Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.01.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-745
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2021 otsusele nr 4.2-1/8967-3
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.12.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
29.11.2022 kohtuistungil
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.02.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-21-745
3-21-745
3-21-745 kehtetuks tunnistamise kaalumine võimalik. Halduskohus ei arvestanud ega hinnanud väärteo asjaolusid. Kaebajale kuulub kokku kolm tulirelva ning tal on olemas relvakapp, kus ta oma relvi ja laskemoona hoiustab. Kaebajat karistati väärteokorras selle eest, et ta oli ühe tulirelva jätnud relvakappi tagasi panemata ning see kuivas tema korteris eraldi lukustatavas toas, kus relv oli peidetud maalide taha. Ühe relva puhul pole relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas nõutav (RelvS § 46 lg 8). Halduskohus ei arvestanud olukorra ebamõistlikkusega selles mõttes, et kui isikul on üks relv, siis ta võib seda vabalt kodus hoida. Kaebajal on kolm relva ning nendest kaks asusid nõuetekohaselt lukustatud relvakapis. Kaebaja ei olnud raskelt hooletu või pahatahtlik. Jääb ebaselgeks, kuidas ühte tulirelva omav isik võib seda hoida vabalt, aga kolme relva omava isiku poolt ühe relva vaba hoidmine kujutab endast suurt ohtu. Kaebajale väärteokorras mõistetud karistuse liik ja määr kinnitavad, et kaebaja süü ei olnud suur. Määratud karistus moodustas u 12% lubatud maksimaalsest karistusest. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud luua regulatsioon, mis annaks võimaluse kohaldada väärteomenetluses lisakaristusena relvaloa kehtetuks tunnistamist, siis oleks see ette nähtud juba RelvS § 891 lg-s 1. Analoogselt on nt liiklusseaduses (LS) lisakaristusena ette nähtud võimalus juhtimisõiguse äravõtmiseks ja seda kohaldatakse kaalutlusõigust teostades. Halduskohus jättis alusetult rahuldamata kaebaja taotluse kontrollida asjakohaste õigusaktide põhiseadusele vastavust, viidates üksnes Riigikohtu lahendile asjas nr 5-19-26. Ühest eksimusest muidu õiguskuuleka isiku puhul ei saa tuletada abstraktse ohu olemasolu. Relvaloa kehtetuks tunnistamine ei välista isiku poolt uue relvaloa saamist pärast väärteokaristuse arhiveerimist, s.o ühe aasta möödudes karistuse täitmisest. On arusaamatu, kuidas pärast aasta möödumist ei ole isik enam ohtlik. Põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist ei saa välistada asjaolu, et Riigikohus on varasemalt sarnases küsimuses seisukoha kujundanud. Riigikohtu praktika on ajas arenev ja muutuv. PS § 15 lg 1 annab igaühele õiguse nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva normi põhiseadusevastaseks tunnistamist. RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 p-ga 7 on vastuolus PS § 19 lg-ga 1 osas, milles nimetatud sätted ei võimalda relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada väärteokorras karistatud isikuga ja temale süüks arvatud teo asjaoludega.
3-21-745 Ringkonnakohus ei hakka siinkohal Riigikohtu lahendi seisukohti taasesitama, sest need on avalikult kättesaadavad, vaid hindab alljärgnevalt, kas praeguses vaidluses esineb asjaolusid, mis võiksid viidata võimalusele, et samade normide osas võib uus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus tuua kaasa teistsuguse lahendi.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.