakti või -toiminguga. Vastasel juhul võib kaasneda olukord, kus kõik vastaval alal tegutsevad ettevõtjad vaidlustaksid kõik kehtivad vastava valdkonna lepingud selle turu ümberjagamise eesmärgil.
10.Kaebaja väitis, et ta on avaldanud vastustajale soovi vaidlusalust jalgpalliväljakut enda kasutusse saada, kuid tema pöördumistele ei ole vastatud. Samas ei ole kaebaja oma väidet kuidagi tõendanud, nt esitanud kohtule vastavasisulist avaldust, mille ta oleks vastustajale edastanud. Vastustaja kinnitas, et keegi teine peale kolmanda isiku ei ole vaidlusaluse jalgpalliväljaku kasutamise vastu huvi üles näidanud. Sel põhjusel puudus vastustajal vaidlusaluse otsuse tegemisel võimalus erinevate isikute huve kaaluda ja otsustada, kellele tuleks rajatis kasutusse anda. Kuna kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks enne vaidlusaluse otsuse tegemist avaldanud vastustajale soovi seda jalgpalliväljakut kasutusse saada, siis ei ole kaebaja tema õiguste rikkumist tõendanud.
11.Kaebaja õiguste rikkumise puudumist on võimalik järeldada ka asjaolust, et kaebaja kasutuses on samuti Lasnamäel aadressiga Pae tn 1 asuv jalgpalliväljak. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et olemasolev väljak tema vajadusi ei rahulda ning et ta vajaks treenitavate laste ja noorte arvu arvestades kasutamiseks täiendavat jalgpalliväljakut.
12.Kaebaja heidab ette ka seda, et kolmanda isikuga sõlmitud lepingus olid üürihinnad tunduvalt odavamad nendest hindadest, millega kaebaja jalgpalliväljakut üürib, mistõttu koheldakse teda ebavõrdselt kolmanda isikuga võrreldes. Esiteks leiab kohus, et vastustaja ja kolmanda isiku lepingus toodud hinnad ei saa mõjutada kaebaja õigusi ega anna seega kaebajale kaebeõigust vaidlusaluse otsuse ja lepingu vaidlustamiseks. Isegi kui kohus tühistaks vaidlusaluse otsuse, ei muutuks sellest kaebajaga sõlmitud lepingus kokku lepitud hinnad. Kaebajal tuleb enda õiguste kaitseks taotleda tema suhtes kohaldatavate hindade muutmist või vaidlustada tema kohta tehtud otsust ja temaga sõlmitud lepingut selleks, et teda puudutavaid hindu vaidlustada. Teiseks ei ole kaebaja esitatud tõendite alusel võimalik kaebaja ja kolmanda isiku poolt makstavaid hindu asjakohaselt võrrelda ega sel põhjusel nende ebavõrdsuse osas põhjendatud seisukohta võtta. Kaebaja ei ole esitanud kohtule kohtu nõudmisele vaatamata lepingut jalgpalliväljaku kasutamise osas, vaid üksikud arved, seetõttu ei saa võtta seisukohta, milline konkreetne suhe kaebaja ja vastustaja vahel on. Nt võib tasu suurust mõjutada ka asjaolu, kui pikaajalise lepinguga on tegemist. Kui kaebajal on võimalus igakuiselt otsustada, kas ta soovib järgmisel kuul väljakut kasutada ja kui suures mahus, siis ei taga see vastustajale kindlat ja püsivat tulu ning sellest tulenevalt võib hind olla kõrgem. Samuti on kaebaja esitatud arvetelt näha, et ta tasub ainult jalgpalliväljaku (ja mõningate ruumide) kasutamise eest. Kolmandal isikul on lepingu järgi kohustus kanda ka väljakuga seotud kõrvalkulud (hooldusja halduskulud), maksud ja koormised (väljaku kasutamine koolitundide ajal). Samuti on kolmandal isikul kohustus tagada linnavara säilimine ja korrashoid, kusjuures parenduskulusid ja parendamisest tingitud väärtuse suurenemist talle ei hüvitata. Kuna kaebaja neid kulusid ise ei kanna, siis on need järelikult arvestatud tema poolt tasutava kasutustasu sisse, millega saab põhjendada kõrgemat tasu. Eeltoodust järeldub, et kaebaja ja kolmas isik ei ole võrreldavas olukorras, seega ei saa olla tegemist ebavõrdse kohtlemisega.
13.Kuna kaebaja õigusi ei ole rikutud, siis puudub kaebajal asjas kaebeõigus. Kaebeõiguse puudumise tõttu puudub vajadus hinnata vaidlusaluse otsuse õiguspärasust. Seepärast jätab kohus kaebaja muud põhjendused asjas tähelepanuta.
14.Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata, s.o nii tühistamis- kui ka tuvastamisnõudes.
15.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud 8(9)
3-21-1499
kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, sel põhjusel jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmas isik taotles menetluskulude väljamõistmist summas 1408,33 eurot (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik esitas menetluskulude tõendamiseks menetluskulude nimekirja, kuid ei ole esitanud kuludokumente (arved, maksekorraldused, kontoväljavõtted, kassa sissetuleku või väljamineku orderid vms). Seetõttu ei ole võimalik kulude tekkimist ega nende kandmise kohustust tuvastada ja kulusid ei saa kaebajalt välja mõista. Kolmanda isiku kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.