Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-251
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 17.12.2020 otsuse nr 58/20/26160-2 ja 28.01.2021 vaideotsuse nr 5-15/20/5162 tühistamiseks ning veekeetja elektritasust vabastamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. augusti 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. augusti 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-251.
Keelduda kaebuse täiendamisest Tallinna Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudega.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. augusti 2021. a määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-21-251 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-21-251
2(5)
3-21-251 Kaebajal oleks teoreetiliselt võimalik minna üle hüvitamiskaebusele, kuid selle menetlemist ei saa teadaolevate asjaolude pinnalt pidada põhjendatuks. Isiklik elektriline veekeetja (1000 W) on kaebajal kambris olnud alates 13.11.2020 ja kuni piirangute lõppemiseni (01.06.2021) on kaebajalt nõutud veekeetja kasutamise eest elektritasu kokku 17,17 eurot. Kuna tegemist on varaliselt hinnatava hüvega, mille väärtus jääb alla 1000 euro, siis oleks kaitstava õiguse riive väheintensiivne (vt HKMS § 133 lg 1). Hüvitamiskaebuse rahuldamine oleks ka ebatõenäoline, mistõttu tuleks kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Kahju tekitavaks toiminguks sai olla kaebaja isikliku veekeetja elektritasust vabastamata jätmine, mitte üldkasutatava veekeetja kasutamise mittevõimaldamine. Vastustaja selgitas, et elektritasu tuli maksta kõigil kaebajaga samas osakonnas paiknenud kinnipeetavatel, kellel oli kambris isiklik elektriseade. Ka juhul, kui kambrisse anti vangla veekeetja, tuli selle kasutamise eest ikkagi tasuda. Kaebajat ei ole koheldud teistest kinnipeetavatest erinevalt. Sarnaselt teiste kinnipidamisasutustega kohaldati Tallinna Vanglas liikumispiirangute mõju kompenseerivaid meetmeid (nt lubati jätta kambrites raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt, samuti tagati lisatoitlustus). Isikliku elektriseadme kasutamise eest ei võetud Tallinna Vanglas tasu 16.03.2020–31.05.2020, kuid alates 2020. a juunist taastati varasem tavapärane kord ning kinnipeetavatel tuli isikliku elektriseadme kasutamise eest hakata maksma elektritasu või paigutada seade tagasi isiklike asjade lattu. Teistes vanglates on leevendusmeetmeid kohaldatud mõnevõrra erinevalt. Kohtupraktika kohaselt on veekeedukann VangS § 31 lg 2 tähenduses muu vaba aja veetmiseks vajalik ese. Tegemist on täiendava hüvega, mitte seadmega, mis on kinnipeetava igapäevaeluks vältimatult vajalik ja ilma milleta ei oleks elu vanglas inimväärne ning mille riik peaks igal juhul kinnipeetavale tasuta tagama (vt Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2012 otsus nr 3-10-3035, p 8). Asjaolust, et kaebajal ei võimaldatud kasutada isiklikku veekeedukannu vangla kulul, ei saanud talle tuleneda muid kahjulikke tagajärgi peale elektritasu maksmise. Vastustaja ei ole jätnud seaduses imperatiivselt sätestatud normi järgimata ning puudub selline ühtne reeglistik, mis näeks ette, milliseid leevendusmeetmeid ja millise ajavahemiku jooksul tuleks COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute ajal vanglas kohaldada. Piisavaks põhjuseks leevendusmeetmete mõnevõrra erineva kestusega kohaldamiseks võivad olla ka vastustaja viidatud majanduslikud tegurid.
3-21-251 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
3-21-251 võrdses mahus ehk mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi (vrd Riigikohtu 26.05.2008 otsus nr 3-3-1-20-08, p 24). Võrdsuse põhimõttele tuginedes ei saa nõuda teises vanglas antavaid soodustusi või nende laiendamist ning tingimused eri vanglates võivad erineda ka sõltuvalt vangla eelarvelistest vahenditest (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 määrus nr 3-21-1095, p 15).
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.