Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-1548 22. september 2022 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Viive Ligi Titanium Systems OÜ kaebus SA KredEx 20. juuli 2020. a otsuse tühistamiseks ja erakorralise käibekapitalilaenu taotluse uueks läbivaatamiseks Kaebaja Titanium Systems OÜ, esindajad vandeadvokaadid Toomas Pikamäe ja Helena Noot Vastustaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (varem Sihtasutus KredEx), esindajad vandeadvokaadid Helmut Pikmets, Triinu Järviste ja Vitali Šipilov Tallinna Ringkonnakohtu 10. novembri 2021. a otsus Sihtasutuse KredEx kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. novembri 2021. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Tagastada Sihtasutuse KredEx tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (ETS) § 4 lg 2 alusel kehtestas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister 22. aprilli 2020. a määrusega nr 10 „Ettevõtluslaenude andmise tingimused“, mille eesmärk oli COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks võimaldada ettevõtjatele uusi käibe- ja investeerimislaene. Määruse nr 10 § 2 lg 1 ning ETS § 51 lg 1 kohaselt on ettevõtluslaenu andjaks SA KredEx. Viimane on määruse nr 10 rakendamiseks koostanud „Erakorralise laenu tingimused“. Seni kehtinud laenutingimused asendati alates 8. juunist 2020 uutega („Erakorralise laenu tingimused: käibekapitalilaen“).
2.Titanium Systems OÜ esitas 4. mail 2020 KredExile taotluse määruse nr 10 alusel erakorralise käibekapitalilaenu 665 000 eurot saamiseks 72 kuuks. Sihtasutus teatas 20. juuli 2020 kirjaga kaebajale, et ta ei saa Titanium Systems OÜ taotlust rahuldada, kuna debitoorne võlgnevus on halva kvaliteediga, väljastatud laenude laekumise tõenäosus on küsitav ja audiitoril olid märkused emaettevõtja TS Holding OÜ 2019. a majandusaasta aruande kohta. Kirjas paluti osaühingul anda teada otsuse kohta täiendavalt tekkivatest küsimustest. Titanium Systems OÜ palus 10. augustil 2020 KredExil oma esialgne otsus üle vaadata. Sihtasutus vastas 19. augustil 2020 osaühingule, et tema
3-20-1548 maksevõime ei ole tõenäoliselt piisav taotletava laenu tagasimaksmiseks ning seetõttu on otsustatud laenutaotlust mitte rahuldada.
3.Titanium Systems OÜ esitas 19. septembril 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus KredExi 20. juuli 2020. a otsus tühistada ja kohustada teda vaatama kaebaja 4. mai 2020. a taotlus uuesti läbi. Kaebuse kohaselt on vastustaja 20. juuli 2020. a otsus oluliste põhjendamispuudustega. Jääb arusaamatuks, kuidas haakuvad otsuses viidatud põhjendused laenutingimustega. Viide debitoorse võlgnevuse halvale kvaliteedile ja väljastatud laenude laekumise ebatõenäolisusele ei muuda kaebajat pikas perspektiivis jätkusuutmatuks ega maksejõuetuks. Vastustaja ei ole hinnanud, kui suure osa moodustavad debitoorne võlgnevus ja väljastatud laenude kogusumma TS Holding OÜ konsolideerimisgrupi või kaebaja omakapitalist. Asjakohatu on viide TS Holding OÜ 2019. a majandusaasta aruande kohta tehtud audiitori märkusele. Vanad laenutingimused ei nõua erinevalt uutest, et audiitori otsus peab olema märkusteta. Audiitori märkused ei puuduta kaebajat, vaid tema emaettevõtjat. Audiitori märkused puudutasid kinnisvara õiglase väärtuse ebakindlust ja laenunõude võimaliku väärtuse ebakindlust. Kumbki asjaolu ei ole vanade laenutingimuste kohaselt oluline. Kui vastustaja pidas oluliseks vaid audiitori järeldusotsust, siis jääb ebaselgeks, miks nõuti kaebajalt uuemate andmetega raamatupidamisdokumente ja kinnisvara hindamisakti. 20. juuli 2020. a otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks nende dokumentidega arvestanud. Otsusest ei nähtu, millistest kaalutlustest on selle tegemisel lähtutud.
4.Tallinna Halduskohus jättis 26. veebruari 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 4245 eurot. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
4.1.Vastustaja kehtestatud laenutingimustel on haldusväline mõju. Otsuse tegemisel tuli lähtuda uutest tingimustest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Kaebaja ei ole laenutingimusi kohtus vaidlustanud.
4.2.Vastustajal on suur kaalutlusõigus laenu andmise üle. Hinnata tuleb taotleja majanduslikku olukorda ja maksevõimet ning teha prognoosotsus laenu tagasimaksmise võime kohta (määruse nr 10 § 5 lg-d 1 ja 3). Kohtumenetluses välja toodut arvestades on vastustaja hinnang kaebaja maksevõime kohta põhjendatud. On usutav, et vastustaja lähtus neist kaalutlustest otsuse tegemisel. Põhjendamispuudused ei anna alust vastustaja otsuse tühistamiseks, kuid nendega tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel.
4.3.Kaebajal oli 6. mai 2020 seisuga nõudeid ostjate vastu 1 816 321 eurot 8 senti, sh üle tähtaja 1 749 642 eurot 27 senti. 31. maiks 2020 muutis kaebaja kokkuleppel võlgnikuga (Wisecars U.K. Limited) tasumise tähtaega. Tähtaega ületavate võlgade summa oli siis 168 283 eurot. 2019. a majandusaasta aruande kohaselt oli ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid 689 956 eurot. Seega on kaebaja sissetulekud ebakindlad. Tema maksevõime ei ole usaldusväärselt kinnitatud. Arvestades kaebaja tütarettevõtjate ja sidusettevõtja varalist seisu, on neilt laenude (4 611 199 ja 11 000 eurot) tagasisaamine ebakindel. Audiitor ei saanud avaldada arvamust kinnisvarainvesteeringute ning laenu- ja intressinõuete kohta, sest selleks puudusid piisavad tõendid. Kuna kaebaja oli andnud konsolideerimisgrupi sees suures summas laene, oli konsolideerimisgrupi majanduslik seis asjakohane.
4.4.Kuigi kaebaja bilansimaht on suur (31. mai 2020. a seisuga 10 704 168 eurot), on suur osa tema varadest kinni nõuete all (pikaajalised nõuded 4 969 114 eurot, nõuded ostjate vastu 1 151 436 eurot, kokku 6 120 550 eurot, s.o 57% bilansimahust). Nende laekumine ei ole kindel ja need võivad seetõttu põhjustada likviidsusprobleeme. Kaebaja materiaalne vara (167 810 eurot) on ebapiisav, et tagada
2(11)
3-20-1548 taotletud laenu (665 000 eurot) tagastamist. Kaebajal on immateriaalset vara väärtuses 3 612 388 eurot. See seisneb arvutitarkvaras. Arvestades tehnoloogia kiire arenguga, vananeb tarkvara kiiresti.
4.5.Eelneva tõttu ei saa vastustaja prognoosotsust pidada ilmselgelt ebaõigeks. Kaebaja taotles laenu 72 kuuks, nagu vanad laenutingimused võimaldasid. Uute laenutingimuste järgi oli laenutähtajaks 24 kuud. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks arvestanud lühema tähtajaga.
5.Titanium Systems OÜ palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus sisulises osas tühistada ja kaebus rahuldada. KredEx palus vastuapellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus menetluskulude osas ja jätta need kaebaja kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10. novembri 2021. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse ning jättis vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse sisulises osas, tühistas vastustaja 20. juuli 2020. a otsuse ja kohustas vastustajat vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi. Ringkonnakohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 3615 eurot. Otsuse põhjendused olid järgmised.
6.1.Kaebaja võime täita laenu tagastamisega seotud kohustusi on määratlemata õigusmõiste. Praegusel juhul ei ole kohus õigustatud määratlemata õigusmõistet sisustama. Määruse nr 10 § 5 lg 1 sõnastus ei välista majanduslikes raskustes olevale ettevõtjale laenu andmist, vaid nõuab, et hinnatakse võimet laenu tagasi maksta. ETS-i eesmärk on laenu andmisega toetada ettevõtlust, seega lähtub laenu andmine juba iseenesest eeldusest, et laenu saaja võime ettevõtlusvaldkonnas tegutseda on piiratud. Seetõttu ei ole majandusraskused laenu andmisel määravad. Vastustaja pidi lisaks laenu tagastamise võime sisustamisele kaaluma laenu eesmärgi saavutamist. Kohus ei saa sellist kaalumist teha vastustaja eest. Kui haldusaktis ei ole põhjendatud, miks puudused toovad kaasa laenu andmata jätmise, ei ole põhjendamispuudusi võimalik kõrvaldada kohtumenetluses.
6.2.Kohtumenetluses esitatud põhjendused ei veena, et kaebaja võime laenu tagasi maksta on välistatud. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel hindama, kas kaebaja majanduslik seis võimaldab laenu tulevikus tagasi maksta. Pikaajaliste laenude, kinnisvarainvesteeringute ning tütar- ja sidusettevõtjate vastu olevate nõuete arvestamata jätmisel jääb kaebajale märksa rohkem vara kui taotletud laenusumma 665 000 eurot. Maksevõime hindamisel tuleb arvestada majandusliku seisundi paranemise ja nõuete perspektiivseks muutumise võimalusi. Ebaselgust kinnitab A. Juhkami
26.märtsi 2021. a hinnang kaebaja maksevõimele. Hinnangus tuuakse välja, et kaebaja emaettevõtja audiitori tehtud märkuse mõju kaebaja maksevõimele on väike. Audiitori osutatud vara ei ole valdavas enamuses kaebaja vara. Yield Management OÜ osas on audiitori märkusega arvestatud. Hinnangu järgi oleks kaebaja saanud laenu 24 kuu jooksul tagastamisega tõenäoliselt hakkama.
6.3.Uutes laenutingimustes sätestatud tingimus, et audiitori hinnang majandusaasta aruandele peab olema märkusteta, on kaebaja suhtes kohaldatav. Vastustaja väitel on laenutingimused halduse siseakt. Seda, kas halduse siseakti kriteeriumid on asjakohased, saab välja selgitada üksikakti (laenu andmisest keeldumise otsuse) kontrolli käigus. Kui laenutingimused oleks üldkorraldus, oleks kaebajal olnud võimalik see vaidlustada praeguses kohtuasjas. Halduskohus oleks pidanud seda selgitama. Kaebaja on sisuliselt uute laenutingimuste nõuded kahtluse alla seadnud. Laenutingimuste nõue, et audiitori arvamus peab olema märkusteta, on ülemäärane. Audiitori märkus võib ettevõtja majandusnäitajad seada kahtluse alla väga väikeses ulatuses.
3(11)
3-20-1548
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.KredEx SA palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta kaebus rahuldamata või saata asi halduskohtule või ringkonnakohtule uueks otsustamiseks järgmistel põhjustel.
7.1.Ringkonnakohus on ekslikult kohaldanud määruse nr 10 § 5 lg 1 mõistet „võime täita laenu tagastamisega seotud kohustusi“, sidudes selle taotleja varatusega. Vastustajal on õigus jätta laen andmata, kui taotleja pikaajaline maksevõime ei anna piisavalt kindlust, et laen tähtaegselt tagastatakse. Laenu tagastamata jätmise risk saabub oluliselt varem kui taotleja varatus. Selleks ei pea laenu tagasi maksmata jäämine olema kindel. Tegemist on prognoosotsusega. Arvestada tuleb nii taotleja majandusnäitajate paranemist kui ka pikaajalise maksevõime muid aspekte, sh kaebaja hetkeseisu ja varasemat majanduslikku käitumist. Pikaajaline maksevõime ei sõltu niivõrd laenusaaja varast, kuivõrd tema majandustegevuse rahavoogudest ja tema klientide maksekäitumisest (debitoorne võlgnevus ja selle kvaliteet). Varaks olevaid nõudeid, mis ei ole likviidsed või mille sissenõudmine on aeganõudev, ei saa maksevõime juures arvesse võtta või tehakse seda olulise allahindlusega. Vastustaja tegutseb laenude isetasuvuse põhimõttel. Piisava maksevõimeta ettevõtja puhul on laenu sihipärane kasutamine ohustatud (vt ETS § 41 lg 3).
7.2.Taotluse lahendamisel ei tule hinnata konkreetseid majanduslikke raskusi. Käibekapitalilaenu eesmärk on lahendada koroonapuhangust tingitud lühiajalisi, mitte pikemaajalisi likviidsusprobleeme. Seda kinnitab keeld refinantseerida saadava laenu abil olemasolevaid laene. Laenu eesmärk on stimuleerida majandust ning kiirendada kriisist väljatulemist. KredEx ei pea toetama ettevõtjaid, kes ei ole võimelised abi edasi suunama Eesti majandusse või kelle majanduslik jätkusuutlikkus oli kaheldav juba enne koroonapuhangut.
7.3.Kaebaja esitatud materjalist nähtus hulgaliselt tuleviku maksevõimet puudutavaid riske. Selle põhjused esinesid juba enne koroonapuhangut. Kaebaja debitoorne võlgnevus üle 60 päeva oli suure ulatusega (1 219 033 eurot). Kaebajal oli nõudeid temaga seotud ettevõtete vastu 4 969 114 euro ulatuses. See summa moodustas põhivarast üle poole ning omakapitalist üle kahe kolmandiku. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandele oli audiitor teinud märkusi varade väärtuse kohta. See seab kahtluse alla ka kaebaja maksevõime, sest aruanne pole usaldusväärne ning õige ei pruugi olla ka muu kaebaja aruandlus. KredEx võttis arvesse laenutingimuste nõudeid, sh tingimust, et 2019. a majandusaasta aruanne peab olema märkusteta. Laenutingimused on halduse siseakt. Tegemist ei ole imperatiivse keeldumisalusega, vaid ühe asjaoluga kogumis. Kaebaja ei ole laenutingimusi vaidlustanud. Audiitori märkused katavad enamiku kaebaja varast – laenunõudeid 2 miljoni euro ulatuses, kinnisvarainvesteeringuid samas suurusjärgus, nõudeid klientide vastu 2,5 miljoni euro ulatuses. Ükski kirjeldatud probleem ei ole põhimõtteliselt lahendatav käibekapitalilaenuga.
7.4.Ringkonnakohus kohaldas ekslikku ja ebaselget hindamise ja põhjendamise standardit. Vastustaja põhimotiivid sisaldusid 20. juuli 2020 kirjas. Vastustaja täpsustas kohtumenetluses neid põhjendusi, esitamata ühtegi uut. Vastustaja peaks ka täiendavate põhjenduste esitamisel tegema samasisulise otsuse. Kohus kohaldas ebaõigesti HMS § 58.
7.5.Ringkonnakohus oleks saanud vastustaja 20. juuli 2020. a otsuse tühistada vaid ilmselgete vigade korral. Neid praegu ei esinenud. Ringkonnakohus ei võtnud selget seisukohta, kas laenutingimused on üldkorraldus, kuid jättis uued laenutingimused kaebaja suhtes kohaldamata. Kohus ei andnud võimalust esitada seisukohta uudsele tõlgendusele, et hinnata tuleb taotleja majandusliku seisundi paranemise võimalust. Ringkonnakohus ei oleks tohtinud võtta asja materjalide juurde hilinenud
4(11)
3-20-1548 eksperdihinnangut. Samas on ringkonnakohus jätnud täielikult arvestamata vastustaja positsiooni kinnitavate tõenditega ja seisukohtadega eksperdihinnangule. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et asi allub halduskohtu kontrollile ja et kaebajal oli kaebeõigus.
8.Titanium Systems OÜ palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
8.1.Kassatsioonkaebus sisaldab ebaõigeid faktiväiteid 20. juuli 2020. a otsuse sisu kohta: kaebaja maksevõime probleemid, aruandluse usaldusväärus, põhivara ja omakapitali koosseis.
8.2.Ringkonnakohus kohaldas määruse nr 10 § 5 lg-t 1 õigesti ja otsus pole üllatuslik. Kassatsioonkaebuse väited selle sätte tähendusest kattuvad ringkonnakohtu otsusega. Vastustaja on kassatsioonkaebuses muutnud oma seisukohti. Varem on sihtasutus ise põhjendanud oma otsust kaebaja vara suurusega.
8.3.Vastustaja rikkus 20. juuli 2020. a otsuse tegemisel kaalutlusreegleid. Selle otsuse õigusliku ja faktilise aluse otsimine on ulatuslikult kandunud üle kohtumenetlusse. KredEx ei põhjendanud 20. juuli 2020. a otsust sellega, et kaebaja oli raskustes juba enne koroonapuhangut. Kassatsioonkaebuse väidetel puudub seos laenutingimustes toodud kriteeriumidega raskustes ettevõtja kohta. Vastustaja väited kaebaja jätkusuutlikkuse kohta pole kooskõlas laenutingimustega. Kõik kaebaja näitajad jäid vastustaja seatud kriteeriumide piiresse. Kaebaja ei olnud raskustes üldise grupierandi määruse (EL) 651/2014 tähenduses. Ta on jätkuvalt tegutsev ettevõte. Kui arvata probleemsed varad kaebaja varade hulgast välja, ületaks varade summa laenusummat. 20. juuli 2020. a otsuses ei mainitud, et kaebaja aruandlus on ebausaldusväärne ning et kaebaja majanduslikud probleemid pole kõrvaldatavad käibekapitalilaenuga. Praegu pole enam võimalik kindlaks teha, milline oli 20. juuli 2020. a otsuse nappide põhjenduste tähendus.
8.4.Ringkonnakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust. Ilmselgete vigade standard ei ole praegusel juhul asjakohane. Kohus ei ületanud nõude piire laenutingimuste aspektist, sest nende kohta ei võetud seisukohta otsuse resolutsioonis (vrd Riigikohtu otsus nr 3-14-52649/80, p 8). Ringkonnakohus ei pidanud tegelema küsimusega, kas laenutingimused on siseakt või üldkorraldus. Kohus võis asja juurde võtta eksperdi arvamuse, kui see oli vajalik asja lahendamiseks. Halduskohtu otsus on kaebeõiguse ja halduskohtu pädevuse osas jõustunud.
9.Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus märgib täiendavas vastuses, et tema otsuses olid toodud nii audiitori märkused kui ka muud põhimotiivid, arvestati ka audiitori märkuste ulatust. Maksevõime hindamisel ei saa lähtuda üksnes formaalselt probleemivaba vara suurusest. Puudujäägid olid kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Ebaõige on eeldada, et kogu kaebaja vara saaks kasutada laenu tagasimaksmiseks. Kaebajal on ka muud jooksvad kohustused, nt töötajate nõuded. Kui põhivarast arvata maha nii debitoorsed võlgnevused, pikaajalised laenud, kinnisvarainvesteeringud, väljastatud laenud kui ka intressinõuded, jääb põhivarana alles 555 849 eurot – vähem kui laenusumma.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja tagasi uueks läbivaatamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 ja lg 5 p 2).
11.Ringkonnakohus põhjendas kaebuse rahuldamist seisukohtadega, et vastustaja otsus ei ole põhjendamisvigade tõttu kontrollitav ning et vastustaja on kaebaja maksevõime hindamisel lähtunud
5(11)
3-20-1548 asjakohatutest kaalutlustest. Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul ei takista vastustaja otsuse puudused selle sisulise õiguspärasuse kontrollimist (I). Vastustaja põhimõttelised seisukohad määruse nr 10 § 5 lg 1 kohaldamisel olid asjakohased. Ringkonnakohtu otsuses on ebaõigesti jäänud käsitlemata vastustaja seisukohad kaebaja maksevõimet puudutavate tõendite hindamise kohta (II). Kuna asja lahendamiseks on tarvis hinnata uuesti tõendeid, pole kolleegiumil kassatsiooniastmes võimalik teha lõplikku otsust.
12.Kohtud on ammendavalt põhjendanud oma seisukohta, miks on käesolevas asjas tegemist avalik-õigusliku vaidlusega ning miks kaebajal oli õigus pöörduda kohtusse. Kolleegium nõustub nende põhjendustega. Riigiabi andmine on avaliku võimu teostamine tulenevalt abi spetsiifilisest mõjust turgudele ning abi andja erikohustustest. Abi andmisel kehtivatest põhimõtetest ja reeglitest kinnipidamine on oluline taotlejate ja nende konkurentide ettevõtlusvabaduse ning võrdse kohtlemise tagamiseks. Seetõttu tuleb vaidlustatud KredExi otsust käsitada haldusaktina ning tema
19.augusti 2020. a kirja vaideotsusena. I
13.Kolleegium nõustub kohtutega, et KredExi 20. juuli 2020. a otsus oli põhjendamispuudustega ega vastanud sellisena HMS § 56 lg-le 2. Otsuses puudus viide õiguslikule alusele ning selle faktiline põhjendus oli napp ja üldsõnaline. Ennekõike puudus selgitus, miks viivad otsuses viidatud asjaolud järelduseni, et kaebaja ei ole tulevikus võimeline täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi. Tuleb meenutada, et haldusakti adressaati ei või panna olukorda, kus ta peab asuma ise asjakohast õigusnormi otsima (kolleegiumi otsus nr 3-18-305/38, p 9). Need puudused ei muutnud aga otsust kohtumenetluses kontrollimatuks ega too seega eraldivõetuna kaasa kaebuse rahuldamist.
14.Valele õiguslikule alusele viitamine või ka üldse õiguslikule alusele viitamata jätmine ei too iseenesest kaasa haldusakti tühistamist, kui haldusakti toetav õiguslik alus on õiguskorras tegelikult olemas ning kohtuvaidluses ilmneb, et selle kohaldamise eeldused on täidetud (HMS § 58; vt ka kolleegiumi otsus nr 3-18-1740/36, p 18.4 koos viidetega).
15.Vastustaja otsuse faktilise ja õigusliku aluse otsimine ei kandunud lubamatus ulatuses üle kohtumenetlusse (vrd kolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 32). Ei ole usutav, et vastustaja otsuse õiguslik alus – määruse nr 10 § 5 lg 1 – oleks kaebaja jaoks üllatuslikult selgunud alles kohtumenetluses. Vastustaja viitas vaideotsuses laenutingimuste nõudele, et ettevõtja maksevõime peab olema piisav laenu tagasimaksmiseks. See nõue kattub määruse § 5 lg 1 esimese lausega ning on seostatav algses otsuses toodud napi faktilise põhjendusega. Kolleegium märgib ka, et vaideotsuse tegemisel ei kehti HKMS § 158 lg 3 kolmandas lauses sätestatud keeld teostada kaalutlusõigust haldusasutuse asemel. Vaideotsuse põhjendusi tuleb kohtul seega arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega.
16.HMS §-st 56 ei tulene, et kõik haldusakti toetavad argumendid tuleb lõplikul kujul esitada haldusmenetluses ning et kohtumenetluses ei tohiks haldusakti põhjenduste toetuseks, täpsustuseks või selgituseks esitada vähimatki uut teavet võrreldes haldusaktis ja vaideotsuses esitatuga. See oleks vastuolus õigusliku argumentatsiooni olemusega. Haldusorganil kui vastaspoolel peab olema võimalik kaebaja väidetele reageerida omapoolsete vastulausetega (HKMS § 2 lg 6; kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 19). Lakoonilisusele vaatamata olid vastustaja otsuses ära näidatud selle põhimotiivid, miks pidas sihtasutus kaebaja maksevõimet problemaatiliseks: debitoorse võlgnevuse halb kvaliteet, väljastatud laenude laekumise küsitav tõenäosus ning audiitori märkused emaettevõtja
6(11)
3-20-1548 majandusaasta aruande kohta. Vastustaja kohtumenetluses esitatud täpsustused püsivad nende argumentide raamides.
17.Määrus nr 10 sisaldab nii hindamisvolitust maksevõime prognoosimiseks kui ka kaalutlusõigust. Praeguses vaidluses ei ole kesksel kohal kaalutlusõigus, vaid laenu tagasimaksmise võime hindamine. Kolleegium on selgitanud, et HKMS § 158 lg 3 kolmas lause ei piira määratlemata õigusmõistete sisustamist ja selle valguses faktiliste asjaolude hindamist kohtus, vaid üksnes kaalutlusnormide õigusliku tagajärje valikut (kolleegiumi otsus nr 3-20-1198/58, p 14).
18.Õigusaktid ei andnud KredExile määruse nr 10 § 5 lg 1 tõlgendamise ning maksevõime hindamise ainuõigust. Vaidlusaluse laenu mõju ja eesmärki arvestades on kaebaja õiguse riive märkimisväärne. Seepärast ei ole praegusel juhul piisav vaid ilmselgete vigade test (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-15-103/114, p 19). Kuna samas on tegemist majanduslikke eriteadmisi eeldava prognoosiga, võib kohus maksevõimele antud hinnangu kontrollimisel piirduda mõistlikkuse testiga, mille puhul uuritakse ennekõike, kas haldusorgan on arvestanud seaduse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid ja olulisi asjaolusid (analoogselt HMS § 4 lg-ga 2). Kohtul pole aga hindamisotsuste kontrollimisel keelatud asendada haldusorgani hinnangut enda omaga (otsused nr 3-20-1198/58, p-d 12 jj; 3-20-2362/63, p 25.2).
19.Käesolevas asjas, kus sihtasutus oli oma otsust põhjendanud väga pealiskaudselt, ei olnud halduskohtul kohustust asuda kaebaja maksevõimet sihtasutuse asemel hindama. Niisugune hindamine ei olnud aga halduskohtu jaoks ka keelatud ega saanud apellatsiooniastmes olla kohtuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks. Ringkonnakohus oleks saanud halduskohtu otsuse tühistada, kui vastustaja ja halduskohtu hinnang kaebaja maksevõimele oleks olnud sisu poolest põhjendamatu (HKMS § 180 lg 1 esimene lause, § 201 lg-d 2 ja 3). II
20.Kaebaja taotletud laen oli Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 lg 3 p b alusel antav riigiabi, milleks Euroopa Komisjon andis 30. märtsil 2020. a loa SA 56804 (C(2020) 2075). Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 lg 3 p b kohaselt võib komisjon pidada siseturuga kokkusobivaks abi liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks. Loa andmisel juhindus komisjon enda
19.märtsi 2020. a teatisest 2020/C 91 I/01 „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“. Vaidlusalust laenu käsitleb ajutise raamistiku jaotis 3.3 „Laenude subsideeritud intressimäärana antav abi“ (vt loa SA 56804 p 13).
21.Riigisiseses õiguses reguleerib riigiabina laenude andmist ETS ning selle alusel kehtestatud määrus nr 10. Lisaks on Vabariigi Valitsus 28. aprilli 2020. a määrusega nr 31 kehtestanud „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“. Määruse nr 10 § 5 esimese lause kohaselt lähtub sihtasutus ettevõtluslaenu andmise otsustamisel laenusaaja võimest täita taotletava laenu tagastamisega seotud kohustusi.
22.Seda sätet tuleb mõista kui põhimõtet, mille kohaselt ei anta laenu ettevõtjale, kes tõenäoliselt ei ole võimeline laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt täitma. Teisisõnu tuleb hinnata laenutaotleja pikaajalist maksevõimet. Seda tõlgendust kinnitab määruse nr 10 §-s 3 sätestatud isetasuvuse põhimõte ning laenu kui riigiabi eriliigi olemus. Kui laenu antaks teadmisega, et seda tõenäoliselt ei tagastata, oleks sellel riigiabina hoopis teistsugune majanduslik tähendus ja mõju kui tagastataval laenul. Laenu puhul on oluline, et abi saaja tasuks kohases määras intressi, kuigi see on
7(11)
3-20-1548 riigiabi puhul soodsam kui turutingimustel makstav intress. Loa SA 56804 andmisel pidas Komisjon oluliseks, et KredEx kehtestab intressimäära juhtumipõhiselt, lähtudes ettevõtte riskitasemest vastavalt loa p-s 20 nimetatud miinimummääradele.
23.Määruse nr 10 § 5 teise lause kohaselt tehakse ettevõtluslaenu andmise otsus vastavalt sihtasutuse enda kehtestatud korrale. Sellest sättest juhindudes kehtestas KredEx erakorralise laenu tingimused, mida ta muutis kaebaja taotluse menetlemise ajal, 8. juunil 2020. Kolleegium nõustub vastustaja ja ringkonnakohtuga, et laenutingimused on halduseeskiri (vt ka kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-54-05, p 11). Erinevalt riigihanke teatest ja alusdokumentidest ning ravilepingute konkursi tingimustest ei ole laenutingimused eelhaldusakt (vrd kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 16). Tegemist ei ole konkreetse haldusakti eeltingimuste reguleerimisega (HMS § 52 lg 1 p 2), vaid üldise iseloomuga dokumendiga, mis puudutab menetluste üleselt kõiki asjaomastele tingimustele vastavaid laenutaotlusi, st puudutab piiritlemata arvu juhtumeid. Laenutingimused ei saa olla määrus (HMS § 88), sest ETS § 4 lg 2 ei näe ette, et minister võiks laenu andmise üldiste ja haldusväliselt siduvate tingimuste kehtestamise delegeerida edasi vastustajale (HMS § 91 lg 1; vt ka Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-18-1432/103, p 35). Kolleegium ei näe ka põhjust käsitada laenutingimusi üldkorraldusena (HMS § 51 lg 2), arvestades, et vastustaja ise eitab tahet reguleerida laenutingimusi siduva haldusaktiga. Samuti ei vasta laenutingimused haldusakti vorminõuetele.
24.Kolleegiumi senise praktika kohaselt võib haldusorgan rakendada halduseeskirju kaalutlusõiguse teostamise esimese etapina tüüpjuhtumite üle otsustamisel. Haldusorganil peab aga olema võimalus kaaluda juhtumi erilisi asjaolusid ning halduseeskirjas sätestatud piire ületada. Kui halduseeskiri on kättesaadav, ei pea haldusorgan üksikjuhtumi lahendamisel eeskirja suuniseid eraldi põhjendama, isikul on samas võimalik põhjendada, miks tema puhul tuleks teha erand, ja esitada halduseeskirja suhtes ka põhimõttelisi vastuväiteid (vt otsused asjades nr 3-11-1355, p-d 30–31, ja 3-3-1-77-14, p 19). Sarnastel alustel peab kolleegium võimalikuks halduseeskirju rakendada ka hindamisotsuste tegemisel.
25.Kuigi halduseeskirjad ei ole haldusvälistele isikutele ega kohtutele otseselt siduvad, võib neist koostoimes võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12) tuleneda siduvus haldusorgani enda jaoks. Haldusorgan ei tohi üksikjuhtumitel kalduda isiku kahjuks meelevaldselt kõrvale halduseeskirjaga kujundatud praktikast. See aga ei tähenda, et haldusorgan oleks halduseeskirjaga seotud igavesti ega tohiks muuta eeskirja või selle rakendamise praktikat ühetaoliselt kõiki tulevasi sarnaseid juhtumeid silmas pidades. Halduseeskirja muudatust võib arvestada ka siis, kui see on toimunud ajal, mil isik oli taotluse soodustuse saamiseks juba esitanud. Senine halduseeskiri ei saa olla jäigem kui haldusväliseid isikuid siduv õigus. Viimast aga tuleb haldusorganil arvestada haldusakti andmise seisuga (vrd
HMS § 54).
26.Laenutingimuste algses versioonis sisaldus tingimus, et ettevõtja on esitatud finantsprognooside kohaselt pikas perspektiivis jätkusuutlik ning maksejõuline. Laenutingimuste uues redaktsioonis selgitati, et KredEx võib laenu andmisest keelduda, kui ettevõtja maksevõime ei ole piisav laenu tagasimaksmiseks. Need täpsustused kinnitavad eespool määruse nr 10 § 5 lg 1 esimesele lausele antud tõlgendust. Kaebaja ei ole käesolevas asjas seadnud kahtluse alla põhimõtet, et taotleja peab laenu saamiseks olema pikaajaliselt maksevõimeline. Vaidlus käib kaebaja maksevõime hindamise üle.
8(11)
3-20-1548
27.Ringkonnakohus märkis õigesti, et määruse nr 10 § 5 lg 1 ei välista majanduslikes raskustes ettevõtjale laenu andmist. Riigiabi luba SA 56804 taotleti komisjonilt, et tagada turgudele küllaldane likviidsus, et võidelda ettevõtetele koroonapuhanguga tekitatud kahjuga ja et tagada kestlik majandustegevus koroonapuhangu ajal ja pärast seda (loa p 4). Enamgi veel, laenutingimuste kohaselt tuligi laenutaotlejal põhjendada, milliseid koroonapuhangust tingitud ajutisi raskusi soovitakse laenuga ületada. Samas oli loast SA 56804 (p 11) tulenevalt siiski välistatud laenu andmine ettevõtjale, kes oli juba 31. detsembri 2019. a seisuga raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse art 2 lg 18 tähenduses. See omakorda ei tähenda, et kõik ettevõtjad, kes polnud nimetatud määruse mõttes 31. detsembril 2019 raskustes, tuleks lugeda pikaajaliselt maksevõimeliseks.
28.Taotluse lahendamise ajal olemasolevad majandusraskused ei ole laenu andmise otsustamisel ainumääravad, kuid nad ei ole ka asjakohatud. Sõltuvalt asjaoludest võivad olemasolevad majandusraskused olla aluseks prognoosile, kas ettevõtja suudab laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt täita, ennekõike, kas tal saab laenusumma ja intresside maksmiseks olema piisavalt likviidseid vahendeid. Olemasolevate või ettenähtavate majandusraskuste puhul on olulised nende sisu, põhjused, ulatus ja nende kõrvaldamise väljavaated.
29.Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium, et vastustaja ei loe taotlejate majandusraskusi laenu andmist iseenesest välistavaks. Vastustaja põhjendas kaebaja debitoorse võlgnevuse halva kvaliteedi, väljastatud laenude laekumise küsitavuse ja audiitori märkustega just nimelt oma prognoosi, et kaebaja pole pikaajaliselt maksevõimeline.
30.Vastustaja viidatud asjaolud ei ole maksevõime prognoosimisel olemuslikult asjakohatud, küll aga võib vaieldav olla nende asjaolude ulatus ja mõju maksevõimele. Ringkonnakohus ei nõustunud vastustaja ja halduskohtu hinnanguga, viidates vastustaja hinnangu kitsaskohtadele, kuid jättis seejuures põhjendamatult käsitlemata vastustaja lisaselgitused enda hinnangu kaitseks.
31.Laenu andmisest keeldumiseks ei pea taotleja võime laen tagasi maksta olema välistatud. Esinema ei pea oht, et taotleja jääb laenu saamise järel varatuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 mõttes. Prognoosotsusena on pikaajalise maksevõime kindlakstegemine hinnanguline. Sihtasutusel ei pea olema laenu andmiseks täielikku kindlust taotleja maksevõimes, kuid kui laenu tagasimaksmine on pigem vähetõenäoline, ei pea sihtasutus hakkama enda initsiatiivil otsima erilisi asjaolusid, mis laenu andmist siiski õigustaks.
32.Pikaajaline maksevõime puudub kolleegiumi hinnangul ennekõike siis, kui laenutaotleja pole tõenäoliselt võimeline laenulepingust tulenevaid vastustaja nõudeid nende sissenõutavaks muutumisel pikemat aega täitma. Selleks peavad asjaolud andma näiteks põhjust eeldada, et laenutaotleja vara ei kata kohustuste täitmise tähtpäeva seisuga tema kohustusi, et tema vara ei ole siis likviidne, et tal puudub laenude teenindamiseks vajalik rahavoog või et taotleja satub muul viisil majanduslikesse raskustesse.
33.Vastustaja leiab eelnevast tulenevalt õigesti, et laenusaaja maksevõime hindamisel tuleb lisaks käibekapitalilaenu tagasimaksmise kohustusele arvestada ka tema muid kohustusi. Ringkonnakohus on kaebaja kapitalist maha arvanud vastustaja otsuses nimetatud varad (pikaajalised laenud, kinnisvarainvesteeringud ning tütar- ja sidusettevõtjate vastu olevad nõuded), kuid on ilma süvenemiseta käsitanud kaebaja muud vara sellisena, mida on võimalik kasutada KredExile laenu tagasimaksmiseks.
9(11)
3-20-1548
34.Ringkonnakohtuga tuleb nõustuda, et laenu andmine ei ole välistatud, kui laen (või mistahes muu tõenäoline asjaolu) kõrvaldaks põhjused, mis seavad taotleja maksevõime kahtluse alla. Laenu sellist mõju ei ole aga ringkonnakohus tuvastanud. Erinevalt ringkonnakohtust on kolleegium seisukohal, et vastustaja ei pidanud kaebaja vähetõenäoliselt laekuvate nõuete puhul asuma analüüsima, kas taotletav käibekapitalilaen võiks parandada kaebaja majanduslikku seisundit nt selliselt, et edaspidi väljastatavad laenud ja nõuded ostjate vastu kas väheneks või muutuks perspektiivseks. Esiteks ei ole usutav, et vastustaja makstav käibekapitalilaen lihtsustaks kuidagi kaebajal oma nõudeid enda võlgnike suhtes maksma panna. Käibekapitalilaenu eesmärk on võimaldada taotlejal enda kohustusi täita, mitte taotlejale võlgu olevate kolmandate isikute kohustuste täitmine. Teiseks, kui niisugune võimalus siiski eksisteeriks, tuleks vastavad põhjendused usutavalt esitada laenu taotlejal.
35.Tulenevalt laenutingimuste uuest redaktsioonist võis vastustaja lähtuda põhimõttest, et laenutaotleja majandusaasta aruanne peab olema märkusteta. Tal ei olnud vajadust seda põhimõtet eraldi põhjendama hakata (eespool p 24). Halduseeskirja olemust arvestades ei saa seda põhimõtet taotleja suhtes rakendada siduva reeglina ning selle kohaldamisel tuleb arvestada eriliste asjaoludega. Selleks võib olla audiitori märkuste vähene ulatus. Vastustaja ei ole käsitanud audiitori märkuseid ainumääravana, vaid on võtnud neid arvesse kogumis muude asjaoludega (debitoorse võlgnevuse kvaliteet ja väljastatud laenude tagasilaekumise tõenäosus). Audiitori märkuste maht ei olnud praegusel juhul marginaalse ulatusega. Seda silmas pidades ei näe kolleegium põhjust pidada märkuste arvesse võtmist maksevõime prognoosimisel põhimõtteliselt asjakohatuks.
36.Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusnorme, võttes asja juurde asjatundja arvamuse, mille kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana. Arvestades vastustaja põhjendamiskohustuse rikkumist (eespool p 12), ei ole kaebajale praegusel juhul ette heidetav hinnangu esitamine alles apellatsioonkaebuse lisana, vastuseks halduskohtu otsuses toodud tõendite käsitlusele. Ringkonnakohus pole rikkunud HKMS § 157 lg-t 3. Protokolli kohaselt võttis ringkonnakohus istungil eksperdi arvamuse asja materjalide juurde. Vastustaja esitas selle peale vastuväite, mille kohus jättis rahuldamata. Vastustajal oli seega võimalik arvamuse kohta ka sisuliselt seisukohti esitada ja soovi korral arvamust koos kohtuga vahetult uurida. Protokollist ega kassatsioonkaebusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks selleks takistusi teinud. HKMS § 157 lg 3 ei nõua, et kohus oleks tõendit tingimata istungil arutanud (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-7-09, p 12). Ringkonnakohus on aga arvamuse hindamisel rikkunud menetlusnorme (HKMS § 2 lg 6 ja § 165 lg 1 p 4), jättes kujundamata seisukoha vastustaja vastuväidete kohta (nt apellatsioonkaebuse peale esitatud vastuse p-d 2.33 jj). III
37.Kolleegium märgib, et riigiabi loa SA 56804 p 18 järgi tuli laenu andmine otsustada enne
31.detsembrit 2020. Sellest tulenevalt võib vaidlus KredExi 20. juuli 2020. a otsuse üle olla muutunud ainetuks ning kohustamisnõude rahuldamine ei pruugi olla õiguslikult võimalik sõltumata 20. juuli 2020. a otsuse õigusvastasusest. Selle tõttu võib olla tekkinud vajadus kaebuse muutmiseks. Kuna menetlusosalised pole nendele küsimustele tähelepanu pööranud, tuleb nendega tegeleda ringkonnakohtus asja uuel läbivaatamisel.
10(11)
3-20-1548
38.Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb vastustajale tagastada (HKMS § 107 lg 4 varasem redaktsioon). Muud menetluskulud tuleb jaotada asja uuel läbivaatamisel. Riigikohtus oli kaebajal menetluskuluks õigusabikulu 2265 eurot ja vastustajal õigusabikulu 9656 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.