Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

3-22-281 Halduskohus luges 18.05.2015 määrusega, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, keeldus kaebetähtaja ennistamisest ning lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.09.2015 määrusega X määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus ei võtnud X määruskaebust 15.12.2015 menetlusse.

POOLTE SEISUKOHAD

2(7)

3-22-281 3) Käesolevas asjas esineb uus asjaolu, mille tõttu on kaebaja taotlus igati põhjendatud. Nimelt, 2019. a toimus seadusemuudatus, millega võeti vastu uus KHaS. Uue seaduse vastu võtmine toob kaasa selle, et vastustaja peab uuesti analüüsima, kas vastustajale diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamise tingimused on täidetud või mitte. Vastustaja heidab kaebajale ette, et ta ei ole oma taotluses toonud ühtegi sisulist erinevust kehtiva KHaS § 12 lg 1 ja rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 15 lg 3 vahel. Kaebaja ei olegi oma taotluses konkreetselt vastustaja poolt välja toodud õigusnormidele tuginenud. Kaebaja on oma taotluses sõnaselgelt taotlenud asjaolude analüüsimist ning kas uued asjaolud võimaldavad kaebajale diplomi väljastamist või mitte. Kuivõrd tegemist on eraldiseisva haldusmenetlusega, siis tegemist on hoopis vastustaja kui haldusorgani kohustusega lahendada esitatud taotlus sisuliselt. Uuendamise eesmärk on kontrollida asjaolusid, et hinnata varem tehtud otsust. Käesolevas asjas ei ole vaidlust kõrgharidustaseme õppesse juurdepääsus osas. Põhiküsimus seisneb selles, kas kaebajale diplomi ja dokumentide väljastamise tingimused on täidetud või mitte. Sellele küsimusele on aga vastustaja jätnud vastamata ning selle sisuliselt analüüsimata. Kaebaja on ajavahemikul 2000‒2004 täies mahus täitnud õppekava EMKTS-s. Sealhulgas on kaebaja edukalt valmis saanud ning kaitsnud diplomitöö. Seega on kaebajal igal ajal õigus nõuda EMKTS-lt diplomi väljastamist, kuna fakt on see, et tema puhul on täidetud kõik KHaS § 19 lg-s 1 sätestatud diplomi väljastamise eeldused. Antud juhul on kaebajale diplomi väljastamise eeldused täies mahus täidetud, kuid kaebaja ei ole õigeaegselt reageerinud diplomi mitteväljastamisele. See aga ei tähenda, et kaebajal ei ole enam õigust diplomi väljastamist taotleda. Käesolevas haldusmenetluses ei ole vastustaja esitanud ühtki vastuväidet, mis puudutaks kaebaja diplomi väljastamise eelduste täidetust. 3) Haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamise tähtaegsust HMS § 44 lg 3 järgi peab järgima haldusorgan. Kui haldusorgan leiab, et taotlus võib olla esitatud tähtaega rikkudes, siis tuleb isikule anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks HMS § 15 lg 2 alusel muuhulgas tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, mitte aga jätta taotlust läbi vaatamata. Käesoleva haldusasja raames ei ole enam küsimust HMS § 44 lg 3 kohasest tähtajast, sest vastustaja ei ole teinud otsust taotluse tagastamise kohta, vaid on taotlust menetlenud ja teinud otsuse. Kuna haldusorgan on menetluse uuendamise osas sisulise otsuse teinud, ei ole tähtaegsuse küsimus enam asjakohane ning ei mõjuta käesoleva kaebuse lahendamist. Siiski leiab kaebaja, et asjakohasest seadusemuudatusest teada saamise osas on kaasnenud iseloomulik risk, et tänapäevase allikate (sh õigusallikate) rohkuse tõttu ei osanud kaebaja kohaselt reageerida uue seaduse jõustumisele. Oleks liiga koormav panna kaebajale kohustuseks igapäevaselt kontrollida seaduste muudatusi. Vastustaja väide, mille kohaselt on kaebaja esitanud haldusmenetluse uuendamise taotluse hilinenult, on põhjendamatu. Taotlus tuleb lugeda õigeaegselt esitatuks vastavalt HMS § 44 lg-le 3. 4) Vastustaja leiab oma otsuses, et „igal juhul ja sõltumata mistahes muudest väidetest on HMS § 44 lg 3 kohane tähtaeg taotluse esitamiseks haldusmenetluse uuendamiseks.“ Eeltoodud vastustaja väide on äärmiselt kohatu ning on käsitletav haldusorgani omavolina. Vastustaja on justkui ennetavalt välistanud kaebaja poolt igasuguste vastuväidete, argumentide, põhjenduste jms esitamist. Sellega rikkus vastustaja kaebaja kui menetlusosalise põhiõigust olla haldusmenetluses ära kuulatud (HMS § 40).

3-22-281 rahuldamata ka kaebaja toonase taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Vastav kohtulahend on jõustunud. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 2) Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebaja taotlus haldusmenetluse uuendamiseks on esitatud hilinenult. HMS § 44 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusmenetluse uuendamiseks esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaoludest teadasaamisest alates. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vastustajale taotluse haldusmenetluse uuendamiseks 02.12.2021. Väidetav uus asjaolu, millele tuginedes kaebaja taotluse esitas, oli uue KHaS-i jõustumine 2019. aastal. Taotluse esitamise aja seisuga oli seega KHaS-i jõustumisest möödunud enam kui kaks aastat. Eeltoodut silmas pidades on kaebaja jaoks igal juhul ja sõltumata mistahes muudest väidetest möödunud HMS § 44 lg 3 kohane tähtaeg taotluse esitamiseks haldusmenetluse uuendamiseks. 3) HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Esiteks soovib kaebaja, et kohus tühistaks vastustaja otsuse haldusmenetluse uuendamata jätmise osas ning seejärel kohustaks vastustajat kaebajale väljastama diplomi ja akadeemilise õiendi. Isegi, kui kohus peaks leidma, et vastustaja jättis kaebaja taotluse haldusmenetluse uuendamiseks põhjendamatult rahuldamata, siis on selge, et kaebaja esitatud kohustamisnõude rahuldamiseks mistahes õiguslik perspektiiv puudub. Kohus on haldusasjas 3-14-52397 kaebaja kohustamisnõude juba lahendanud ning leidnud, et see on esitatud hilinemisega. Tänapäeval antava hariduse sisu on ilmselgelt teine, kui 18 aastat tagasi. Seega niipalju aastaid pärast õpingute lõppu diplomi väljastamine ei ole ei hariduse sisu arvestades võimalik, ega ka seadusest tulenevalt lubatud. Seega ei saa vastustaja anda kaebajale välja diplomit, mis on kaebaja eesmärk. Järelikult puudub põhjus ja vajadus ka haldusmenetluse uuendamiseks. 5) Uue seaduse jõustumine iseenesest ei saa olla uueks asjaoluks, mis automaatselt tooks kaasa kaebaja õiguse taotleda haldusmenetluse uuendamist. Just menetlusosaline on see, kes peab oma taotluses uue ilmnenud asjaolu selgelt välja tooma ning selgitama, et mistõttu tuleks vastavale uuele asjaolule tuginedes haldusmenetlus esmalt uuendada ning seejärel juba uuendatud menetluse raames teha eelnevast erinev lõppotsus. Taotlusest eelloodut ei nähtu. Isegi juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et uue seaduse jõustumisele üldsõnaliselt viitamisest piisab uue asjaoluna haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamisel, siis ei esitanud kaebaja vastavat taotlust tähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-22-281 vaidluse all olevaks küsimuseks, kas vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja esitatud haldusmenetluse uuendamise taotluse rahuldamata. Seega ei ole küsimuse all vastustaja tegevuse õiguspärasus 2004. aastal, millal vastustaja keeldus kaebajale diplomit väljastamast. See õiguslik vaidlus lõppes asjas nr 3-14-52397 tehtud kohtulahendi jõustumisega. Käesolev vaidlus puudutab üksnes menetluse uuendamata jätmise õiguspärasust. Kui uuendamise alused esinevad, tuleb täiendavalt hinnata seda, kas kaebaja taotletud diplom tuleb talle väljastada. Haldusmenetluse uuendamine on iseseisev menetlus ega kattu haldusasja nr 3-1452397 vaidluse esemega, mistõttu ei ole põhjendatud käesolevas haldusasjas menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Sellele osundas kohus ka 11.05.2022 määruses.

3-22-281 vastav kvalifikatsioon (vrdl KHaS § 12 lg 1 ja RakKKS § 15 lg 3). KHaS eelnõu seletuskirjas (725 SE, XIII Riigikogu) on § 12 lg 1 osas märgitud, et kõrgharidustaseme esimese astme õppesse juurdepääsu tingimusi ei ole võrreldes kehtiva seadusega muudetud ‒ rakenduskõrgharidusõppesse ja bakalaureuseõppesse saab kandideerida keskhariduse või vastava kvalifikatsiooniga isik (seletuskiri, lk 28). Ka kaebaja viidatud KHaS § 19 lg 1 on samasisuline seni kehtinud RakKKS § 19 lg-ga 1. Seda kinnitab KHaS seletuskiri (lk 44), mille kohaselt kehtima jääb regulatsioon, et isikule, kes on täitnud õppkava täies mahus, väljastatakse akadeemilist kraadi tõendav diplom koos eesti- ja ingliskeelse akadeemilise õiendiga. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et seadusandja ei ole muutnud asjakohast õigusnormi viisil, mis tooks vajaduse langetada kaebaja suhtes teistsugune otsus. KHaS § 19 lg-t 1 ei saa vaadelda isoleeritult teistest KHaS sätetest. Bakalaureuseõppesse kandideerimise eelduseks on jätkuvalt keskhariduse või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Kaebaja ei ole tegelikult põhistanudki, milles seisneb erinevus KHaS ja RakKKS regulatsioonide vahel, vaid väidab, et hoopis vastustaja on kohustatud vastava analüüsi läbi viima. Kohus nõustub vastustajaga, et muutunud asjaolud oleks pidanud välja tooma just kaebaja, keda on haldusmenetluses esindanud professionaalne esindaja. Kohus jagab vastustaja seisukohta ka selles osas, et uue seaduse jõustumine iseenesest ei saa olla uueks asjaoluks, mis automaatselt tooks kaasa kaebaja õiguse taotleda haldusmenetluse uuendamist. Seadus omab üldjuhul mõju edasiulatuvalt, kui seadusandja konkreetselt ei määra teisiti. Diplomi väljastamisel tuleb tugineda õpingute toimumise ajal kehtinud õigusaktidele ja selles osas on kaebajal vaidlus läbitud. Kohus nõustub vastustajaga, et nii palju aastaid pärast õpingute lõppu ei ole diplomi väljastamine hariduse sisu muutumist arvestades põhjendatud ning sellist kohustust ei tulene ei KHaS-st ega teistest õigusaktidest. Vastustaja on õigesti leidnud, et täidetud pole ka HMS § 44 lg 1 p 2 kohaldamise eeldus, kuna kaebaja pole viidanud ühelegi uuele olulisele tõendile, mis polnud temale algse vaidluse toimumise ajal teada.

6(7)

3-22-281 Riigikohus on leidnud, et haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine kaebajalt (nt Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 50). Kohus leiab, et käesolev vaidlus (haldusmenetluse uuendamine) on spetsiifilise iseloomuga. Tegemist on vastustaja jaoks põhimõttelist tähtsust omava küsimusega, mis eeldab kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Kohus ei pea usutavaks, et sellelaadilisi vaidlusi tuleb praktikas sageli ette, mistõttu ei saa eeldada, et vastustajal oleks koosseisuline töötaja, kes selliste vaidlustega tegeleks. Seetõttu on kohtu arvates välise õigusabi kasutamine põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et bürookulude puhul pole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga ning mõistlik on eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (nt Riigikohtu Halduskolleegiumi 13.04.2016 otsus nr 33-1-51-15, p 15; Riigikohtu Halduskolleegiumi 11.12.2014 otsus nr 3-3-1-61-14, p 25). Seega tuleb välja mõistetavatelt menetluskuludelt maha arvestada büroo üldkulu 34,80 eurot + käibemaks (arve nr 2222084) ja 24 eurot + käibemaks (arve nr 2222244), st kokku 70,56 eurot. Välja mõistmisele kuuluv menetluskulu on seega 2422,56‒70,56=2352 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee

OSALISELT

TÜHISTATUD

KOHTUOTSUSEGA

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

19.10.2023

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.