Korrakaitse › Vanglad

3-22-752 Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg-s 2 sätestatud tingimusel võib kinnipeetaval olla kambris isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade ja lg 3 kohaselt katab elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 592 näeb ette kinnipeetava poolt makstava tasu vähendamise juhul, kui kinnipeetav viibib ajutiselt vanglast eemal ja elektriseade oli lattu hoiule antud, ta taotleb summa vähendamist ja tasub 0,63 eurot arvestusega seotud lisakulud. VangS § 31 lg-s 2 sätestatud esemete, k.a veekeetja näol on tegemist täiendava hüvega, mitte igapäevaeluks vältimatult vajalike esemetega, ilma milleta elu vanglas ei oleks inimväärne ja mille riik peaks kinni peetavale isikule tagama igal juhul ja riigi kulul. Seega tuleb kinnipeetaval seaduse kohaselt isikliku elektrilise veekeetja kasutamise eest elektritasu maksta ja tasu vähendamist saab taotleda VSKE §-s 592 sätestatud juhul. 2020. a kevadel kohaldati COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kõikides Eesti vanglates täiendavaid julgeolekuabinõusid ning piirati kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadust. Tallinna Vanglas oli seetõttu kompenseeriva meetmena lubatud jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt ja tagada kinnipeetavatele iga päev lisatoitlustamine. Tallinna Vangla võimaldas kinnipeetavatele piirangute ajal isiklikke elektriseadmeid tavapärasest erinevas korras kambrisse taotleda ja ajavahemikul 16.03.– 31.05.2020 elektriseadmete kasutamise eest tasu ei võetud. Alates 2020. a juunist taastati elektriseadme kambrisse saamiseks ja kasutamiseks tavapärane kord ja kinnipeetavatel tuli isikliku elektriseadme kasutamise korral taas elektritasu maksma hakata. Kinnipeetavad, kes isiklikku elektriseadet kambrisse jätta ei soovinud, said seadme lattu paigutada. Samasuguseid leevendusmeetmeid rakendati 2020. a kevadel ka Viru Vanglas ja Tartu Vanglas. Uuesti suleti täiendava julgeoluabinõuna eluosakonnad ja kohaldati muid piiranguid COVID-19 nakkushaiguse teise laine ajal 2020. a sügisel Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52. Piiranguid jätkati 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 ja osaliselt 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/16. Isikliku elektriseadme kasutamise kuludest Tallinna Vangla aga kinnipeetavaid enam ei vabastanud ja tasu arvestus toimus õigusaktides sätestatud korras. Piiranguid ja leevendusmeetmeid kohaldati ka Tartu Vanglas ja Virus Vanglas. Tartu Vangla vabastas seejuures kinnipeetavad isiklike elektriseadmete kasutamise tasust ja Viru Vangla vabastas kinnipeetavad elektritasust üksnes ajavahemikuks 30.10.–30.12.2020. Kuigi vanglate praktika oli elektrikulude kompenseerimise küsimuses viirusepuhangu teise laine ajal erinev, ei saa rääkida Tallinna Vangla õigusvastasest käitumisest ja kinnipeetavate ebavõrdsest kohtlemisest. Kohtupraktikas on leitud, et seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, vaid õiguse realiseerimine peab olema tagatud vähemalt õigusaktiga ette nähtud miinimumtasemel. Ühestki õigusaktist ei tule kohustust rakendada kõikides vanglates ühesuguseid leevendusmeetmeid. Vanglad on iseseisvad eelarvelised asutused ja tegutsevad eelarves ettenähtud vahendeid arvestades. Tallinna Vangla ei pidanud täiendava kulu tasumist enda eelarvest enam majanduslikult otstarbekaks. Elektriseadme kasutamise eest tasu maksmise kohustus on olnud alates juunist 2020 kõikidel Tallinna Vangla kinnipeetavatel, kes kasutavad kambris isiklikke elektriseadmeid võimsusega 10 W ja enam. Y-l ei olnud vanglas isiklikku veekeetjat, mistõttu ta elektritasu maksma ei pidanud. Kaebajat ei ole koheldud vanglasiseselt erinevalt teistest enda isiklikku veekeetjat kasutavatest kinnipeetavatest. Kaebaja taotles 16.03.2020 isiklikku elektrilist veekeetjat (1000 W) kambrisse ja veekeetja sai ta kambrisse 18.03.2020. Veekeetja paigutati kaebaja taotluse alusel lattu tagasi 19.05.2020. Kaebaja 11.11.2020 taotluse alusel anti veekeetja 13.11.2020 uuesti kambrisse. Alates 18.12.2019 oli kaebajal kambris ka isiklik televiisor. Kaebaja taotles 18.11.2020 registreeritud taotluses nr 5-8/20/26160-1 elektrilise veekeetja kasutamise eest tasu mittevõtmist. Televiisori kasutamise eest ta tasu mittevõtmist ei nõudnud. Tallinna Vangla ei olnud kohustatud kaebajat 2(5)

3-22-752 isikliku elektrilise veekeetja kasutamise tasust vabastama (RVastS § 6 lg 1) ja tal tuli kambris olevate isiklike elektriseadmete kasutamise eest tasuda vastavalt VSKE §-s 591 sätestatud korras. Kaebaja jäeti 17.12.2020 otsusega nr 5-8/20/26160-2 elektritasust vabastamata. Kaebaja vaie jäeti 28.01.2021 vaideotsusega nr 5-15/20/516-2 rahuldamata. Kaebaja esitas 03.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 17.12.2020 otsuse nr 5-8/20/26160-2 ja 28.01.2021 vaideotsuse nr 5-15/20/516-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks (veekeetja elektritasust vabastamiseks). Halduskohus lõpetas kaebuse menetlemise 19.08.2021 kohtumäärusega (haldusasi nr 3-21-251). Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 11.01.2022 määrusega rahuldamata. Määrus jõustus 01.02.2022.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-22-752 ka teiste Tallinna Vangla kinnipeetavatega võrreldes. On ilmne, et kaebaja soovis kasutada tasuta vangla veekeetjat nagu Y. Võrreldes Y-ga oli kaebaja kahju 56 eurot. Ilmne on ka see, et kaebaja on vähekindlustatud isik ja tekkinud kulutuse tõttu jäävad tal ostmata tähtsad asjad, nt hügieenitarbed. Kaebajale on nt nahaprobleemide tõttu väga olulised nahahooldusvahendid. 5 eurot maksva kreemi ostmiseks tuleb omakstel panna kaebaja arvele ca 20 eurot. Seega on mõjutatud ka kaebaja tervis ja enesetunne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-752

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.