Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000520647, 50000520651, 50000519837
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslikud esindajad Farištamo Eller ja Liina Steinberg Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kaisa Laidvee ja Matrin Triipan Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja Indrek Lilllo
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et kaebus on metsateatiste nr 50000520647, 50000520651, 50000519837 tühistamise nõuetes esitatud kaebetähtaega rikkudes.
2.Jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada haldusasja menetlus.
3.Menetlusosalistel on õigus esitada taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KeÜS § 30 lg 2Juurdepääs õiguskaitsele keskkonnaasjades
MS § 28 lg 7
Tallinna Halduskohtule saabus 17.01.2022 MTÜ Päästame Eesti Metsad (edaspidi PEM või kaebaja) kaebus (haldusasi nr 3-22-124), kus vaidlustati ca 300 metsateatise ja metsakaitseekspertiisi akti registreerimine. Teiste seas taotles kaebaja, et kohus tühistaks metsateatiste nr 50000520647, 50000520651, 50000519837 registreeringud ning peataks nende kehtivuse esialgse õiguskaitse korras.
2.Halduskohus tegi 19.01.2022 määruse, millega jättis haldusasjas 3-22-124 esitatud kaebuse käiguta ja andis selle korrastamiseks ning liitkaebustelt riigilõivude tasumiseks tähtpäeva 11.02.2022 (resolutsiooni punkt 1); tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti ning kaasas kolmandate isikutena Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) ja Luua Metsanduskooli (resolutsiooni punktid 3 ja 4), küsides neilt kohtu küsimustele vastuseid hiljemalt 04.02.2022 (resolutsiooni punkt 5). Resolutsiooni punktiga 6 rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ajutiselt, s.o kuni 18.02.2022, taotletud 265 metsateatise ja 4 metsakaitseekspertiisiakti kehtivuse.
3.Kaebaja korrastas kaebuse ning esitas kohtule liitkaebused. Tallinna halduskohtu 18.02.2022 määrusega otsustas kohus korrastada esitatud liitkaebused selliselt, et 17.01.2022 esitatud kaebusest eraldati iseseivaks kaebuseks kaebaja nõuded tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000520647, 50000520651, 50000519837 ja 50000460769 ning tuvastada metsateatiste nr 50000460779, 50000460809 ja 50000460759 õigusvastasus. Haldusasja numbriks jäi 3-22-364.
4.Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 määrusega tagastas kohus PEM kaebuse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatis nr 50000460769 ning tuvastada metsateatiste nr 50000460769, 50000460779, 50000460809, 50000460759 ja 50000460757 õigusvastasus. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000519837, 50000520647 ja 50000520651.
5.Keskkonnaamet ja kolmas isik vastasid kaebusele 09.05.2022 ning esitasid taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.
6.Vastuseks vastustaja ja kolmanda isiku taotlustele ning halduskohtu 05.08.2022 kohtunõudele esitas kaebaja 01.09.2022 kaebetähtaja ennistamise taotluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja seisukoht
7.1.Kaebus on tähtaegne. Keskkonnaameti otsuseid tehakse sisuliselt salaja ning kaebaja lähtus kaebuse esitamisel halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 46 lg-st 7. Eeldada ei saa metsateatiste vaidlustamist 30 päeva jooksul metsateatise metsaregistrisse registreerimisest alates (vt Tallinna Halduskohtu 09.04.2020 määrus nr 3-20-605, punkt 20). Nimelt ei võimalda metsaregister teha otsingut viisil, et kuvataks kogu maakonna või valla kehtivad metsateatised või kõik üleriigilised metsateatised ajalises järjestuses. Avalikkust tuleb keskkonnaalastest otsustest teavitada seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid (Riigikohtu 07.05.2003 otsus nr 3-3-1-31-03, punkt 26).
7.2.Kaebajale ei tehtud metsateatisi teatavaks ning kui vastustaja soovib vältida metsateatiste vaidlustamist hiljem kui 30 päeva pärast nende metsaregistris avaldamist, peaks vastustaja tagama, et metsateatised või info metsateatiste registreerimise kohta oleks vahetult pärast metsaregistris registreerimist huvitatud isikutele, sh kaebajale lihtsasti leitav ja kättesaadav. Ka Riigikohus on selgitanud, et keskkonnaalastest haldusaktidest avalikus registris teavitamist ei saa pidada piisavaks, kui nende leidmine registrist on keeruline (Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, punktid 23–24). Teabe efektiivset kogumist takistab mh metsaregistri kohmakas ülesehitus ning see raskendab andmete kogumist ning seeläbi puudutatud isikute õiguste kaitset.
2021. a veebruaris lisandus metsaregistrisse Andmekaitse Inspektsiooni soovitusel funktsionaalsus, mille abil saab maaomanik teate, kui tema naaber on saanud loa teha lage- või turberaiet. Sarnast funktsionaalsust ei ole keskkonnaorganisatsioonidele loodud, et viimased saaksid soovi korral tellida teavet raiete teostamise kohta looduskaitse all olevatel või kaitsealuste liikide poolt asustatud kinnistutel.
7.3.Vabatahtlikkusel põhinevalt keskkonnaorganisatsioonilt ei saa eeldada võimekust, mis lubaks pidevalt jälgida kõiki metsaregistris avaldatavaid metsateatisi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-1203, punkt 19). Kaebajal koosseisulisi töötajaid ei ole, kuid arvestades välja antavate metsateatiste hulka, siis peaks kaebajal tööl olema vähemalt kaks täistööajaga inimest.
7.4.Kaebaja sai metsateatistest teada pärast seda, kui pärast 20.12.2021 Saarde vallas ohustatud liikide elupaikadesse ja Kikepera linnualale registreeritud metsateatiste asjus kaebuse esitamist (haldusasi nr 3-21-2942) hakkas kaebaja 2021. aasta detsembris uurima metsaregistrit Saarde valla osas edasi, liikudes mööda metsaregistri kaarti, jõudes kaardil Häädemeeste valda ja Pärnu linna. Pärnu linnast leidis kaebaja märkimisväärselt enamjaolt külg-külje kõrval asuvatele metsaeraldistele registreeritud metsateatisi metsise ja selle läheduses ning hulgaliselt puidulaoplatside raadamisteatisi. Kaebaja esitas kaebuse esimesel võimalusel pärast seda, kui sai metsateatiste registreerimisest teada ning hindas negatiivseid mõjutusi.
8.Vastustaja seisukoht
8.1.Menetlusse võetud nõuetes on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuna metsateatised registreeriti ajavahemikul 30.11.2021–01.12.2021, kuid kaebus esitati 17.01.2022. Tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva ning isegi kui asuda seisukohale, et metsateatisi kaebajale teatavaks ei tehtud, siis on möödunud tühistamiskaebuse esitamise mõistlik tähtaeg.
8.2.Kaebaja õigustab kaebetähtaja rikkumist sellega, et metsaregister ei võimalda teha otsingut, mille käigus tuleksid üleriigiliselt või maakonnapõhiselt välja kõik väljastatud metsateatised. Lisaks ei ole kaebajal võimekust pidevalt metsateatisi jälgida. Sellega ei saa nõustuda. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle eesmärgiks on edendada loodushoidu, keskkonna- ja pärandkultuurikaitset Eesti Vabariigis. Kaebaja tegevuses on suunatud metsaraiete takistamisele ja kaebaja on sellel eesmärgil esitanud ka varem kaebuseid halduskohtule. Seeläbi on kaebaja teadlik metsateatiste registreerimise süsteemist ja sellest, kuidas on võimalik metsateatisi vaidlustada.
8.3.Kaebajal puudusid igasugused takistused vajaliku informatsiooni saamiseks ja kaebuste õigeaegseks esitamiseks. Metsaregister on avalik ning selles on koheselt kättesaadavad kõik metsateatised. Vastustaja ei nõustu, et metsaregistrit oleks keeruline kasutada ning sealt ei oleks võimalik vajalikku infot leida. Metsaregister on tavainimesele lihtsalt kasutatav ning infot metsateatiste kohta on tavapärase otsinguga võimalik leida kinnistu ja katastriüksuse põhiselt või ka konkreetsete teatiste põhiselt. Kuigi metsaregistrist ei saa teostada otsingut näiteks loodusalade, püsielupaikade või rohevõrgustiku asukoha põhiselt, on selline võimalus olemas WFS teenuse kasutamise kaudu. WFS teenuse näol on riik loonud võimekuse isikutel, sh keskkonnaorganisatsioonidel otsida registreeringuid erinevate parameetrite abil (sh kuupäevaliselt ja kaitstavate alade kaupa), mis väljastab kindlas formaadis kaardiandmeid. Teenus on kasutatav suurema osa kaardiprogrammidega (sh MaiInfo, QGIS, ArcGIS) ning töötab viidatud kaardiprogrammide olemasolul tõrgeteta. Seega on olemasolevate lahenduste abil nii kaebajal kui teistel keskkonnaorganisatsioonidel võimalik otsida metsateatisi neid huvitavas piirkonnas või ka näiteks konkreetsete kuupäevade kaupa või kaitstavate alade kaupa.
WFS teenus teeb tavapärasest veelgi tõhusamaks kõikide isikute, sh keskkonnaorganisatsioonide juurdepääsu keskkonnainfole ning võimaldab seda informatsiooni vastavalt asjakohastele parameetritele filtreerida ning päringuid teha. Lisaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) välja töötanud kaardi2, mis võimaldab näha RMK valduses olevaid metsaeraldisi ning seal tehtud ja kavandatavate metsatööde infot. See hõlbustab samuti oluliselt väljastatud metsateatiste tuvastamist.
8.4.Kui kaebaja soovib oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vaidlustada üle-eestiliselt metsateatisi, siis peab kaebaja olema ka ise võimeline need vajalikud metsateatised tuvastama. Sellises olukorras on põhjendamatu väita, et vastustaja peaks lisaks juba olemasolevale ulatuslikule info tagamisele astuma veel täiendavaid samme, et seda informatsiooni aktiivselt ise keskkonnaorganisatsioonidele jagada. On ilmselge, et see tooks kaasa olulised ja ebamõistlikud kulud metsateatistest teavitamiseks. Riigikohus rõhutas 07.05.2003 määruses nr 3-3-1-31-03, et keskkonna kaitsmisest huvitatud isik peab oma huvi realiseerimiseks näitama ka ise üles teatud aktiivsust. Vastustaja nõustub Riigikohtuga, et keskkonnaorganisatsioonidel on võimalik korraldada haldusaktide pidev jälgimine ja õigeaegne vaidlustamine. Seda asjaolu ei saa muuta ka see, kui keskkonnaorganisatsioon on võtnud eesmärgiks üleriigiliselt metsade kaitsmisega tegeleda, mille tõttu võimalike keskkonnaorganisatsiooni huve puudutavate haldusaktide arv võib olla väga suur. Seda koormust ei saa panna haldusorganite või kellegi teise peale. Samamoodi ei saa selle vabanduse najal eeldada kaebetähtaegadest justkui vabastamist ja piiramatu kaebeõiguse tagamist keskkonnaga seotud asjades.
8.5.Kaebajal on ulatuslik kogemus raadamise ja muude metsaraiete vaidlustamisel ning arvestades kaebaja tegevust, siis on kaebajal tegelikult piisavalt ressursse niivõrd suures ulatuses kaebuste esitamiseks ja kohtuvaidluste pidamiseks. Seetõttu on eluliselt ebausutavad kaebaja väited suutmatusest jälgida ja tutvuda metsateatistega. KeÜS § 30 lg 2 alusel keskkonnaorganisatsioonidele tavapärasest laiema kaebeõiguse tagamise eesmärk ei ole olnud see, et nad saaksid sisuliselt valimatult ja piiramatult kohtu kaudu kontrollida haldusorganite tegevust seoses keskkonnakaitsega. Kaebaja varasem tegevus ja tema poolt esitatud kaebuste arv viitab sellele, et kaebaja tegevus ei seisne niivõrd sisuliselt fokusseeritud konkreetsete väärtuste kaitses kui igasuguse metsaraie süsteemses takistamises. Seda näitab mh asjaolu, et kaebaja on esitanud samasisulised tühistamiskaebused metsateatistele sõltumata sellest, kas tegemist on sanitaarraiega, harvendusraiega või muu raie liigiga. Kaebaja esmane huvi ei näi olevat looduskaitse ning tema positsioon ei lähtu sellest, mis looduse ja metsade seisukohast tegelikult kasulik või vajalik oleks. Näiteks ei pööra kaebaja tähelepanu asjaolule, et sanitaarraie üheks eesmärgiks metsa sanitaarse seisundi parandamine (MS § 28 lõige 7 punkt 3) ning et metsakaitseekspertiisiakti kohaselt on samuti raie vajalik kahjustatud metsa seisundi olemasolevale ulatuslikule info tagamisele astuma veel täiendavaid samme, et seda informatsiooni aktiivselt ise keskkonnaorganisatsioonidele jagada.
8.6.Halduskohtu kohtuliku kontrolli mõte on üksikjuhtumite õiguspärasuse kontrolli tagamine, mitte laiapindne täitevvõimu tegevuse paralleelne hindamine. Ehk isikutel peab olema võimalik juhul, kui nende õigusi rikutakse või kui mingi konkreetne otsus rikub avalikke huve, mille kaitseks on mõnel isikul kaebeõigus, seda kohtus vaidlustada ja seeläbi kontrollida konkreetsel juhtumil haldusorgani tegevuse õiguspärasust. Kaebaja on vaidlustanud sisuliselt kõik Eestis väljastatud metsateatised, mille osas Keskkonnaamet teeb kaebaja arvates süsteemseid vigu metsateatiste väljastamisel. Kaebaja poolt selliste kaebuste esitamine väljub üksikjuhtumi kontrolli raamest, nende eesmärk on sisuliselt kontrollida üleriigiliselt Keskkonnaameti tegevust kõikide metsateatiste registreerimisel, mis asuvad näiteks kaitsealade läheduses või rohevõrgustiku alas. Selline Keskkonnaameti ühe valdkonna tegevuse ülepinnaline ja süstemaatiline kontrollimine ei ole üldse halduskohtuliku kontrolli
(põhi)ülesanne ning sellise vaidlustamisvõimaluse tagamine keskkonnaorganisatsioonidele laiema kaebeõiguse andmise eesmärk.
ei
ole
olnud
9.Kolmanda isiku seisukoht Keskkonnaorganisatsioonide puhul tuleb pidada põhjendatuks HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30päevast kaebetähtaega. Ehkki varasemas õiguspraktikas peeti keskkonnaorganisatsiooni puhul metsateatise vaidlustamise tähtajaks 3 kuud teatise väljastamisest, siis 04.05.2022 määruses nr 3-21-2942 muutis kohus varasemat seisukohta ning märkis, et kolme kuu põhimõte ei peaks automaatselt igas olukorras kohalduma, kuna WFS-teenus on kasutatav. Metsateatis nr 50000519837 registreeriti 30.11.2021 ning metsateatised nr 50000520647 ja 50000520651 registreeriti 01.12.2021. Kaebuse esitas kaebaja 17.01.2022. Seega on kaebaja kaebus metsateatise nr 50000519837 osas esitatud 1 kuu ja 17 päeva pärast selle registreerimist ning metsateatiste nr 50000520647 ja 50000520651 osas 1 kuu ja 16 päeva pärast nende registreerimist. Seega on kaebaja kaebus metsateatiste nr 50000519837, 50000520647 ja 50000520651 osas esitatud kaebetähtaega rikkudes.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Vastustaja ja kolmas isik taotlesid, et kohus hindaks menetlusse võetud metsateatiste nr 50000519837, 50000520647 ja 50000520651 osas kaebuse tähtaegsust ning lõpetaks menetluse kaebetähtaja rikkumisele viidates. Tegemist on seega taotlustega kontrollida kaebuse esitamisel kaebetähtajast kinnipidamist.
11.HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt HKMS § 152 lg 1 punkt 2). Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4).
12.Tühistamiskaebuse esitamise tähtaega reguleerib HKMS § 46 ning KeÜS ei tee sellest erandit. Nii võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). 30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi HKMS § 46 lg 7 ning selle kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega. Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5).
13.Kaebaja taotleb registreeritud metsateatiste nr 50000519837, 50000520647 ja 50000520651 tühistamist. Vaidlust ei ole, et metsateatis nr 50000519837 registreeriti 30.11.2021 ning metsateatised nr 50000520647 ja 50000520651 registreeriti 01.12.2021. Kaebus halduskohtule saabus 17.01.2022. Seega ei ole kaebuse esitamisel järgitud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kaebaja sõnul sai ta metsateatistest teada pärast seda, kui ta esitas 20.12.2021 Saarde vallas ohustatud liikide elupaikadesse ja Kikepera linnualale registreeritud metsateatiste asjus kaebuse (haldusasi nr 3-21-2942) ja hakkas 2021. aasta detsembris uurima metsaregistrit Saarde valla osas edasi, liikudes mööda metsaregistri kaarti, jõudes kaardil Häädemeeste valda ja Pärnu linna. Seega leiab kaebaja, et tema suhtes kohaldub kaebetähtaja arvestamisel HKMS § 46 lg-s 7 sätestatud erisus.
14.Kohus kaebaja käsitusega ei nõustu. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et tühistamisnõuetes on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
15.HKMS §-st 46 tulenevalt tuleb kaebetähtaja kulgemisel eristada olukorda, kus seadusest tulenevalt on haldusorganil kohustus isikut teavitada haldusakti andmisest ning olukorda, kus seadusest tulenevalt sellist kohustust ei ole. Olukorras, kus haldusorganil aktiivset teavitamise kohustust ei ole, tuleb omakorda eristada olukorrad, kus isikul on endal kohustus üles näidata aktiivsust, olukordadest, kus isikul sellist kohustust ei ole. Keskkonnaorganisatsiooni puhul on leitud, et oma huvi realiseerimiseks peavad nad näitama ka ise üles teatud aktiivsust ning neil on võimalik korraldada riigi ja kohalike omavalitsuste avaldatud otsuste pidev jälgimine ja õigeaegne vaidlustamine (vt nt Riigikohtu 07.05.2003 määrus nr 3-3-1-31-03, punkt 31). Kohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka praegusel juhul ning kaebetähtaja kontrollimisel tuleb esmalt teha selgeks, kas kohaldada tuleb HKMS § 46 lg-t 1 või lg-t 7.
16.Kohtu hinnangul kohaldub praegusel juhul HKMS § 46 lg 1.
16.1.Kohus ei vaidlusta kaebaja väidet, et ta võis vaidlustatud metsateatistest teada saada millalgi 2021. aasta detsembris, kuid kohtu hinnangul on asjas oluline, et reaalselt olid metsateatised avalikustatud nende väljastamise hetkest ning kaebajal oli võimalik nendega ka tutvuda. Seda möönab ka kaebaja, ehkki tema sõnul eeldaks metsateatiste jooksev vaidlustamine pidevat registri jälgimist ning see eeldaks kahe töökoha loomist. MTÜ-del ei ole keelatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks töötajaid palgata, mistõttu kaebaja seisukohad kinnitavad üheselt, et kaebajal oli võimalik jooksvalt metsateatistega tutvuda ning samuti oli kaebajal sel põhjusel ka võimalik esitada kaebused tähtaegselt. Asjaolu, et kaebaja selliselt oma tegevust ei korraldanud, on tema enda valik ja risk. Seejuures märgib kohus, et kaebaja eelnevad väited põhinevad eeldusel, et kaebaja tutvub metsateatistega üksnes metsaregistri vahendusel. Kaebaja jätab täielikult tähelepanuta, et lisaks metsaregistrile on riik loonud võimaluse tutvuda metsateatistega ka WFS-teenuse vahendusel, mille kasutamine on pärast sellega tutvumist kiire ning tulemuslik. Nt võtab selle kasutamisel eelmise päeva metsateatiste analüüsimine aga ca 1 tund.
16.2.Kaebajat ei saa pidada vähetähtsaks keskkonnaorganisatsiooniks. Kaebaja kodulehe ja põhikirja andmetel on kaebaja näol tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on edendada loodushoidu, keskkonna- ja pärandkultuuri kaitset Eesti Vabariigis. Seejuures on kaebaja eesmärk suunatud justnimelt metsakeskkonna kaitsele. Võttes endale sedavõrd laia eesmärgi ning soovi vaidlustada piiramatult kõiki metsateatisi, võtab kaebaja endale teadvalt kohustuse, et ta suudab läbi töötada kõik metsaregistris registreeritud metsateatised. Seega ehkki kaebaja on vabatahtlikkusel baseeruv keskkonnaorganisatsioon, siis peab ta oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks olema piisavalt aktiivne, et vajalik keskkonnainfo hankida. Seda enam, et metsateatise registreerimise järgselt on võimalik see koheselt realiseerida ning üldjuhul seda ka tehakse. Seega oma eesmärkide saavutamiseks peab kaebaja looma süsteemi, mis võimaldab kõik metsateatised läbi töötada. Sel põhjusel ei nõustu kohus ka kaebaja väljendatud seisukohaga, et keskkonnaorganisatsioonil on passiivne kohustus oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks keskkonnaalaste otsustest teadasaamisel ning kogu teavitamiskohustus lasub haldusorganil. Keskkonnaorganisatsioonil on kohustus hoida end kursis ning hankida teavet. Nagu eespool viidatud, siis seda on möönnud ka Riigikohus 07.05.2003 määruse nr 3-3-1-31-03 punktis 31: „Keskkonna kaitsmisest huvitatud isik peab oma huvi realiseerimiseks näitama ka ise üles teatud aktiivsust. Keskkonnaorganisatsioonidel on võimalik korraldada riigi ja kohalike omavalitsuste avaldatud otsuste pidev jälgimine ja õigeaegne vaidlustamine.“. Kohtu hinnangul on see seisukoht kehtiv ka täna ning arvestades
infotehnoloogilist arengut, siis peab keskkonnaorganisatsioon ka teabe hankimisel riigi loodud lahendusi kasutama.
16.3.Kohtu hinnangul ei muuda 30 päevane kaebetähtaeg metsateatise registreerimisest keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust ebatõhuseks või ebamõistlikult teostatavaks. Keskkonnaorganisatsioonidele on niigi antud laiendatud kaebeõigus, lubades neil avalikes huvides vaidlustada mh metsateatisi. Üldreeglina on tühistamiskaebuse kaebetähtaeg 30 päeva haldusakti teatavakstegemisest arvates, mida seadusandja on kaebuse koostamiseks piisavaks pidanud. Et metsateatiste puhul on omapäraks nende massiline registreerimine ja kaebaja poolt massiline vaidlustamine, viitab sellele, et kaebaja vajab juurde tööjõudu, mitte ei saa nõuda erilist kohtlemist kaebetähtaja osas.
17.Kaebetähtaja ületamine on teatud juhtudel vabandatav ning selle tulemuseks on kaebetähtaja ennistamine. Kaebetähtaja ennistamine on lubatud mõjuval põhjusel ning seejuures eristatakse, kas kaebetähtaja möödalaskmine toimus objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema üldjuhul esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa (vt ka HKMS § 150 ja nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-645). Kohtu hinnangul on aga kaebaja välja toodud asjaolud liigitatavad subjektiivsete põhjuste alla ning nendest nähtub, et kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolas, et hankida tähtaegselt teavet metsateatiste registreerimiste kohta.
18.Kohtu hinnangul ei ole kaebetähtaja ennistamine praegusel juhul lubatav, kuna kaebaja rikkus kaebetähtaega subjektiivsetel põhjustel ning kaebaja väljatoodud põhjendused kaebetähtaja rikkumiseks on sellised, mis oleks olnud töökorralduslikult välditavad (vt mh ka punkt 18.1).
18.1.Kaebaja leiab, et tema kaebetähtaja rikkumine on vabandatav asjaoluga, et metsaregistri kasutamine on keeruline ning otsingusüsteem ei võimalda kõiksuguste parameetritega otsinguid. Samuti toob kaebaja välja personaliküsimuse. Samas jätab kaebaja täielikult tähelepanuta, et lisaks metsaregistrile on riik loonud metsateatistega tutvumiseks ka WFSteenuse ning seda juba vähemalt 2020. aastast1 alates. Seejuures on meelevaldne kaebaja väide, et WFS-teenuse kasutamine oleks kuidagi ebamõistlikult keeruline. Vastupidi, tegemist on väga lihtsa ja toimiva tööriistaga, mida ka asja lahendav kohtunik kasutab metsateatiste vaidlustes.
18.2.Kaebaja asutati 2020. aastal ning tal oli võimalik enam kui aasta jooksul end süsteemiga kurssi viia. Kui kaebaja ei saanud WFS-teenuse kasutamisega hakkama, siis oleks tulnud pöörduda Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnoloogiakeskuse või Keskkonnaameti poole, mitte väita, et riik väljastab metsateatisi salaja ning et vastav info ei ole leitav või selle töötlemine on ebamõistlikult keeruline. Samuti oleks kaebajal olnud võimalik sõlmida leping, mis võimaldaks tal regulaarselt kasutada või väljastada metsaregistri andmeid (keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 15 lg 7), kuid kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja ka seda teinud.
20.3.WFS-teenusesse süvenedes ning kasutusjuhenditega tutvudes selgus, et metsateatistega tutvumiseks tuleb laadida alla nt vabatarkvara QGIS. Kohus tegi seda ning veendus, et teenuse abil on metsateatistega tutvumine võimalik ning selle kaudu on võimalik teha ka erinevaid päringuid ning otsida teatisi märksõnade abil. WFS-teenus võimaldab mh: − teha suuremahulisemaid päringuid, sh päringuid konkreetse ajaperioodi kohta (sh kuupäevade alusel) ja ka konkreetsete kaardikihtide osas; Vt Tallinna Halduskohtu 20.05.2020 määrus nr 3-20-605, kus Keskkonnaamet selgitas WFS-teenuse olemasolu ning selle toimimist.
− otsida metsateatiste registreeringuid nii alade kui kuupäevade kaupa, st just nende parameetrite järgi, mis on kaebaja jaoks olulised; − ühe katastriüksuse piires jälgida metsateatiste registreerimist, kusjuures neid saab otsida kindla kuupäeva järgi või alates teatud kuupäevast ehk kontrollida, kas võrreldes mingi aja seisuga on metsateatisi juurde registreeritud või ei; − erinevaid kaardikihte kasutades välja selgitada, kas mõni eraldis, millele metsateatis on väljastatud, asub alal, millel üldplaneeringu kohaselt on lubatud raied vaid valikraie põhimõttel; − teha märksõnaotsinguid (nt metsis või erinevad kaitsealad).
18.4.Asjaolu, et WFS-teenuse kasutamine ei hõlbusta mõnedes küsimustes kontrolli (nt ala asumine rohevõrgustikus, väärtuslike maastike alal või puhke- ja virgestusalal), sest Keskkonnaamet seda teavet metsateatisele ei märgi, võib küll metsateatise registreerimise õiguspärasuse hindamisel kaasa tuua suurema ajakulu, kuid ei muuda järeldust, et WFS-teenuse abil on mh uued ja huvipakkuvad metsateatised kiiresti leitavad. Kombineerituna metsaregistri ja mistahes meetoditega, mida kaebaja seni vaidlustatavate metsateatiste väljavalimisel kasutanud on, hõlbustab WFS-teenus kahtlemata metsateatiste otsimist ja tagab soovi korral nendest kohese teadasaamise ning võimaldab õigeaegset vaidlustamist.
18.5.Kaebaja on algatanud arvukalt kohtuasju ning nendes selgunud asjaoludest nähtuvalt ei pea kohus täna enam kohtupraktikas väljendatud kolmekuulist kaebetähtaega põhjendatuks. Kui haldusasjas 3-21-1203 põhjendati 3-kuulist kaebetähtaega muu hulgas sellega, et WFSteenuse kasutamine on problemaatiline (nii lihtsuse kui kiiruse mõttes), siis tänaseks on selgunud, et selle arvamuse taga oli Keskkonnaametist saadud puudulik info. Nimelt ilmnes, et kohtupraktikas välja toodud probleem WFS-teenuse kasutamisel oli tingitud asjaolust, et Keskkonnaamet jagas kohtutega veebilinki, ent jättis selgitamata, et teenus ei toimi pelgalt lingile klikkides, vaid vajalik on kasutada programmi, kus tuleb veebilinki kasutades luua vastav ühendus. Nagu kohus eelmises punktis selgitas, siis laadis kohus endale vastava programmi (QGIS) arvutisse ning WFS-teenus toimib tõrgeteta. Seejuures on võimalik WFSteenuse kasutamisel analüüsida suuri andmemahte, kuid seda väga kiiresti. Sel põhjusel ei ole kohtu hinnangul asjakohane ka seni kohtupraktikas väljendatud seisukoht, et keskkonnaorganisatsiooni osas võiks kaebetähtaja osas kohalduda HKMS § 46 lg 7 regulatsioon.
19.Seega nähtub eelnevast, et kaebaja ei ole täitnud keskkonnaorganisatsioonile asetatud kohustust olla teabe hankimisel aktiivne ning ta ei ole ära kasutanud riigi loodud võimalusi, et olla informeeritud tehtud otsustest. Seega objektiivseid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ei esinenud ning kaebetähtaja rikkumine on põhjendatud üksnes subjektiivsete asjaoludega. Seetõttu ei saa kaebaja ka väita, et kaebus on tähtaegne või et kaebetähtaja rikkumine on vabandatav. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja soovimatusega nt palgata lisatööjõudu, kasutada WFS-teenust või sõlmida andmete töötlemiseks lepingut, õigustada kaebetähtaja ületamist. Tegemist on olnud kaebaja enda teadliku otsustusega. Ennistamist ei õigusta ka muud viited metsateatiste erisusele (piiratud kehtivusaeg, kohene realiseerimine, info realiseerimise kohta pole avalikust registrist kättesaadav, Keskkonnaamet kasutab tehisintellekti). Jääb arusaamatuks, kuidas eelnev saaks objektiivselt takistada kaebuse tähtaegset esitamist.
20.Kohtu järeldusi ei muuda ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 määruses nr 3-22-716 avaldatud seisukoht, et efektiivse õiguskaitse ja õiguskindluse tagamiseks on oluline, et Keskkonnaamet teeks otsuse metsateatis registreerida õigel ajal ja nõuetekohaselt teatavaks kõigile kaebeõigust omavatele isikutele (vt ka Riigikohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-20-999, punktid 23 ja 24, ja 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580, punkt 13). Kohtu hinnangul on Keskkonnaamet seda teinud.
20.1.Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999 käsitleb kaevandamisloa andmist ning selle punktides 23 ja 24 leidis kohus, et puudutatud isikule (kes konkreetsel juhul oli kaevanduse piirinaaber) tuleb haldusakt isiklikult teatavaks teha. Samuti märkis Riigikohus selles lahendis, et vaidlustatud lube ei ole registrist lihtne leida, arvestades otsingumootori piiratud võimalusi, sh asjaolu, et lube pole võimalik leida näiteks kohaliku omavalitsuse põhise otsinguga. Praegusel juhul see aga nii ei ole, kuna loodud on toimiv süsteem (WFS-teenus), mille kaudu metsateatisi otsida ja süstematiseerida. Lisaks ei saa praegusel juhul kaebajat pidada n-ö õigusteadmistega isikuks, kes ei pea olema teadlik, erinevad keskkonnaload on avalikest registritest leitavad, ja oskama neid andmebaase ka vilunult kasutada. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle puhul eeldatakse siiski aktiivsust ning oskust keskkonnaalase info leidmisel. Kohus ei nõustu ka sellega, et pelgalt keskkonnaorganisatsiooniks olemine annab kaebajale HMS § 11 lg-st 3 tulenevad puudutatud isiku õigused.
20.2.Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ka viide Riigikohtu määrusele 3-20-580, kuna ka selles asjas oli kaebuse esitajaks eraisik, mitte keskkonnaorganisatsioon. Kuigi Riigikohus märkis lahendis nr 3-20-580, et efektiivse õiguskaitse ja õiguskindluse tagamiseks on oluline, et Keskkonnaamet teeks otsuse metsateatis heaks kiita õigel ajal ja nõuetekohaselt teatavaks kõigile kaebeõigust omavatele isikutele, siis ei saa sellest järeldada, et tänaseks loodud infotehnoloogilised lahendused seda ei taga.
21.Eelnevat tulenevalt on kohus seisukohal, et metsateatised on kaebajale teatavaks tehtud nende metsaregistris avaldamisega ning sellest kuupäevast hakkas kulgema ka nende 30-päevane vaidlustamise tähtaeg. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et metsateatiste nr 50000520647 ja 50000520651 osas on metsateatistele tehtud märge, et need võivad kattuda Soomaa rahvuspargiga, kui kaitstava loodusobjektiga2. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et ükski väljastatud metsateatis ei asu linnualal3. Seega on kaebus menetlusse võetud nõuetes esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebaja ei ole tõendanud, et tal ei olnud õigeaegselt võimalik metsateatistega tutvuda ning neid tähtaegselt vaidlustada. Keskkonnaorganisatsioon peab näitama üles samuti aktiivsust, et teda huvitavat keskkonnainfot kätte saada ja seda analüüsida. Metsaregistri kasutamine WFS-teenusena nõuab küll süvenemist, kuid arvestades, et kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kes peab võimalikuks oma tegevuse eesmärgi saavutamiseks vajadusel suurel hulgal metsateatiste vaidlustamist, siis tuleks tal WFS-teenuse kasutama õppimisse panustada. See on keskkonnaorganisatsioonile eelduslikult jõukohane ning samuti võib temalt eeldada vastavat aktiivsust (võrreldes n-ö tavalise füüsilise isikuga, kes nt vaidlustab ühekordselt metsateatist, mis anti tema kodu kõrvale ja millest ta saab teada siis, kui metsa asutakse raiuma).
22.HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus on menetlusse võetud metsateatiste nr 50000519837, 50000520647 ja 50000520651 tühistamise nõuetes esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus lõpetab haldusasja menetluse.
Metsateatistel on märge: Hoiatus! Tööala võib kattuda kaitstava loodusobjektiga: KRP; Soomaa rahvuspark. Tööde teostamisel jälgige seadusandlust ja kaitstava loodusobjekti piirjooni. Abi saamiseks võib pöörduda Keskkonnaameti poole.
Vastustaja kaebuse vastuse lisa 6.
Menetluskulud
23.Kuna kohus lõpetab menetluse, tuleb otsustada ka menetluskulude väljamõistmine. Menetluse lõpetamisel jäävad üldreeglina menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg-d 4 ja 8). Erandi sellest teeb HKMS § 108 lg 11 ning samuti vastustaja menetluskulude hüvitamist puudutav kohtupraktika. Kohus ei ole ennetavalt vahepealses etapis, enne käesoleva määrusega analüüsiga lõpuni jõudmist otstarbekuse alusel menetluskulude taotlusi küsinud. Küll aga annab kohus menetlusosalistele, s.o ennekõike kolmandale isikule tähtaja menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks. Kohus teeb selle alusel täiendava määruse (HKMS § 170 lg 1 punkt 3 ja § 178 lg 3). Kohus märgib, et täiendava lahendi taotlemise ja tegemise aeg on ajaliselt piiratud, mistõttu võib taotluste esitamisega viivitamine tuua kaasa selle, et kohtul ei ole enam lubatav täiendavat määrust teha.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.