Osaühingu Stauron kaebus kohustada Maa-ametit viima Eesti topograafia andmekogus (ETAK) Jägala paisjärve kohta sisalduvad andmed kooskõlla tegelikkusega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: Osaühing Stauron, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja: Maa-amet, volitatud esindajad Kaire Bamberg ja Lea Pauts Kaasatud haldusorgan: Keskkonnaagentuur, esindaja Rainis Uiga
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung, 16.09.2022 ja edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Stauron kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. märtsil 2023.a. esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Osaühingule Stauron (erg-kood 10903128) kuulub Harjumaal, Jõelähtme vallas, Ruu külas Jägala jõe ääres asuv Jõeranna tee 5 kinnisasi.
2.OÜ-le Stauron sai 2021. aasta maikuus teatavaks, et Jägala paisjärv on kantud Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt keskkonnaregistrisse registrikoodiga VEE2024540, pindalaga 10,4 hektarit (25.05.2021 väljavõte keskkonnaregistrist, kaebuse lisa 3). OÜ Stauron esitas 27.05.2021 Keskkonnaagentuurile (KAUR) teabenõude (kaebuse lisa 5), milles palus väljastada koopiad materjalist, mida on Jägala paisjärve piiride kindlakstegemisel või selle pindala arvutamisel kasutatud.
3.KAUR teatas 01.06.2021 vastuses (kaebuse lisa 6), et Jägala paisjärv on keskkonnaregistrist kustutatud, kuna juba 2019. aastal tehti ministeeriumi poolt otsus, et paisjärve eraldi veekoguna registrisse ei kanta.
4.OÜ Stauron esitas 07.06.2021 Maa-ametile taotluse (kaebuse lisa 9) Eesti topograafia andmekogus (ETAK) Jägala paisjärve kohta sisalduvate andmete paisjärve tegelike piiridega kooskõlla viimiseks. Taotluse kohaselt ei vasta ETAK-i andmed paisjärve kohta tegelikkusele vähemalt kahes aspektis: a) Jägala paisu mõju lõpeb 29nda kõrgusmärgiga. Sellest lähtuvalt koostatud paisutusala kaardilt nähtuvalt ei ulatu Jägala paisjärv maanteesillani, vaid jääb sellest ca 100 meetri kaugusele. Veel 2021 aasta aprillis kajastasid seda (mõnevõrra ebatäpselt) ka ehitisregistrist nähtuvad rajatise piirid. Käesolevaks hetkel on ehitisregistri andmed piiride kohta arusaamatutel põhjustel muutunud, ehkki ehitisregistri kohane ehitise pindala on jäänud samaks; b) Jõeranna tee 7 asuva tiigi ühendus paisjärvega on suletud, mistõttu ei saa kõnealune tiik olla paisjärve osaks.
5.Maa-amet vastas taotlusele 09.07.2021 e-kirjaga nr 8-3/21/10216-2 (kaebuse lisa 11) ning selgitas, et Maa-amet eraldas keskkonnaregistri andmete alusel Jägala jõe ruumikujust paisjärve 3. juunil 2021 ning kontrollis ja korrigeeris väikeses ulatuses paisjärve ruumikuju stereokaardistamise teel 7. juunil 2021. Keskkonnaregistrist paisjärve kustutamise järgselt konsulteeris Maa-amet 15. juunil 2021 paisjärve küsimuses Keskkonnaagentuuriga ning muutis paisjärveks märgitud osa tagasi Jägala jõeks. Lisaks ei ole kõige uuemalt kaldafotolt (16. aprill 2021) tuvastatav, et Jõeranna tee 7 maaüksusel asuval tiigil puudub ühendus jõega. Kui ühendus on looduses hiljem likvideeritud, siis kajastub muudatus 2022. a aeropildil. Kõik Jägala jõe ruumikuju muutvad tegevused ETAK-is on käesoleval aastal tuginenud 29.03.2020 aeropildile.
6.OÜ Stauron esitas 16.07.2021 Maa-ametile vaide (kaebuse lisa 12), leides, et ETAK-is olevad andmed Jägala paisjärve kohta ei vasta tegelikkusele ning Maa-amet on viivituses ETAK-is Jägala paisjärve kohta sisalduvate andmete paisjärve tegelike piiridega kooskõlla viimisel.
7.Maa-amet jättis 26.07.2021 korraldusega nr 1-17/21/1849 „Vaideotsus“ (kaebuse lisa 14) OÜ Stauron vaide rahuldamata.
7.1.Maa-amet nõustub OÜ Stauron seisukohaga, et ETAK-isse kantud andmetel paisjärve piiride kohta on sellest aspektist õiguslik tähendus, et neist sõltub muu hulgas see, milline on ehituskeeluvööndi ulatus paisjärve kallastel. Maa-amet ei nõustu aga käsitlusega, justkui oleks see asjaolu antud asjas alus ETAK-i andmete muutmiseks.
7.2.Ehitisregistri kandel on ehitusseadustiku § 61 kohaselt informatiivne ja statistiline tähendus. Topograafiliste nähtuste andmete hõivet ja nende töötlemist, sh muutmist reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud, et ETAK-i pidamisel oleks vaja lähtuda ehitisregistri (EHR) andmetest. Maa-amet lähtub topograafiliste nähtuste ETAK-isse kandmisel ja nende muutmisel reaalmaailma objektide füüsilistest omadustest, mitte nende võimalikust õiguslikust staatusest teistes andmekogudes. Topograafilise nähtuse võimalik kuju teistes registrites (sh EHR-is) ei oma tähendust isegi juhul, kui see on teise registrisse kantud õiguspäraselt ja kandmise hetkel vastas tegelikkusele. ETAK-i pidamisel kaardistab Maa-amet objekti sellisena, nagu see tegelikkuses eksisteerib. Maa-amet on kontrollinud, et erinevate aastate ortofotode kohaselt on jõe veepiir katastriüksuse juures hakanud alusdokumentidel muutuma alates 2009. aastast. Hiljem on katastriüksuse juures jõest kadunud taimestik, jõe kaldaalas on tekkinud täiendavad sopistused ja ajakohast kaldajoont (veepiiri) arvestavad paadisillad. Maaamet kontrollis katastriüksusega külgneva Jägala jõe kaldajoone andmed ETAK-is, mille tulemusena selgus, et kaldajoone andmed on ajakohased ja vastavuses tegeliku olukorraga looduses. Seega ei määra ruumiandmete kontekstis EHR-i kanne seda, mil moel tuleb objekt ETAK-is liigitada.
7.3.ETAK-i andmete, sealhulgas veekogu kaldajoone muutmise vältimatuks eelduseks on see, et topograafiliste nähtuste muutus on looduses tegelikult toimunud. Andmete uuendamiseks haldusakte ei koostata ning korralise andmeuuendamise tulemustest maaomanikke eraldi ei teavitata.
7.4.ETAK-is on kajastatud reaalmaailma nähtused nende füüsiliste omaduste ja ruumikuju alusel ning kõnealune veekogu (Jägala jõe lõik, mis on vaides nimetatud kui Jägala paisjärv) on vooluveekoguna Jägala jõe osa ning selliselt ka kaardistatud. Sellest tulenevalt on Jägala jõe vaidlusaluse lõigu kohta ETAK-isse kantud andmed õiged ning Maa-amet ETAK-i vastutava töötlejana ei ole taotluse lahendamisega viivituses olnud.
8.OÜ Stauron esitas 25.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Maa-ametit viima Eesti topograafia andmekogus (ETAK) Jägala paisjärve kohta sisalduvad andmed kooskõlla tegelikkusega.
9.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 01.09.2021 määrusega menetlusse ning kaasas Keskkonnaministeeriumi arvamuse andmiseks menetlusse. Käesolevas asjas toimus 16.09.2022 kohtuistung, kus kohus otsustas asja kõrvaldas menetlusest Keskkonnaministeeriumi ja kaasas menetlusse Keskkonnaagentuuri ning läks üle kirjalikule menetlusele.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
10.Kaebaja nõuab Maa-ameti kohustamist viia Eesti topograafia andmekogus Jägala paisjärve (Jägala jõe muudetud veerežiimiga osa) kohta sisalduvad andmed kooskõlla tegelikkusega. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda.
11.01.06.2021 antud vastuses kaebusele on KAUR märkinud, et „nii jõe kui ka vahepeal registris olnud paisjärve piirid pärinevad ETAK andmekogust“. Kaebaja hinnangul on ETAK-isse kantud andmetel paisjärve piiride kohta õiguslik tähendus, kuna sellest sõltub muu hulgas see, milline on ehituskeeluvööndi ulatus paisjärve kallastel. Juhul, kui paisjärve pindala on alla 10 hektari, siis vastavalt LKS § 38 lg 1 p 5 on ehituskeelu vööndi laiuseks 25 meetrit. Juhul, kui paisjärve pindala on üle 10 hektari, siis vastavalt LKS § 38 lg 1 p 4 on ehituskeeluvööndi laiuseks 50 meetrit.
12.Jägala paisjärve ääres kaebajale kuuluva Jõeranna 5 kinnistu puhul on tegemist elamumaaga ning sinna ehitamise võimalus ja ulatus mõjutab otseselt kinnistu hinda. Juhul, kui ehituskeeluvööndi laiuseks on 25 meetrit, on võimalik kinnistu mõistlik ja sihtotstarbeline kasutamine ehk sinna elamu püstitamine. Juhul, kui ehituskeeluvööndi laiuseks on 50 meetrit, siis muutub sellele kinnistule mõistlikus suuruses elamu püstitamine ja krundi sihtotstarbekohane kasutamine väga keeruliseks, kui mitte võimatuks. Seega mõjutab Jägala paisjärve suurus ja/või selle registrisse kandmine kaebaja õigust oma kinnistule ehitada.
13.Kaebajal on mõtet taotleda Jägala paisjärve keskkonnaregistrisse kandmist juhul, kui selle suurus on väiksem kui 10 hektarit. Kaebaja on teadlik sellest, et Keskkonnaministeeriumi praeguse seisukoha järgi ei ole alust Jägala paisjärve keskkonnaregistrisse kanda, kuid kaebaja hinnangul on see seisukoht ilmselgelt vastuolus seadusega ning kaebaja kavatseb taotleda Jägala paisjärve taas keskkonnaregistris registreerimist niipea, kui selle piirid tegelikkusega kooskõlla viiakse.
14.Maa-ameti 09.07.2021 vastusest kaebaja taotlusele nähtub, et kaebajale ei ole üldse antud sisulist vastust küsimuses, millistel asjaoludel on Jägala paisjärve piir ca 100 meetri võrra ülesvoolu nihkunud. Samuti ei ole Maa-amet astunud mistahes samme selleks, et selle piiri õigsust kontrollida ning seda kontrolli tulemustel kohandada. Kaldajoont puudutava piiri osas on viidatud 16.04.2021 kaldafotole ning ehkki ei ole otseselt keeldutud uut olukorda kontrollimast ning vajadusel sellele vastavaid muudatusi ETAK-is tegemast, viidatakse asjaomase kontrolli võimalusele alles millalgi 2022. aastal. Seega on Maa-amet viivituses kaebaja taotluse – viia ETAK-s Jägala paisjärve kohta sisalduvad andmeid kooskõlla tegeliku olukorraga looduses – lahendamisega.
15.Kaebaja taotlus ETAK-is kõnealuse paisjärve kohta sisalduvate andmete tegelikkusele vastavusse viimiseks põhines kahel asjaolul: a) ETAK andmete järgi jookseb Jägala paisjärve piir ülesvoolu risti jõega maanteesilla juurest, ehkki looduses tehtud mõõdistuste, ehitisregistri andmete ja paisutusala kaardi kohaselt peaks see jääma maanteesillast ca 100 meetri kaugusele; b) ETAK andmete järgi kuulub Jägala paisjärve koosseisu Jõeranna tee 7 asuv tiik, milline kaevati 2016. aastal ning mille ajutine ühendus paisjärvega on tänaseks suletud, mistõttu ei saa kõnealune tiik olla paisjärve osaks.
16.Maa-amet ei vastanud 09.07.2021 vastuses sisuliselt sellele, miks ETAK-isse kantud paisjärve piirid on vastuolus ehitisregistrist nähtuva pindala ja koordinaatide ning selle tegelike looduses mõõdistatud piiridega. Üheltki fotolt ei nähtu ega saagi nähtuda see, mille alusel on paisjärve piir ülesvoolu toodud maanteesillani.
17.Vaideotsuses viidatakse keskkonnaministri 20.12.2013 määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ (kord) § 20 lõikele 1, mille järgi nähtusklassi seisuveekogu kuuluvad magedaveelised veekogud, kus vee voolamine ei ole keskmise suvise veeseisu juures märgatav, ent vaideotsusest ei nähtu, kas ja kuidas on antud sättes nimetatud põhimõte mõjutanud Jägala paisjärve piiri kindlakstegemist paisust ülesvoolu risti jõega. Lisaks väitis Maa-amet vaideotsuses, et
„kõnealune veekogu (Jägala jõe lõik, mis on vaides nimetatud kui Jägala paisjärv) on vooluveekoguna Jägala jõe osa ning selliselt ka kaardistatud“. Sellest väitest jääb mulje, nagu ei olekski ETAK-is andmeid selle kohta, kus asub Jägala paisjärve piir ülesvoolu risti jõega. Eeltoodust nähtuvalt on Maa-ameti selgitused kõnealuse piiri asukoha kohta ebapiisavad ja vastuolulised.
18.Jägala paisjärv on seaduslikult rajatud ja rajatisena ehitisregistrisse kantud, registrinumbriga 220805308 ning pindalaga 94 500 m2, seejuures ehitisregistri kande aluseks on paisutusala kaart, mille aluseks on maamõõdu büroo poolt teostatud mõõdistustulemused. Seega eksisteerivad alusdokumendid ETAK põhimääruse § 7 lg 1 p 4 tähenduses, mis on aluseks ETAK andmete muutmisele kooskõlas korra § 13 lg 1 p 1 ja 2.
19.Isegi juhul, kui ehitisregistri andmeid ja nende aluseks olevaid mõõdistusi ei saaks pidada ETAK andmete muutmise aluseks korra § 13 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses, ei tähendaks see, et Maa-ameti tegevusetus antud küsimuses oleks õiguspärane. Ei RAS ega kord ei reguleeri otseselt Maa-ameti kohustusi olukorras, kus erinevad alusdokumendid on omavahel vastuolus või on alusdokument vastuolus muude asjakohaste dokumentidega või puudub uus alusdokument, mis kajastaks tegelikku olukorda looduses. Seega vastavalt RAS § 1 lg 2 tuleb antud küsimuses kohaldada HMS-i. HMS § 5 lõige 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kaebaja leiab, et ETAK-i nagu iga teise andmekogu pidamise kõige olulisemaks eesmärgiks on see, et sellesse kantud andmed vastaksid tegelikkusele. Eeltoodust tulenevalt olukorras, kus Maa-ametile on esitatud andmed, millest nähtuvalt ETAK-is sisalduva ruumiobjekti (paisjärv või sellele vastav osa jõest) andmed ei ole kooskõlas alusdokumentide ja/või tegeliku olukorraga looduses, on Maa-amet kohustatud: a) astuma mõistliku aja jooksul samme selleks, et kontrollida ruumiobjekti kooskõla alusdokumentidega ja/või alusdokumentide omavahelist kooskõla ja/või alusdokumentide kooskõla tegeliku olukorraga looduses; ja b) vajadusel tagama uue alusdokumendi koostamise; ja c) vastuolude tuvastamisel tegema muudatused ETAK-is.
20.Maa-amet on kõiki eeltoodud kohustusi rikkunud. Maa-amet on jätnud selgitamata vastuolud erinevate alusdokumentide vahel, jätnud kontrollimata tegeliku olukorra looduses ning jätnud koostamata uue alusdokumendid, mis kajastaks tegelikku olukorda looduses.
21.Maa-amet ei vaidle ei oma 09.07.2021 vastuses ega 26.07.2021 vaideotsuses vastu asjaolule, et nimetatud tiik ei ole enam paisjärve osa. Seega möönis Maa-amet võimalust, et ETAK kaardiandmed ei ole vastavas osas kooskõlas tegelikkusega, ent ühtegi selgitust selle kohta, miks ta ei kavatse nimetatud asjaolule olulise viivituseta kontrollida ning kaardiandmeid tegelikkusega kooskõlla viia, vastusest ei nähtu. Selle asemel on Maaamet piirdunud viitega selle kohta, et muudatused kajastuvad 2022. aasta aeropildil.
22.Maa-ameti jätkuva tegevusetuse tõttu oli kaebaja sunnitud ise tellima Jägala paisjärve mõõdistuse, mis kookõlas eelviidatud Maa-ameti ja KeM selgitustega teeks kindlaks paisjärve ruumikuju maapinna kõrgusandmete ja paisutustaseme järgi. Mäger Poegadega OÜ 10.12.2021 tööst nr MP796/21G „Jägala paisjärve normaalpaisutuse veetaseme ulatuse uurimistööd“ (täiendatud kaebuse lisa 3) selgus, et „normaalpaisutuse ulatus Jägala HEJ paisust on piki jõge ca 812 meetrit ning paisutuse mõju lõppeb Koeralooga silla paisupoolsest küljest ca 252 meetri kauguselt“ ning Jägala paisjärve pindala on 8,52 ha. Kõnealune mõõdistus kinnitab, et ETAK andmed Jägala paisjärve (Jägala jõe muudetud veerežiimiga osa) kohta ei vasta tegelikkusele. Ühtlasi kinnitab see, et kõik Maa-ameti väited oma tegevusetuse õigustamiseks on otsitud ja formaalsed. Viidatud
uurimistööst nähtub üheselt, et tegelik olukord looduses on teistsugune ning kõnealusel tiigil paisjärvega enam ühendust ei ole.
23.Olukorras, kus Maa-ametile on esitatud andmed, millest nähtuvalt ETAK-is sisalduva ruumiobjekti (paisjärv või sellele vastav osa jõest) andmed ei ole kooskõlas tegeliku olukorraga looduses, on Maa-amet kohustatud astuma mõistliku aja jooksul samme selleks, et kontrollida ruumiobjekti ja alusdokumentide kooskõla tegeliku olukorraga looduses, vajadusel tagama uue alusdokumendi koostamise ja vastuolude tuvastamisel tegema muudatused ETAK-is. 2021.a. juulis antud vastus, millest nähtuvalt vastavad sammud tehakse millalgi 2022.a. jooksul, ei ole kooskõlas HMS § 5 lõigetest 2 ja 4 tuleneva põhimõttega, mille järgi haldusmenetlus viiakse läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning viivituseta.
24.Kaebaja toob veel välja, et kõnealusel tiigil puudub ühendus jõega ning ühenduse sulgemine oli seaduslik. Nimelt toimus kõnealuse, 2016.a. rajatud tiigi ühenduse sulgemine 2021.a. mais. Sellega seonduvalt algatatud väärteomenetluses raames tehti fotod (01.08.2022 vastuse lisa 1), millelt nähtuv ühenduse puudumine tiigi ja jõe vahel ning Keskkonnaamet lõpetas väärteomenetluse, kuna vastavad kaevetööd ei vajanud veeluba või registreeringut (01.08.2022 vastuse lisa 2). Ühenduse puudumine nähtub selgelt ka Google Maps kaardirakenduselt, mille kaardiandmed pärinevad 2022. aastast (01.08.2022 lisa 3).
25.ETAK-i andmed kõnealuse kinnistu kohta kajastavad jätkuvalt olukorda, kus tiik on ühendatud jõega (01.08.2022 vastuse lisa 4). Seega ka ca 15 kuud pärast tegeliku olukorra muutumist ei ole ETAK andmed kooskõlas tegelikkusega ning Maa-ameti plaanid andmete uuendamise kohta 2022.a. kevadel ei ole realiseerunud.
26.06.06.2022 jõustus Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja teiste seaduste muutmise seadus, millega muuhulgas tunnistati kehtetuks keskkonnaregistri seadus (KeRS). KeRS § 6 lg 1 ning sellega seonduva kohtupraktika järgi oli keskkonnaregistri andmetel õiguslik tähendus. KeRS kehtetuks tunnistamisel jõustus KeÜS § 6211, mille lõike 3 kohaselt KeRS alusel kogutud andmed, mille kogumist jätkatakse käesoleva seaduse jõustumise järel Eesti looduse infosüsteemi, loetakse Eesti looduse infosüsteemi
(EELIS)
andmeteks. Sellega seonduvalt esitas kaebaja esindaja Keskkonnaministeeriumile 09.06.2022 selgitustaotluse (01.08.2022 vastuse lisa 7), milles palus muuhulgas selgitada, kas KeRS andmete muutumine EELIS andmeteks mõjutas nende staatust ning kui mõjutas, siis kuidas. Keskkonnaministeeriumi 11.07.2022 vastuse kohaselt puudub andmetel nö konstitutiivne tähendus ehk vaidluse korral tuleb asja sisuliselt kaaluda ning kui andmed osutuvad valeks, tuleb need parandada ja lähtuda õigetest andmetest.
27.Kõnealuste KeÜS muudatuste eelnõu seletuskirja lk 22 on märgitud järgmist: „Veekogude andmeid on praegu kahes andmekogus – Eesti topograafia andmekogus ja EELISes (senise keskkonnaregistrina), kuid neis andmekogudes hoitakse veekogude kohta erinevaid andmeid. ETAK on ruumiobjekte kirjeldav andmekogu, s.t ETAK kirjeldab veekogu paiknemist ruumis ja selle kaldajoont. Veekogu tüübi ja nime andmed saab ETAK ka praegu keskkonnaregistrist (EELISest). Veekogu ruumikuju andmed saab EELIS omakorda ETAKist.“ Sellega seoses palus kaebaja eelmainitud selgitustaotluses ka selgitada, kuidas toimub kõnealustesse registritesse andmete kandmine, nende muutmine või ebaõigete andmete vaidlustamine olukorras, kus jõe muudetud veerežiimiga osa muudetakse paisjärveks veeseaduse § 3 lg 1 tähenduses. Muuhulgas palus kaebaja vastust järgmistele küsimustele: „Milline haldusorgan, milliste andmete alusel ja millist metoodikat kasutades määratleb paisjärve piirid piki jõge, st koha, kus
paisjärv paisust ülesvoolu liikudes lõppeb?“ Sellele küsimusele Keskkonnaministeeriumi 11.07.2022 vastusest paraku vastust ei leia. Samuti jääb jätkuvalt jääb ebaselgeks küsimus, kuidas üldse on võimalik paisjärve registrisse kanda olukorras, kus selle ruumikuju andmed saavad tulla vaid ETAK-st, ent sama sellist ruumiobjekt (ning seega ka selle andmeid) ETAK-is veel ei eksisteeri.
28.Kaebaja on menetluse käigus oma 27.10.2023 täiendavates seisukohtades käsitlenud mitmeid erinevaid dokumentides ja praktikas kasutatud lähenemisi paisjärve määratlemisele.
29.Kaebaja toob välja, et ta ei ole rahul 16.09.2022 kohtuistungil küsis kaebaja vastustaja esindaja seisukohaga, et paisjärve puhul on tegemist seisuveekoguga ja viidetega ETAK andmemudelile ja juhendile (kohtuistungi salvestis, kellaaeg 11.15.30 kuni 11.20.25).
30.Kaebaja leiab, et Maa-ameti geoportaalis on tõesti kättesaadav Topograafiliste andmete kaardistusjuhend, kuid leiab, et kõnealuses juhendis sisalduva nimetamine üldteada olevaks, tervemõistuslikuks või talupojamõistuslik on parimal juhul liialdus. Kaebaja toob välja, et tavakeeles väljendeid nagu „seisuveekogu“ ja „vooluveekogu“ pigem ei kasutata. Tegemist on tehniliste terminitega, mida kasutatakse eelkõige teaduslike ning õiguslikes tekstides. Eesti keele seletav sõnaraamat annab paisjärve tähenduseks „vooluvete paisutamisest tekkinud järv“.
31.Kaebaja toob välja, et Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kodulehelt nähtuvalt on 2011.a. KIK toetusel välja antud mahukas juhend- ja õppematerjal nimega „Järvede tervendamise käsiraamat“ . Selle esimesest peatükist nimega „Sissejuhatus järveteaduse alustesse ja järvede tervendamisse“ (autorid Toomas Kõiv ja Ingmar Ott) p 1.1.4 nähtub, et ehkki tehisjärvedele (sh paisjärvedele) viidatakse kui „kunstlikele seisuveekogudele“ (p 1.1.4 esimene lõik), siis samas on paisjärvel alati jõeline ala ning kiire veevahetuse korral on selliseks kogu paisjärv. Piisavalt suurte mõõtmete ja aeglase veevahetuse korral lisandub sellele ka järveline ala koos siirdealaga (vt p 1.1.4 joonise all olev tekst). Seejuures iseloomustab jõelist ala järgmine: Jõeline piirkond on reeglina madal ja kitsas ning kopeerib suuremal või vähemal määral kunagist jõesängi. Vesi voolab keeriseliselt ja voolukiirus on suur. Kindlasti ei saa „suureks“ nimetada voolukiirust, mis „ei ole keskmise suvise veeseisu juures märgatav“. Kaebaja leiab eeltoodust tulenevalt, et isegi kui nimetatud käsiraamatus käsitletakse paisjärvesid seisuveekoguna, siis kindlasti mitte tähenduses, mis on terminile „seisuveekogu“ omistanud ETAK määruse § 20 lg 1.
32.Kaebaja viitab ka muudele t muude teadustöödele, mille puhul ei käsitleta paisjärvi ühemõtteliselt voolu- või seisuveekoguna. Nt Maaülikooli uuringu „Ao ja Nõmme Veskijärve paisjärvede mõju veekogumile“ lõpparuandest „Ao paisjärve ja Nõmme Veskijärve paisjärvede meetmekavad“ nähtub, et kõnealuste paisjärvede seisundit hinnati kolme ränivetikaindeksi järgi, „mida kasutatakse Eesti vooluvete ökoloogilise seisundi hindamiseks“, mis „on kooskõlas Euroopa Liidu standarditega fütobentose kasutamise kohta vooluvete seisundi hindamisel“ (lk 13). Samas anti teatud hinnangud lähtuvalt kahest alternatiivsest eeldusest, millest ühe järgi on tegu vooluveekogu ning teise järgi seisuveekoguga (lk 15, lk 28 tabel 3.1.6.1. lk 47 tabel 3.2.6.2). Teises Maaülikooli uuringus „Kadrina paisjärve korrashoiumeetmete vajaduse hindamine“ öeldakse otsesõnu, et Kadrina paisjärv „on oma olemuselt voolu- ja seisuveekogu vahepealse olemusega“ (lk 15 p 2.1.3). Keskkonnaministeeriumi Juhendis paisjärve tõttu veekeskkonnale avalduva koormuse uurimiseks defineeritakse paisjärv kui „vooluveekogu paisutatud osa (veetasemete vahe vähemalt 0,3 m), kus voolava vee
kiirus väheneb. Paisjärv on vooluveekogu osa ning selle seisundit hinnatakse vooluveekogule omaste indikaatorite kohaselt“. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et teaduslik-bürokraatlikus keelekasutuses käsitletakse paisjärvi kord seisu-, kord vooluveekoguna, kord millega vahepealsena. Samas nähtub sügavamatest käsitlustest, et ehkki paisjärvel võib olla ka järveline (seisuveekogu tunnustele vastav) osa, on tal alati ja vältimatult jõeline (vooluveekogu tunnustele vastav) osa. Seega ei ole kaebaja hinnangul Maa-ameti seisukoht, mille järgi paisjärv on alati ja vältimatult seisuveekogu, teaduspõhine, seda eriti juhul, kui seisuveekoguna mõista veekogu, mille voolukiirus „ei ole keskmise suvise veeseisu juures märgatav“.
33.Kaebaja leiab, et Maa-ameti käsitlus paisjärvest ei leia ka toetust õigusaktidest. Veeseadus (VeeS) ei määratle, mis on paisjärv, ent selle § 54 lg järgi „pinnaveekogumiks võib olla üks terviklik vooluveekogu, mille valgala pindala on 10 ruutkilomeetrit või suurem, või seisuveekogu või paisjärv, mille pindala on 50 hektarit või suurem, ning rannikuvee või siirdevee osa sõltumata pindalast.“ Selle määratluse järgi jääb (eeltoodud teaduslike käsitlustega kooskõlas olev) mulje, et paisjärve näol ei ole tingimata tegemist ei vooluveekogu ega seisuveekogu vaid millegi kolmandaga. Samas VeeS § 54 lg 4 järgi „Paisjärv, mis asub vooluveekogu peamises voolusängis ja mille pindala on väiksem kui 50 hektarit, kuulub seda paisjärve läbiva vooluveekogu pinnaveekogumisse.“ On vaieldav, kas „voolusängis“ saab asuda seisuveekogu. Samuti on küsitav, kas vooluveekogu pinnaveekogumisse saab arvata ka seisuveekogu.
34.Kaebaja toob välja, et VeeS alusel keskkonnaministri poolt 16.04.2020 kehtestatud määruse „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ § 2 lg 2 järgi „Vooluveekogum on jõel, ojal, paisjärvel, peakraavil, kanalil või kraavil, sealhulgas maaparandussüsteemi eesvooluna kasutataval veekogu osal, eristatud pinnaveekogum“. Absurdne oleks eristada „vooluveekogumit“ veekogul, mis on seisuveekogu. Seega kõnealune määruse järgi on kaebaja arvates ühemõtteliselt vale seisukoht, mille järgi paisjärve tuleb käsitleda seisuveekoguna. Seda arusaama kinnitab „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse“ alusel kehtestatud keskkonnaministri 05.07.2010 määrus „Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine” tingimused avatud taotlemise korral“. Selle § 2 lg 2 p 8 sisaldas vooluveekogu definitsiooni: „vooluveekogu on püsiv või ajutine voolava veega täidetud pinnavorm. Vooluveekogu on näiteks jõgi, sealhulgas jõel paiknev paisjärv“.
35.Seetõttu leiab kaebaja kokkuvõtvalt, et ETAK juhendil, mille järgi seisuveekogude hulka kuuluvad ka paisjärved, puudub teaduslik ning õigusaktidest tulenev põhjendus, seda eriti juhul, kui seisuveekoguna kvalifitseerimise (ehk teisisõnu jõe paisutatud osa paisjärvena kvalifitseerimise) eelduseks on nõue, et vee voolamine selles „ei ole keskmise suvise veeseisu juures märgatav.
36.Kaebaja taotleb, et talle mõistetaks välja käesoleva asja menetluses kantud menetluskulud kokku summas 10 035 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
37.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda.
38.Asjaolu, et Maa-amet ei ole kaebaja taotlust kaebaja soovitud viisil lahendanud, ei tähenda, et Maa-amet oleks olnud viivituses või tegevusetu. Maa-amet on lahendanud tähtaegselt kõik kaebaja pöördumised, sh teabenõude ning vaide. Kaebaja esitas
16.07.2021 Maa-ametile vaide, kuna tema hinnangul ei vasta kõnealuse veekogu kohta ETAK-is olevad andmed tegelikkusele ja Maa-amet on viivitanud andmete parandamisega. Maa-amet tegi vaideotsuse 26.07.2021, s.t HMS § 84 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
39.Kaebaja on Jägala jõe vaidlusalust muudetud veerežiimiga osa läbivalt nii haldus- kui ka kohtumenetluse raames ekslikult Jägala paisjärveks nimetanud. Maa-amet kordab, et tegemist vooluveekogu, s.t Jägala jõe osaga, mitte aga eraldi seisuveekoguga.
40.Oluline on silmas pidada, et Maa-amet kajastab reaalmaailma nähtusi ega saa ETAK-i andmeid viia kooskõlla tegelikkusega sellise topograafilise nähtuse kohta, mida ei eksisteeri. Seega ei saa Maa-amet mitte kuidagi muuta Jägala paisjärve andmeid, kui sellist veekogu topograafilise nähtusena ETAK-isse kantud ei ole.
41.Kaebaja on valesti järeldanud, et ehitisregistri (EHR) andmed on käsitatavad ETAK-i alusdokumentidena. Maa-amet ei muuda ETAK-i andmeid EHR-i andmetest lähtuvalt.
42.Topograafiliste andmete kogumist reguleerivad ruumiandmete seadus (RAS), keskkonnaministri 20.12.2013 määrus nr 76 "Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähendust omavad topograafilised nähtused" (kord) ja Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (ETAK-i põhimäärus). RAS § 66 lõige 3 sätestab topograafiliste nähtuste andmete kogumise allikad, nähes ette, et Maa-amet kogub andmeid vaatluste ja mõõdistamiste, sealhulgas aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise teel, vaatluste ja mõõdistamiste käigus kogutud andmete töötlemise teel või teiste teabevaldajatega andmete vahetamise käigus. RAS § 67 lõike 2 kohaselt toimub andmete uuendamine ETAK-is topograafiliste andmete hõive kaudu. Andmeandjad on toodud ETAK-i põhimääruse §-s 6, mille kohaselt on andmeandjateks vastutav töötleja, tema enda korraldatud topograafiliste nähtuste andmete hõive ulatuses või teabevaldaja, andmekogu vastutava töötlejaga kokkulepitud andmevahetuse ulatuses, koostalitlusvõime tagamiseks. Seega, viidatud sätte kohaselt on esmaseks andmeandjaks ETAK-i vastutav töötleja ehk Maa-amet ise, kes kogub andmeid, kuid võimalik on kokku leppida ka teiste teabevaldajate või andmekogude vastutavate töötlejatega, et teatud ulatuses toimub andmevahetus. Teiste teabevaldajatega andmevahetus on vajalik eelkõige koostalitusvõime tagamiseks, s.t et Maa-amet võtab teistest andmekogudest üle nähtuste klassifikatsiooni ning identifikaatorid (nt aadressiandmed, teede ja veekogude tüübid ning nende registrikoodid jne), mitte aga ruumiandmeid. Seejuures ei tähenda teiste teabevaldajatega andmevahetus seda, et mistahes andmed ja andmevaldajad kvalifitseeruks. Kokkuvõttes saab RAS § 66 lõike 3 kohta õigusnormi loogikast lähtudes öelda, et andmeid kogutakse eelkõige aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise teel, kuna need viisid on loetelus toodud esimesena.
43.Kuna veekogudel on oluline roll (LKS 6. ptk), on nende ruumikujude kaardistamisel väga oluline asukoha täpsus ning alusdokumentide usaldusväärsus. Tulenevalt sellest uuendab Maa-amet veekogude ruumikujusid reeglina ainult aeropildistamise alusel, välja arvatud Läänemere, Peipsi järve ja Võrtsjärve kaldajoone uuendamine erandina teostusjoonise alusel (ETAK-i põhimääruse § 10 lg 6).
44.KAUR kandis 19.05.2021 Jägala paisjärve registrikoodiga VEE2024540 KKR-i ekslikult, tuginedes EHR-i kandele. Paisjärve alguse ja lõpu määratlemiseks kasutati EHR-i kaardiobjekti ning uus veekogu loodi ETAK-ist lähtuvalt. Uue veekogu pindala oli 10,39 ha. Paisutustaseme ning kõrgusandmete alusel tehtud analüüsi kohaselt oli paisjärve ulatus sarnane EHR-is kajastatuga, v.a kaldajoone asukoht, mis oli mõnevõrra muutunud ja mille osas tehti Maa-ameti poolt tavapärase protseduurina korrektuur
vastavalt hetkel olevale olukorrale. Tavapärase protseduuri all on silmas peetud seda, et paisjärve ekslikul ETAK-isse kandmisel kontrollis ETAK-i veekogude haldur kaldajoone üle stereokeskkonnas ja tegi väikeseulatuslikke parandusi, et kaldajoone andmed oleksid ajakohased ja vastavuses tegeliku olukorraga looduses. Sellises olukorras on kaebaja väide Maa-ameti tegevusetuse osas alusetu.
45.Seoses paisutustasemega selgitab vastustaja järgmist. OÜ Ecoman 2006. augustikuus koostatud „OÜ Jägala Energy poolt Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas asuva Hüdroelektrijaama (HEJ) taaskasutuselevõtu ning Jägala jõe tõkestamiseks, paisutamiseks ja jõevee kõrvalejuhimiseks vee erikasutusloa taotlemiseks läbiviidava keskkonnamõju hindamise aruande“ (KMH aruanne, vastustaja 07.01.2022 vastuse lisa 2) kohaselt ulatub paisutuse otsene mõjuala paisust ülesvoolu, kuni maantee sillani. Seega Jägala jõevee otsene paisutuse ehitusala-, või paisutuse veehoidla ulatus oli paisust kuni Vana-Narva maantee sillani. Paisutuse otseses mõjualas on ka peale veetaseme tõusu märgatav veevool, ehk tegemist on endiselt jõe tüüpi veekoguga ja sellel puuduvad seisuveekogu tunnused. Ehitustegevuse tulemusena tõsteti jõe veetaset ja taastati vana pais veetaseme reguleerimiseks ja elektrijaama veevarustuse tagamiseks, kuid selle tulemusena ei tekkinud paisjärve. KMH aruandes on mitmel korral paisutuse otsese mõju ulatus määratud (vt nt KMH aruande lk 4, lk 28, lk 31).
46.Kuivõrd Jägala paisjärve ei eksisteeri faktiliselt looduses ning seda pole kantud ka keskkonnaregistrisse, puuduvad ETAK-is andmed sellise paisjärve kohta. ETAK-is ei kaardistata paisutuse mõjualasid, kui selle tulemusena ei ole tekkinud mõnda kaardistatavat nähtust. Jägala paisutuse otseses mõjualas ei ole tegemist seisuveekogu tunnustele vastava veekoguga ja seisuveekogu tüüpi paisjärve tekkinud ei ole. Elektrijaama veevarustuse tagamiseks taastati pais, tõsteti elektrijaama veevarustuse tagamiseks jõe veetaset ja puhastati jõge setetest. Jõel asub küll reguleeritav pais, kuid puudub paisjärv ja paisutuse otseses mõjualas on endiselt märgatav veevool. Maa-amet on ETAK-i pidajana kaardistanud veekoguna Jägala jõe. Juhul, kui mingist vooluveekogust saab paisjärv ja see kantakse ka keskkonnaregistrisse, toimub selle ruumikuju määramine täpselt samamoodi nagu teiste topograafiliste nähtuste ruumikuju määramine. Veekogu ruumikuju (vee ja maismaa piir) ei sõltu sellest, mis tüüpi veekoguna on see andmekogus registreeritud, kuna Maa-amet lähtub kaardistamisel topograafilise objekti tegelikest parameetritest.
47.Seoses kaebaja viidatud Jõeranna tee kinnisasjal asuva tiigiga selgitab vastustaja, et käesoleval ajal ETAK-is Jägala jõe vaidlusaluse lõigu ruumikuju kohta kajastuv info tugineb 29.03.2020 aeropildile. Maa-amet selgitas kaebajale, et ka 16.04.2021 kaldafotolt ei ole tuvastatav, et Jõeranna tee 7 asuval tiigil puudub ühendus jõega. Kui see ühendus on hiljem likvideeritud, kajastub muudatus 2022. aasta aeropildil ning selle alusel tehakse vastav muudatus ka ETAK-i kaardiandmetes. Maa-amet ei ole pärast kaebaja 07.06.2021 taotlust maastikul paikvaatlust ega välikontrolli teinud, sest nende alusel ei määrata topograafilise objekti ruumikuju. Vastavalt Maa-ameti kogutud andmetele oli kuni 16.04.2021 jõe põhjapoolne sopistus fotol (vastustaja 07.01.2022 vastuse lk 7) selgelt tunnetatav.
48.Isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et kui reaalmaailma nähtus muutub, siis kajastub selle ruumikuju ETAK-i andmekogus viivitamatult ja reaalajas. Kuna topograafilisi nähtusi eksisteerib reaalmaailmas väga arvukalt, ei ole nende kajastamine sel moel alati võimalik. Kuna reaalmaailma nähtused ja objektid paratamatult ajas oma kuju muudavad ja nii looduslikud kui inimtekkelised muudatused maastikul on pikaajalise kuluga, on mõistlik uuendada andmeid teatud intervallidega.
49.Maa-ametil ei ole võimalik muuta kaebaja tellitud Jägala paisjärve mõõdistuse (Mäger Poegadega OÜ 10.12.2021 töö nr MP796/21G „Jägala paisjärve normaalpaisutuse veetaseme ulatuse uurimistööd“) alusel ETAK-i andmeid Jägala jõe vaidlusaluse lõigu kohta. Töös mõõdistatud veepiir langeb üldjoontes kokku ETAK-i kaldajoone asukohaga. Ka töö aruandes on nenditud, et suures osas veerpiiri asukoha kokkulangevus põhikaardiga näitab uuringu kvaliteeti. Kuivõrd põhikaart toodetakse ETAK-i andmetest, ei ole mõõdistustöö tulemusena leitud, et ETAKi veekogu kaldajoone ruumikuju oleks vale.
50.Töös on veekogust välja arvatud paremkaldal kaks sopistust ning HEJ kanaliga piirnev ala esimesest veepuhastusrajatisest alates. Tööst ei selgu jõe paremkalda põhjapoolse sopistuse (kaebajal nimetatud tiik) veetase ning sellel paikneva takistuse omadused ja ruumiline ulatus. Jõepoolne osa sellest on mõõdetud, kuid idapoolne mitte ja ei ole selge, kas sopistusel on ühendus alles või mitte, ka ei selgu, kas tegemist on ajutise või püsiva takistusega või truubiga. Seega pole töö tulemusel selge ühenduse katkestuse olemus, püsivus ega ka ulatus, s.t ruumikuju. Selguse ning ruumikuju puudumisel ei ole alust andmete muutmiseks ETAK-is. Lõunapoolne sopistus jõe idakaldas pärineb juba eelmise sajandi algusest, mil pais rajati ja eksitav on seda töös veekogu osana mitte käsitleda.
51.Vastustaja rõhutab, et Jägala jõe näol on tegemist mitmete vee- ja looduskaitseliste piirangutega veekoguga, millesse ehitamise, sh veekogu täitmise kohta peab olema andmeid teistes andmekogudes. Antud juhul teistes andmekogudes puuduvad andmed veekogu täitmise kohta. Kui tegemist on õigusvastaselt teostatud ehitustöödega, võib juhtuda, et eelnev olukord looduses tuleb ennistada. Ka Mäger Poegadega OÜ 10.12.2021 tööst nr MP796/21G ei selgu, millega on tegemist, s.t kas tegemist on silla või truubiga, ajutise või püsiva muutusega.
52.Kuivõrd Maa-amet täidab ETAK-i pidamisel seadusest, Maa-ameti põhimäärusest, korrast ja ETAK-i põhimäärusest tulenevaid ülesandeid ning kaardistab objekte sellisena, nagu need tegelikkuses eksisteerivad, s.t et kaardistatakse reaalmaailma nähtusi, sõltumata nende võimalikust õiguslikust staatusest teistes andmekogudes, siis ei saa Maa-ameti tegevus sõltuda isikute tahtest kaardistada objekte neile sobival viisil. Maa-amet teeb regulaarselt aeropildistamisi ja uuendab ETAK-i andmeid aeropildistamisel saadud andmete alusel. Juhul, kui Jägala jõe ja vaidlusaluse tiigi ühenduse sulgemine on toimunud ning tegevus oli legaalne, korrigeerib Maa-amet 2022. aasta kevadel pärast aeropildistamist vastavalt ka ETAK-i andmeid.
KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHT
53.Algselt kaasatud haldusorgan Keskkonnaministeerium palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda.
54.Keskkonnaministeeriumi hinnangul on Jägala jõe lõik, mida kaebuses nimetatakse Jägala paisjärveks, Jägala jõe osa. Vastustaja on nimetatud veekogu lõigu selliselt ka kaardistanud ja ETAK-isse kandnud, kuna topograafiliste andmete hõive käigus kaardistab vastustaja reaalmaailma nähtusi ja teeb kindlaks veekogu ruumilise ulatuse, kuid ei määra veekogu tüüpi. Info selle kohta, mis tüüpi on veekogu, saab vastustaja keskkonnaregistrist. Hetkel ei ole ühtegi seadusest tulenevat alust, millele tuginedes saaks algatada Jägala jõe lõigu osas veekogu tüübi muutmise, samuti ei saa vastavat kannet teha ajaloolise järjepidevuse alusel.
55.Kaasatud haldusorgan leiab, et vastustaja on oma tegevuses lähtunud kehtivast õigusest. Puudub õiguslik alus, millele tuginedes saaks vastustajat kohustada kaebaja soovitud toimingut tegema.
56.Keskkonnaministeerium selgitas 20.09.2021 kirjaga nr 17-6/21/3659-5 kaebajale, et ETAK-is saab kajastada reaalmaailma nähtuseid nende füüsiliste omaduste ja ruumikuju alusel ning kõnealune veekogu lõik oli nii enne ekslikku kannet ning on ka nüüd vooluveekoguna Jägala jõe osa ning selliselt ka kaardistatud. Kaasatud haldusorgan selgitab, et vastustaja teeb topograafiliste andmete hõive käigus kindlaks veekogu ruumilised piirid st ruumikuju, kuid ei määra veekogu tüüpi. Vastustaja saab informatsiooni veekogu tüübi kohta keskkonnaregistrist ning lähtub sellest informatsioonist (nt vooluveekogu tüüp „jõgi“ või seisuveekogu tüüp „paisjärv“). Seega on vastustaja toiminud seaduspäraselt ning kaasatud haldusorganil ei ole olnud põhjust vastustaja üle teenistusliku järelevalve algatamiseks.
57.Uue veekogu kindlaks tegemisel ei tugineta üksnes korra § 20 lõikele 1, vaid selleks peab olema õiguslik alus vastavalt keskkonnaregistri seadusele (KeRS). KeRS §-is 5 on ammendavalt loetletud keskkonnaregistri kande õiguslikud alused. KeRS § 39 lg 4 kohaselt on keskkonnaregistri vastutaval töötlejal õigus esitada keskkonnaregistrisse kandmiseks andmeid KeRSis nimetamata alustel pärast nende andmete kontrollimist tunnustatud või akrediteeritud asutuste poolt. Selliseid aluseid kaasatud haldusorgani valduses ei ole. Kaasatud haldusorgan on 15.04.2019 kirjaga nr 17-6/18/6153-3 (Keskkonnaministeeriumi 01.11.2021 seisukoha lisa 1) võtnud seisukoha, et antud juhul on Jägala paisust kuni Jõelähtme-Kemba teeni tegemist Jägala jõe osaga ja viidanud kande tegemiseks vajaliku dokumentatsiooni (ehk sellise dokumentatsiooni, mida on vaja KeRS § 5 ja § 39 lg 4 rakendamiseks) puudumisele. Sellele tuginedes ei ole Jägala paisjärv kantud eraldi veekoguna keskkonnaregistrisse. Kaebaja väide, et haldusorgani seisukoht ei ole kooskõlas seadusega ja ei puutu asjasse, on meelevaldne ja põhistamata.
58.KAUR kandis 19.05.2021 Jägala paisjärve registrikoodiga VEE2024540 KKR-i ekslikult, tuginedes EHR kandele. KAUR oli jätnud arvestamata, et kaasatud haldusorgan kui keskkonnaregistri vastutav töötleja, oli 15.04.2019 kirjaga nr 176/18/6153-3 võtnud seisukoha, et antud lõigus on tegemist Jägala jõe mõnevõrra muutunud veerežiimiga osaga ja puudub alus asendamiseks paisjärvega. Kuna keskkonnaregistri kande tegemiseks puudus õiguslik alus, tehti eksimuse ilmnemisel vastavad parandused nii keskkonnaregistris kui ETAK-s.
59.Paisjärve kui rajatise andmed on EHR-i andmetel 08.12.2016 esitanud ehitisregistrile Jõelähtme Vallavalitsus. Ehitisregistri kandel on ehitusseadustiku § 61 kohaselt informatiivne ja statistiline tähendus. Topograafiliste nähtuste andmete hõivet ja nende töötlemist, sh muutmist reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud, et ETAKi pidamisel lähtutakse EHR andmetest.
60.Keskkonnaministeerium selgitab, et LKS § 34 alusel on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi kui ühe kitsenduse eesmärk on aidata kaasa ranna ja kalda looduskoosluste säilitamisele. LKS § 35 lõige 2 ütleb sõnaselgelt, et ehituskeeluvööndit arvestatakse põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Kui võrreldes varasema olukorraga on looduslikud tingimused vahepeal muutunud, ja sellest tingituna on muutunud ka ehituskeeluvööndi ulatus, siis tuleb seda arvesse võtta ja vastavalt LKS § 40 lõikele 4 korrigeerida. Kui põhikaart on muutunud ja detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalad jäävad ehituskeeluvööndisse, siis on
planeeringu järgse ehitusõiguse realiseerimiseks vaja ehituskeeluvööndit vähendada, mida saab taotleda üld- või detailplaneeringuga.
61.Keskkonnaagentuur 16.09.2022 kohtuistungil menetlusse kaasatud isikuna selgitas oma tegevust tehisveekogude registreerimisel EELIS-es oma 20.10.2022 vastuses nr 19/22/68-2 kohtule alljärgnevaga:
62.EELIS-esse kantakse andmed keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395 ja keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 26 „Eesti Looduse Infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi EELIS- e põhimäärus) alusel. EELIS-e põhimäärus § 3 lõike 2 punkti 5 kohaselt KAUR sisestab, töötleb ja avalikustab andmekogu andmeid. EELIS-e põhimääruse § 11 lõike 1 kohaselt veekogu tüüp määratakse andmekogus ja lõike 2 kohaselt veekogu ruumikuju andmed võetakse andmekogusse Eesti topograafia andmekogust (ETAK). EELIS-e põhimääruse seletuskiri täpsustab, et veekogu tüüp määratakse EELIS-es ja veekogu ruumikuju ETAK-is. Kuna objekt „veekogu“ on kahe andmekogu põhiandmete koosseisus, siis on andmete topelt kogumise vältimiseks oluline üheselt määrata, milliseid andmeid täpselt kumbki andmekogu veekogude kohta kogub. EELIS kogub veekogu tüübi ja nime ning veekogu kirjeldavaid andmeid ning ETAK kogub veekogu ruumikuju andmeid. KAUR selgitab täiendavalt, et veekogu tüüpi saab määrata ainult ETAK-i objektile. Seega, veekogu ruumikuju andmed võtab KAUR ETAK-ist ning need kantakse EELIS-esse vastavalt ETAK-ist saadud andmetele. Veekogu tüüp EELIS-es märgitakse tuginedes olemasolevatele andmetele, arvestades tegelikku olukorda ja võttes arvesse ajaloolisi kaardiandmeid. Vajadusel konsulteeritakse Maa-ameti spetsialistidega.
63.Lisaks selgitas Keskkonnaagentuur, et KAUR teeb registrikande paisjärve ulatuse kohta tuginedes andme esitaja poolt esitatud andmetest kooskõlas topograafiliste ruumiandmetega. Arvesse võetakse andmetele lisatud materjale, paisjärve olemasolu ning tegelikku olukorda, ajaloolisi kaardiandmeid jm avalikke andmeid EELIS põhimääruse § 17 lõikes 2 märgitud andmekogudest ja infosüsteemidest. Kuna KAURil endal ei ole võimalusi paisutusala ulatuse määramiseks, siis küsitakse sellekohast sisendit ka Maa-ameti spetsialistidelt.
64.Juhul, kui esitatud andmed ja lisatud materjalid ei võimalda KAUR-il registrikannet teha nt on andmetes vastuolud või ei ole KAUR-il võimalusi ala ulatuse määramiseks, et andmeid kontrollida, küsitakse selgitusi ja täpsustusi andmete esitajalt, sh ka Maa-ameti ekspertidelt. EELIS põhimääruse kohaselt vastutab andmekogusse esitatud andmete õiguse ja ajakohasuse eest andmete esitaja.
65.Tavapäraselt teeb taotluse veekogu kandmiseks EELIS-e registrisse (varasemalt Keskkonnaregister) taotluse Keskkonnaamet või Maa-amet (peamiselt allikad). Veekogud kannab EELIS-esse KAUR veekogude spetsialist olemasolevate andmete põhjal, kasutades selleks ETAK-i kaardikihte, millelt veekogu välja joonistatakse. Juhul kui veekogu teekond ei joonistu kaardikihte kasutades selgelt välja, teeb KAUR veekogude spetsialist Maa-ameti ekspertidele päringu ning palub nende hinnangut, registreerides veekogu Maa-ameti hinnangu baasil. Samamoodi palub KAUR Maa-ameti hinnangut ka veekogu tüübile, kui seda ei ole võimalik üheselt määrata. Mis puudutab paisjärvi, siis valdav osa täna registris olevaid paisjärvesid on registrisse kantud 2000ndate alguses Kaardikeskus AS-i poolt koostatud baaskaardi alusel moodustatud paisjärvede kaardikihti kasutades. Selle alusel on paisjärvede ruumikujud välja lõigatud ETAK põhikaardilt. Uute paisjärvede registrisse kandmisel arvestatakse ETAK-i ruumiandmetega, ning kui selget paisjärve piiri välja ei joonistu, siis palutakse Maaameti hinnangut, kas tegemist on paisjärvega ning milline on selle ruumikuju ulatus.
Tavapäraselt teeb KAUR registrikande ja teavitab uue veekogu registreerimisest Maaametit, kes teeb ETAK-is vastava kande. Jägala paisjärve ulatuse määramisel lähtuti sel korral lisaks ehitusregistri andmetest ja Maa-ameti kinnitusest paisjärve ulatuse kohta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
66.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
67.Kohustamiskaebus on põhjendatud kui haldusorgan on kaebaja õigusi õigusvastase keeldumise või jätkuva tegevusetusega rikkunud. Lisaks eeldab see ka haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või vähemalt selle kaalumiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks (uurimiskohustus). Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi tavaolukorras ei saa kohus ise langetada otsuseid haldusorgani eest ega sundida teda tegema kindla sisuga otsustusi, on tulenevalt õiguspraktikast kohtul siiski võimalik erandlikel juhtumitel, kui haldusorgani kaalutlusõigus on kahanenud nullini ja teistsuguse õiguspärase otsuse tegemine oleks täielikult välistatud, kohustada haldusorganit tegema ka kindla sisuga otsuseid ja andma vastavaid haldusakte. Kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, et kohustamiskaebuse lõpliku ulatuse eeltoodud küsimuste lahendamisel võib kohus määrata otsuse langetamisel.
68.Kohus märgib, et RVastS § 6 lg-test 1 ja 3 ei tulene, et haldusorganile taotluse esitamine on alati vaide- või kohtumenetluses kohustamisnõude rahuldamise või esitamise eelduseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus, mis võib sõltuda sellest, kas isik on esitanud haldusorganit tegutsema kohustava taotluse, juhul kui mõni õigusakt näeb ette taotluse esitamise kohustuse (RKHKm 3-17-2610/32, p 13.2; 3-3-1-97-16, p 10 ja 3-3-1-91-13, p 20). See nõue ei ole asjassepuutuv juhtudel, kui haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama omal algatusel (RKHKm 3-3-1-81-14, p 14) (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.12.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2448, p 11).
69.Kuivõrd praegusel juhul nõuab kaebaja Maa-ameti kohustamist viima ETAK-is kaebaja poolt Jägala paisjärveks nimetatud Jägala jõe osa kohta sisalduvad andmed kooskõlla tema nägemusega tegelikkusest, saab kohus kohustamisnõude rahuldada üksnes juhul, kui ETAK-is sisalduvad andmed ei vasta (olulisel määral) tegelikkusele, kaebaja esitatud andmed vastavad täies ulatuses tegelikkusele ja kaebaja on taotlenud ETAK-i vigaste andmete parandamist või muutmist ning vastustaja on sellest õigusvastaselt keeldunud või andmete korrigeerimisega õigusvastaselt venitanud (viivituses).
70.Kohus märgib asja lahendama asudes kõigepealt, et kohtu hinnangul on kaebajal kohtu hinnangul põhjendatud huvi tema nägemusele vastavate andmete olemasoluks ETAK-is, sest sellest sõltub talle kuuluva krundi ehitusõiguse ulatus. Kaebajale kuulub Jägala jõe ääres asuv kinnistu Jõeranna tee 5 (katastritunnus 24504:008:0962). Vaidlust ei ole, et vähemalt osaliselt sõltub sellel kinnistu ehitusõigus ETAK-isse kantud andmete sisust, sest juhul kui ETAK-isse oleks kantud kaebaja kinnistuga piirnev paisjärv, mille pindala on alla 10 ha, oleks kaebaja krundil ehituskeeluvööndi laiuseks veepiirist 25 m (LKS § 38 lg 1 p 5), kuid kui ETAK-is on samal kohal paisjärv suurusega üle 10 ha, siis on ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 m tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4 ja jättes kõrvale seadustest tulenevad võimalused selle vähendamiseks. Viimasel juhul on vastavalt kaebaja selgitustele tema kinnistu hoonestamine väga keeruline, kui mitte võimatu.
71.Kohus leiab, et vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja on taotlenud vastustajalt oma arvates korrektsete andmete kandmist Eesti topograafia andmekogusse (ETAK) 07.06.2021
Maa-ametile esitatud taotluses. 09.07.2021 vastusega nr 8-3/21/10216-2 jättis Maa-amet kaebaja taotluse sisuliselt rahuldamata.
72.Vaidlust ei ole, et 16.07.2021 esitas kaebaja vastustaja 09.07.2021 vastuse peale vaide, palus see rahuldada ning viia ETAK-is Jägala paisjärve kohta sisalduvad andmed kooskõlla tegelikkusega ehk kanda ETAK-isse paisjärv vastavalt kaebaja poolt väljatoodud ehitusregistris toodud kandele registrinumbriga 220805308 ja selles näidatud pindalaga 94500 m2.
73.Ei ole vaidlust, et 19.05.2021 kandis KAUR (Keskkonnaagentuur) tuginedes eelpoolmainitud EHR kandele Jägala paisjärve registrikoodiga VEE2024540 pindalaga 10,39 ha keskkonnaregistrisse. Vaidlust ei ole ka selles, et Maa-amet eraldas keskkonnaregistri andmete alusel Jägala jõe ruumikujust paisjärve 03.06.2021 ning kontrollis ja korrigeeris väikeses ulatuses paisjärve ruumikuju stereokaardistamise teel 07.06.2021. Kohus ei näe põhjust kahelda ka vastustaja väidetes, et paisjärve ETAK-isse kandmise järel konsulteeris vastustaja 15.06.2021 paisjärve küsimuses KAUR-iga ja pärast seda, kui KAUR kustutas Jägala paisjärve EELIS-est nähtuvalt oma 01.06.2021 e-kirjast (kaebuse lisa 6), muutis ka vastustaja ETAK-is paisjärveks märgitud osa tagasi Jägala jõeks. Seega ei ole käesoleval hetkel ei EELIS-es ega ETAK-is Jägala paisjärve nimelist veekogu registreeritud.
74.Arvestades eeltoodut peab kohus kõigepealt talle esitatud tõendite ja andmete alusel kindlaks tegema, kas Eesti topograafia andmekogus (ETAK) Jägala jõe muudetud veerežiimiga osa kohta sisalduvad andmed vastavad tegelikkusele või esineb põhjendatud kahtlus nende tegelikkusele mittevastamise osas, mida vastustaja ei ole kaebaja taotlust menetledes ja kaebaja huvisid kaaludes kõrvaldanud ning sellest tulenevalt on kohtul võimalus esitatud kaebus rahuldada.
75.Ruumiandmete seaduse (RAS) § 67 lõige 1 sätestab, et ETAK on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti. Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 2 kohaselt on ETAK-i vastutav töötleja Maaamet.
76.Vaidlust ei ole selles, et ka ETAK, kui üks riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest peab sisaldama tõeseid, st tegelikkusele vastavaid andmeid, ning et selle tagamise kohustus on Maa-ametil (määruse nr 171 § 2 lg 2 ja § 10 lg 1).
77.Kohus peab siinkohal vajalikuks välja tuua, et sisuliselt on kaebaja toonud välja kaks põhilist argumenti, miks peaks ETAK-i kandma tema soovitud paisjärve. Esiteks leiab kaebaja, et paisjärve tuli kanda keskkonnaregistrisse (otsuse langetamise ajal EELIS andmekogusse) tulenevalt asjaolust, et see on kantud ehitusregistrisse registrinumbriga nr 220805308 ning pindalaga 94 500 m2. Ja teiseks leiab kaebaja oma kaebusele lisatud seisukohtades, et arvestades erinevates haldusmenetlustes ja õigusaktides avaldatud seisukohti sarnastes vaidlusolukordades, tuleb käesoleva juhul tunnistada vaidlusalune jõeosa paisjärveks, sest paisjärve puhul võib lähtudes erinevatest kaebaja poolt toodud näidetest tegemist olla vooluveekoguga ehk paisjärv ei pea tingimata olema seisuveekogu.
78.Kohus leiab kõigepealt, et kaebaja väide vajadusest kanda ETAK-isse Jägala paisjärv tulenevalt selle jõeosa sellisena mainimisest ehitusregistris, ei anna alust kaebaja soovitud kande tegemiseks ETAK-is.
79.Kohus märgib, et üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmete hõivet (ka muudatuste tegemiseks registris) korraldab vastavalt RAS § 66 lg-le 1 Maa-amet ja sama paragrahvi lg-le 4 need nähtused ning nende hõive teostamise korra kehtestab oma määrusega keskkonnaminister. Vastavalt RAS § 67 lg 2 toimub andmete uuendamine ETAK-is topograafiliste andmete hõive kaudu.
80.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja soovitud uue veekogu – Jägala paisjärve - kandmiseks ETAK-i senisele veekogu osale (Jägala jõe osale) uue tüübi määramise tõttu, tuleb vastustajal seda teha teiste teabevaldajatega andmete vahetamise kaudu (RAS § 66 lg 3 p 3), sest veekogu tüübiandmeid ETAK-i vastutav töötleja ise ei määra. Käesoleval juhul on seega küsimus veekogu tüübi muutmises. Nii vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimääruse kui ka hetkel kehtiva sama akti redaktsiooni § 8 punktidele 14 ja 15 vastavalt määratakse ETAK-is nii seisu- kui ka vooluveekogu tüüp keskkonnaregistri või EELIS-e infosüsteemi või andmekogu vastava kande alusel.
81.See tähendab, et alusetu on kaebaja väited, et vastava kande aluseks saab olla ehitusregistri kanne. Ehitusregistri kannetele ei ole antud õiguslikku tähendust ei ehitusseadustikus, mille § 61 kohaselt on neil ainult informatiivne ja statistiline tähendus, ega ka üheski topograafiliste nähtuste andmete hõivet ja töötlemist reguleerivas õigusaktis. Kohus märgib ka, et kaheldamatult ei ole ehitusregistri eesmärgiks loodusja topograafiliste nähtuste siduvalt ja õiguslikult määrav defineerimine, mille seadusandja on teinud keskkonnaregistrite ja andmekogude ning ETAK-i ülesandeks. Seega ei saa ETAK-i pidamisel veekogu tüübi määratlemisel ehitusregistri andmetest lähtuda ja kaebaja etteheited vastustajale on selles osas alusetud. Kohtu hinnangul võivad ehitusregistri andmed olla ainult otsuse langetamisel ainult toetavateks ja informeerivateks andmeteks seal ehitusseadustiku mõisteaparaadist lähtuvalt kirjeldatud objekti osas.
82.Kohus peab vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et nähtuvalt nii 9.07.2021 vastusest kui ka 26.07.2021 vaideotsusest on Maa-amet kaebaja 07.06.2021 taotluse menetlemisel korrigeerinud vaidlusaluse jõeosa (paisjärve) ruumikuju väikeses ulatuses tema pädevuses olnud stereokaardistuse teel. Vaideotsuse kokkuvõttes selgitas vastustaja, et ta on seisukohal, et reaalmaailma nähtused on ETAK-is kajastatud nende füüsiliste omaduste ja ruumikuju alusel ning kõnealune veekogu (Jägala jõe lõik, mis on vaides nimetatud kui Jägala paisjärv) on vooluveekoguna Jägala jõe osa ning selliselt ka kaardistatud. Vastustaja on seisukohal, et sellest tulenevalt on andmed ETAK-is Jägala jõe vaidlusaluse lõigu kohta õiged ning vastustaja ei ole olnud viivituses kaebaja taotluse lahendamisega. Kohus nõustub selle seisukohaga ja leiab samuti, et tulenevalt asjaolust, et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud muutmast ETAK-i kannet vaidlusaluse jõeosa suhtes ja selle kandmist ETAK-isse paisjärvena, ei saa ta olla ka õigusvastases viivituses kaebaja soovitud kande tegemisel.
83.Kohus leiab, et vastustaja tegevust ei muuda õigusvastaseks ka kaebaja menetluses toodud argumentatsioon paisjärve defineerimise osas. Kohus märgib siinkohal kõigepealt seda, et veekogu tüübi määramine ei ole mitte ETAK-i vastustava töötleja, vaid keskkonnaregistri või siis hetkel EELIS-e infosüsteemi pidaja ehk menetlusse kaasatud Keskkonnaagentuuri ülesanne. Tulenevalt ETAK-i põhimääruse § 8 punktidest 14 ja 15 tuleb/tuli vastustajal vastavad andmed võtta EELIS-est või keskkonnaregistrist. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaatamata kaebaja kriitikale Topograafiliste andmete kaardistusjuhend 2016 ja ETAK-i määruse § 20 lg 1 sõnastuse definitiivsele osale, on tegemist dokumentidega, mille kasutamist võib vastavate nähtuste defineerimise puhul õiguslikult eeldada ja mis ei ole ilmselgelt õigusvastased.
84.Kohus märgib, et vaidlusalusel Jägala jõe osal on ka keskmise suvise veeseisu juures märgatav veevool (millise faktilise asjaolu üle vähemalt kohtu arusaamisel käesolevas asjas vaidlust ei olnud). Kohus leiab ka, et paisjärv veekooguna on tavamõistes määratletav eelkõige läbi sõnaosa järv, mis on kaheldamatult seisuveekogu. Seetõttu ei ole õigusvastane ei käesoleva asja menetluses väljendatud KAUR-i ega algselt kaasatud isikuna menetluses osalenud Keskkonnaameti (ka 15.04.2019 kirjas nr 17-6/18/6153-3) poolt väljendatud seisukoht, et puuduvad alused vaidlusaluse jõelõigu kandmiseks ETAK-isse paisjärvena.
85.Kohus leiab, et kuigi vastustaja viitab õigesti asjaolule, et ka paisjärves toimub vee sisseja väljavool ning seetõttu oleks vale teda käsitleda tavalise seisuveekoguna, on tavamõistes paisjärve üheks põhiliseks teda jõest eristavaks kvalitatiivseks tunnuseks selles toimuva voolu väga väikene ja inimsilmale tajumatu olemasolu või kiirus valdavas osas paisjärvest. Tavaliselt on vool paisjärves tajutav ja selgelt nähtav ainult paisu enda vee allalaske koha lähiümbruses. Kohus märgib siinkohal ka seda, et ka tavalistest järvedest võivad väljuda jõed ja see põhjustab teatud järveosas voolu ja mõnikord ka selgelt visuaalselt tajutavat veevoolu. Sellele vaatamata ei klassifitseerita sellise vooluga järvi vooluveekogudena.
86.Kohus leiab ka, et peamiselt kaebaja 27.10.2022 täiendavates seisukohtades toodud näited paisjärve erineva käsitluste osas on kohtu hinnangul otsitud ja nendes ei tegeleta peamiselt ja põhjalikult paisjärve, kui looduses esineva nähtuse ammendava defineerimise küsimusega, vaid antakse vastav mõiste lähtudes viidatud dokumendi põhilise eesmärgi toetamiseks vajalikust kontekstist. Samuti ei ole ükski nendest dokumentidest tehtud õiguslikult siduvaks paisjärve defineerimisel kas vooluveekogu või seisuveekoguna. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul võib kaebaja vastavad seisukohad jätta otsuse langetamisel määrava asjaoluna arvesse võtmata.
87.Kohus märgib ka seda, et kuigi KAUR-i 20.10.2022 vastustest 06.10.2022 kohtumääruses toodud küsimustele nähtub, et Kaur võtab veekogu ruumikuju andmed ETAK-ist ja ka konsulteerib selle tüübi määramisel vajadusel Maa-ameti spetsialistidega, ei tähenda see seda, et Maa-amet otsustab veekogu tüübi andmed. Vastav pädevus on KAUR-il ja seda ta ka nähtuvalt oma vastusest lõppastmes veekogu tüübi määramisel teostab. Asjaolu kellega ja kuidas ta seejuures enne otsuse langetamist konsulteerib, ei muuda tema otsust õigusvastaseks või konsulteerivat organit otsustajaks.
88.Tulenevalt asjaolust, et veekogu tüübi määrab vastustajale siduvalt kindlaks KAUR ei ole Maa-ametil ka teoreetiliselt iseseisvalt võimalik muuta kaebaja tellitud Jägala paisjärve mõõdistuse (Mäger Poegadega OÜ 10.12.2021 töö nr MP796/21G „Jägala paisjärve normaalpaisutuse veetaseme ulatuse uurimistööd“) alusel ETAK-i andmeid Jägala jõe vaidlusaluse lõigu veekogu tüübi kohta. Kohus märgib, et töös mõõdistatud veepiir langeb üldjoontes kokku ETAK-i kaldajoone asukohaga. Ka töö aruandes on nenditud, et suures osas veerpiiri asukoha kokkulangevus põhikaardiga näitab uuringu kvaliteeti. Kuivõrd põhikaart toodetakse ETAK-i andmetest, ei ole mõõdistustöö tulemusena leitud, et ETAKi veekogu kaldajoone ruumikuju oleks vale ja seda tuleks oluliselt muutma hakata. Kaebajat huvitavas osas - veekogu tüübi määratlemiseks – ei ole mainitud uurimistöö sisuliselt asjakohane ja lisaks on see esitatud riigiorganile, kes veekogu tüüpi ei määra.
89.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eeltoodud seisukohtadest tulenevalt puuduvad kohtul kaebaja sisulise põhinõude – käesoleva vaidluse objektiks olevale Jägala jõeosale paisjärve tüüpi veekogu staatuse määramiseks ja selle kandmiseks ETAK-i faktilised ja õiguslikud alused. Vastustaja on nii oma 09.07.2021 vastuses kui ka hilisemas
vaideotsuses õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse selles osas rahuldamata seetõttu ei ole vastustaja ka viivituses või tegevusetu. Lisaks on vastustaja on õigesti selgitanud (vt 07.01.2022 vastuse p 22), et isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et reaalmaailma nähtuse muutumisel kajastuks selle ruumikuju ETAK-i andmekogus viivitamatult ja reaalajas. Kohus jätab selles osas kaebuse rahuldamata.
90.Seoses Jõeranna tee 7 kinnistul asuva veekogu osaga märgib kohus, et käesoleval juhul on kohtu hinnangul oluline kõigepealt asjaolu, et kaebaja on usutavalt ja tõenditele tuginedes näidanud ära, et vähemalt osaliselt Jõeranna tee 7 asuva tiigi osas ei olnud kaebuse esitamise ajal ETAK-is olevad andmed tõesed. Kaebaja on esitanud kohtule ja ka vastustajale väite ja tõendanud seda fotode ning tellitud Jägala paisjärve mõõdistuse (Mäger Poegadega OÜ 10.12.2021 töö nr MP796/21G „Jägala paisjärve normaalpaisutuse veetaseme ulatuse uurimistööd“) alusel. Samuti nähtub Maa-ameti 09.07.2021 vastusest ja 26.07.2021 vaideotsusest, et Maa-amet ei vaidle sisuliselt sellele kaebaja väitele vastu ehk et ETAK-i andmed Jägala jõe selle vaidlusaluse lõigu kohta on tõenäoliselt valed ja vajavad parandamist. Vastustaja ise on seletanud, et käesoleval ajal ETAK-is Jägala jõe vaidlusaluse lõigu ruumikuju kohta kajastuv info tugineb 29.03.2020 aeropildile. Maa-amet selgitas kaebajale, et 16.04.2021 kaldafotolt ei ole tuvastatav, et Jõeranna tee 7 asuval tiigil puudub ühendus jõega. Maa-amet selgitas, et kui see ühendus on hiljem likvideeritud, kajastub muudatus 2022. aasta aeropildil ning selle alusel tehakse vastav muudatus ka ETAK-i kaardiandmetes.
91.Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul vastustaja otsesõnu aktsepteerinud faktilise asjaolu, et topograafilise ruumiobjekti muudatus vaidlusaluse tiigi osas võib olla väga suure tõenäosusega toimunud vastavalt kaebaja poolt väljatoodule ja vastustaja plaanis selle kaardistada ning teha muudatused selle ilmnemisel täpselt määratlemata ajal 2022 aastal.
92.Kohus nõustub siinkohal üldises plaanis vastustajaga selles, et isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et kui reaalmaailma nähtus muutub, siis kajastub selle ruumikuju ETAK-i andmekogus viivitamatult ja reaalajas. Kuna topograafilisi nähtusi eksisteerib reaalmaailmas väga arvukalt, ei ole nende kajastamine sel moel alati võimalik. Reaalmaailma nähtused ja objektid muudavad paratamatult ajas oma kuju ja nii looduslikud kui inimtekkelised muudatused maastikul on pikaajalise kuluga ning seetõttu on mõistlik uuendada andmeid vastavates registrites teatud intervallidega, mis on ka õigusaktides ette nähtud.
93.Samas ei tähenda see seda, et vastustaja võiks muudatuse tegemise aja määramisel jätta arvestamata talle teatavaks saanud teabe. Oluline on muudatuste tegemisel ka arvestada seda taotlenud isikute põhjendatud õigustatud huvi ja subjektiivsete õigustega. Juhul, kui isikul on muudatuste kiireks tegemiseks õigustatud huvi (eelkõige on need vajalikud tema õiguste realiseerimiseks), siis tuleb need ka isiku huve arvestades mõistliku aja jooksul teha. Kuna käesolevas asjas vaidluse all olev ja tuvastatud muudatustega seotud tekkinud tiik ei asu kaebaja kinnistul ja kaebaja ei ole välja toonud, kuidas selle täpse kuju puudumine ETAK-is mõjutab tema õigusi, siis leiab kohus, et kaebajal puudub selles osas käesolevas vaidluses kaebeõigus, sest üldistes huvides (registrite asjakohasus) kaebuse esitamist seadus käesoleval juhul ette ei näe. Kaebus tuleb seetõttu jätta ka selles osas rahuldamata.
94.Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
95.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja
ja kaasatud haldusorgan ei ole taotlust ega menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad kõikide menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).