lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-2384/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 15.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2384/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
915
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 10 lg 2, 7Riigi õigusabi taotluse esitamineHKMS § 4 lg 1PädevusSKHS § 1 lg 1Seaduse reguleerimisalaSKHS § 17 lg 1Kaebuse menetlemine maakohtusSKHS § 4Õigus nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamistSKHS § 7 lg 1Kahju hüvitamine sõltumata süüasja lõpptulemusest

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-2384/7Riigikohtu erikogu31.01.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
3-26-1006/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.04.20263-25-4516/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja10.12.20253-25-3283/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja28.10.20253-24-3212/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.11.20243-24-2117/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja29.07.20243-23-1188/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja14.06.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-2384

Määruse kuupäev

15. november 2022

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Sergei Baumeri (Baumer) taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Sergei Baumeri riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtu menetlusse võtmisest.
2.Edastada asja materjalid Riigikohtule Sergei Baumeri riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Viru Maakohtusse saabus 12. oktoobril 2022 Sergei Baumeri taotlus riigi õigusabi saamiseks (taotlus registreeriti tsiviilasja nr 2-22-15260 all). Taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et esitada kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt tekitatud kahju heastamiseks. Taotleja selgitas, et talle tekitasid kahju PPA ja Viru Ringkonnaprokuratuur nii kohtuotsuse rikkumisega kui ka menetlustoimingu läbiviimisega (kriminaalasja nr 1-21-4925). Taotletavaks õigusabi liigiks on taotleja märkinud isiku esindamise haldusmenetluses.

Sarnased lahendid

Muud
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2-23-5149/4
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
19.04.2023
2.Viru Maakohus jättis 17. oktoobri 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-15260 S. Baumeri taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata, saatis S. Baumeri taotluse riigi õigusabi saamiseks kohtualluvusel viivitamata Tartu Halduskohtule ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
3.Viru Maakohtu 17. oktoobri 2022. a kohtumäärus koos S. Baumeri riigi õigusabi taotlusega saabusid Tartu Halduskohtusse 8. novembril 2022.
4.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine (RÕS § 10 lg 2).
5.Kuigi taotleja on märkinud taotletava riigi õigusabi liigina isiku esindamise haldusmenetluses, saab tema riigi õigusabi taotlusest siiski järeldada soovi pöörduda mittevaralise kahju hüvitamise hagi või kaebusega kohtusse. Eelnevat kinnitab kohtu hinnangul

taotleja poolt välja toodud selgitus, mille kohaselt on Riigiprokuratuur oma vastuses kirjutanud, et taotleja peab edasi kaebama läbi Viru Maakohtu. Seega on tegemist riigi õigusabi taotlusega isiku esindamiseks kohtumenetluses.

6.Kohus peab riigi õigusabi taotluse lahendama taotleja tegelikust eesmärgist lähtudes ning selline kohustus lasub kohtul ka juhul, kui taotleja on eksinud tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks kohase õigusabi liigi märkimisel (vt Riigikohtu erikogu 27. mai 2009. a määrus asjas nr 3-3-4-6-09, p 5). Seega tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu kindlaksmääramiseks tuvastada, millise kohtu pädevusse kuuluks sisulise kohtuasja lahendamine (Riigikohtu erikogu 6. detsembri 2011. a määrus nr 3-3-4-3-11, p 6).
7.Kohus mõistab taotlust selliselt, et taotleja soovib talle riigi õigusabi määramist selleks, et vaidlustada kohtus kriminaalmenetluses nr 1-21-4925 aset leidnud menetlustoiminguid ning nõuda sellega seonduvalt kahju hüvitamist. Halduskohtu hinnangul peab nimetatud riigi õigusabi taotluse halduskohtu asemel lahendama maakohus.
8.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-õiguslikud, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS).
9.SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 4 kohaselt tuleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel lähtuda SKHS-st. SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk-d 3-4). Seega materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes SKHS-ga ei tähenda, et SKHS-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2018. a määrus asjas nr 3-18-400, p-d 10 ja 13; Riigikohtu erikogu 25. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9).
10.Kriminaalasjaga nr 1-21-4925 seonduv kriminaalmenetlus lõppes pärast SKHS jõustumist. Seega kuulub eelnimetatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele SKHS-s sätestatud korras.
11.Kuivõrd taotlusest ilmneb, et S. Baumer on pöördunud eelnevalt juba Riigiprokuratuuri, tuleb kaebus esitada maakohtule (SKHS § 17 lg 1). Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt on sama selgitanud taotlejale Riigiprokuratuur. Seega on ka riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 10 lg-tele 1 ja 2 maakohtu pädevuses.
12.Olukordades, kus taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus üldjuhul taotluse viivitamata vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale (RÕS § 10 lg 7). Taotluse edastamine ei ole aga

põhjendatud olukorras, kus kohus, kellele riigi õigusabi taotlus tuleks edastada, on juba eelnevalt leidnud, et sama riigi õigusabi taotluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse.

13.Kuna tsiviilasjas nr 2-21-1553 on eelnevalt leitud, et S. Baumeri riigi õigusabi taotlus ei kuulu maakohtu pädevusse, ei saa halduskohus taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel uuesti maakohtule edastada. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. See säte on analoogia korras kohaldatav ka olukorras, kus kohtutel on erinevad seisukohad riigi õigusabi taotluse lahendamise pädevuse küsimuses. Kohus edastab seetõttu asja materjalid S. Baumeri riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-18212/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-12395/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja