X kaebus MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit vastu tuvastamiseks, et kaebaja on omandanud KAK Lisa 2 p 2.2 alapunktide a) ja/või b) mõttes erialase kõrghariduse, kutsekomisjoni 19.10.2021 otsuse ja 16.02.2022 vaideotsuse tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadi Reiljan-Sihvart
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.01.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 02.03.2021 MTÜ-le Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) avalduse tavajuhu alusel diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener tase 7 ehitustegevuse juhtimise täiskutse ja omanikujärelevalve kutse saamiseks. Kuna kutsekomisjon lahendas 14.04.2021 otsusega X taotluse erijuhtumi, mitte tavajuhu alusel, esitas X kaebuse Tallinna Halduskohtule (haldusasi nr 3-21-1138) nõudes kutsekomisjoni 14.04.2021 otsuse tühistamist osas, milles X kutsetaotlus rahuldamata jäeti, ja kutsekomisjoni kohustamist X taotlust uuesti läbi vaatama. Kutsekomisjon otsustas 22.09.2021 tunnistada 14.04.2021 otsuse X kutsetaotluse läbivaatamise osas osaliselt kehtetuks ja saata X 02.03.2021 kutsetaotlus osas, milles taotletav kutse jäeti andmata, uue retsensentide koosseisuga tavajuhu alusel uuesti hindamiseks. Kohus lõpetas haldusasja nr 3-21-1138 menetluse 03.12.2021 määrusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
2.EEL keeldus 19.10.2021 kordushindamise otsusega (dtl 173-176) Xle mitte anda diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener tase 7 kutset keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide erialal, kütte-, ventilatsiooni ja jahutuse allerialal, ehitustegevuse juhtimise (ehitustegevuse juhtimise (täiskutse) ja omanikujärelevalve ametialadel. 1(14)
Kutsekomisjoni otsuse põhjendused:
1.Ametialal ehitustegevuse juhtimine (täiskutse) ei vasta taotleja haridusnõuetele.
1.1.Kutse taotlejal on TTÜ Energeetika teaduskonna soojusenergeetika alane diplom. Soojusenergeetika alane haridus ei ole käsitletav kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse (KVJ) alase ehk erialase haridusena KAK Lisa 2 p 2.2 alapunktide a) ja b) tähenduses. Kutse taotleja diplomi kohaselt puuduvad soojusenergeetika alases õppes täielikult taotletava kutse nõutavate osade – ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimise – alased ained. Võrreldes kutsestandardi B.2.1 alapunktis 5 nimetatud kohustuslikke distsipliine/kompetentse taotleja diplomi põhjal õpitud ainetega, puudub akadeemiline õpe õhu töötlemise aluste, sisekliima olemuse ja selle tagamise põhimõtete, ehitusfüüsika aluste, õhuvahetuse ja jahutuskoormuste arvestuste ning nende rakendamise põhimõtete, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide teoreetiliste aluste ja tööpõhimõtete distsipliinides.
1.2.Taotlejal ei ole ka tavajuhu alusel antud KVJ tasu 6 kutsetunnistust (KAK Lisa 2 p 2.2 alapunti a) teine alternatiiv).
1.3.Samuti ei ole taotlejal täidetud ka KAK Lisa 2 p 2 alapunktist b) tulenev nõue, et erialase kõrghariduse korral peab olema kutsestandardi B.2.1 alapunktis 5 nimetatud distsipliinides läbitud õppeaineid vähemalt 80 EAP ulatuses. Taotlejal on eelviidatud õppeaineid läbitud vaid 58,7 EAP mahus.
2.Ametialal omanikujärelevalve ei vasta taotleja haridusnõuetele. Omanikujärelevalve ametiala osas kehtivad samad nõuded nagu ehitustegevuse juhtimise (täiskutse) ametiala osas. Kuna taotlejal puudub vähemalt 5-aastase nominaalkestusega erialane kõrgharidus ning samuti puudub taotlejal ka varasem KVJ tase 6 kutsetunnistus, ei vasta taotleja omanikujärelevalve ametialal kutse saamise tingimustele, mis on sätestatud KAK Lisa 2 punkti 2.2 alapunktis a). Samuti ei vasta kutse taotleja erialase kõrghariduse puudumise tõttu ka KAK Lisa 2 punkti 2.2 alapunkti b) nõuetele, mis nõuavad erialast kõrgharidust, mille saamisel on kogutud ainepunkte kutsestandardi B.2.1. kompetentsi 5. alapunktis loetletud kõikides distsipliinides vähemalt 80 EAP mahus.
3.Taotlejale ei oleks võimalik kutset anda ka erijuhu alusel.
3.1.Kuigi EEL pidas kutsestandardi B.2.1 alapunktis 5 toodud küttesüsteeme ja jahutussüsteeme hõlmavate ainete läbimist ning nende mahtu (üle 40 EAP), samuti taotleja töökogemust ja täiendõpet arvestades eelnevalt võimalikuks KAK Lisa 2 p 3.4.2 erijuhu alusel anda taotlejale osakutsed ehitustegevuse juhtimise kitsastel aladel (küttesüsteemide ehitamine ja jahutussüsteemide ehitamine), ei kohaldu KAK p-s 3.4 sätestatud erijuhu haridusnõuded ehitustegevuse juhtimise täiskutse puhul (vastavad vähendatud mahus nõuded kehtivad vaid erijuhu alusel ehitustegevuse juhtimise kitsal erialal kutse taotlemiseks (s.o küttesüsteemide ehitamine, jahutussüsteemide ehitamine või ventilatsioonisüsteemide ehitamine). Seega tuleb taotletava ehitustegevuse juhtimise (täiskutse) ametiala puhul lähtuda KAK Lisa 2 p-s 1.4 ja 3.2 sätestatud erijuhu nõuetest.
3.2.Kutse taotlejal on olemas tehnika valdkonna kõrgharidus (soojusenergeetika alane diplom) ja seega KAK Lisa 2 p 3.2 sätestatud esimene nõue täidetud. Lisaks on vajalik akadeemilise õppe läbimine kutsestandardi punktis B.2.1 kompetentsi 5. alapunktis loetletud kõikides distsipliinides, kuid seda piiratud mahus (60 EAP). Akadeemiline õpe peab katma nii nõutavad distsipliinid kui ka minimaalse ainepunktide mahu. Taotleja ei ole läbinud akadeemilist õpet kõikides diplomeeritud kütte- ventilatsiooni- ja jahutusinsener, tase 7 ametialadel (omanikujärelevalve ja ehitustegevuse juhtimine) nõutavates distsipliinides ehk osad kutsestandardi kohaselt nõutavad distsipliinid on läbimata. Nõutavad distsipliinid ei ole ka läbitud mahus 60 EAP-d. Kuigi taotleja täiendõpe on käsitletav täiendõppena, ei ole see käsitletav KAK Lisa 2 punkti 3.2 tähenduses akadeemilise õppena. Seega ei vasta taotleja haridus akadeemilise õppe sisu ja mahu osas KAK Lisa 2 punkti 3.2 nõuetele ja vajalik ei ole hinnata punkti 3.2 alapunktide a) ja b) täitmist.
2(14)
3.X esitas 29.11.2021 kutsekomisjoni 19.10.2021 otsusele vaide, mitte kutsekomisjon jättis 16.02.2022 vaideotsusega nr KA22/0424 (allkirjastatud 03.03.2022, dtl 307-312) rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused lisaks 19.10.2021 otsuses esitatule:
1.Asjakohatu on samastada „Soojusenergeetika“ ja „Sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsioon“ erialadel omandatavat haridust kõigest seetõttu, et erialadel peeti ühiseid loenguid või osad lektorid kattusid. Ka näiteks ehitusinseneri kutse omaja kui ka hüdrotehnikainseneri kutse omaja on hariduse omandamisel läbinud samu aineid, kuid ei anna kummagi kutse omajale õigust taotleda ainete osalise kattuvuse pärast teise eriala kutset. Ventilatsiooni käsitlev osa diplomitöös mahub ventilatsiooni kursuses/aines kahe akadeemilise tunni sisse, millega selgelt pole täidetud nõutud EAP-de maht. Seejuures ei ole võimalik diplomitöö põhjal kindlaks teha, millise konkreetse aine raames ja mitme EAP mahus konkreetset valdkonda puudutavad teadmised on omandatud. AS Valmap tolleaegse esindaja kinnituskirjad ei võimalda samuti kindlaks teha, kas kohustuslikud ained on tõepoolest TalTech’s nõutud mahus läbitud. AS Valmap esindaja pole pädev sellist hinnangut andma ja esindajal puuduks ülevaade, millises mahus taotleja on koolis mingit konkreetset ainet läbinud.
2.TalTech 11.10.2019 tõendil nr 11-9/1461 taotleja läbitud ainete ning nende mahtute kohta on antud 18.06.1993 taotlejale väljastatud diplomi nr 002640 põhjal. Kuna 02.03.2021 taotlusega esitas taotleja oma hariduseelduste tõendamiseks samuti diplomi nr 002640, siis ei ole ühtegi mõistliku põhjust ega seaduslikku takistust, miks ei võinud EEL’i kutsekomisjon tugineda EAPde hindamisel vastavale TalTech tõendile. Tõendite vaba hindamise põhimõttest lähtuvalt on asjaolu võimalik tõendada haldusmenetluses kõigi lubatavate tõendiliikidega, mis on asjakohased ja kontrollitavad.
3.Taotleja ei ole täitnud endal asuvat tõendamiskohustust. Vaides ja selle lisas 1 toodud õppeained koos kirjeldustega tuginevad taotleja enda meenutustele. Esitatud ei ole dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid taotleja teadmisi või meenutusi nii aine sisu kui ka mahu osas (nt ainekaardid, ainekavad, TalTech arhiivi väljavõte või kinnituskiri). Taotlejale teada olevate menetluses tähtsust omavate asjaolude teatavaks tegemine on HMS § 38 lg 3 kohaselt taotleja kohustus.
4.Haldusorgani uurimiskohustus ei ulatu taotleja hariduse tuvastamiseni riiklikest arhiividest või õppeasutuse arhiivist ja EEL on teinud piisavalt, et uurimaks välja taotleja haridusega seotud asjaolud ja tõendid. EEL-il ei ole õnnestunud ka leida täiendavat infot, mis oleks suutnud veenda, et taotleja on kohustuslikud ained nõutud mahus läbinud. Lihtsalt taotleja selgitustest ja kirjeldustest ei piisa, sest nende tõelevastavust ei ole võimalik kontrollida.
5.EEL ei pidanud taotlejalt küsima täiendavaid selgitusi ja EEL ei ole HMS § 40 lg 3 punktist 2 tulenevalt rikkunud ärakuulamisõigust. Taotluse aluseks olevatel vormidel, KAK-s ja kutsestandardis oli selgelt ära toodud, millised andmed on nõutavad taotluse esitamisel. Taotleja esitas taotluses vastavad andmed, mille põhjal oli EEL’le selge, et taotleja ei vasta nõutud tingimustele. Seejuures ei kaldunud EEL hindamisel taotluses esitatud andmetest kõrvale.
4.X esitas 01.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjoni 19.10.2021 otsuse ja 16.02.2022 vaideotsuse tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse muutmisega (vt 24.08.2022 määrus) lisandus menetlusse nõue tuvastada, et kaebaja on omandanud KAK Lisa 2 p 2.2 alapunktide a) ja/või b) mõttes erialase kõrghariduse. Kaebuse põhjendused:
1.Vastustaja on pädev hindama kaebaja hariduse vastavust kutsenõuetele. Seejuures on vastustaja andnud kaebajale kütte ja jahutuse ehitustegevuse juhtimise osakutsed, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas on vastustaja pädev kontrollima kaebaja hariduse vastavust kütte ja jahutuse alal, kuid mitte ventilatsiooni alal. Hindamiskomisjon koosneb KVJ inseneridest (tase 8) ja osad liikmed on lisaks TalTech KVJ eriala õppejõud. Seega on hindamiskomisjoni liikmed eriala spetsialistid ja suudaksid vajaminevad distsipliinid kaebaja esitatud tõendusmaterjalidest tuvastada. Kutsekomisjoni otsus tugineb täielikult hindamiskomisjoni hinnangule, kuna ainuke kutsekomisjoni KVJ pädevusega liige taandas ennast. 3(14)
2.Kaebaja esitas taotlusega koos kõik nõutavad dokumendid, sj on kaebaja tõendeid vastavalt vastustaja muutuvatele seisukohtadele juurde kogunud. Kaebaja täitnud enda tõendamiskohustuse ka kohtumenetluses. Kaebaja on juba kutse taotlemise algusest (2018) pakkunud vastustajale vaidega esitatud lisatõendeid, mida vastustaja ei ole pidanud vajalikuks küsida. Kaebaja ei ole ega peagi olema kursis hindamiskomisjoni töö- ja hindamiskorraga, mistõttu ei olnud talle teada, milliseid konkreetseid dokumente ja mille kohta täpsemalt hindamiskomisjon tõendeid näha soovib. Vaide esitamisel kinnitas kaebaja, et on valmis ka viivitamatult esitama täiendavat informatsiooni ja täiendavaid materjale nii kirjalikult kui ka suuliselt. Kaebajalt ei küsitud ka lisainfot, kuigi pärast vaide esitamist saabunud kutsekomisjoni e-kirja kohaselt oli lisainfo küsimine eeldatav, sj pikendati menetlust 30 päeva võrra. Kui vastustajal tekkisid täiendavad küsimused, oli vastustaja uurimispõhimõttest tulenevalt kohustatud kaebajalt lisainfot küsima. Kui vastustaja lähtub uurimiskohustuse täitmisel avalduste arvust (väikese arvu taotluste korral täidetakse uurimiskohustust suuremal määral) on kutsetaotlejate suhtes ebaaus ja ebavõrdne kohtlemine.
3.Kaebaja akadeemiline kõrgharidus vastab kutse põhilistele haridusnõuetele.
3.1.Kaebaja on ajavahemikul 1987-1993 omandanud soojusenergeetika inseneri hariduse, mis vastav kutse taotlemise korras väljatoodud nõuetele ja on otseselt seotud kütte, ventilatsiooni ja jahutuse distsipliinidega. Seda kinnitab TalTech’i Energiatehnoloogia Instituudi 31.03.2022 hinnang (alla kirjutanud instituudi direktor), kus on muuhulgas leitud, et ajavahemiku 1987-1993 soojusenergeetika eriala õpe sisaldas endas KVJ õpet ja eriala lõpetajad omandasid KVJ alased distsipliinid (sh termodünaamika, aero- ja hüdrodünaamika, õhu töötlemise alused, sisekliima olemus ja selle tagamise põhimõtted, ehitusfüüsika alused, õhuvahetuse, soojuskadude ja jahutuskoormuste arvutused ning nende rakendamise põhimõtted, kütte ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide teoreetilised alused ja tööpõhimõtted, soojusvarustussüsteemide teoreetilised alused ja tööpõhimõtted). Soojusenergeetika eriala õppeainete sisukirjeldused vastavad TalTech’i 11.10.2019 tõendil märgitud õppeainetele ja sisukirjeldustes nimetatud õppeained sisaldavad endas KVJ alast õpet. Samuti on kaebaja diplomitöö oma sisult kütte ja ventilatsiooni alane. Vastustaja hindamiskomisjoni esimees on seejuures varasemas menetluses andnud kutsekomisjonile väära sisendi, väites, et diplomitöö ei sisalda mingilgi määral kütte- ja ventilatsiooni ala. Asjaolu, et kohustuslikud distsipliinid puudusid erialal konkreetsete õppeainetena, tuleneb sellest, et kogu õppesüsteem oli tänapäevasest erinev. Kohustuslikud distsipliinid sisaldusid teiste õppeainete sees, üldiste nimetustega õppeainete mahus käsitleti paljusid erinevaid distsipliine.
3.2.Arusaamatu on, millistel põhjustel soojusenergeetika eriala ei peeta KAK Lisa 2 punkide 2.2 alapunktide a) ja b) nõuetele vastavaks, samas sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsioon eriala vastab nimetatud nõuetele. Vastustaja ei pea kahte eriala omavahel võrdlema, vaid hindama, kas kaebaja hariduses sisalduvad vajalikud distsipliinid. Hindamiskomisjon on erialase hariduse hindamisel vääralt lähtunud üksnes diplomil kajastatud õppeainete nimetustest, lähtumata õppeaine sisust ja mahust. Põhjendamatult on arvesse võtmata jäetud TalTechi tõendil nimetatud õppeained kokku 51,4 EAP ulatuses ja kaebaja diplomitöö 30 EAP ulatuses. TalTech kinnitab oma 14.09.2021 kirjas nr 11-39/E/1497-2, et neil puuduvad õppeainete sisukirjeldused ja võrreldud on vaid ainenimetuste kattuvust tänapäeva õppeainete nimetustega. Kuna õppeperioodil 1987 kuni 1993 puudusid tänapäevaste nimetustega õppeained, siis ei ole võimalik vanu õppeainete nimetusi üks-ühele kõrvutada kutsestandardi B.2.1. kompetentsi 5. alapunktis loetletud distsipliinide nimetustega ja ei saa väita, et osad ained on puudu. Väär on vastustaja väide, et distsipliinid peavad jagunema proportsionaalselt; seda kutsestandard ega kutse andmise kord ei nõua. Samuti ei sätesta kutsestandard ega kutse andmise kord eraldi distsipliinide mahtu, vaid akadeemiliste ainepunktide maht on sätestatud KVJ alaste distsipliinide peale kokku. Magistritöö on magistriõppe osa, mistõttu on vastustaja avaldus, et magistritööd ei võeta kohustuslike distsipliinide läbimise hindamisel arvesse, on meelevaldne ja põhjendamata.
3.3.Kaebaja õpe ülikoolis oli väga mahukas ja laiaulatuslik, sisaldas erinevaid seotud valdkondi ning puudusid valikained ja spetsialiseerumised. Kuna KVJ on ka vastustaja hinnangul üks 4(14)
terviklik süsteem, ei ole võimaalik, et Tallinna Tehnikaülikoolis siseosa tehnosüsteeme õppides kütte ja jahutuse osa õpetati, aga ventilatsiooni osa mitte. Kohustuslike õppeainete läbimata jätmine ei olnud võimalik, sest oleks tähendanud kaebaja eksmatrikuleerimist.
3.4.Kaebaja vaidega esitatud ainekirjeldused ei tugine pelgalt kaebaja enda meenutustele. Õppeainete sisu kirjeldamisel lähtus kaebaja tänapäevastest sarnaste õppeainete kirjeldustest, arhiividest leitud 1984-1996 energeetika- ja ehitusteaduskonna õppeainete kirjeldustest ja õppeplaanidest, kaebaja säilinud konspektidest, kordamisküsimustest, eksamiküsimustest, laboratoorsete tööde juhenditest, ülesannete kogust ja muudest õppematerjalidest, õppeprogrammides viidatud kirjandusest ja alles viimasena isiklikest teadmistest ja meenutustest.
3.5.Vastustaja on põhjendamatult akadeemilise õppena arvestamata jätnud täiendava õppe kaudu saanud akadeemilised ainepunktid. Kaebaja on täiendkoolitused „Küttesüsteemide ehitamine“ (2 EAP) ja „Jahutussüsteemid“ (1 EAP) läbinud TalTech avatud ülikoolis ja saanud akadeemilisi ainepunkte. Seejuures on vastustaja kutsekomisjoni liige varasemalt (2019. aastal) selgitanud, et nimetatud ainepunktid lähevad erialaainete EAP-de arvestusse. Ei ole loogiline, et kui ülikooli õppejõu poolt läbi viidud akadeemiline õpe on statsionaarses vormis (ehk nt. loengu 2x45 min ja 2x nädalas ca 8,7 nädala jooksul) siis vastustaja arvestab EAP-sid, aga kui sama asi on läbi viidud mõnepäevase akadeemilise täiendkoolitusena, selle sama ülikooli õppejõu poolt, samas mahus, siis vastustaja ei arvesta EAP-si akadeemilise õppena. Õppe maht, õppejõu kvalifikatsioon ja õppe sisu jäävad ju sellisel juhul samaks. Samuti on kaebajal ventilatsioonialaseid täiendkoolitusi rohkem kui hindamiskomisjoni väidetud kaks ning kaebaja on vahepealsel ajal läbinud veel KVJ alaseid koolitusi.
3.6.Mõistmatuks jääb, et hindamiskomisjon on hinnanud ja vastavaks lugenud kütte ja jahutuse ehitustegevuse juhtimise osakutsed, samuti täiendkoolitused, töökogemused kui kompetentsid aga taotletavat täiskutset kaebajale ei väljasta põhjendades, et kaebajal puudub erialane kõrgharidus.
3.7.Kaebajal on Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) poolt 2017. aastal väljastatud kutse diplomeeritud soojustehnikainsener soojustehnoloogia seadmete ala, tase 7. Kutse annab kaebajale õiguse teostada KVJ ehitustegevuse juhtimist ja omanikujärelevalvet, sj on kaebaja selle kutse alusel OÜ-s Heidomer KVJ alal pädev isik (tegevusalad ehitamine – sisekliima tagamise süsteem ja omanikujärelevalve – sisekliima tagamise süsteem). 01.2019 jõustunud kutsestandardist jäeti KVJ siseosa süsteemid välja ja edaspidi omab vastava kutse andmiseks õigust vastustaja. Arusaamatu on, et kuni 03.12.2022 on kaebaja ESTIS-e väljastatud kutse alusel pädev KVJ ehitustöid ja omanikujärelevalvet teostama, kuid vastustaja hinnangul ei ole kaebaja piisavalt pädev, et talle samal tegevusalal kutse väljastada.
4.Hindamiskomisjon oleks pidanud vaide ja vaidega esitatud lisainfo läbi töötama, kuid seda ei ole tehtud olenemata kutsekomisjoni esimehe 02.12.2021 sellekohasest kinnitusest. Kui vaide lahendamise pädevus on ainult kutsekomisjonil, ei nähtu, et kutsekomisjoni liikmed oleksid kaebaja vaide ja lisamaterjalid läbi vaadanud.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Vastustajal puudub pädevus ja ka kohustus hinnata tunnistajate ütluste, loengukonspektide, õppematerjalide, meenutuste jm kaudsete tõendite alusel kaebaja kõrghariduse samaväärsust teise teaduskonna KVJ eriala õppekavale. Kaebaja hariduse sisulise vastavuse hindamine õppekavale on vaid kõrgkooli pädevuses. Nii kutsekomisjoni otsus kui ka vaideotsus on tehtud seaduse ja KAK järgi pädevate isikute poolt, sh ei nõua KAK, et kõikidel kutsekomisjoni liikmetel (v.a spetsialistide esindajad) oleks kehtiv ehitusinseneri kutse. Spetsialistide esindajatel peab olema diplomeeritud või volitatud ehitusinseneri kutse, kuid see ei pea olema sama kutsega, mida tõtleb taotleja.
2.Kuigi kaebaja viitas vaidega esitatud õppeainete sisukirjeldustes ka võimalikele dokumentaalsetele tõenditele, ei ole kaebaja neid haldusmenetluses esitanud. Vastustaja uurimiskohustus piirdub nö dokumendimenetlusega kõrgkooli poolt väljastatud diplomi, hinnetelehe vm objektiivsete ja pädeva isiku poolt väljastatud dokumentide alusel. Vastustaja kohustus ei ole enam kui 20 aastat 5(14)
tagasi lõpetatud erialal läbitud ainete sisu ja mahtu tuvastada. Haldusorgani uurimis- ja põhjendamiskohustusest ei tulene, et haldusorgan peab ise suutma välja selgitada ning taotlejale esitamiseks pakkuda kõikvõimalikud tõendid, mis võiksid kutse taotleja väiteid kinnitada. Taotleja peab ise tõendama oma hariduse vastavust (sh nõutavate distsipliinide läbimise akadeemilise õiendiga), sh tõendama konkreetse aine raames läbitud konkreetse distsipliini mahu, mitte vaid üldsõnaliselt väitma, et iga õppeaine sisaldab kõiki distsipliine. Uurimiskohustuse ulatuse juures tuleb arvestada ka vastustaja väljastavate kutsete arvu, väljastatud kutseid, taotluste hulka ja sellega kaasnevate dokumentide rohkust ja mahukust, kutsesobivuse kaheastmelist kontrolli ning menetlustähtaegasid. Vastustaja on nii haldus- kui ka kohtumenetluses piisavalt kaebajale selgitanud, milliseid tõendeid saanuks kaebaja esitada.
3.Kaebaja haridus.
3.1.Erialaseks kõrghariduseks alapunktide a) ja b) tähenduses saab lähtuvalt kutsestandardi osast B.2.1 alapunktist 5 ning KAK Lisa 2 p-st 1.3 pidada kõrgharidust, mis sisaldab akadeemilise õppena läbitud kõiki kohustuslike distsipliine. Seejuures ei ole variandi a) puhul erinevalt variandist b) kohustuslike distsipliinide minimaalset mahtu eraldi välja toodud. 5-aastase nominaalõppega õppeperioodi puhul eeldatakse, et kutsestandardi osas B.2.1 alapunktis 5 nimetatud kohustuslikud distsipliinid on läbitud vähemalt mahus 80 EAP-d. Eelnev ei välista siiski alapunkti a) kohaldamisel vastustaja kontrollkohustust kohustuslike distsipliinide läbimise osas. Ka kaebaja taotust hinnati tema õppeaja pikkusest lähtuvalt alapunkti a) alusel. Seejuures ei suutnud vastustaja kaebaja taotluse (sh hinnetelehe) ega vaidemenetluses esitatud dokumentide põhjal tuvastada kõigi kohustuslikke KVJ distsipliinide läbimist, mis tähendab, et kaebajal puudub erialane kõrgharidus KAK Lisa 2 p-i 2.2 alapunkt a) tähenduses.
3.2.Soojusenergeetika ning sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsiooni erialad kaks täiesti eraldiseisvat eriala, millest viimane on selgelt erialane KAK Lisa 2 p-i 2.2 a) ja b) tähenduses. Sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsiooni eriala 1987.a õppeplaanist nähtub selgelt, et erialal õpetati kohustuslike KVJ distsipliine, sh ehitusfüüsika ja ventilatsiooni ning konditsioneerimisalaseid. Kaebaja õpitud erialal aga puudub õppeplaani, diplomi ja TalTech’i 11.10.2019 tõendi põhjal selgus, kas ehitusfüüsika, ventilatsiooni ja konditsioneerialased kohustuslikud distsipliinid sisaldusid mõnes kaebaja läbitud aines või mitte. Ka juhul, kui kohustuslikud distsipliinid sisaldusid, ei ole vastustajale objektiivselt tuvastatav, millises mahus nõutud distsipliinid kaebaja poolt läbiti, sh kas kõik distsipliinid läbiti terviklikult või üksnes puudutati õppeaine raames ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimist. Kui aine nimetusest ei kajastu, et kohustuslik distsipliin oleks läbitud või on selgusetu, millises ulatuses kohustusliku distsipliini aine raames käsitleti ja vastustajal pole võimalik objektiivsete tõendite alusel selgeks teha, kas ja millises mahus aines läbiti kohustuslikke KVJ distsipliine, ei saa vastustaja veenduda, et kohustuslikud distsipliinid on tegelikkuses läbitud. Distsipliinide läbimise proportsionaalsus tähendab, et kohustuslikud distsipliinid peavad olema läbitud piisava tasemega kõigi KVJ alade osas, mitte ebaproportsionaalselt ainult ühe distsipliini (nt küte) või ainult mõne distsipliini osas. Juhul, kui erialad sisult tõepoolest oleks kattunud ulatuses nagu väidab kaebaja, oleks puudunud igasugune vajadus kahe eraldiseisva eriala olemasoluks.
3.3.Kahe erineva kutse kohustuslikud distsipliinid võivad kattuda küll 90% ulatuses, kuid kutsete eristamise seisukohalt omavad tähtsust siiski need 10% distsipliinidest, mis ei kattu ning on seega kitsalt erialased, andes kutse taotlejale konkreetse pädevuse. Järelikult ei tähenda osade ainete kattuvus erinevate erialade raames või isegi sama eriala spetsialiseerumiste korral automaatselt, nagu võiksid erineva eriala läbinud isikud taotleda ainete/õppejõudude osalise kattuvuse pärast ka mõne teise eriala kutset.
3.4.Kaebaja esitatud asjatundja arvamus ei kinnita, et kaebaja õpitud soojusenergeetika eriala oleks sisaldanud kõiki kohustuslike KVJ distsipliine, mida kutsestandardi osa B.2.1 alapunkt 5 nõuab. Asjatundja ei ole pädev andmaks hinnangut kaebaja poolt KVJ kohustuslike distsipliinide läbimise kohta, kuna ka tema enda puhul pole tegu KVJ ala spetsialistiga, vaid soojusenergeetika inseneriga. Lisaks põhineb arvamus vaid kaebaja subjektiivsetel ja kontrollimatult koostatud õppeainete sisukirjeldustel, TalTechi 11.10.2019 tõendil kaebaja läbitud ainete 6(14)
kohta ning kaebaja diplomitööl. Diplomitöö võib küll asjatundja arvates olla kütte ja ventilatsiooni alane, kuid arvamus ega diplomitöö ei kajasta täpsemalt, millised ja kas kõik kohustuslikud ventilatsiooni ja küttealased distsipliinid on diplomitöö raames kajastatud. Seejuures ei ole vaidlust kohustuslike küttega seotud distsipliinide üle, vaid ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimise alaste distsipliinide üle. Kui diplomitöö puudutab vaidlusaluseid distsipliine vaid väikeses mahus, ei saa kogu töö mahtu kaebaja kutsetaotluse hindamisel arvesse võtta. Kaebuses nimetatud erialaained, mille hindamiskomisjon kaebaja väitel põhjendamatult arvestamata jättis, on selgelt seotud küttega seonduvate kompetentsidega, mille osas aga vaidlus puudub.
3.5.Lisaks polnud kaebaja esitatud tõendite põhjal tuvastatav ka väidetavalt läbitud distsipliinide minimaalne kohustuslik maht (kokku 80 EAP- d), mida alapunkt b) nõuab.
3.6.Teise kutseandja väljastatud kutse ei anna kaebajale õigust vaidlusaluse kutse saamiseks. Vastustaja lähtub seaduse, KAK-i ja kutsestandardiga vastustajale ettekirjutatud tingimustest kutsete andmisel ja taotluste sisulisel hindamisel. Nii ei saa erinevaid kutse andjaid omavahel samastada ning kutse taotlejatel ei saa tekkida õiguspärast ootust kutse taotluse rahuldamiseks kõigest põhjusel, et sama või erinev kutse andja on neile kunagi mingisuguse kutse väljastanud. Lähtuvalt tehnoloogia ja praktikate arengust muutuvad aja jooksul ka hariduse- ja töökogemuse nõuded insenerivaldkonna kutsetele. See tähendab, et isik, kes enne nt vastas tavajuhu alusel kutse saamise tingimustele, ei pruugi neile enam vastata viis aastat hiljem ning peab end täiendavalt koolitama ja kutset võib-olla hoopis taastõendamise korras uuendama. ESTIS ei ole ka olnud kunagi pädev väljastama KVJ alaseid kutseid. ESTIS on pädev ainult soojustehnikat ja soojusvõrke puudutavas osas, mitte aga hoonete sisekliimat ehk kütet-, ventilatsiooni ja jahutust puudutavates küsimustes. Kaebajale ESTIS-e antud kutse andis pädevuse vaid küttega seotud tööde tegemiseks.
3.7.Kaebaja täiendkoolitus ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest kaebaja taotles kutset tavajuhu alusel.
4.Vastavalt töökorra punktile 4.15 on vaide lahendamise pädevus vaid kutsekomisjonil. Olenemata sellest, et kutsekomisjoni esimees on ekslikult hindamiskomisjonile kui vaide läbivaatajale viidanud, tuleb lähtuda töökorras sätestatust.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kutse andmise kord üldehituse, keskkonnatehnika, tehnosüsteemide ja ehitusautomaatika inseneride kutsetele Lisa 2 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri kutse taotlemise eeldused (dtl 334-337) p 2.2 reguleerib diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener tase 7 kutse taotlemise eelduseid. Haridusnõude täitmiseks tavajuhu (vt KAK Lisa 2 p 2.2) alusel on võimalikud kolm alternatiivi: 1) vähemalt erialane 5-aastase nominaalkestusega õppega kõrgharidus (KAK Lisa 2 p 2.2 alapunkt a) esimene alternatiiv); 2) tavajuhu alusel saadud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 kutsetunnistus (KAK Lisa 2 p 2.2 alapunkt a) teine alternatiiv); 3) erialane kõrgharidus, mille saamisel on kogutud ainepunkte kutsestandardi B.2.1 kompetentsi 5. alapunktis loetletud distsipliinides vähemalt 80 EAP mahus (KAK Lisa 2 p 2.2 alapunkt b)). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajal ei ole tavajuhu alusel saadud tase 6 kutsetunnistust (alapunkt a) teine alternatiiv). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebajale ei ole kutset võimalik anda erijuhu alusel (KAK Lisa 2 p 3.2). Vastavas osas on vastustaja oma selgitused esitanud 19.10.2021 otsuses (dtl 175) 7(14)
ning erijuhu alusel kitsal erialal (ühelt kolmest) kutse saamine ei ole samuti kaebaja eesmärgiks. Kohus märgib, et kaebaja on taotlenud kutset tavajuhu alusel (dtl 33).
6.Poolte vahel on vaidlus haridusnõude täitmise üle, mis puudutab ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimise alaseid kohustuslikke distsipliine. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal on küttega seotud kohustuslikud KVJ distsipliinid omandatud. Kutsestandardi B.2.1 kohustusliku kompetentsi 5. alapunkti kohaselt (dtl 389 jj): Rakendab oma töös erinevaid insenerteadmisi tasemel, mis on vajalik oma pädevuse piiresse jäävate tööülesannete täitmiseks, tekkinud probleemidele toimivate ja optimaalsete lahenduste leidmiseks. Valdab vajalikul määral olulisemaid inseneridistsipliine, sh termodünaamika, aeroja hüdrodünaamika, õhu töötlemise alused, sisekliima olemus ja selle tagamise põhimõtted, ehitusfüüsika alused, õhuvahetuse, soojuskadude ja jahutuskoormuste arvutused ning nende rakendamise põhimõtted, kütte ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide teoreetilised alused ja tööpõhimõtted, soojusvarustussüsteemide teoreetilised alused ja tööpõhimõtted. Kohus on allajoonituna ära märkinud distsipliinid, mille omandamise üle käesolevas asjas on vaidlus, s.o mille osas vastustaja leiab, et kaebaja ei ole akadeemilist õpet läbinud (vt kutsekomisjoni 19.10.2021 protokoll, dtl 174). Vastustaja järeldus puudutab nii kaebaja taotletud ehitustegevuse juhtimise täiskutset kui ka omanikujärelevalve kutset. Samuti on vastustaja leidnud, et kaebaja ei ole omandanud erialast kõrgharidust (KAK Lisa 2 p 2.2 alapunkt a) esimene alternatiiv) ega kogunud nimetatud distsipliinides ainepunkte vähemalt 80 EAP mahus (KAK Lisa 2 p 2.2 alapunkt b).
7.Enne haridusküsimuse sisulist lahendamist peab kohus vajalikuks selgitada selle mõju kaebuse lahendamisele. Kaebaja taotleb lisaks vastustaja otsuste tühistamisele ka avalik-õigusliku asjaolu ehk omandatud hariduse (KAK ja kutsestandardi mõttes) tuvastamist. Sõltumata sellest, kas tuvastamisnõude lahendamine expressis verbis kohtuotsuse resolutsioonis on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, on ilmselge, et tegemist on käesolevas asjas keskse küsimusega. Ilma selle nõudeta võiks asjas vaidlus piirduda selle üle, kas ja mis ulatuses on kaebajal tõendamiskohustus ja vastustajal uurimiskohustus (arvestades ka konkreetse kutsemenetluse eripära). Kui sedastada, et vastustajal uurimiskohustus ja haridusnõude tervemahuline kontrollikohustus puudub, tekiks küsimus, kelle poole saaks kaebaja oma haridusnõude kontrolliks pöörduda. Olukorras, kus muid pädevaid organeid ei ole, saabki lugeda asjakohaseks nõudeks tuvastamisnõude kohtule asjaolu suhtes, mille üle võib tekkida (ja on tekkinud) kaebaja ja vastustaja vahel vaidlus (vt HKMS § 5 lg 1 p 6 ja § 17 lg 1 viimane alternatiiv). Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleva asja lahenduse raames määrav, kas vastustaja täitis piisavalt oma uurimis- ja selgitamiskohustust. Kui kohus tuvastab (vastustaja pädevusest sõltumata), et kaebajal on olemas vastav haridus, tuleb vastustaja otsused tühistada. Sarnaselt tühistab halduskohus haldusorgani lõppotsuse, kui selgub, et keelduva haldusakti aluseks olnud teise haldusorgani siduv kooskõlastus oli õigusvastane või tsiviilkohus tuvastab oma menetluses vaidlusaluse asjaolu. Ka siis kui vastustajale ei olnud haldusmenetluse ajal kaebaja poolt haridusnõude täitmine teada ega pidanudki olema, tingib valest faktilisest asjaolust lähtumine haldusakti tühistamise.
8.Kaebajal on TTÜ Energeetika teaduskonna soojusenergeetika alane diplom. Soojusenergeetika on valdkond, mis tegeleb soojusenergia muundamisega teistesse energialiikideks, peamiselt elektrienergiaks1, soojusallikate energiakasutuse, kütuste ning kütusemajanduse alal2. Käesoleval ajal omandatava õppekava kohaselt annab eriala annab kõik vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui energiat kasutatavate seadmete töö kohta; puudutades nii energia tootmist (kütused, katlad, põlemine, termiline oksüdatsioon, sh nii taastuv- kui ka põlevkivienergee1
https://et.wikipedia.org/wiki/Soojusenergeetika https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10890247 p A.1 Töö kirjeldus
8(14)
tika) kui ka energia jaotamist (kaugküttevõrgud, soojusvahetid ja tööstusettevõtete soojustarve). Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojuse elektrienergiaks muundamise, soojusallikate energiakasutuse, kütuste ning kütusemajanduse alal ning töötavad soojusenergeetika seadmete, soojus- ja gaasivõrkude ning -süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega3. Kaebaja taotleb kutset kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri alal. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ insener) tegutseb spetsialistina hoonete kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid), lokaalse soojustootmise ja kinnistusiseste kaugkütte ja -jahutuse võrkude kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel. KVJ inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine (dtl 389 p A.1 – Töö kirjeldus). Käesoleval ajal TTÜs omandatav õppekava, mis annab vastava taseme 7 esmakutse on nimetusega „Hoonete sisekliima ja veetehnika“, mis käsitleb, kuidas hoonete tehnosüsteemid toimivad ja kuidas mõjutada hoonete energiatarbimist, hõlmates nii hoonete sisekliima tagamist kütte, jahutuse ja ventilatsiooniga kui ka veevarustuse, reovee ja keskkonnatehnikaga seotud teemasid4. Poolte seisukohtade kohaselt õpetati vaidlusalusel ajal erialana „Sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsioon“ (dtl 309, vaideotsuse punktid 2.11 ja 2.1.2), mille läbimisel vastaks kaebaja taotletava kutse nõuetele. Eeltoodust tuleneb, et võrreldavatel ametitel / kutsetel / õppekavadel on teatud kattuvus, ennekõike kütte teemal. Nimetatud erialasid on võimalik kasutada võrdlusalusena seetõttu, et „Sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsioon“ eriala omandamisel vastaks kaebaja haridusnõuetele KAK Lisa 2 p 2.2 alapunkt a mõttes. Siiski ei käsitle soojusenergeetika eriala oma iseloomult ventilatsiooni ega jahutuse teemasid. Kahtlemata on nende osas olemas mingisugune puutumus – soojusenergeetika probleemide lahendamisel tuleb olla kursis õhu liikumisega (seos ventilatsiooniga) ning ülemäärase soojuse korral tuleb tegeleda ka jahutamisega. Õppekavade või õppeainete omavaheline puutumus või vähesel määral käsitlus asjakohase eriala raames ei tähenda aga seda, et kaebaja on vastava distsipliini omandanud. Kui see ei ole vaidluse all, ei saaks analoogselt teha järeldust toodud erialade üldiste kirjelduste alusel, et kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener on pädev ainete kattuvuse tõttu töötama soojusenergeetika insenerina ehk kütusemajanduses, elektrijaamades, soojusvarustussüsteemides ja kaugküttevõrkudes (jättes kõrvale sisekliima küsimused). Kohus nõustub vastustajaga, et sellisel juhul puuduks vajadus kahe eraldi eriala ja õppekava olemasoluks. Seega on tegemist erinevate iseloomudega ametite ja kutsetega, mille tegevusvaldkonnad ei kattu ega ole vastastikku asendatavad. Sama on kinnitanud ka Kaido Hääl, keskkonnatehnika instituudi direktor 2000-2003; kütte- ja ventilatsiooni professor 1998 (dtl 985), selgitades, et soojusenergeetika eriala on suunatud soojuse tootmisele ja transpordile, KVJ eriala on suunatud sisekliima loomisele. Kaudselt kinnitab seda ka ESTIS selgitus, et nende pädevuses on käesoleval ajal anda kutset kaugkütte valdkonnas ning hoonesisesed KVJ süsteemid ei ole nende pädevuses (dtl 349). See selgitus on kooskõlas ka käesolevas asja muude tõendite alusel järeldatava jaotusega.
9.Kohus kontrollib järgnevalt, kas kaebaja läbitud erialal õpetatud distsipliinid võisid siiski sisaldada KVJ kutseks vajalikke distsipliine. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub akadeemiline nõue järgmistes KVJ eriala kohustuslikes distsipliinides (dtl 174): - Õhu töötlemise alused - Sisekliima olemus ja selle tagamise põhimõtted - Ehitusfüüsika alused - Õhuvahetuse ja jahutuskoormuste arvutused ning nende rakendamise põhimõtted
- Ventilatsiooni ja jahutussüsteemide teoreetilised alused ja tööpõhimõtted Kaebajaga ei saa nõustuda, et lektorites või ka eriala õppekavade suures osas (kuni 90% ulatuses) kattuvus tähendab seda, et kaebaja on omandanud ka vaidlusalused distsipliinid. Sama lektor võib õpetada mitmeid erinevaid aineid. Seda saab järeldada juba ainete erinevatest nimetustest kui ka allikatest, eksaminõuetest jne. Puudub mõistlik põhjus eeldada, et üks lektor õpetab erinevatele rühmadele erinevate õppekavade raames ja erinevate ainenimetuste all vaid üht ja sedasama ainet.
10.Kohtule on esitatud võrdlevad hinnetelehed kaebaja (dtl 40 jj) ja teise isiku osas, kes lõpetas kaebajaga samal, 1993. aastal sooja-, gaasivarustuse ja ventilatsiooni eriala (dtl 930). Nagu nähtub vaidluses olulises osas, puudus kaebaja ainete loetelus ehitusfüüsika (nr 11); ehituslik soojusfüüsika ja küte (nr 35-36); ventilatsioon (nr 41-42), õhu konditsioneerimine ja külmavarustus (nr 43-44) ning soojavarustus- ja ventilatsioonisüsteemide automatiseerimine (nr 47). Hinnetelehtedelt nähtub, et kaebajal (sisseastunud 1987. a) oli ainena füüsika; samas kui teisel isikul (sisse astunud 1985. a) oli nii füüsika kui ka ehitusfüüsika. Kaebaja on esitanud ka sooja-, gaasivarustuse ja ventilatsiooni eriala kohta arvestuse, et 1983. a ja 1984. a sisseastunutel oli kokku füüsikat 204 tundi (dtl 354), mis 1987. a sisseastunutel jaotus 170 tunniks füüsikaks ja 34 tunniks ehitusfüüsikaks (kokku 204 tundi, dtl 353). Nimetatust on kaebaja teinud järelduse, et kaebaja 1987. a vastuvõtu õppeplaanis olev füüsika (kokku 272 tundi, dtl 355) pidi endas sisaldama ka ehitusfüüsikat ja soojusfüüsikat kokku 102 tunni osas (272-170, samas). Kohus leiab, et toodust ei saa teha järeldust, et kaebaja on omandanud ehitusfüüsika distsipliini. Ehitusfüüsika oli eraldi distsipliinina 1987. a õppeplaanis KVJ erialal olemas (dtl 353), samas kaebaja eriala õppeplaanis selline eraldi distsipliin puudus. Seega puudub võimalus järeldada, millises osas kaebaja õppeplaanis füüsikat süvendatult käsitleti. Kui ehitusfüüsika leidis käsitlemist (üld)füüsika kestel, puudub aga võimalus kontrollida, millises ulatuses seda käsitleti ja kas kaebaja on selle kitsama ala positiivselt omandanud. Füüsika aine läbimine ei võimalda üldiselt järeldada, et kaebaja on positiivsele tulemusele omandanud iga selles aines oleva alateema, sh ehitusfüüsika.
11.TTÜ poolt avaldatu kohaselt puudusid sel ajal õppeainetel sisukirjeldused, vaid oli vaid maht tundides. Seega saab TTÜ anda selgitusi vaid õppeainete nimedest lähtudes (dtl 359). TTÜ on samas selgitanud, et puhtalt õppeainete nime järgi ei leidnud programmijuht KVJ tähisega õppeainete sisule vastavaid õppeaineid (kokku 13 tk), milles on loetletud ka ehitusfüüsika, sisekliima, õhtutöötlus, jahutustehnika, tehnosüsteemide koostoimimine ja juhtimine ning ventilatsioon; mille distsipliinide mitteläbimist on sedastanud vastustaja ka haldusmenetluses (dtl 174).
12.Kaebaja on asjas esitanud õppeainete sisukirjeldused (dtl 196 jj), kus ta on märkinud, et selles ei ole kirjeldatud kogu õppeaine sisu ja kogu mahus, vaid on välja toodud see osa õppeaines käsitletud teemadest, mis on otsesest või kaudselt seotud KVJ eriala ja KVJ distsipliinidega. Kohus leiab, et selle alusel ei ole võimalik kontrollida, kas kaebaja on vastustaja nimetatud õppedistsipliinid omandanud. Nagu kaebaja on ise nimetanud (dtl 199), on kirjelduse aluseks kaebaja enda mälestused, õppeprogrammis viidatud kirjandus, õppeplaanid jne. Eeltoodust ei ole võimalik järeldada, kui suure osa nende ainete mahust KVJ distsipliinid moodustasid. Kaebaja eriala fookuses oli siiski küttemajandus (vt kohtuotsuse p 8), kus tuleb vältimatult osasid sisekliima erialaga kattuvaid teemasid käsitleda (müra, ventilaatorid, katlaruumi jahutuse vajalikkus jne), kuid see ei tähenda, et kaebaja on saanud tervikliku ülevaate ja omandanud kõik KVJ valdkonna distsipliinid. Kohus nõustub vastustajaga, et distsipliinide läbimisel on oluline proportsionaalsus selles mõttes, et taotleja peab olema omandanud nii kütte, ventilatsiooni kui ka jahutuse alased distsipliinid. Üksnes küttealane väga põhjalik haridus ei taga seda, et taotleja on omandanud ka teised distsipliinid. Distsipliinide läbimine peab olema eraldisseisvalt tõendatav, sh ka selle distsipliini sisu, maht ja teadmiste kontroll. Niisiis ei piisa sellest, kui tegemist võis olla (või ei ole teada) lühidalt kõrvalepõikena 10(14)
käsitletud küsimusega, milles teadmiste omandamata jätmine ei mõjutanud lõpphinnet. Õigusharidusest näidet tuues ei saa lugeda üliõpilast omandanud haldusõiguse distsipliini, kui tal on olnud õigust tutvustavas aines paar akadeemilist tundi haldusõiguse tutvustust ning üliõpilasel on võimalik aine läbida ka haldusõiguse ainet mistahes tasemel omandamata.
13.Kohus leiab ka, et kaebaja esitatud konspektid ja õpikud ei tõenda analoogselt juba ehitusfüüsika ja sisukirjelduste kohta käsitletu alusel vastustaja viidatud distsipliinide omandamist (vt kohtuotsuse p-d 10 ja 12). Kohus kordab, et kattuda võivad võtmesõnad või -fraasid, kuivõrd nii tööstuslikud küttesüsteemid ja soojavarustus kui ka sisekliima tegelevad õhuliikumise ja jahutamisega, kuid fookus neil aladel on erinev. Täiendavalt peab kohus vajalikuks tuua järgmist: - aine „Kompressorid, ventilaatorid, pumbad“ tööprogrammi kohaselt on kursuse eesmärgiks teadmiste omandamine soojusenergeetiliste seadmete, samuti soojuselektrijaamade kohta (dtl 539); - aine „Tööstuskatlamajad“ kordamisküsimustes (dtl 584) on küll teemasid, mis nime poolest puudutavad KVJ teemasid (nt ventilaatorid), kuid tuleb eeldada, et see puudutab siiski katlamajade valdkonda, mitte sisekliima tagamist; - aine „Tööstusettevõtte soojus-tehnoloogilised seadmed“ kontrollküsimused (dtl 716) käsitlevad muus osas materjali kuivamist, trummel-, šaht ja pneumokuivateid, tööstusahjusid, klaasi tootmist jne, mis viitab sellele, et soojus-tehnoloogilise lahenduse all on silmas peetud tööstuslikke ahje ja kuivateid (nt viljakuivateid), mitte KVJ osas sisekliima tagamist; - õpik „Soojustehnika“ toob välja, et see õpik on kasutatav üliõpilastel, kes õpivad teisi erialasid (dtl 720), kuid see ei tõenda, et kaebaja õppis selle alusel sooja-, gaasivarustuse ja ventilatsiooni eriala vastavaid aineid; - raamatud „Küte ja ventilatsioon“ (dtl 745 jj ja 873 jj) on asjakohane ka kütte- ja ventilatsioonisüsteeme ekspluateerivatele töötajatele (dtl 747), kuid ainuüksi see raamat, teadmata selle rolli õppetöös, ei kinnita ventilatsiooni- ja jahutusalaste distsipliinide olulist rolli ainetes ja nende distsipliinide omandamist. Raamatu 1979. a trüki eessõnas on ka selgitatud, et pearõhk on kesk- ja kohtküttesüsteemidel ning õhu konditsioneerimist ja ventilatsiooni on käsitletud piiratult (dtl 875). Samale järeldusele võib jõuda ka teiste kaebaja esitatud allikate kohta. Mitmed õppematerjalid on hilisema aja kohta, millest ei saa teha järeldust kaebaja omandatud õppedistsipliinide sisu ja mahu kohta. Suur osa kaebaja esitatust puudutab just soojusenergeetikat, katlasüsteeme jne (arvestades ka kaebaja õpitud eriala), mitte aga soojusenergeetikast või katlasüsteemidest eraldiseisvalt ventilatsiooni ega jahutust.
14.Kohtule on esitatud ka Andres Siirde (dtl 369), Martin Thalfeldti (dtl 359) ja Kaido Hääle (dtl 985) seisukohad. Esimene toetab kaebaja järeldust ja teised vastustaja järeldust. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja läbitud eriala vastavusel KVJ õppekavale ja haridusnõuetele ei saa seada määravat tähtsust Andres Siirde arvamusele. Andres Siirdel on kutseregistri kohaselt Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse. Hariduselt on ta soojusenergeetikainsener, kes on hetkel TTÜ energiatehnoloogia instituudi emeriitprofessor5. Seega on isik vaieldamatult soojusenergeetika valdkonna asjatundja, kuid neid teadmisi ei saa automaatselt üle kanda KVJ ehk laiemalt sisekliima valdkonda. Arvamuse väärtust tõendina kahandab see, et sisukirjeldused, millest arvamuse andmisel lähtuti, on kaebaja enda koostatud ehk arvamus on kujundatud otseselt kaebaja enda väidete alusel. Selle arvamusega tuleb aga samas kõrvutada Martin Thalfeldti ja Kaido Hääle seisukohti, kes on jõudnud vastupidisele järeldusele. Martin Thalfeldti haridus, teadustegevus ja teenistuskäik on otse5
selt seotud hoonete sisekliima ja energiatõhususega, sh on ta ka vastavate ainete õppejõud6. Kaido Hääl on tema CV kohaselt dtl 985) olnud ehitusteaduskonna prodekaan ja dekaan, samuti keskkonnatehnika instituudi direktor, kütte- ja ventilatsiooni professor. Seega tuleb temalt eeldada ehitusvaldkonnas laiapõhjalist ülevaadet, sh erialade võrdluses. Usaldusväärsust lisab seegi, et tema antud seisukoht on kooskõlas ka kohtu kogutud muude andmete ja järeldustega (kohtuotsuse punkt 8). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andres Siirde arvamus tuleb tema pädevusvaldkonda ja arvamuse aluseks olnud andmeid arvestades teiste asjatundjate seisukohtadega võrreldes kõrvale jätta. Kohus märgib, et käesolevas asjas on vaidluse all punktis 9 loetletud distsipliinide omandamine. Ka siis, kui tunnistajad annaksid ütluseid, et mistahes aines, nt „Soojusmassivahetus“ või „Tööstuskatlamajad“ käsitles õppejõud mingis mahus ka ventilatsiooni küsimusi, lähtuvalt aine fookusest, ei tõenda see tervikuna ventilatsiooni või muu puuduoleva distsipliini terviklikku omandamist (vt ka näide punkti 12 lõpus). Seega ei ole täiendavalt aine distsipliinide omandamist teiste ainete sees võimalik tunnistaja ütlustega tõendada olukorras, kus tõendamine ei ole olnud võimalik ka õpikute ja konspektide alusel.
15.Käesolevas asjas ei ole võimalik lõpuni tuvastada, mis oli diplomitöö koostamise ja kaitsmisega õpetatavad teadmised ja oskused, kuid mõistlikult võib eeldada, et lõputööde ülesanne ja iseloom ajas ei ole muutunud. Kohtu poolt eelnevalt viidatud sisekliima õppekava kohaselt on magistritöö õpiväljundiks (5 aasta õppe järel): 1) formuleerida inseneriprobleemi ja koostada selle probleemi lahendamiseks tegevuskava; 2) vormistada tehnilist dokumentatsiooni; 3) kasutada teoreetilisi teadmisi inseneriprobleemide analüüsil ning lahenduste sünteesil7. Soojusenergeetika õppekava kohaselt on magistritöö õpiväljundiks (2 aasta õppe järel): 1) väljendada ennast nii sõnas kui kirjas, oskus koostada põhjalikku tehnikaalast dokumentatsiooni, teha arvutusi, analüüsida energiaalast situatsiooni ettevõttes, asulas või Eesti riigis; 2) komplekselt analüüsida teatud tehnikaalast situatsiooni ja pakkuda välja omapoolseid lahendusi soojustehnikaalastele probleemidele; 3) õpitu realiseerimiseks soojustehnika valdkonna projektides ja inseneriülesannete lahendamisel; 4) oskus argumenteeritult analüüsida soojustehnika alaseid probleeme, leida probleemidele sobivaid tehnilisi lahendusi ja oskus avalikult ette kanda analüüsi tulemusi ja ettepanekuid8. Seega ei ole magistritöö või muu õppeastet lõpetava töö (lõputöö või diplomitöö) enam uute akadeemiliste distsipliinide või teoreetiliste teadmiste omandamine, vaid õpitu sünteesimine, rakendamine olemasoleva probleemi lahendamisel ning eneseväljendusoskuse arendamine. Kaebaja on oma diplomitöös otsinud võimalusi õhukatla täiustamiseks, mida kasutatakse tootmisruumide kütmisel või isegi soojusgeneraatorina kuivatites (dtl 201). Lõpptulemusena on ära toodud 3 võimalikku õhukatla konstruktsiooni (dtl 286). Seega on kaebaja töö sisuks olnud teatud tehnikalase situatsiooni lahendamine (vrdl kummagi õppekava õpiväljundeid, vastavalt esimene ja teine). Seega ei ole lõputöö eesmärk olnud sisekliima, ventilatsiooni ega jahutussüsteemi alaste teadmiste laiapõhjaline omandamine, lisaks konkreetse probleemi lahendamisele. Sama on järeldanud vastustaja ka vaideotsuses (p 2.1.11). Kui üliõpilane koostab lõputöö teemal või küsimuses, mille analüüsimiseks on vajalik ka muude distsipliinidega tutvumine, kui eriala eeldab, ei saa sellest järeldada, et üliõpilane on erialast väljajääva, iseseisvalt tutvutud distsipliini tervikuna omandanud ja talle tuleks anda sellele muule distsipliinile vastav kutse.
16.KAK Lisa 2 p 2.2 sätestab nii haridusnõude (alapunkt a) kui ka täiendõppe nõude (alapunkt d). Haridusnõude eelduseks on erialane kõrgharidus, st akadeemiline õpe. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel ei ole tuginetud sellele, et kaebajal oleks läbimata täiendõppe nõue (vt ka dtl 178 ja 181, hindamisprotokoll). Küll aga ei saa sama õpet korraga käsitleda nii haridusnõude kui ka täiendõppe nõude täitmisena. Vastustaja on arvestanud vastavalt kaebaja toodud EAP mahule, et kaebaja on erialase kõrgharidusena kogunud vajalikes distsipliinides 58,7 EAP (samas). Seega hetkel on kaebajal täitmata alternatiivina erialase kõrghariduse kui ka kõrghariduse saamise raames 80 EAP kogumise nõue, kuid kaebaja on ligikaudu 75% haridusnõudest täitnud. Kuna eelneva põhjal ei ole tõendatud, et kaebaja vastab soovitud kutse haridusnõuetele, on vastustaja otsused sisuliselt õiguspärased ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsi kohus ka kaebaja väiteid vaidemenetluse kohta. Pooled on olulises osas vaielnud (enne tuvastusnõude lisandumist) vastustaja uurimiskohustuse ulatuse üle. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Uurimispõhimõte ei ole aga piiramatu. Käesolevas asjas ei ole tegemist kaebajat koormava haldusaktiga, kus näiteks rikkumise tuvastamisel on haldusorgani tõendamiskoormus ulatuslikum. Ka ei ole tegemist erakordselt kaaluka põhiõiguse tagamiseks ettenähtud soodustava haldusaktiga (vrdl toimetulekutoetus, PS § 28 lg 2), kus haldusorganil on suurem selgitamiskohustus isiku erakordset haavatavust arvestades. Riigikohus on otsuses nr 3-18-121 selgitanud PRIA menetluse kohta, et üldjuhul pole PRIA-l kohustust küsida taotlejalt lisaandmeid, kui ta leiab, et taotluses esitatud andmed on ebapiisavad. Kolleegium põhjendas seda toetustaotluste menetluse eripäraga (taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine) ja sellega, et taotlejatel puudub subjektiivne õigus saada toetust. Kohustus küsida lisaandmeid võib tekkida eelkõige juhul, kui on ilmne, et taotleja on teinud dokumentide vormistamisel vea või regulatsioon on ebatäpne ega võimalda taotlejal aru saada, milliseid andmeid tuleb esitada (p 22 koos edasiviidetega). Ka kutse andmine on olulises osas taotleja (kaebaja) esitatud dokumentide alusel tema kompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine (KutS § 15 lg 1, KAK p 4.1 jj, dtl 328). Tegemist on soodustava haldusmenetlusega, mis vastab samuti Riigikohtu nimetatud tunnustele: taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine. Ka puudub kaebajal subjektiivne õigus igal juhul oma kutse tunnustamiseks, vaid kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kontrollimiseks vastavalt kehtestatud korrale. KAK p 4.5 (dtl 329) sätestab ka täpsemalt, millal küsitakse komisjoni konsensuse alusel täiendavaid dokumente. Arvestades menetluse formaliseeritust, lähtub komisjon ennekõike taotleja esitatavatest dokumentidest ning taotleja enda ülesanne on esitada kõik asjakohased dokumendid. Käesoleval juhul ei olnud tegemist ka olukorraga, kus nähtunuks andmetest kaebaja eksimus dokumentide esitamisel, nt arvutusviga või viidatud, ent esitamata jäänud dokument. Uurimispõhimõtte rakendamiseks peab olema mõistlik ajend. Näitlikult kui CV-st nähtub, et isiku kogemus jääb oluliselt alla nõutava, ei pea vastustaja hakkama ise uurima, kas isikul võiks olla siiski kogemus olemas. Vastustaja on kogunud haldusmenetluse kestel tõendeid mh õppeasutuselt, mida saab pidada konkreetsel juhul piisavaks uurimiseks (dtl 359). Tõendist nähtub ka, et õppeasutuselt täiendavate tõendite kogumine ei ole võimalik. Isiku enda seisukoht, mida tema õpitud eriala sisaldas, ei ole piisav läbitud ja omandatud distsipliinide tõendamiseks. Ka kohtule ei nähtu asjas tõendeid, millega oleks võimalik HKMS § 2 lg-st 2 ja § 62 lg 3 p-st 2 lähtudes kaebaja soovitud täiendavalt tõendada. Teoreetiliselt oleks võimalik teha laiapõhjaline uuring küsitluste ja intervjuudega vaidlusalused erialad läbinud isikutega, tagades ka representatiivsuse (st valim peab olema esinduslik ja piisav), tuvastamaks eriala täpne sisu, sh loengus ja õppematerjalides vaidlusaluste distsipliinide kohta esitatu sisu, maht, rõhuasetused ja roll lõpuhinde kujunemisel. Tegemist on aga sedavõrd mahuka tõendite massiiviga, sh eel13(14)
duslikult kümnete või sadade isikute küsitlemisega, et selle kogumist haldus- ega kohtumenetluses ei saa nende menetluste olemust arvestades pidada mõistlikuks. Hariduse omandamise küsimuse lahendamisel on lubatav lähtuda formaalsete kaalutlustena nii eriala või õppekava kui ka ainete nimetustest, ilma konkreetse õppetegevuse sisu ja tegelikku omandamist kontrollimata.
17.Kohus selgitab samuti, et kaebajal on võimalik taotleda täiskutset, kui kaebaja läbib vajalikes distsipliinides nõutud õppeained veel 22,3 EAP (80-58,7) ulatuses (dtl 314) (KAK Lisa 2 p 2.2 alapunkt b). Kaebajal on kohtuotsuse tegemise ajal ka kutsetunnistused kutsel diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, allerialadega hoone veevarustus ja kanalisatsioon ning välisveevarustus ja -kanalisatsioon ametialal ehitustegevuse juhtimine; turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 lisakompetentsiga vee- ja vahttulekustutuse süsteemide paigaldamine ja hooldamine; ning diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 lisakompetentsidega ehitustegevuse juhtimine jahutussüsteemide ja küttesüsteemide ehitamisel (puudub lisakompetents ventilatsioonisüsteemide ehitamisel). Kaebajal oli ka kuni 03.12.2022 (kohtule ei nähtu uuendamist) kutse diplomeeritud soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7. Eeltoodust nähtub, et kutsenõuete seadmisega ei ole ka ebaproportsionaalselt piiratud kaebaja õiguseid, kuivõrd kaebaja haridus ja kogemus võimaldab teistel erialadel kutsetegevusega jätkamist. Ehitusalaste kutsete reguleerimisel on ka oluline roll avalikul huvil, et kutsenõuetega oleks tagatud mistahes ehitise kasutaja elu, tervis ja vara säilimine. Asjaolu, et kaebaja on varem saanud kutse, mis võimaldab omanikujärelevalvet teostada ka sisekliima tagamise süsteemidele (KVJ), ei tähenda seda, et aja jooksul ei võiks nõuded muutuda. Kohus ei pea vajalikuks ka kontrollida, kas kaebaja vastas varasematele kutsestandarditele. Kaebajal ei teki varem kutse väljastamisest õigustatud ootust, et see väljastatakse alaliselt või üks kutse andja peaks teise kutse andja antud kutset ka edasiulatuvalt, uue taotluse läbivaatamisel tunnustama.
19.Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, otsustab kohus ka menetluskulude väljamõistmise küsimuse. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud kaotanud pool. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebus puudutab vastustaja põhitegevust, s.o kutsete andmist. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei mõisteta välja vastustaja menetluskulusid, mis seonduvad tema põhitegevusega. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.