Tele2 Eesti AS kaebus Riigi Infoja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/41-1 tühistamiseks osas, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Tele2 Eesti AS-i pakkumus, tunnistati edukaks Telia Eesti AS-i pakkumus ning otsustati teostada Telia Eesti AS-i osas kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll, 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/42-1 tühistamiseks täies ulatuses ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.10.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 131-22/238890 tühistamiseks täies ulatuses
Menetlusosalised
Kaebaja – Tele2 Eesti AS, seaduslik esindaja Taivo Kendla, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja (hankija) – Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Keidi Kõiv Kolmas isik – Telia Eesti AS, esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Martin Raude
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 22.11.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 2566,20 eurot (käibemaksuta).
3.Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 3555 eurot (käibemaksuga).
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.12.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1(11)
1.17.06.2022 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (vastustaja/hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Sideteenus ühishankijatele“ (viitenumber 238890) hanketeate. Hankija soovib sõlmida raamlepingut ja hankelepinguid teenuste osutamiseks ühe pakkujaga.
2.19.09.2022 käskkirjaga nr 5-1/22/41-1: 1) tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Tele2 Eesti AS-i ja Elisa Eesti AS-i pakkumused (p 2); tunnistati edukaks Telia Eesti AS-i pakkumus (p 3); otsustati teostada eduka pakkuja osas kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli (p 4).
3.19.09.2022 käskkirjaga nr 5-1-22/42-1 otsustati mitte kõrvaldada hankemenetlusest, kvalifitseerida hankemenetluses ja sõlmida raamleping eduka pakkujaga Telia Eesti AS.
4.Tele2 Eesti AS (kaebaja) esitas 28.09.2022 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tele2 Eesti AS pakkumuse tagasilükkamise, Telia Eesti AS-i (kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise, kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
5.VAKO 20.10.2022 otsusega vaidlustusasjas nr 131-22/238890 jäeti kaebaja poolt esitatud vaidlustus rahuldamata ja tema poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. VAKO leidis kokkuvõtvalt järgmist: a) hankija ei ole näinud riigihanke alusdokumentides ette, et pakkumus peab vastama kõigile tingimustele pakkumuse esitamisel. Pakkuja pidi aga olema valmis selleks, et raamlepingu ja hankelepingute täitmisele asudes peavad kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused olema osutatava teenuse puhul täidetavad (va riigihanke alusdokumentides ette nähtud erandid); b) pakkumuses on kaebaja teatud nõuete kohta esitanud märked „Jah“ tärniga, mistõttu ei saanud hankija neid nõudeid lugeda vastavaks ilma kommentaarideta; c) kommentaaridest järeldub, et kaebaja on kommentaarides andnud teada, et tehnilises kirjelduses (TK) iseteeninduskeskkonnale TK p-des 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.5 esitatud nõuded saavad olema täidetud kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist, seniks soovitab kaebaja kasutada halduri abi. Sellest järeldub, et kaebajaga raamlepingu ja hankelepingu sõlmimisel osad TK-s esitatud nõuded iseteeninduskeskkonnale võivad olla teenuse osutamisel täitmata kuni kolm kuud. Tegemist on kaebajapoolse selge teadaandega hankijale; d) kui kaebaja jaoks oli vajalik pärast raamlepingu ja hankelepingu sõlmimist vastavate arenduste tegemiseks teatud aeg, aga riigihanke alusdokumendid seda ette ei näinud, siis oleks ta enne pakkumuse esitamist pidanud pöörduma selgitustaotlusega hankija poole ja vajadusel vaidlustada regulatsioon, mis kohustab võimaldama iseteeninduskeskkonna kasutamist raamlepingu, hankelepingute täitmisest alates; e) riigihanke alusdokumentidest tuleneb, et teenust tuleb hakata osutama hankelepingu sõlmimise järgselt. Mingit ettevalmistusperioodi peale raamlepingu ja hankelepingute sõlmimist riigihanke alusdokumendid ette ei näe. Pakkuja peab olema valmis teenust osutama peale 14 päeva möödumist hankija otsusest, millega ta kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata, teate esitamisest pakkujatele; f) kommentaarid on kaebaja pakkumuse osaks ja neis on väljendatud kaebaja tahteavaldus. Kommentaaridest tulenevalt ei vasta kaebaja pakkumus TK tingimustele, kuna on seatud teatud TK tingimuste täitmise sõltuvusse alates hankelepingute sõlmimisest läbiviidavate arendustööde ajast; g) kuna kommentaarid sisaldasid kaebaja tahet osutada hankijale teenust mingi perioodi jooksul selliselt, et iseteeninduskeskkond ei vasta kõigile TK tingimustele, siis on kaebaja pakkumus tingimuslik RHS § 110 lg 3 teise lause mõttes ja ei vasta TK p-des 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 esitatud nõuetele; h) hankija sai kaebaja 22.08.2022 vastusest järeldada pakkumuse mittevastavust üksnes TK p-s 6.40 sätestatud VoWiFi teenuse osutamisega seonduvalt, sest kaebaja andis hankija teada, et TK p 6.40 nõue saab olema täidetud 2023 esimeses kvartalis. TK p 6.40 alusel puudus võimalus seda teenust pakkuda alles pärast teenuse osutamise alustamist. TK p-st 6.39 tulenevalt ei saanud hankija kaebaja vastusest järeldada, et VoLTE teenust saab raamlepingu sõlmimise järgselt kasutada ainult Apple telefonidega; i) hankija ei saanud lugeda kaebaja pakkumust vastavaks riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele tulenevalt 2017 läbi viidud riigihankest. Küsides kaebajalt selgitusi, ei oleks kaebaja saanud muuta vastavust TK-le ega ka kommentaare. Kui hankija oleks 2(11)
selgitusi küsinud ja kaebaja oleks vastanud, et TK nõuetele vastavus tagatakse hankelepingute sõlmimise ajaks, oleks tegemist pakkumuse muutmisega, sest pakkumuses esitatud kommentaarides ja vastuses oli kaebaja avaldanud hankijale teistsugust tahet. Seega ei oleks kaebaja täiendavate selgitustega mittevastavust kõrvaldada saanud; j) kaebaja viide RHS § 114 lgle 4 pole käesoleval juhul asjakohane. Vaidlusaluste TK tingimuste puhul ei ole alust asuda seisukohale, et need vastavad standardile, tehnilisele tunnusele, et neile vastavust on võimalik muude tõenditega tõendada.
6.Kaebaja esitas 31.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/41-1 tühistamiseks osas, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Tele2 Eesti AS-i pakkumus, tunnistati edukaks Telia Eesti AS-i pakkumus ning otsustati teostada Telia Eesti AS-i osas kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll, 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/421 tühistamiseks täies ulatuses ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.10.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 131-22/238890 tühistamiseks täies ulatuses. Kohus võttis kaebuse 01.11.2022 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja põhjendab kaebust järgnevalt. 7.1 VAKO omistas kaebaja pakkumusele lisatud kommentaaridele ebaõige tähenduse. Failil „Kommentaarid Pakkumusele“ ei olnud õiguslikku tähendust ning hankija ja VAKO tõlgendasid seda ebaõigesti. Kaebaja on esitanud kõik RHAD-is nõutud dokumendid. Nõuet et kaebaja esitaks kommentaarid, ei olnud. Asjaolu, et kaebaja mingi täiendava faili esitas, milles avaldas enda arvamust TK-s sätestatud kriteeriumitele, ei mõjuta pakkumuse kehtivust mistahes viisil. 7.2 Isegi kui kõnealune fail „Kommentaarid Pakkumusele“ omaks õiguslikku tähendust, ei sisaldanud see kaebaja tahteavaldust, vaid üksnes kaebaja kommentaare nõutavate tehniliste funktsioonide osas. See ei tähenda, et pakkumus oleks tingimuslik või kaebaja esitaks nõudmisi RHAD muutmiseks. 7.3 Kaebaja pakkumus vastas TK-s sätestatud tingimustele iseteeninduskeskkonna osas juba pakkumuse esitamise ajal, kuna halduri kasutamine ei olnud keelatud. Kuna vaidlusalused kommentaarid ei oma õiguslikku tähendust, ei saa nende põhjal järeldada, et kaebaja pakkumus ei vastanud iseteeninduskeskkonnale esitatud nõuetele juba pakkumuse esitamise ajal. 2017 aasta hankes kasutatav iseteeninduskeskkond on hankijale igati sobivaks osutunud. Võrreldes käesoleva hankega need funktsionaalsused valdavas osas kattuvad. 7.4 Olukorras, kus RHAD-is ei ole keelatud kasutada halduri abi ning hankija on seda seni teinud, tulnuks hankijal tunnistada kaebaja pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel vastavaks, kuna see vastab sisuliselt TK-s sätestatud nõuetele. 7.5 Teenuse osutamine ei pidanud ega saanudki alata 14 päeva pärast eduka pakkuja kvalifitseerimist, mistõttu oli kaebajal võimalik viia lõpuni iseteeninduskeskkonna arendustööd. Kaebaja ei olnud kommentaarides avaldanud, et arendustööd valmivad kolme kuu möödumisel hankelepingu sõlmimisest. Kaebaja on selgitanud, et arendus valmib kolme kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest, mitte kolme kuu möödumisel. On tõenäoline, et arendus valmib oluliselt varem. Pakkujad, sealhulgas kaebaja võisid põhjendatult lähtuda eeldusest, et raamlepingu ja hankelepingu täitmise periood ei alga varem kui 31.10.2022, kuivõrd kaebajaga 2017 hanke tulemusel sõlmitud leping kehtib kuni 31.10.2022. RHAD ei sisalda teavet teenuse osutamise kuupäevalise algusaja kohta, samas ei saa see alata enne 31.10.2022. 3(11)
7.6 Kaebaja pakkumus ei olnud tingimuslik. Kaebaja ei ole pakkumuse kehtivust seadnud sõltuvusse mingitest tulevikus tekkivatest või muutuvatest asjaoludest. Kaebaja selgitas et isegi juhul, kui haldurit ei ole lubatud kasutada, on teenuse osutamise perioodi alguseks valminud iseteeninduskeskkonna arendus, mille tulemus vastab iseteeninduskeskkonna teenuse osutamise perioodi alguseks igal juhul TK II osa p-des 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 sätestatud nõuetele. 7.7 Kaebaja pakkumus vastas TK-s sätestatud nõuetele ka VoLTE ja VoWiFi tehnoloogia osas. VAKO nõustus, et pakkumuse kontrollimise ajal ei pidanud pakkujal olema VoWiFi teenust. Kaebaja oli valmis osutama VoWiFi teenust raamlepingu ja hankelepingu täitmise perioodi alguseks. Hankija ei ole tuvastanud, et kaebaja nõuet täita ei suuda. Kaebaja oli hankijale selgitanud, et VoWiFi tehnoloogia avatakse teenuselepingu kehtivuse ajal, kuid mitte hiljem kui 2023 aasta esimeses kvartalis. Seega on kaebaja kinnitanud veelkordselt, et hiljemalt hankes sõlmitava raamlepingu täitmise perioodi alguseks on teenus avatud. Asjaolul, et kaebaja viitas 2023 aasta esimesele kvartalile ei ole tähtsust. Kaebaja selgitas, et 2023 aasta esimeses kvartalis avatakse teenus kõige hiljemalt. 7.8 Kui hankijal oli kaebaja pakkumuse osas ebaselgus, pidanuks hankija läbi viima RHS § 114 lgde 2 kohase kontrolli, mida hankija ei teinud. Olukorras, kus kaebaja oli lisaks RHAD-is nõutule esitanud täiendavalt ka vaidlusalused kommentaarid, ei saanud hankija olla veendunud, et kaebaja pakkumus on mittevastav. Hankija ei ole kuigi põhjalikult kaebaja pakkumust kontrollinud. Kaebaja selgitused ei oleks toonud kaasa pakkumuse või vaidlusaluste kommentaaride muutmist. Kaebaja saanuks aga selgitada, et avaldas vaidlusalustes kommentaarides üksnes oma arvamust ning selgitada, et iseteeninduskeskkonna arendustööd valminuks tähtaegselt. 7.9 Kaebaja pakkumus saanuks vastavaks tunnistamise korral kõige rohkem väärtuspunkte ja olnuks edukas. Käskkirja I koosseisus on avaldatud kolmanda isiku pakkumuse avamise protokoll, mille kohaselt oli selle kogumaksumus 1 145430,61 eurot. Kaebaja pakkumus oli 393 619,3005 eurot. Järelikult saanuks kaebaja pakkumuse hindamise korral kogumaksumuse alusel 90 väärtuspunkti ning kolmanda isiku pakkumus 30,93 väärtuspunkti. Seega, kui kolmas isik saanuks ülejäänud osas maksimaalselt 10 väärtuspunkti ning kaebaja mitte ühtegi, olnuks kaebaja pakkumus ikkagi edukas. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja ei nõustu kaebaja poolt esitatud kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 8.1 Iga uue hankemenetluse ettevalmistamisel ja hanketingimuste seadmisel lähtub hankija hanke korraldamise konkreetse hetke reaalsetest vajadustest. Arvestades tehnoloogia ja seega ka sideteenuste järjepidevat arengut on täiesti põhjendamatu eeldada, et hankija vajadused ei ole alates 2017. aastast muutunud. Seega ei saa kaebaja 2017. aastal sõlmitud teenuse osutamise lepinguga kuidagi tõendada enda pakkumuse vastavust käesolevas riigihankes kehtestatud nõuetele. 8.2 Kaebaja oli kaasatud hanketingimuste ettevalmistamise protsessi ning pidi mõistma, et pärast pakkumuste esitamise tähtaega on hanketingimused kehtestatud kujul kohustuslikud ning hilisemate sisuliste muudatusettepanekute tegemine või nende endale sobival viisil tõlgendamine ei ole võimalik. 8.3 Kaebaja poolt esitatud dokument „Kommentaarid Pakkumusele“ omab käesolevas asjas olulist tähendust, viidates nii pakkumuse mittevastavusele kui ka pakkumuse tingimuslikkusele. VAKO ei ole oma otsuses eksinud. Kaebaja poolt esitatud kommentaaridest pakkumusele nähtuvad otsesed teadaanded hankijale teenuse õigeaegse osutamise võimekuse puudumisest ja/või selle olulisest nihutamisest. Selline tegevus ei ole aga kohane nagu märkis oma otsuses ka VAKO. Kaebaja ei ole esitanud hankijale enne pakkumuse esitamist selgitustaotlust ega vaidlustanud RHAD tingimusi. Eeltoodust lähtuvalt on ebaõiged kõik kaebaja väited pakkumuse tingimuslikkuse mitteesi4(11)
nemisest. VAKO on oma otsuses õigesti sisustanud tingimusliku pakkumuse mõistet ja jõudnud sellele tuginedes õigele järeldusele. 8.4 Kaebaja positsioon on kujundatud lähtuvalt ebaõigest teenuse osutamise algusajast. Riigihanke alusdokumentides ei ole ühtegi viidet selle kohta, et teenuse osutamine sõlmitavate hankelepingute alusel saaks toimuda alles pärast kuupäeva 31.10.2022. RHAD-is ei olnud sätestatud teenuse perioodi algusaega. Selline algusaeg võis alata igal hetkel pärast raamlepingu sõlmimist ning igal hankijal võib lepingu sõlmimiseks olla oma soovitud kuupäev. Kaebaja positsioon, et teenuse osutamisega sai alustada alles pärast 31.10.2022 on ka otseses vastuolus RHAD-is sätestatud tingimustega. Kaebajaga 2017 sõlmitud hankeleping hõlmab endas üksnes 31 ametiasutusega sõlmitud raamlepingut, mille alusel võivad lepingud kuni 31.10.2022 kehtida. Samas tekib küsimus, kuidas on nimetatud kuupäevaga seotud need 36 hankijat, kellel ei ole täna kehtivat sideteenuse lepingut, kuid kes on ühishankijatena liidetud riigihanke nr 238890 juurde, samuti need hankijad, kelle liitumise võimalus oli samuti RHAD-is ette nähtud. Seega on ebaõige kaebaja väide, et vaidlusaluse hanke tulemusel algaks samasisulise teenuse osutamine mitte varem kui 31.10.2022. 8.5 Lisaks on käesolevas menetluses tuvastamist leidnud, et kaebaja on kinnitanud, et tema poolt osutatav teenus ei oleks olnud tervikuna nõuetekohane ka kuupäevaks 31.10.2022, milline on mitmeid kuid varasem, kui I kvartal 2023. Seega on väheusutav, et kaebaja pakkumuse tegemisel ka tegelikkuses lähtus kuupäevast 31.10.2022. Kaebaja argumentatsioon on konstrueeritud käesoleva vaidluse raames. Kaebaja on ka kommnetaarides sõnaselgelt kinnitanud, et kõik arendustööd saavad valmis kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. 8.6 VAKO on õigesti tuvastanud kaebaja pakkumuse mittevastavuse tehnilises kirjelduses kehtestatud tingimustele. 8.6.1 Halduri kasutamine iseteeninduskeskkonna rakendamisel ei olnud lubatud. Keeld ei pidanud sisalduma RHAD-is, vaid kaebaja pidi pakkumuse koostamisel lähtuma tehnilises kirjelduses toodud nõuetest. Sõnast „iseteenindus“ ei ole kuidagi võimalik välja lugeda võimalust rakendada täitmisel kolmandaid isikuid. Mõistliku isiku arusaama kohaselt ei ole teenindusvormile „iseteenindus“ võimalik omistada mistahes kolmanda osapoole abi, vastupidisel juhul ei ole tegemist iseteenindusega. Kaebaja ei saanud lähtuvalt tehnilise kirjelduste tingimustest ka eeldada, et halduri kasutamine oleks lubatud. Tehnilise kirjelduse alapunktis 8 toodud nõuetest iseteeninduskeskkonnale ei ole esitatud keskkonna kasutamisele alternatiivseid võimalusi. Samuti on hankija halduri kasutamise keeldu iseteeninduskeskkonna kasutamisel rõhutanud hanke ettevalmistamise käigus läbi viidud turu uuringu raames (kolmanda isiku 3.10.2022 vastus vaidlustusele lisa 1). 8.6.2 Kaebaja pakutud VoLTE ja VoWiFi tehnoloogiad ei vastanud tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Kaebaja on pakkumust esitades ja hankija päringule vastates kinnitanud, et VoWiFi teenust saab hankija kasutama hakata alles teenuselepingu kehtivuse ajal, 2023 aasta esimeses kvartalis. See on selgelt ja üheselt mõistetav teave, millest hankija pidi pakkumuste vastavuse kontrollimisel lähtuma. Eeltoodust tulenevalt on hankija ja vaidlustuskomisjoni poolt õigesti tuvastatud, et kaebaja pakkumus ei vastanud kõigile riigihankes kehtestatud tehnilistele nõuetele.
8.7.Hankijal puudus pakkumuse osas ebaselgus, mistõttu ei olnud hankija kohustatud kaebajalt RHS § 114 lg 3 alusel rohkem täiendavaid selgitusi küsima. Kaebaja enda poolt esitatud andmed kogumis, sh kaebaja poolt esitatud kommentaarid ja ettepanekud teenuse osutamisele, põhjendamatu eeldus teenuse osutamise algusest mitte varem, kui 31.10.2022 ning kaebaja poolt hankijale 22.08.2022 esitatud päringu vastus kinnitavad kaebaja oluliselt teistsugust arusaama hankelepingu täitmise viisidest ja võimalustest. Vastused ei ole ebaselged ega mitmeti mõisteatavad. Nimetatust tulenevalt ei pidanud hankijal tekkima ka pakkumuse osas mingeid täiendavaid kahtluseid ning hankija ei pidanud kaebajalt selgitusi küsima. Kaebaja ei oleks saanud selgitustega ka oma pakkumust ja juba antud vastuseid asuda muutma. 5(11)
8.8.Kaebajal ei ole võimalik veel võtta positsiooni sellest, kas nõuetekohase pakkumuse esitamisel oleks see olnud edukas või mitte. Pakkumuste hindamine on ainult üks etapp ning ainuüksi pakkumuste hinna alusel ei ole võimalik anda hinnanguid hankemenetluse tulemustest. Kolmanda isiku seisukoht
9.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 9.1 Hankija otsus kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise kohta on õiguspärane. Hankijal oli õigus otsustada, millistele tingimustele vastavat teenust hankija soovib. Hankija soovis kaasaegseid tehnoloogilisi ja digitaalseid lahendusi sisaldavat teenust ning vastavad tingimused olid asjakohased ja põhjendatud. Tegemist oli tingimustega, mida kaebajal oli võimalik soovi korral vaidlustada, kuid mida kaebaja ei vaidlustanud. Tingimuste põhjendatuse üle ei saa enam selles etapis vaielda. 9.2 Kaebaja pakkumus ei vastanud tehnilise kirjelduse eriosa punktidele 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5. Tehnilise kirjelduse üldtingimuste punkti 18 ja eritingimuste punkti 8.3.2 järgi peab olema võimalik teha toiminguid iseteeninduskeskkonnas ja haldusliidese kaudu. See tähendab, et kõiki tehnilise kirjelduse eritingimuste punktis 8.3.2 nimetatud toiminguid peab olema võimalik teha ööpäevaringselt ja iseseisvalt tehnoloogilise lahenduse kaudu ning ilma halduri abi vajamata. Kaebaja kinnitas Pakkumuse Kommentaaris, et ei suuda hankelepingu sõlmimisele järgneva kuni kolme kuu jooksul tehnilise kirjelduse punktis 8.3 nimetatud tingimusi täita ning hankija otsustas põhjendatult kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistada ja tagasi lükata. Olukorras, kus pakkumuste esitamise tähtaeg oli 1.08.2022 ja varasem hankeleping lõppes 30.10.2022, ei saanud pakkujad eeldada, et saavad kohandada oma teenuse tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaks alles kolme kuu jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. Kaebaja avalduste taustal ei esinenud kaebuses väidetud ebaselgust, mida oleks pidanud RHS § 114 lg 2 kohase kontrolliga kõrvaldama. 9.3 Kaebaja pakkumus ei vastanud tehnilise kirjelduse eriosa punktile 6.40. Hankija esitas kaebajale palve testida VoLTE ja VoWiFi tehnoloogiaid. Kaebaja vastusest tulenevalt ei suuda ta hankelepingu sõlmimise ajaks tehnilise kirjelduse punktid 6.40 tingimust täita. Hankija otsustas põhjendatult tunnistada kaebaja pakkumuse mittevastavaks ja lükata tagasi. Olukorras, kus pakkumuste esitamise tähtaeg oli 01.08.2022 ja varasem hankeleping lõppes 30.11.2022 (nagu kaebaja märgib), ei saanud pakkujad eeldada, et saavad kohandada oma teenuse tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaks alles pärast hankelepingu sõlmimist hiljemalt 2023 aasta esimeses kvartalis. Kaebaja avalduste taustal ei esine ebaselgust, mida oleks pidanud RHS § 114 lg 2 kohase kontrolliga kõrvaldama. 9.4 Kuna hankija otsus kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise kohta on õiguspärane, on ka hankija ülejäänud otsused õiguspärased.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus järgmistes küsimustes: a) milline õiguslik tähendus ja tagajärg on kaebaja pakkumusele lisatud dokumendil „Pakkumuse Kommentaarid“; b) millal pidi algama hanke objektiks oleva teenuse osutamine; c) kas kaebaja pakkumus oli tingimuslik; d) kas kaebaja pakkumus vastas TK-s sätestatud tingimustele iseteeninduskeskkonna ja VoWiFi tehnoloogia osas; e) kas hankija pidanuks küsima kaebajalt RHS § 114 lg 2 alusel täiendavat selgitust.
12.RHS § 114 lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita hankija nõutud tähtajaks selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke 6(11)
alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides toodud tingimustest.
13.19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/41-1 põhjendustest tuleneb, et hankija lükkas kaebaja pakkumuse tagasi põhjusel, et pakkumus oli tingimuslik ja järgimata olid tehnilises kirjelduses esitatud nõuded, mistõttu ei vastanud pakkumus riigihanke alusdokumentides toodud nõuetele.
14.Pikaajalise vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt on kõikide hanketingimuste kujundamise õigus hankijal, omades selleks laia kaalutlusruumi (nt RKHK otsus nr 3-3-1-65-11 p 26, Tln HK otsus nr 3-19-2345, p 33). Hankija peab hanketingimuste seadmisel lähtuma riigihanke üldpõhimõtetest ning tagama hanketingimuste proportsionaalsuse, hankijale vajaliku tulemuse saavutamise, kuid hankijal on pädevus lähtuda seejuures omaenda vajadusest ning riigihankeõiguse üldpõhimõtetest. Hankijal ei ole kohustust kehtestada selliseid hanketingimusi, mis võimaldaksid võimalikult laial ettevõtjate ringil hankes osaleda. Hankija pädevuses on otsustada, kuidas pakkumuse vastavust kontrollitakse. Vastavad reeglid peavad nähtuma riigihanke alusdokumentidest.
15.Riigihanke alusdokumendiks olevad „Vastavustingimused“ sätestavad, et pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste üle võtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Samuti pidi pakkuja esitama dokumendid, mis võimaldavad hankijal kontrollida pakkumuse vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses toodud tingimustele.
16.Kohus nõustub VAKO-ga, et hankija ei ole näinud riigihanke alusdokumentides ette, et pakkumus peab vastama kõigile tingimusetele pakkumuse esitamise hetkel. Nimetatud küsimuse üle pooled kohtumenetluses ka enam ei vaidle. Seega ei pidanud pakkuja olema pakkumust esitades valmis selleks, et pakkumuse esitamise hetkel peavad pakutava teenuse puhul olema täidetud kõik riigihanke alusdokumentides ette nähtud nõuded. Samas tuleneb hankedokumentidest (RHAD p-d 11.3 ja 11.4), et hankelepingu ja raamlepingu täitmisele asudes peavad kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused olema osutatava teenuse puhul täidetud (va riigihanke alusdokumentides sätestatud erandid). RHAD ei sätesta tingimust, et hankelepingu sõlmimisele/jõustumisele järgneb n.ö ettevalmistav periood, mil leping on küll sõlmitud, kuid seda ei tule pakkuja poolt veel täita. Kaebaja eristab põhjendamatult hankelepingu sõlmimise ja täitmise tähtaega.
17.Puudub vaidlus selles, et kaebaja on oma pakkumuses kinnitanud, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Samuti on kaebaja esitanud kaebaja pakkumuse lisana dokumendi „Pakutava teenuse vastavus tehnilise kirjelduse tingimustele“ ning eraldi dokumendina vormistatud „Pakkumuse Kommentaarid“ (sisalduvad VAKO toimikus). Kaebaja on TK punktide 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 osas hankija poolt nõutud märke osas, kas teenusepakkuja pakub nõutud teenust iseteeninduskeskkonnas märkinud vastuseks „Jah*“. Märkuse „*“ osas sisaldub dokumendi lõpus viide /*- Vaata lisatud dokument „Pakkumise Kommentaarid“/. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, mille kohaselt tuleb seda, kas dokumendis Pakkumuse Kommentaarid toodul on õiguslik tähendus, tõlgendada eelkõige lähtuvalt kommentaaride sisust. Kaebaja on Pakkumuse Kommentaarides TK punktide 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 osas märkinud, et „ Tele2 on tegemas iseteeninduses arendust, mis kataks kogu käesolevas punktis küsitu. Informeerime, et testimisperioodil ei pruugi antud võimalus veel avatud olla (arendustöö on live-is kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist). Tavakasutajatel soovitame kasutada seniks halduri abi.“. Kohus nõustub VAKO poolt kaebaja avaldatule antud tõlgendusega, mille kohaselt andis kaebaja dokumendis Pakkumuse Kommentaarid hankijale teada, et TK-s iseteeninduskeskkonnale ja TK p-ides 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 esitatud nõuded saavad täidetud kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. Seega järeldub eeltoodust, et kaebajaga raamlepingu ja hankelepingu sõlmimisel osad TK-s esitatud nõuded iseteeninduskeskkonnale võivad olla täitmata kuni kolm kuud lepingu sõlmimisest arvates. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja arutluskäiku sellest, et hankedokumentidest tulenevalt on eristatavad hankelepingu jõustumise ja täitmise aeg ning et 7(11)
lepingu jõustumisel ei pidanud hankijal veel olema võimekust hakata lepingut täitma. Hankedokumendid sellist tõlgendust ei võimalda. Mitte üheski hankes avaldatud dokumendis ei sisaldu viidet, et lepingu sõlmimise ja täitmise vahele jääb kolme kuu pikkune ajaperiood, mil pakkujal on võimalik teha hankijale vajalikud arendustööd. Puudub ka säte, mis võimaldaks mõningate arendustega tegeleda kuni 2023 esimese kvartali lõpuni. Kohtule jääb muu hulgas ka arusaamatuks miks juhul, kui kaebaja tõepoolest arvas, et lepingu sõlmimise järgselt on võimalik teha arendustöid 3 kuud, oli vajalik üldse esitada kommentaarid või siduda kommentaarid vaid mõnede tehnilise kirjelduse punktidega. Kaebaja Pakkumuse Kommentaarides avaldatut saab seega mõista vaid selliselt, et kaebaja avaldas hankijale, et teatud hankija poolt nõutavad nõuded saavad täidetud alles kolme kuu jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest. Sellist võimalust hankedokumendid ette ei näinud.
18.RHS § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Kohus leiab, et arvestades, et kommentaarid on toodud pakkumusele lisatud dokumendis, millele on pakkumuses sõnaselgelt viidatud koos viitega /*- Vaata lisatud dokument „Pakkumise Kommentaarid“/, ei ole võimalik asuda seisukohale, et Pakkumuse Kommentaaridel puudub õiguslik tähendus, nagu püüab väita kaebaja vaidlustus- ja kohtumenetluses. Pakkumuses on sõnaselgelt Pakkumuse Kommentaaridele viidatud, millest järeldub, et kaebaja on hankijale üheselt teada andnud, et Pakkumus ning Pakkumuse Kommentaarid moodustavad ühtse terviku ning pakkumuses toodud vastus „Jah*“ kehtib koos Pakkumuse Kommentaarides konkreetse pakkumuse punkti osas esitatud kommentaaris toodud tingimusega. Seega ei ole Pakkumuse Kommentaaride puhul tegemist kaebaja arvamuse andmisega TK tingimuste kohta. Juhul, kui kaebaja oleks soovinud anda arvamust, siis oleks kaebaja selle vastavalt ka vormistanud ning ei oleks sidunud Pakkumuse Kommentaarides esitatut sõnaselgelt pakkumuses väljendatuga. Seega on VAKO õigesti tuvastanud, et Pakkumuse Kommentaarides toodu on kaebaja pakkumuse osa ja neis on väljendatud kaebaja tahteavaldus.
19.VAKO tuvastas otsuse punktis 8.7, et tulenevalt HD p-dest 11.3 ja 11.4 jõustuvad raamlepingu alusel sõlmitavad hankelepingud lepingu allakirjutamisest arvates koheselt ning riigihanke alusdokumentidest tuleneb, et teenust tuleb hakata osutama hankelepingu sõlmimise järgselt. HD p 11.3 sätestab, et hankija jätab endale õiguse anda nõustumus raam- ja hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates raamlepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest, p 11.4 kohaselt peab pakkuja talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolsest lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. RHS § 120 lg 2 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Seega tuleneb eelpool nimetatud sätetest otseselt, et teenust tuleb hakata osutama koheselt peale hankelepingu sõlmimist ning mingit ettevalmistusperioodi peale raamlepingu ja hankelepingu sõlmimist riigihanke alusdokumendid ette ei näe. Kohus nõustub VAKO-ga, et eelpool toodud dokumentidest tulenevalt peab pakkuja olema valmis tellitavat teenust osutama 14 päeva möödumisel hankija otsusest, millega ta kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata teate esitamisest pakkujatele. Hankijale ei tulene HD p-st 11.3 kohustust oodata ilmtingimata nõustumuse andmisega 30 päeva, nagu on toodud nimetatud sättes. Pakkujal on küll HD p 11.4 kohaselt õigus oodata talle allkirjastamiseks esitatud lepingu allkirjastamisega 5 päeva, kuid nimetatud juhul tuleks tellitavat teenust osutama hakata hiljemalt 19 päeva möödumisel arvates eelpool nimetatud hankija otsusest.
20.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt ei saanudki riigihanke tulemusel sõlmitud teenuse osutamine alata 14 päeva eduka pakkuja kvalifitseerimisest kuivõrd kaebajaga 2017 aastal 8(11)
sõlmitud hankeleping kehtis vähemalt kuni 31.10.2022. Hanke alusdokumentides ei ole ühtegi viidet selle kohta, et teenuse osutamine algab alates 31.10.2022. RHAD-is ei olnud üleüldse sätestatud teenuse osutamise algusaega, mistõttu said pakkujad lähtuda eeldusest, et teenuse osutamise algusaja määratlevad HD p-d 11.3 ja 11.4. Pakkujad ei saanud pakkumust tehes lähtuda eeldusest, et hankija ootab ära kaebajaga 2017 sõlmitud lepingu lõppemise, alles mille järgselt tekib teenuse osutamise kohustus. Varasemalt sõlmitud lepingu võimaliku ennetähtaegse lõpetamisega seotud riskid on hankija kanda ega oma puutumist pakkujate kohustustega käesolevas hankes. Muu hulgas viitab vastustaja põhjendatult asjaolule, et riigihanke lühikirjelduses on välja toodud, et vaidlusaluse hanke maht on võrrelduna 2017 aasta hanke mahuga kaks korda suurem, mistõttu ei saanud hankija mitte mingil juhul lähtuda eeldusest, et uue hanke tulemusel sõlmitud leping hakkab kogu ulatuses kehtima alles peale 2017 aastal sõlmitud lepingu lõppemise tähtaja saabumist. Hankija avaldas istungil, et lepingu täitmisele asumise takistus võis kuni 01.11.2022 esineda üksnes nende lepingute puhul, mille osas kehtis kaebajaga sõlmitud leping. Samas ei oma eeltoodud arutlus tähendust, kuivõrd kaebaja ise on Pakkumuse Kommentaarides väljendnaud, et tema poolt osutatav teenus ei ole nõuetekohane ka 31.10.2022, vaid kolme kuu möödumisel hankelepingu sõlmimisest ning VoWiFi teenuse osas alles I kvartalis 2023. Seega ei ole usutav, et kaebaja lähtus pakkumuse tegemisel tegelikkuses kuupäevast 31.10.2022. Samuti on kaebaja Pakkumuse Kommentaarides sõnaselgelt väljendanud, et kõik arendustööd tehakse ja avaldatakse (on live-s) kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. VAKO on otsuses põhjendatult leidnud, et kommentaarides toodud „kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist“ võib tähendada aega üks päev, aga ka kolm kuud. Kohus nõustub, et Pakkumuse Kommentaaridest tulenes selgelt, et see kolm kuud algab hankelepingu sõlmimisest, mistõttu on kaebaja selgitus, et vajaminevad arendustööd oleksid valmis 31.10.2022 või sõlmitava raamlepingu, hankelepingute täitmise perioodi alguseks, vastuolus pakkumuses esitatud kommentaaridega. Pakkumuse Kommentaaridest tulenevalt ei vasta kaebaja pakkumus raamlepingu/hankelepingute sõlmimise järgselt teatud perioodil osadele TK tingimustele, kuna kaebaja on seadnud teatud TK tingimuste täitmise sõltuvusse hankelepingute sõlmimise järgselt läbiviidavate arendustööde ajast.
21.Kohus nõustub VAKO otsuses tuvastatuga, et kaebaja pakkumus ei vasta tehnilise kirjelduse eriosa punktidele 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 nõuetele. 21.1 Tehnilise kirjelduse üldosa punktis 18 on sätestatud, et: „Teenusepakkuja võimaldab asutusele tasuta nõuetekohase veebipõhise iseteeninduskeskkonna kasutamist“. Täpsemad nõuded mobiiltelefonide iseteeninduskeskkonnale olid toodud tehnilise kirjelduse eriosa punktis 8 „Nõuded iseteeninduskeskkonnale“ ja punktis 8.3 „Nõuded mobiiltelefonide iseteeninduskeskkonnale“. Nimetatust järeldub, et halduri rakendamine ei olnud iseteeninduskeskkonna kasutamisel lubatud ning kaebajale, kui antud valdkonnas pikaajalist kogemist omavale ettevõtjale pidi see olema arusaadav. Halduri kasutamise keeld ei pidanudki sõnaselgelt sisalduma RHAD-is, kuna tehnilise kirjelduse punktidest 18 ja 8.3.2 järeldus üheselt, et hankijal peab olema võimalik teha kõiki toiminguid iseteeninduskeskkonnas ja haldusliidese kaudu, st neid peab olema võimalik teha ööpäevaringselt ja iseseisvalt tehnoloogilise lahenduse kaudu, st ilma halduri abita. Tehnilise kirjelduse alapunktis 8 „Nõuded iseteeninduskeskkonnale“ ei ole esitatud keskkonna kasutamise alternatiivseid võimalusi. Juhul, kui hankija oleks näinud halduri kasutamise võimaluse iseteeninduskeskkonnas ette, oleks see pidanud olema sätestatud hankedokumendis. Nii näiteks on halduri kasutamise alternatiivne võimalus sätestatud üheselt tehnilise kirjelduse punktis 6.38, milles on sõnaselgelt viidatud halduri kasutamise võimalusele. Hankija on halduri kasutamise keeldu iseteeninduskeskkonna kasutamisel rõhutanud ka hanke ettevalmistamise käigus läbi viidud turu-uuringu raames (VAKO toimik, kolmanda isiku 03.10.2022 vastuse lisa 1). Eeltoodust järelduvalt pidi kaebajale olema üheselt arusaadav, et halduri kasutamine iseteeninduskeskkonna kasutamisel ei olnud lubatav ning et raamlepingu ja hankelepingute täitmisel tuleb võimaldada kõigile nõuetele vastava iseteeninduskeskkonna kasutamist ilma halduri abita. 9(11)
21.2 Kaebaja on Pakkumuse Kommentaarides pakkumuse punktide 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 kohta sõnaselgelt teada andnud, et on tegemas iseteeninduskeskkonna arendust, mis valmib alles kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. Seega on kaebaja ise kinnitanud, et ei suuda hankelepingu sõlmimisele järgneva kuni kolme kuu jooksul täita tehnilise kirjelduse punktis 8.3 toodud tingimusi. Seega on Hankija on põhjendatult viidanud 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/41-1 põhjendustes iseteeninduskeskkonna puudustele, kui kaebaja pakkumuse mittevastavuse alusele.
22.Kaebaja pakkumus ei vastanud ka tehnilise kirjelduse eriosa punktis 6.40 toodud nõuetele. Tehnilise kirjelduse eriosa „Põhinõuded mobiilse teenusele“ punkt 6.40 sätestab, et Eesti siseselt ja rahvusvaheliselt peab toetatud ja kasutatav VoWiFi (Voice over WiFi) tehnoloogia tagama, et kõneside toimiks ka oludes, kus mobiililevi pole, aga on WiFi levi. Hankija esitas 16.08.2022 kaebajale taotluse testida VoLTE ja VoWiFi teenust. Kaebaja vastas hankijale 22.08.2022, milles selgitas, et VoLTE teenuse testimiseks vajab hankija VoLTE toega Apple telefone, mida kaebaja hankijale testimiseks pakub. VoWiFi teenuse osas selgitas kaebaja, et: „Käesoleval hetkel ei ole võimalik avada VoWiFi teenust testimiseks soovitud numbritele. Soovitud tehnoloogia avame teenuselepingu kehtivuse ajal, mitte hiljem kui 2023 esimeses kvartalis“. Kohus nõustub VAKOga, et kuna raamlepingu ja hankelepingute alusel osutatav teenus pidi kõikidele riigihanke alusdokumendi tingimustele vastama raamlepingu ja hankelepingute sõlmimise järgselt, siis sai hankija kaebaja 22.08.2022 vastusest järeldada pakkumuse mittevastavust üksnes TK p-s 6.40 sätestatud VoWiFi teenuse osutamisega seonduvalt, sest kaebaja andis hankijale teada, et TK p 6.40 nõue saab olema täidetud 2023 esimeses kvartalis teenuselepingu kehtivuse ajal. Riigihanke alusdokumentides puudus TK p-i 6.40 puhul aga võimalus seda teenust pakkuda alles pärast teenuse osutamise alustamist. Seega on hankija ja VAKO õigesti tuvastanud, et kaebaja pakkumus ei vastanud riigihanke TK p-s 6.40 toodud nõuetele.
23.Hankija pidas kaebaja pakkumust tingimuslikuks, kuivõrd kaebaja avaldas Pakkumuse Kommentaarides tahet osutada hankijale mingil hetkel teenust selliselt, et iseteeninduskeskkond ei vasta kõigile tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. RHS § 110 lg 3 teise lause kohaselt ei ole tingimusliku pakkumuse esitamine lubatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 kohaselt on tehing tingimuslik, kui see on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. RHS § 110 lg 3 tähenduses tähendab see muu hulgas seda, et pakkuja seab oma pakkumuses toodud kohustuste tekkimise või täitmise sõltuvusse mingist tulevikus tekkivast või muutuvast sündmusest või asjaolust. Praegusel juhul on kaebaja Pakkumuse Kommentaarides sõnaselgelt avaldanud hankijale tahet osutada teenust mingi perioodi jooksul arvates lepingu sõlmimisest selliselt, et iseteeninduskeskkond ei vasta kõigile tehnilise kirjelduse tingimustele. Seega on kaebaja pakkumus tingimuslik pakkumus RHS § 110 lg 3 mõttes. Kaebaja oli pakkumuses esitanud kõik riigihanke alusdokumentides esitatud dokumendid ja lisanud pakkumusele Pakkumuse Kommentaarid. Pakkumuse Kommentaaride ja kaebaja 22.08.2022 vastuse põhjal sai hankija põhjendatult järeldada, et kaebaja pakkumus on teatud tehniliste tingimuste osas tingimuslik. Vastava asjaolu on õigesti tuvastanud ka hankija ning VAKO. Tingimuslik pakkumus ei vasta tehnilise kirjelduse punktides 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 esitatud nõuetele.
24.Kohus nõustub hankija ja VAKO seisukohaga, millest tulenevalt puudus hankijal pakkumuse osas ebaselgus, mistõttu ei olnud hankija kohustatud kaebajalt täiendavaid selgitusi küsima. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavust, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Kohus leiab, et hankijal ei saanud kaebaja poolt avaldatu põhjal tekkima kahtlust kaebaja tahte osas. Kohus analüüsis eelnevalt kaebaja poolt koos pakkumusega esitatud Pakkumuse Kommnetaaride õiguslikku tähendust ning leidis, et arvestades nende sisu ning esitamise laadi sai hankija nende põhjal järeldada, et pakkumus kehtib koos Pakkumuse Kommentaarides toodud erisustega. Sama kehtib 10(11)
ka kaebaja 22.08.2022 vastuses toodud selgituse osas. Nimetatu põhjal sai hankija üheselt järeldada, milline on kaebaja seisukoht lepingu täitmise viisi ja aja suhtes. Kaebaja vastused ei ole ebaselged ega mitmeti mõistetavad. Nimetatust järelduvalt ei pidanud hankijal tekkima kaebaja pakkumuse osas täiendavaid kahtlusi, mille osas oleks ta pidanud küsima kaebajalt selgitusi. Kaebaja ei oleks saanud oma täiendavate selgitustega ka asuda juba antud vastuseid muutma, kuivõrd olukorras, kus kaebaja oleks seda teinud, oleks tegemist pakkumuse muutmisega.
25.Eeltoodust tulenevalt on õiguspärane hankija 19.09.2022 käskkirjas nr 5-1/22/41-1 sisalduv otsus, millega lükati tagasi kaebaja poolt esitatud pakkumus. Kuna kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise otsus on õiguspärane, siis on õiguspärased ka hankija otsused, millega tunnistati edukaks Telia Eesti AS-i pakkumus ning otsustati teostada Telia Eesti AS-i osas kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll ning 19.09.2022 käskkirjas nr 5-1/22/42-1 sisalduvad otsused, millega otsustati mitte kõrvaldada ja kvalifitseeriti edukas pakkuja Telia Eesti AS. Iseenesest puudub vaidlus selles, et kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumuseks on 1 145 430,61 eurot ning kaebaja pakkumuse kogumaksumuseks 393 619, 3005 eurot, st kaebaja pakkumuse maksumus on oluliselt madalama maksumusega, kui seda on kolmanda isiku pakkumus. Pakkumuse maksumus ei ole aga ainus hindamise kriteerium. Kohus tuvastas käesolevas otsuses, et kaebaja pakkumus ei vasta RHAD tingimustele ja selle tagasi lükkamine oli põhjendatud. Hankijal puudus õiguslik võimalus tunnistada parimaks pakkumuseks hinna poolest küll kõige soodsam, kuid RHAD tingimustele mitte vastav pakkumus. Kuivõrd kaebaja poolt vaidlustatud otsused on õiguspärased, siis puudub alus ka VAKO 20.10.2022 otsuse tühistamiseks.
26.Eelnevat kokku võttes jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna kohus jättis käesoleva otsusega rahuldamata kaebaja poolt esitatud kaebuse, siis jäävad menetluskulud kaebaja kanda.
28.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
29.Vastustaja on taotlenud oma 14.11.2022, 22.11.2022 ja 24.11.2022 taotlustes menetluskulude hüvitamist kokku summas 3666 eurot (käibemaksuta). Õigusabi on vastustajale osutatud kokku 24,45 tunni ulatuses hinnaga 150 eurot tund (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hankija vastuväited käesolevas asjas on valdavalt samad, mis need olid juba VAKO menetluses, siis on kulutused põhjendatud 70 % ulatuses. Seejuures arvestab kohus asjaoluga, et asja keerukus iseenesest ei tinginud küll kahe esindaja kasutamise vajadust, kuid arvestades kaebusele vastuse esitamise lühikest tähtaega ning seda, et vaidlustusmenetluses ei kasutanud vastustaja välist õigusabi, siis ei saa kahe esindaja kasutamist lugeda põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja põhjendatud menetluskulude suuruseks on 2566,20 (käibemaksuta) eurot ning mõistab selle summa kaebajalt vastustaja kasuks välja.
30.Kolmas isik on taotlenud menetluskulude hüvitamist kokku summas 3555 (2985,60+570) eurot käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjad on esitatud 22.11.2022 ja 23.11.2022. Kokku on arvete spetsifikatsioonide kohaselt osutatud õigusabi (9,7 + 1,9) 11,6 tunni ulatuses hinnaga 250 eurot tund (lisandub käibemaks). Kohus ei saa menetlusosalisele ette heita turuhinnale vastava tasu maksmist õigusabiteenuse eest. Kohus leiab, et kulutused on tundide arvu arvestades põhjendatud ning mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 3555 eurot koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.