lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2384/7

Muud

HaldusasiJõustunudRiigikohtu erikogu · 31.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu erikogu
Kohtuasja number
3-22-2384/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
815
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-22-2384 31. jaanuar 2023 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laffranque, Saale Laos, Ivo Pilving ja Heili Sepp Pädeva kohtu määramine Sergei Baumeri riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtu 15. novembri 2022. a määrus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 17. oktoobri 2022. a määrus asjas nr 2-22-15260.
2.Saata Sergei Baumeri riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Viru Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Baumer (avaldaja) esitas 9. oktoobril 2022 Viru Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Ta märkis, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Viru Ringkonnaprokuratuur tekitasid talle kriminaalasjas nr 1-21-4925 tehtud kohtuotsusest tuleneva kohustuse rikkumise ja menetlustoiminguga kahju. Taotluse kohaselt oli Riigiprokuratuur talle selgitanud, et edasi saab kaevata Viru Maakohtule. Taotletava õigusabi liigina märkis avaldaja haldusmenetluses esindaja määramise. Taotlus registreeriti tsiviilasjana nr 2-22-15260.
2.Viru Maakohus jättis 17. oktoobri 2022. a määrusega riigi õigusabi taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2, § 475 lg 1 p 16 ja § 477 lg 1 alusel menetlusse võtmata, sest taotluse lahendamine ei allu Viru Maakohtule. Maakohus edastas taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 7 alusel Tartu Halduskohtule. Maakohus leidis, et kuna avaldaja soovib esitada nõude täidesaatva riigivõimu institutsioonide vastu, on tegemist avalik-õigusliku ülesande täitmise käigus tekkinud vaidlusega. Avalik-õiguslik nõue tuleb esitada halduskohtusse.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtus registreeriti avaldaja riigi õigusabi taotlus haldusasjana nr 3-22-2384.
15.novembri 2022. a määrusega keeldus Tartu Halduskohus avaldaja riigi õigusabi taotlust menetlusse võtmast ning edastas selle halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 3 alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule. Halduskohtu hinnangul soovib avaldaja riigi õigusabi määramist selleks, et vaidlustada kohtus kriminaalasjas nr 1-21-4925 tehtud menetlustoiminguid ja nõuda nendega tekitatud kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kuna kriminaalmenetlus lõppes pärast selle seaduse jõustumist ning avaldaja pöördus varem Riigiprokuratuuri, tuleb kaebus esitada maakohtule (SKHS § 17 lg 1). Seega on ka riigi õigusabi

3-22-2384 taotluse lahendamine RÕS § 10 lg-te 1 ja 2 järgi maakohtu pädevuses. Olukorras, kus maakohus on juba leidnud, et selle taotluse lahendamine ei ole tema pädevuses, pole taotluse edastamine maakohtule põhjendatud.

ERIKOGU SEISUKOHT

4.Halduskohus leidis põhjendatult, et avaldaja riigi õigusabi taotlust ei saa lahendada halduskohtus.
5.RÕS §-st 10 tuleneb põhimõte, et riigi õigusabi taotlus esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-21-6033/16, p 9). Seepärast tuleb kindlaks teha, milline kohus on pädev riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaoludel esitatavat nõuet lahendama.
6.Praeguses asjas on kohtud jätnud täpsemalt välja selgitamata, milliste PPA ja Viru Ringkonnaprokuratuuri toimingutega tekitatud kahju hüvitamist soovib avaldaja nõuda. Sellele vaatamata saab avaldaja tahte tuvastada tema hilisema tegevuse kaudu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas avaldaja 27. oktoobril 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles taotles kriminaalasjas nr 1-21-4925 tehtud kohtuotsuse täitmisel Viru Ringkonnaprokuratuuri tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist (tsiviilasi nr 2-22-16378). Hagiavalduse kohaselt tekitati talle kahju sellega, et menetleja kustutas andmekandjatelt, mis tuli avaldajale maakohtu otsuse alusel tagastada, õigusvastaselt andmeid, ning muutis tema sülearvuti kasutamiskõlbmatuks. Avaldaja kinnitas tsiviilasjas nr 2-22-16378, et ta esitas 9. oktoobri 2022. a riigi õigusabi taotluse sama õigusvaidluse lahendamiseks. Seega soovib avaldaja riigi õigusabi selleks, et taotleda kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna sellise nõude lahendamine on maakohtu pädevuses (SKHS § 7 lg 1 ja § 17 lg 1), tuleb ka riigi õigusabi andmise üle otsustada maakohtul. Erikogu juhib tähelepanu, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise asja ei lahendata tsiviilkohtumenetluse korras.
7.Kriminaalasjas nr 1-21-4925 oli avaldajal riigi õigusabi korras määratud kaitsja. RÕS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lg-s 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varem nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist (välja arvatud RÕS § 17 lg-s 2 sätestatud juhul). Tulenevalt kriminaalasja nr 1-21-4925 ja avaldaja eesmärgiks oleva nõude omavahelisest seotusest on põhjendatud lugeda õigus riigi õigusabile RÕS § 17 lg 1 alusel säilinuks. Kohus võib siiski uuesti hinnata, kas riigi õigusabi andmise alused jätkuvalt esinevad.
8.Kohtute infosüsteemi järgi tegi Viru Maakohus kriminaalasjas nr 1-21-4925 otsuse
8.detsembril 2021 ning see jõustus 28. detsembril 2021. Kuna kriminaalasja menetlus on lõppenud, tuli avaldajal esitada maakohtule riigi õigusabi jätkamise taotlus (RÕS § 17 lg 1; vt ka RÕS § 17 lg 3 ja § 19 lg 1 esimene lause). Kohus lahendab riigi õigusabi jätkamise taotluse määrusega ning taotluse rahuldamise korral saadab määruse ärakirja advokatuurile (RÕS § 15 lg 5).
9.HKMS § 121 lg 3 kohaselt määrab Riigikohus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu TsMS §-s 711 sätestatud korras. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Viru Maakohtu 17. oktoobri 2022. a määruse asjas nr 2-22-15260 ning saadab avaldaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule (RÕS § 10 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja