Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
29.09.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1280
Haldusasi
XX kaebus Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korralduse nr 147 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Vabariigi Valitsus; esindajad Meelika Väravas ja Kadri Auväärt
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.08.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.08.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1280 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-22-1280 planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 9 lg 1 alusel detailse lahenduse koostamisest (p 4).
2(6)
3-22-1280 Kaevatavat korraldust tuleb käsitada menetlustoiminguna. KSH algatamine on menetlustoiming planeeringumenetluses. Menetlustoimingu vaidlustamisel kohaldub HKMS § 45 lg-st 3 tulenev kaebeõiguse piirang. Riigikohus jättis haldusasjas nr 3-18-913 vaidlustatud haldusaktid tühistamata. Seega on jõus Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldus nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ (selle lisas oleval kaardil märgitud asukohta; s.t, et harjutusväli on õiguslikult olemas, vt Riigikohtu 21.10.2021 otsuse p 10) ning riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkiri nr 1.1-4/78 „Harju maakonnaplaneering 2030+“ kehtestamise kohta. Nende kehtivate haldusaktide tõttu ei saa vaidlustada Soodla harjutusvälja põhimõttelist asukohta ega väita, et pole kindel, kas Vabariigi Valitsus (kes on kaevatava korralduse andnud) soovib sinna üldse harjutusvälja rajada. Riigikaitseliste ehitiste kompleksi detailsema asukohavaliku ja nendega kaasneva mõju osas Natura alale ja sellest tulenevalt kaebaja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 alusel kaitstavatele õigustele kaasa rääkimiseks on kaebajal võimalus riigi eriplaneeringu (sh KSH) menetluses. Harjutusväljal kavandatavate tegevuste mõju osas saab seisukoha esitada, kui need mõjud on KSH menetluses välja selgitatud. KSH menetlust ennetavalt tõrjuda ei saa. Menetlustoimingu vaidlustamine oleks lubatav, kui KSH oleks jäetud algatamata. Riigi eriplaneeringu algatamine kui menetlustoiming peaks kaebeõiguse jaatamiseks tooma vältimatult kaasa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuva lõpliku haldusakti andmise. Selliseks hinnanguks praegusel hetkel alust pole. Samuti ei ole menetluse algatamise toiminguga võetud kaebajalt menetluses kaasarääkimise võimalust, mis on kaebuse kohaselt üheks peamiseks väidetavaks õiguse rikkumiseks. Seega pole menetlustoimingu eraldiseisvalt vaidlustamise eeldused täidetud.
XX palub 13.09.2022 määruskaebuses halduskohtu 16.08.2022 määruse tühistada.
Kohtupraktikas peetakse erandjuhtudel võimalikuks ka planeeringu algatamise otsuse vaidlustamist. Praegusel juhul on korralduses ka vaidlustamisviide ja vastustaja ise on selgitanud, et korraldus ei sisalda ainult planeeringu algatamise otsust, vaid sisuliselt on tegemist ka asukoha eelvaliku kinnitamisega, mis on vaidlustatav haldusakt ja millele ei laiene toimingu kohta käivad sätted. Arvestades Riigikohtu seisukohti haldusasjas nr 3-18-913 tulnuks riigi eriplaneering algatada PlanS-s ettenähtud üldkorras, mis tähendab kõigepealt kavandatava riigikaitselise otstarbega ehitiste kompleksi (planeeritava harjutuvälja) asukoha eelvalikut PlanS §-des 30‒41 sätestatud korras. Muu hulgas tuleb asukoha eelvaliku protseduuride käigus koostada KSH esimese etapi aruanne (PlanS § 36), milles tuleb hinnata ka strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvaid keskkonnaprobleeme, eelkõige neid, mis on seotud loodusobjektidega, sh Natura 2000 võrgustiku aladega. Algatades riigi eriplaneeringu ehitiste asukoha eelvalikut tegemata, välistatakse kaebaja kui harjutusväljal asuva maa omaniku õigus ja võimalus selles osas kaasa rääkida ning ettepanekuid teha. Sellega rikutakse kaebaja õigusi sõltumata planeerimismenetluse lõpptulemusest. Riigikohus ütles selgelt, et harjutusvälja täpsemat asukohavalikut ei ole maakonnaplaneeringus ega harjutusvälja asutamise korralduses tehtud. EhSRS § 9 lg 1 rakendamiseks peaks ka uue redaktsiooni kohaselt olema maakonnaplaneeringus määratud ehitise asukoht või tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik. Kui ringkonnakohus selle hinnanguga ei nõustu, oli seadusemuudatuse eesmärk luua õiguslik alus konkreetsel üksikjuhtumil riigi eriplaneeringu algatamiseks asukoha eelvaliku protseduure läbimata. Sellisel juhul on planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 4 p-d 1 ja 2 põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta asjas kohaldamata ning kohaldada tuleb EhSRS § 9 redaktsiooni, mis kehtis enne 13.01.2022.
3(6)
3-22-1280
3-22-1280 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p 21). Muudel juhtudel tuleb puudutatud isikul enne kohtusse pöördumist oodata ära menetluse lõpptulemus. Seega tuleb praeguses asjas tuvastada, kas eelnimetatud eeldused on täidetud.
3-22-1280 otsuse vaidlustamisel. Kaebaja seisukoht, et planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega EhSRS § 9 lg 1 muutmise ja § 9 lg-ga 31 täiendamise eesmärk oli luua õiguslik alus konkreetsel üksikjuhtumil Riigikohtu seisukohtadest möödaminekuks, ei ole põhjendatud. Seda kinnitab juba asjaolu, et planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 378 SE algatas Vabariigi Valitsus 19.04.2021 ehk ajal, mil Riigikohtu otsust haldusasjas nr 3-18-913 ei olnud veel tehtud. Samuti nähtub viidatud eelnõu seletuskirjast, et EhSRS § 9 lg 1 muutmise eesmärgiks oli sõnastada säte selgemalt ja eesmärgipärasemalt (lk 27).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.