X kaebus Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26.04.2022 käskkirja nr 50-Õ „Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast“ ja 01.06.2022 käskkirja nr 72Õ „Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast, täpsustus“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X, volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Vastustaja: Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, esindaja Indrek Alekõrs
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tühistada Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26.04.2022 käskkiri nr 50-Õ ja 01.06.2022 käskkiri nr 72-Õ.
3.Mõista Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1120 eurot.
4.Avaldatavas otsuses asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.01.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 113-Õ „Õpilaste vastuvõtt ja õppegrupi avamine töökohapõhisele õppele“ võeti teiste seas ka X (kaebaja) vastu Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli sisetööde elektriku erialale.
2.Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26.04.2022 käskkirjaga nr 50-Õ „Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast“ arvati kaebaja välja Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õpilaste nimekirjast.
3.Kaebaja esitas 25.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26.04.2022 käskkirja nr 50-Õ „Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast“ tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-1158).
4.Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktor luges 01.06.2022 käskkirjaga nr 72-Õ „Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast, täpsustus“ 26.04.2022 käskkirja 50-Õ punktis 1 märgitud väljaarvamise kuupäeva kehtetuks ning luges õigeks kuupäevaks 26.04.2022.
5.Kaebaja esitas 27.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 01.06.2022 käskkirja nr 72-Õ tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-1374).
6.Tallinna Halduskohtu 15.08.2022 määrusega liitis kohus haldusasjad nr 3-22-1158 ja 3-221374 ühte menetlusse ning luges liidetud haldusasja numbriks 3-22-1158.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja nõuab Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26.04.2022 käskkirja nr 50-Õ ning 01.06.2022 käskkirja nr 72-Õ tühistamist.
8.Vaidlustatud 26.04.2022 käskkirja kohaselt arvati kaebuse esitaja Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õpilaste nimekirjast välja 26. märtsist 2022. Kuivõrd käskkiri anti välja 26. aprillil 2022, siis on kaebaja Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õpilaste nimekirjast välja arvatud tagasiulatuvalt.
9.Haldusakti mõju ei saa ulatuda haldusakti kehtestamisele eelnevasse aega. Seega ei saa haldusaktiga isikute õigustele ja vabadustele kehtestada piiranguid tagasiulatuvalt. Samasugune arusaam on kinnistunud ka näiteks töölepinguliste suhete lõpetamisel. Nii on Riigikohtu tsiviilkolleegium olnud järjekindlalt seisukohal, et võlaõigusseadusest ega töölepinguseadusest ei tulene, et tööandja võib töölepingu üles öelda tagasiulatuvalt. Riigikohus on selgitanud, et sellest, et töölepingut saab üles öelda üksnes edasiulatuvalt, järeldas kolleegium, et tagasiulatuv ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine (nt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17; 2. mai 2019. a otsus nr 2-17-6057, p 15.2). Ainuüksi eelmärgitud põhjustel tuleb Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26. aprilli 2022. a käskkiri nr 50-Õ „Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast“ tühistada.
2(9)
10.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 esimese lause kohaselt peab haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
11.Haldusaktidelt nõutavat põhjendamisstandardi miinimumi selgitas Riigikohus juba 14. oktoobri 2003. a otsuses asjas nr 3-3-1-54-03 (punkt 36). Sellist praktikat ja ühtlasi põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimalust on Riigikohus järjekindlalt hoidnud ja juurutanud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2004. a otsus nr 3-3-1-28-04, p 17; 27. veebruari 2007. a otsus nr 3-3-1-93-06, p 13; 15. oktoobri 2009. a otsus nr 3-3-1-57-09, p 12; 3. detsembri 2012. a otsus nr 3-3-1-47-12, p 15). Ka Riigikohtu üldkogu on 19. juuni 2020. a otsuses nr 3-20-1044 leidnud, et HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt tuleb haldusakti põhjendus esitada haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
12.Praegusel juhul ei ole Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26. aprilli 2022. a käskkirjas nr 50-Õ „Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast“ toodud ära isegi põhimotiive (sh ei selgu sellest, milles vääritu käitumine seisnes).
13.Vaidlustatud 26.04.2022 käskkiri on oma õiguslikult olemuselt akt, millega Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktor teostas kaalutlusõigust. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Käibiva kohtupraktika kohaselt diskretsiooniotsuse põhikaalutlused, miks eelistati üht lahendust teisele, ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline ja ainukordne. Kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema. Viitamine menetluses kogutud teiste isikute koostatud dokumentidele ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Kui mõne sekundaarse põhjenduse kordamise asemel tehakse motivatsioonis viide mõnele teiselt dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes muus dokumendis, peavad haldusaktis eneses olema välja toodud põhimotiivid. Viide muule dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendust (Vt ennekõike Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2004. a otsus nr 3-3-1-28-04, p 17; vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsus nr 3-17-121, p 51). Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud haldusaktis menetluses kogutud teiste isikute koostatud dokumentidele viidatud.
14.Vaidlustatud haldusaktis ei ole faktilise ja õigusliku motivatsiooni sidumise nõue täidetud. Kuna haldusakti põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning olema seotud akti kontrollitavusega, siis ei taga õiguslikult täiesti motiveerimata haldusakt ka neid eesmärke ega võimalda haldusakti õiguspärasust sisuliselt kontrollida.
15.Käskkirja kehtestamine ja selle käskkirja adressaadile kehtima hakkamine ei ole samatähenduslikud mõisted. Nii kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (HMS § 61 lg 1, esimene lause). Arvestades seda, et HMS § 61 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei saanud käskkiri hakata kehtima varem kui 1. juuni 2022, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et uue ja ühtlasi hilisema käskkirjaga – ehk vaidlustatud 01.06.2022 käskkirjaga – on kaebuse esitaja kooli nimekirjast välja arvatud edasiulatuvalt, s.t mitte tagasiulatuvalt. Isegi kui kaebuse esitaja oleks
1.juunil 2022 või hiljem talle elektrooniliselt edastatud käskkirja kättesaamist kinnitanud, ei oleks 26. aprilli 2022. a käskkirja õiguslik jõud ka osas, millega kaebuse esitaja arvati Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õpilaste nimekirjast välja alates 26. aprillist 2022, saanud mõjule pääseda enne 3(9)
1.juunit 2022 ehk tagasiulatuvalt. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 1. juuni 2022. a käskkiri nr 72-Õ ainuüksi neil põhjustel tühistada.
16.Haldusorganile HMS paragrahvides 64-70 sätestatud regulatsiooniga antud õiguse ette nägemine ei tähenda, et haldusorganil on õigus ja võimalus oma vastutusest pääseda või sellest mööda hiilida ainuüksi seeläbi, et ta hakkab enda poolt kehtestatud õigusdefektseid haldusakte hiljem täiendama või korrigeerima. Sellise võimaluse jaatamine viiks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses valitseva tõhusa õiguskaitse tundmatuseni moondumiseni ning haldusaktide tühistamine muu hulgas menetlus- või vormivigade tõttu kaotaks oma sisu ja mõtte. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et praegusel juhul ei saa vastustaja poolt varasemas käskkirjas esineva õigusliku minetuse – s.o käskkirja adressaadi Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õpilaste nimekirjast tagasiulatuvalt väljaarvamise – hilisemat parandamist põhimõtteliselt aktsepteerida.
17.Haldusorgan ei saa ühte ja sama isikut ühes ja samas avalik-õiguslikus suhtes kaks või enam korda kooli õpilaste nimekirjast välja arvata. Seega tuleb ka Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 1. juuni 2022. a käskkiri nr 72-Õ tühistada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
18.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
19.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja arvati koolist välja tagasiulatuvalt. Kuupäeva 26.03.2022 ekslik märkimine („Arvan alates 26.03.2022 ... „) oli ebatäpsus, mille vastustaja on 01.06.2022, s.o enne kaebuse kohtu poolt menetlusse võtmist 01.06.2022 käskkirjaga parandanud. Ka Eesti Hariduse Infosüsteemis on väljaarvamise kanne tehtud alates 26.04.2022, mis kinnitab, et käskkirjas oli tahtmatu trükiviga. Tegemist oli vorminõude rikkumisega HMS § 58 tähenduses, mille vastustaja on HMS § 59 kohaselt parandanud. Eksimus ei mõjutanud haldusakti kehtivust.
20.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et 26.04.2022 käskkirjas puudub motivatsioon. Esiteks on käskkirjas viidatud selle andmise õiguslikule alusele – õppekorralduseeskirja p-le 6.3.4, mis sätestab, et kooli algatusel võib õpilase väljaarvamine toimuda mh vääritu käitumise tõttu. Käskkirjas on ära toodud ka selle andmise põhimotiiv – kaebaja vääritu käitumine.
21.Vastustaja selgitab käskkirja andmise asjaolusid. 24.03.2022 sõitsid neli Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õpilast, sh kaebaja, Berliini, et osaleda programmi „Erasmus+“ kolmekuulisel praktikal elektriku erialal. Programmi, sh sõidupileteid, majutust, kindlustust, päevaraha jne rahastatakse programmi tingimustel ning kool saab iga õpilase kohta rahalise toetuse, mille tingimuseks on programmi täies mahus läbimine. Majutus (väga heas korras 4-toaline korter) oli tellitud 4 õpilasele kasutamiseks. Juba esimesel nädalal tulid korterikaaslastelt signaalid, et kaebaja tarbib pidevalt alkoholi ja häirib teisi. Korterikaaslase kaebus laekus ka meili teel (vastustaja vastuse lisa 4), milles õpilane kurdab, et kaebaja tarbib ohtralt alkoholi, sh hommikul; lisatud oli ka pilt seitsmest viinapudelist, mis oli tarvitatud 7 päevaga. Programmi Saksamaa poolne juhendaja Kathrin avaldas muret, et asjade käik võib viia projekti elluviimise küsimärgi alla. Praktikakoha saamine oli sõja ja koroonaohu tõttu väga keeruline – leidus vaid üks koht ning kaebaja käitumine seadis selle kasutamise võimaluse ohtu. 01.04.2022 palus direktor kaebajalt selgitusi (vt vastustaja lisa 5 seletuskiri ja vastus), kuid kaebaja neid ei andnud. Kool otsustas kaebaja praktika 01.04.2022 käskkirjaga (vt vastustaja vastuse lisa 6) katkestada ja ostis talle tagasisõidupileti. Kool on kaebajale esitanud nõude tehtud kulutuste – edasi-tagasi piletite, kindlustuse ja majutusarvestuse tagastamiseks, kuid kaebaja pole sellele vastanud. Nõude esialgsel mittetäitmisel koostas kool hoiatuse ja seadis uue tähtaja 25.04.2022 (vastustaja vastuse lisa 7), kuid ka seda kaebaja ei täitnud. 4(9)
22.Arvestades asjaolusid, oli kaalutlusõiguse teostamise võimalus viidud miinimumini. Kaebaja käitumine oli vääritu nii oma praktikakaaslaste, praktikakoha kui ka kooli suhtes; see seadis ohtu kooli ja õpilaste edasise praktika toimumise võimaluse, sh praktikakohtade leidmise ning kooli ja ka Eesti riigi maine. Kaebajale pidi olema selge, mida tähendas käskkirjas põhjendus „vääritu käitumise tõttu“.
23.Vastustaja on lühikese aja jooksul enne käskkirja väljaandmist korduvalt pöördunud kaebaja poole, selgitades kaebajale tehtud etteheiteid ja küsides selgitusi, kuid kaebaja on jäänud passiivseks. 01.04.2022 kaebajale e-postiga saadetud seletuskirja nõudes (lisa 5) kirjeldas vastustaja kaebaja suhtes tehtud etteheiteid, sh alkoholijoobes praktikale sõitmist ja viinapudeleid toas, ning kaebaja on kirja kätte saanud. 01.04.2022 käskkirjas (lisa 6) on vastustaja lõpetanud kaebaja praktika, põhjendades seda alkoholijoobes praktikal viibimisega. Täiendavalt on vastustaja selgitanud vääritu käitumise sisu 21.04.2022 hoiatuses. Asjaolu, et vastustaja 26.04.2022 käskkirja põhjendustes piirdus vääritu käitumise äramärkimisega, ei saa olla haldusakti tühistamise alus, sest ei ole kahtlust, et kaebajale on tema vääritut käitumist vahetult enne seda põhjalikult ja kirjalikult sisustatud.
24.Kaebusesse on lisatud hulgaliselt Riigikohtu lahendeid haldusakti põhjenduste olulisuse kohta (mida vastustaja ei soovi ümber lükata), kuid lähtuda tuleks haldusakti põhjenduse lisamise eesmärgist – anda kaebajale võimalus tõhusalt ja argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Käesoleval juhul oli kaebajal see võimalus olemas ning haldusakti tühistamine ei teeniks sisulist eesmärki.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
26.Vaidlust ei ole selles, et käskkiri, millega isik Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õpilaste nimekirjast välja arvati, on haldusakt. Samuti ei ole vaidlust selles, et ka haldusakti muutev käskkiri on haldusakt.
27.Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased ning kas sellest tulenevalt on kaebaja väljaarvamine Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õpilaste nimekirjast õiguspärane.
28.Kohus analüüsib esmalt vaidlustatud haldusaktide omavahelist seotust (I), kontrollib seejärel nende käskkirjade õiguspärasust ja lahendab kaebuse (II) ning viimaks jagab menetluskulud (III). I
29.Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktor andis 26.04.2022 käskkirja nr 50-Õ, milles oli kaebaja õpilaste nimekirjast väljaarvamise kuupäevaks märgitud 26.03.2022. Vaidlust ei ole ka selles, et viidatud käskkirja muudeti Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 01.06.2022 käskkirjaga ning väljaarvamise õigeks kuupäevaks loeti 26.04.2022.
30.Kaebaja leiab, et tegemist oli tagasiulatuva õpilaste nimekirjast väljaarvamisega. Vastustaja on seisukohal, et tegemist oli tahtmatu trükiveaga, kuna ka Eesti Hariduse Infosüsteemis on väljaarvamise kanne tehtud alates 26.04.2022. Samuti leiab vastustaja, et tegemist oli üksnes vorminõude rikkumisega ning vastustaja on selle HMS § 59 kohaselt parandanud.
31.HMS § 59 kohaselt parandab haldusorgan seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. 5(9)
32.Kohus möönab, et asjaoludest ja vastustaja selgitustest nähtuvalt on usutav, et tegemist oli trükiveaga ning vastustaja eesmärgiks ei olnud kaebajat tagasiulatuvalt (s.o juba enne kaebajale etteheidetud sündmuste toimumist, vrd vastustaja vastuse lisas 4 ja 5 viidatud kuupäevi) õpilaste nimekirjast välja arvata. Sellele vaatamata ei saa seda kohtu hinnangul pidada ilmseks ebatäpsuseks HMS § 59 mõttes. Riigikohus on rõhutanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.01.2017 otsust asjas nr 3-3-1-53-16 p 15), et haldusakti resolutsiooni sõnastamisel tuleb haldusorganil olla hoolikas. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1) ning adressaadi nime, summa suuruse või muu haldusaktiga pandava kohustuse kirjeldamisega eksimine toob üldjuhul kaasa haldusakti õigusvastasuse.
33.Tulenevalt 26.04.2022 käskkirja kasinatest põhjendustest ei saanud kaebaja ka käskkirja tervikuna vaadates ja võimaliku kahtluse tekkides olla veendunud, et vääritu käitumisena on silmas peetud just praktika käigus juhtunut ning käskkirjas märgitud kuupäev (s.o 26.03.2022) on igal juhul vale. Arvestades, et tegemist on haldusakti resolutsiooni ühe punktiga, mis määrab kindlaks kaebaja õpilaste nimekirjast väljaarvamise kuupäeva, ei saa väita, et tegemist on sellise ebatäpsusega, mis haldusakti sisu ei mõjuta. Kohtu hinnangul omab konkreetne kuupäev vaidlusaluse käskkirja sisu ning haldusaktiga reguleerida soovitud õiguslikku olukorda silmas pidades keskset tähendust. Seega ei kohaldunud käesoleval juhul HMS §-s 59 sätestatud lihtsustatud kord.
34.Vaatamata eespool märgitule ei pea kohus põhjendatuks kaebaja etteheiteid, mis seonduvad tagasiulatuva ja/või korduva väljaarvamisega. Vastustaja 01.06.2022 käskkiri omab regulatiivset toimet üksnes osas, milles sellega muudeti 26.04.2022 käskkirja, s.t üksnes kuupäeva muutmist puudutavas osas. Tegemist ei olnud käskkirjaga, millega vastustaja otsustanuks uuesti kaebaja kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise. Sellest tulenevalt (ning arvestades, et kohus rahuldab kaebuse) ei pea kohus kaebaja vastavate etteheidete ja väidete täpsemat analüüsimist vajalikuks.
35.Olukorras, kus kuupäeva parandamist ei saanud praegusel juhul pidada ilmse ebatäpsuse kõrvaldamiseks, on 01.06.2022 käskkirjaga tehtud parandus käsitatav haldusakti isiku kasuks muutmisena (vt ka HMS § 65). Vaatamata sellele, et esialgne käskkiri jäi ka pärast parandamist kaebaja suhtes koormavaks haldusaktiks, muudeti kaebaja õpilaste nimekirjast väljaarvamise kuupäev ühe kuu võrra hilisemaks. Seega oli vastustaja õigustatud 26.04.2022 käskkirjas märgitud kuupäeva muutma.
36.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et mõlemat käskkirja tuleb vaadata ühtse tervikuna ning ka nende õiguspärasust tuleb hinnata üheskoos. Seejuures tuleb arvestada ka asjaoluga, et pärast 01.06.2022 käskkirja andmist kehtib 26.04.2022 käskkiri nr 50-Õ 01.06.2022 käskkirjaga muudetud sõnastuses. II
37.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti korral ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 2-3).
38.HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti põhjendus olema eriti 6(9)
põhjalik. Kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjendustes on oluline nii haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud isikute silmis (Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 19).
39.Vaidlustatud 26.04.2022 käskkirjas on viidatud Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õppekorralduseeskirja (ÕKE) punktile 6.3.4. ning selgitatud, et väljaarvamine toimub kooli algatusel vääritu käitumise tõttu.
40.Seega nähtub käskkirjast küll selle andmise õiguslik alus, s.t ÕKE punkt, mille rikkumist kaebajale ette heidetakse, kuid ei nähtu muid faktilisi aluseid ega kaalutlusi. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt on lubatud esitada haldusakti põhjendus ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, kuid sellisel juhul tuleb haldusaktis sellele viidata. Praegusel juhul vaidlusalused otsused selliseid viiteid ei sisalda.
41.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vaidlustatud käskkirjad ei vasta haldusakti põhjendamisnõuetele. Kaebajale ette heidetud tegevuse osas on piirdutud üldsõnalise viitega vääritule käitumisele, kuid käskkirjast ei nähtu ühtki täpsustust või selgitust, mida vääritu käitumise all silmas on peetud. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et olukorras, kus käskkirjas on ära toodud selle andmise põhimotiiv, s.o üldsõnaline viide sellele, et väljaarvamise põhjuseks on vääritu käitumine, on käskkiri piisavalt põhjendatud.
42.Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli ÕKE punkt 6.3.4. sätestab, et kooli algatusel võib väljaarvamine toimuda vääritu käitumise tõttu, sh enesekohaste valeandmete teadliku esitamise korral. ÕKE p-s 6.3.4. kasutatud sõna „võib“ viitab kohtu arvates otseselt kooli kaalutlusõigusele. Kohus möönab, et sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest võib kooli kaalutlusõigus väheneda, kuid „vääritu käitumise“ puhul ei saa see eelduslikult nullini redutseeruda. Mõiste „vääritu käitumine“ on määratlemata õigusmõiste ning seda tuleb igal üksikjuhtumil täpsemalt sisustada.
43.Kohus nõustub vastustajaga küll selles, et kaebaja pidi teadlik olema, millist osa tema senisest tegevusest väärituks käitumiseks peetakse, kuid see ei vabasta vastustajat haldusakti põhjendamise kohustusest. Olukorras, kus vastustajal oli kaalutlusõigus, peavad kaalutlused ka haldusaktis sisalduma. Vaidlusalustes haldusaktides selliseid kaalutlusi ei sisaldu.
44.Reeglina on kaalutlusotsuse põhjenduste puudumine piisav alus, et kaebus rahuldada, kuna kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani asemel, vaid kontrollib üksnes esitatud kaalutluste õiguspärasust (HKMS § 158 lg 3). Kaalutluste puudumisel ei saa kohus nende õiguspärasust hinnata ega kujundada seisukohta ka selles osas, kas kaalutlus oli ilmselgelt ebaõige või mitte.
45.Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Kohus võib siis HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20).
46.Kuigi kohtul ei ole kahtlust, et vastustaja on käskkirja andmisel arvestanud asjaoludega, mida ta on kohtule kohtumenetluse käigus selgitanud (ennekõike kaebaja käitumine Saksamaal praktikal olles jt vastustaja esitatud põhjendused), ei ole tegemist sellise asjaoluga, mis võimaldaks kohtul jätta puudulikult põhjendatud haldusakt tühistamata. Nagu kohus eespool selgitas, on tegemist kaalutlusotsusega. Olukorras, kus vastustaja diskretsioon ei olnud nullini redutseerunud ning vastustajal oli võimalik valida, kas võimaldada kaebajal õppimist jätkata või mitte, ei saa asjakohasteks kaalutlusteks pidada üksnes kaebaja tegevuse faktilist kirjeldamist ja vastustaja hinnangul taunimisväärsete episoodide ülesloetlemist. Kaalutlusotsuse tegemisel tulnuks arvesse võtta nii argumente, mis toetavad kaebaja väljaarvamist kui ka neid, mis räägivad selle vastu. 7(9)
47.Kooli algatusel vääritu käitumise tõttu õpilaste nimekirjast väljaarvamine on üks rangemaid vastustaja käsutuses olevaid mõjutusvahendeid ning omab isikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ka juhul, kui arvestada kohtumenetluse käigus esitatud selgituste ja täiendavate tõenditega, ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja õpilaste nimekirjast väljaarvamise vajaduse hindamisel analüüsinud kaebaja tegude raskust ja ulatust määral, mis kinnitaks kaalutlusõiguse täies ulatuses teostamist. Kuigi kohtule esitatud dokumentidest võib järeldada, millist tegevust pidas vastustaja väärituks käitumiseks, ei nähtu ühestki dokumendist, et hinnatud oleks ka nimekirjast väljaarvamise vajadust (või on seda tehtud sedavõrd pinnapealselt, et seda ei saa asjakohaseks kaalutluseks pidada).
48.Kohus ei saa astuda vastustaja asemele ja asuda täpselt kindlaks määrama, millist käitumist peaks lugema väärituks käitumiseks ÕKE punkti 6.3.4. mõttes. Kuivõrd vaidlusalused haldusaktid põhjendusi ei sisaldanud, ei saa kohus kontrollida, millist kaalu on vastustaja omistanud kaebaja praktikaaegse käitumisega seotud igale etteheitele/episoodile.
49.HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Käesoleval juhul ei ole tegemist sama paragrahvi lõikes 3 toodud eranditega, sh puudus vajadus viivitamatult tegutseda ning asja ei otsustatud kaebaja kasuks. Vaidlustatud otsustest kaebaja enne otsuste tegemist ärakuulamist ei nähtu. Ka kohtumenetluse käigus esitatud tõendid ning kirjalikud seisukohad ei viita kaebaja nõuetekohasele ärakuulamisele.
50.Kuigi üldjuhul on igasugune seletuste küsimine ärakuulamisena käsitatav, on sellise ärakuulamise eelduseks see, et isik mõistab, mille kohta temalt selgitusi küsitakse. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja küsis kaebajalt 01.04.2022 e-kirjaga kirjalikku seletuskirja (vt vastustaja vastuse lisa 5) alkoholilõhnadega praktikakohta sõitmise, hommikul purjusoleku, toa/korteri korrasoleku ning toas olevate viinapudelite kohta. Kohtu hinnangul ei pidanud kaebaja selliselt formuleeritud seletuskirja nõudest mõistma, et seletuse andmisest võib sõltuda tema kooli nimekirjas jätkamine (või mittejätkamine). Ka direktori 01.04.2022 e-kirjas märgitu viitab pigem sellele, et nõutakse küll kirjalikku seletust, aga kaebaja koolis jätkamise (veel) kahtluse all ei ole. Direktori märkus „Samas on palve mitte vigurdada kui soovid edasi õppida“ viitab kohtu hinnangul pigem sellele, et võimalikult kiiresti Eestisse naasmisel ning täiendavate intsidentide vältimisel on kaebajal võimalik õppetööd jätkata.
51.Nii 01.04.2022 e-kirja kui ka muid vastustaja esitatud tõendeid arvestades leiab kohus, et kaebaja jäeti enne 26.04.2022 käskkirja andmist nõuetekohaselt ära kuulamata. Sellest, et kaebaja ei esitanud vastustajale kirjalikku seletuskirja 01.04.2022 küsimustele, ei saa teha järeldust, et kaebaja oleks jätnud vastamata ka võimaliku õpilaste nimekirjast väljaarvamise käskkirja eelnõule. Kuigi ärakuulamata jätmine ei too igas olukorras ilmtingimata kaasa haldusakti tühistamist, ei ole praegusel juhul välistatud, et kaebaja nõuetekohane ärakuulamine oleks võinud kaasa tuua teistsuguse sisuga haldusakti andmise. Seega esineb kohtu hinnangul täiendav alus 26.04.2022 käskkirja tühistamiseks.
52.Kohus selgitab, et eelnev ei tähenda, justkui oleks kaebaja õpilaste nimekirjast väljaarvamine vastustaja kirjeldatud tegevuse kogumis hindamisel välistatud. Kui kõik asjaolud on korrektselt välja selgitatud, kaebaja on nõuetekohaselt ära kuulatud ning otsus põhjendatud ja kaalutletud, ei ole välistatud, et vastustaja otsustab kaebaja siiski õpilaste nimekirjast välja arvata ning nimetatud otsus jääb ka võimaliku uue kohtumenetluse tulemusena jõusse. Et praegusel juhul ei ole kohus veendunud, et ka vaidlustatud haldusaktide tühistamisel tuleks vastustajal ilmtingimata samasisuline haldusakt välja anda, ei ole see siiski õigusvastase haldusakti tühistamata jätmise aluseks. 8(9)
53.Kuivõrd kohus tühistab vastustaja 26.04.2022 käskkirja, tuleb (muu hulgas õigusselguse huvides) tühistada ka sellega olemuslikult seotud 01.06.2022 käskkiri. Vaidluse asjaolusid ning 01.06.2022 käskkirja olemust arvestades ei pea kohus 01.06.2022 käskkirja õiguspärasuse täpsemat analüüsimist vajalikuks.
54.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli 26.04.2022 käskkirja nr 50-Õ ja 01.06.2022 käskkirja nr 72-Õ. III
55.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja on taotlenud enda menetluskulude vastustajalt väljamõistmist ning on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid.
56.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja volitatud esindaja osutanud õigusabi kokku 10 tunni ulatuses, s.t kokku 1440 euro eest, millele lisandub riigilõiv 40 eurot. Seega nõuab kaebaja kokku 1480 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist.
57.Kohus leiab, et arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, ei ole ajakulu 10 tundi täies ulatuses põhjendatud. Arvega nr 2698 (s.o haldusasjas nr 3-22-1158 esitatud kaebusega seotud õigusabi) seotud kulutused on kohtu hinnangul taotletud mahus täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Küll aga ei saa täies ulatuses põhjendatuks lugeda arvega nr 2737 (s.o haldusasjas nr 3-22-1374 esitatud kaebusega seotud õigusabi) seotud kulutusi. Olukorras, kus esindaja oli kaebaja asjaoludega kursis ja asjakohase Riigikohtu praktika läbi töötanud, täiendav kaebus oli sisuliselt seotud üksnes varasemas asjas vaidlustatud haldusakti parandamise käskkirjaga ning mõlemas haldusasjas esitatud kaebuste tekst on osaliselt kattuv, peab kohus arvega nr 2737 seotud kulusid kokku põhjendatuks 2,5 tunni ulatuses. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 7,5 tundi, s.t põhjendatud kuluks 1080 eurot. Nimetatud kulu ning kahe kaebuse eest tasutud riigilõiv (kokku 40 eurot) tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
58.Eeltoodut arvestades mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 1120 eurot.
59.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime omal algatusel tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.