X OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.05.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 57-22/248368 osaliseks tühistamiseks ja Pirita Majandusgümnaasiumi kohustamiseks viima õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla hanke alusdokumendid riigihankes nr 248368 X OÜ vaidlustus Pirita Majandusgümnaasiumi riigihanke menetluses „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Pirita Majandusgümnaasiumile“ (viitenumber 248368) riigihanke alusdokumentidele
Vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonis
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – X OÜ, lepinguline esindaja advokaat Priit Kala Vastustaja (hankija) – Pirita Majandusgümnaasium, volitatud esindaja Nele Kilk
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta X OÜ kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.07.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pirita Majandusgümnaasium (hankija) avaldas 31.03.2022 riigihangete registris eriteenuste erimenetluse „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Pirita Majandusgümnaasiumile“ viitenumbriga 248368 (riigihange) hanketeate ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid.
2.X OÜ esitas 02.05.2022 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse riigihanke alusdokumentidele. X OÜ vaidlustas järgmised regulatsioonid:
3-22-1228 1) Hankedokumentatsiooni (HD) p 8 „Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine“ alapunktis 8.1. „Koolilõuna valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium; 2) HD p 8 alapunktis 8.2. „Hinnakriteerium (koolieine maksumus)“ (ühes alapunktidega) sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium; 3) HD p 8 alapunktis 8.3. „Hommikueine valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium; 4) Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ (TK) p-s 5 „Koolilõuna maksumus“ ja Lisa 2 „Lepingute projektid“ p-s
4.1.10.sätestatud nõue, mille kohaselt on pakkujad kohustatud kasutama koolilõunaks ette nähtud vahenditest vähemalt 70% toidukomponentide ostmiseks ja kuni 30% vahenditest toitlustamise korraldamise kuludeks.
3.VAKO rahuldas vaidlustusasjas nr 57-22/248368 tehtud 23.05.2022 otsusega (VAKO otsus) X OÜ vaidlustuse osaliselt ja kohustas Pirita Majandusgümnaasiumi viima pakkumuste hindamise kriteeriumite koolieine maksumus kokku (koos käibemaksuga) ja hommikueine valikute arv osakaalud vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega (resolutsiooni punkt 1). VAKO mõistis Pirita Majandusgümnaasiumilt X OÜ kasuks välja tasutud riigilõivust 256 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 756 eurot käibemaksuga (resolutsiooni punkt 2).
4.X OÜ esitas 02.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (koos esialgse õiguskaitse taotlusega), milles taotleb:
4.1.VAKO 23.05.2022 otsuse tühistamist osas, millega VAKO jättis rahuldamata X OÜ 02.05.2022 vaidlustuse;
4.2.asjas uue otsuse tegemist, millega rahuldada täielikult X OÜ 02.05.2022 vaidlustus;
4.3.Pirita Majandusgümnaasiumi kohustamist viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse riigihanke alusdokumentide järgmised osad: 1) HD p 8 alapunktis 8.1. „Koolilõuna valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium; 2) HD p 8 alapunktis 8.2. „Hinnakriteerium (koolieine maksumus)“ (ühes alapunktidega) sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium; 3) HD p 8 alapunktis 8.3. „Hommikueine valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium; 4) TK peatükis „Koolilõuna maksumus“ ja hankelepingu projekti punktis 4.1.10. sätestatud nõue, mille kohaselt on pakkujad kohustatud kasutama koolilõunaks ette nähtud vahenditest vähemalt 70% toidukomponentide ostmiseks ja kuni 30% vahenditest toitlustamise korraldamise kuludeks.
5.Kohus võttis 03.06.2022 määrusega kaebuse menetlusse, määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja tunnistas vastustajaks Pirita Majandusgümnaasiumi.
6.10.06.2022 määrusega peatas kohus esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas. Kaebaja esitas 15.06.2022 määrusele määruskaebuse, soovides esialgse õiguskaitse abinõuna lisaks vastustaja kohustamist pikendada pakkumuste tähtaega ja hankemenetluse jätkamise keelamist. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.06.2022 määrusega määruskaebuse rahuldamata.
7.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 14.06.2022.
2(8)
3-22-1228
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
X OÜ seisukoht
8.X OÜ vaidlustab VAKO otsuse osas, milles VAKO jättis vaidlustuse rahuldamata. Seega ei vaidlusta kaebaja VAKO otsuse resolutsiooni p-i 1, millega VAKO kohustas hankijat viima pakkumuste hindamise kriteeriumite „koolieine maksumus kokku (koos käibemaksuga)“ ja „hommikueine valikute arvu“ osakaalud vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega (hankedokumentatsiooni p 8 „Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine“ preambulas sätestatud kriteeriumi nr 2 „koolieine maksumus koos käibemaksuga“ ja kriteeriumi nr 3 pakkumuses esitatud „hommikueine valikute arvu“ osakaalud).
9.Käesoleva vaidluse esemeks on seega hankedokumentatsiooni (HD) p 8 „Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine“:
9.1.alapunktis 8.1 „Koolilõuna valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium;
9.3.alapunktis 8.3. „Hommikueine valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteerium;
9.4.Samuti HD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ (TK) p-s 5 „Koolilõuna maksumus“ ja Lisa 2 „Lepingute projektid“ p-s 4.1.10. sätestatud nõue, mille kohaselt on pakkujad kohustatud kasutama koolilõunaks ette nähtud vahenditest vähemalt 70% toidukomponentide ostmiseks ja kuni 30% vahenditest toitlustamise korraldamise kuludeks.
10.VAKO eraldas otsuses kaebaja jaoks arusaamatult teineteisest HD p-i 8 preambulas sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende osakaalud ning sama punkti alapunktides 8.1.-8.3. (ühes alapunktidega) sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteeriumid. Kaebaja on seisukohal, et selline RHAD-s sätestatud hindamiskriteeriumite eristamine on meelevaldne ja kunstlik. HD punkti 8 preambulas sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende osakaalud (so vastav tabel) koos alapunktides 8.1.-8.3. (ühes alapunktidega) sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteeriumitega moodustavad ühtse terviku ega ole eraldi vaadeldavad. Kaebaja hinnangul ei oleks kirjeldatud asjaolusid ja vaidlustusmenetluse raames menetlusosaliste poolt esitatud seisukohtasid arvesse võttes saanud VAKO jätta vaidlustust osaliselt rahuldamata kaebusega vaidlustatavas osas, vaid VAKO oleks pidanud rahuldama vaidlustuse tervikuna kõikide vaidlustuse nõuete osas, sh kaebusega vaidlustatavas osas.
11.Kaebaja ei nõustu VAKO käsitlusega selles osas, et hankija ei ole HD-s hindamiskriteeriume kehtestades end otseselt RHS §-iga 85 sidunud. Iseenesest jagab kaebaja VAKO seisukohta selles osas, et sõltumata sellest, kas hankija on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korras otseselt sidunud ennast RHS §-iga 85 või mitte, on see norm kohaldatav RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete sisustamisel. Kuid antud juhul on kaebaja arvates hankija end ka RHS §-iga 85 sidunud. HD-st nähtuvalt on vastustaja otsustanud järgida avatud hankemenetluse ülesehitust ning muutnud RHAD-ga enda jaoks siduvaks kõik RHS 2. ptk-s ettenähtu hankemenetluse etapid, sh paigutanud ka vaidlusalused hindamiskriteeriumid HD p-i 8 „Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine“. VAKO otsuses toodud RHS tõlgendamise loogika jaatamine viiks hankijate tegevuse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlustes meelevaldseks, kui hankija saab küll rakendada RHS 2. ptk-s ettenähtud hankemenetluse etappe aga ei ole seejuures seotud vastavate RHS sätetega.
12.VAKO seisukoht, et hankija poolt HD p-s 8 kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumid ei ole vastavustingimused, on vastuoluline. Nimelt seal samas VAKO otsesõnu möönab, et hankija annab vastavustingimuste täitmise eest pakkumusele hindepunkte. Kaebaja leiab, et selles kontekstis ei oma 3(8)
3-22-1228 mingisugust tähtsust VAKO poolt esile toodud asjaolu, et vastavustingimuste täitmise eest omistatakse pakkumusele väikseim arv hindepunkte. Igal juhul on tegemist vastavustingimuse hindamisega, mida ei saa ühelgi juhul pidada lubatuks. Kõik teenuse osutamise omadustele ja teenusele esitatavad nõuded peaksid olema määratletud TK-s, kuid hetkel kehtestab hankija HD p 8 alapunktides 8.1.-8.3. sätestatud hindamiskriteeriumitega pakkujatele sisuliselt nõude, milliste hommikueine, koolilõuna ja koolieine valikute arvuga teenust ta tegelikult soovib. Seega sisuliselt on tegemist vastavustingimusega.
13.VAKO küll nõustub vaidlustajaga selles osas, et HD 8. ptk p-i 8.2. „Hinnakriteerium (koolieine maksumus)“ ja HD 8. ptk p-i 8.3. „Hommikueine valikute arvu kriteerium“ (ühes alapunktidega) hindamiskriteeriumite osakaalud on ebaproportsionaalsed, kuid jätab täielikult käsitlemata ja seisukoha võtmata vaidlustaja põhjendustele, et kõnesolevad hindamiskriteeriumid ei ole absoluutselt seotud hankelepingu esemega. Kaebaja on sellisel seisukohal, kuna hommikueinet ja koolieinet hankija hankelepinguga tegelikult ei hangi ja nende eest hankija ka ei tasu, vaid hommikueinet ja koolieinet tellivad ja nendes eest tasuvad neid tarbivad isikud, so kas PMG õpilased või hankija personal.
14.Samuti on VAKO leidnud, et vaidlusaluste pakkumuste hindamiskriteeriumite puhul ei saa üleüldse rääkida hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise nõudest, kuna koolilõuna maksumus on kindlaks määratud ning hommikueine ja koolieine maksumuse tasuvad õpilased ja õpetajad ise. Jääb arusaamatuks mismoodi pidas VAKO selliste põhjenduste pinnalt võimalikuks asuda seisukohale, et HD p 8 alapunktides 8.1-8.3 sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteeriumid on õiguspärased. Ka printsiibis on VAKO aruteluga võimatu nõustuda, kuna sellest võiks justkui järeldada, et hankijal on lubatud kehtestada selliste hindamiskriteeriumite kogum, mis ei taga absoluutselt hankija rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist. See oleks otseselt vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.
15.Kaebaja ei jaga VAKO arusaama konkurentsi efektiivsest ärakasutamisest riigihankel. Kaebaja arvates ei tähenda a priori konkurentsi efektiivset ärakasutamist riigihankel see, kui pakkumuste esitamine ei ole takistatud ja pakkumuse esitajaid on rohkem kui üks. Konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks riigihankel peavad hindamiskriteeriumid jätma pakkujatele objektiivse ja tegeliku võimaluse esitada riigihankes konkureerivatest pakkujatest paremaid pakkumusi. Antud juhul on aga hankija disaininud hindamiskriteeriumid selliselt, et ühelgi pakkujal ei ole võimalik teistest pakkujatest paremat pakkumust esitada. Kui riigihankes saavad pakkujad parimal juhul esitada üksnes teiste pakkujatega samaväärseid pakkumusi ja edukas pakkuja selgub igal juhul liisuheitmise teel, siis sellisel juhul ei toimu ka konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Kaebaja arvates ei ole liisuheitmine mitte konkureerimine, vaid põhimõtteliselt osalemine loteriis.
16.Kaebaja ei nõustu VAKO põhjendusega, mille kohaselt on VAKO arvates hankija piirang maksimumpunktide saamiseks põhjustatud eelkõige sellest, et vältida ebareaalselt suure arvu praadide, suppide ja hommikueinete arvu pakkumist, mis aga poleks sõlmitava hankelepingu täitmisel kontrollitav. VAKO ei avanud, et millistele asjaoludele selline VAKO arvamus rajaneb. Seega on VAKO rajanud oma otsuse asjaolule, mille suhtes ei ole vaidlustajal olnud võimalust arvamust avaldada. VAKO ei saa rajada oma seisukohti oletustele, mistõttu ei ole alust ka antud juhul lähtuda sellest, et hankija on just nendel motiividel maksimumpunktide saamiseks piirangud seadnud. Lisaks on VAKO asunud oma vaatlusaluse põhjendusega sisustama ja hindama hankija poolt riigihankes seatud kriteeriumite otstarbekust, milleks aga VAKO-l volitusi ei ole.
17.Kuidagi ei saa nõustuda VAKO seisukohaga, et riigihankes ei hinnata üksnes hommikueine, koolilõuna ja koolieine valikute arvu, vaid ka nende valikute komponente ja algtooraineid. Vastav VAKO põhjendus on kaebaja arvates äärmiselt otsitud ja põhjendamatu. Seda põhjusel, et hindamiskriteeriumite kohaselt ei toimu kuidagi eraldiseisvalt hommikueine, koolilõuna ja koolieine valikute komponentide ja algtoorainete kvaliteedi hindamist, vaid hinnatakse nende valikute arvu. Hommikueine, koolilõuna ja koolieine valikute komponentide ja algtoorainete valikute arv on samamoodi kvantitatiivne ja mitte kvalitatiivne näitaja. Seejuures juhib kaebaja tähelepanu, et ka 4(8)
3-22-1228 hommikueine, koolilõuna ja koolieine valikutekomponentide ja algtoorainete valikute arvule on hankija seadnud piirangu, st pakkujad saavad pakkuda üksnes neid komponentide ja algtoorainete valikuid ja sellises mahus nagu hankija on RHAD-s ette kirjutanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja tuginedes RHAD-st nähtuvale jätkuvalt, et riigihankes saab kõrgeimad hindepunktid suurima valikute arvuga pakkumus.
18.Kaebaja on seisukohal, et riigihankes „koolilõuna vahendite kasutamise reegli“ kehtestamisega sekkub hankija täiesti põhjendamatult riigihankes pakkujatena osalevate ettevõtete tegevusse ning keelab alusetult pakkujatel hankelepingu täitmisel teenuse osutamise eest hankija poolt makstavate vahendite omal äranägemisel kasutamise oma majandus- ja kutsetegevuses. Kaebaja hinnangul on kõnesolev hankija poolne keeld täiesti ebaproportsionaalne, asjakohatu ja põhjendamatu pakkujate vabaduse piiramine oma teenuse hinnastamisel ja selle eest saadud rahaliste vahendite kasutamise üle otsustamisel ning sellisena vastuolus nii RHS-i kui ka PS-ga. Seda sõltumata sellest, kas see nõue tuleneb RHS-ist või Tallinna Linnavolikogu 24.08.2017 määruse nr 15 „Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Kopli Ametikooli õpilaste toitlustamisel“ (edaspidi määrus nr 15) § 2 lg-st 4. Juhul kui määruse nr 15 § 2 lg 4 takistab „koolilõuna vahendite kasutamise reegli“ õigusvastaseks tunnistamist ja hankija kohustamiseks viimaks RHAD „koolilõuna vahendite kasutamise reegli“ osas vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega, siis peaks halduskohus jätma selle määruse nr 15 § 2 lg 4 kui põhiseadusevastase kaebuse lahendamisel kohaldamata.
19.Seoses vaidlustusmenetluse kuludega leiab kaebaja, et VAKO on vaidlustusmenetluse kulud välja mõistnud valesti isegi juhul, kui jaatada muus osas VAKO otsuse õigsust (mida kaebaja ei tee). Nimelt märgib VAKO oma otsuses korrektselt, et vaidlustaja vaidlustas 3 pakkumuste hindamisekriteeriumit ja „koolilõuna vahendite kasutamise reegli“, so kokku 4 RHAD sätet. Seega aga tähendab, et rahuldatud vaidlustuse osa suurust saaks hinnata üksnes 1/4 suuruste proportsioonide kaupa esitatud nõuetest, mitte 1/5 suuruste proportsioonide kaupa nagu VAKO teeb. VAKO on tuvastanud 2 hindamiskriteeriumi õigusvastasuse, mistõttu leiab kaebaja, et ka VAKO otsuse aktsepteerimise korral pidanuks VAKO hindama rahuldatud osa suuruseks 1/2 esitatud nõuetest ja lähtuma vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmisel sellest proportsioonist. Vastustaja seisukoht
20.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
21.Vastustaja on täiel määral nõus VAKO otsusega ning on otsusest nähtuvalt viinud kooskõlla seadusega AD 8. ptk „Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine“ preambulas sätestatud kahe pakkumuste hindamise kriteeriumi osakaalud, so hinnakriteeriumi nr 2 „koolieine maksumus koos käibemaksuga“ ja pakkumuses esitatud „hommikueine valikute arvu“ hindamiskriteeriumi nr 3 osakaalud. Muus osas on vastustaja seisukohal, et VAKO otsus on piisava põhjalikkusega põhjendatud ja õiguspärane.
22.On oluline teadvustada, et käesolevas eriteenuse erimenetlusega riigihankes ei ole asjakohane juhinduda riigihanke hindamiskriteeriumite õiguspärasuse kontrollimisel RHS § 85 lg-test 1, 3, 7 ja 8. Hankele kohalduvad RHS-i 3. peatüki 2. jao sotsiaal- ja eriteenuste sätted, sh § 126 lg 7, mille kohaselt järgib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Riigihangete seaduse 2. peatüki sätetest, sh §-ist 85, juhindumine käesoleva hanke hindamiskriteeriumite õiguspärasuse kontrollimisel ei ole asjakohane. Hindamiskriteeriumite õiguspärasuse kontrollimisel tuleb lähtuda RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid.
23.Kaebaja väide sellest, justkui riigihankes on hankija kujundanud hindamiskriteeriumid selliselt, et pakkujate vahelist sisulist konkureerimist üleüldse ei toimu ning eduka pakkuja väljaselgitamine toimub liisuheitmise teel, ei ole tõene, sest hankedokumendi punktis 8 sisalduvate hindamiskriteeriumite kohaselt konkureerivad pakkujad omavahel pakkumuses esitatud koolilõuna 5(8)
3-22-1228 valikute arvu, koolieine hinna ja hommikueine valikute arvu põhjal ning edukaks pakkujaks tunnistatakse pakkumus, mis saab kõikide hindamiskriteeriumite alusel kokku kõige rohkem hindepunkte. Vastustaja on igati nõus ka VAKO seisukohaga, et TK-s sätestatud pakkumuse vastavustingimuse täitmise eest pakkumuse hindamisel miinimumpunktide andmine pole vastuolus RHS-ga, sest pakkumus, kus on esitatud enam valikuid, saab hindamisel rohkem punkte.
24.Samuti on vastustaja nõus VAKO väitega, et konkurentsi ei piira see, et ettevõtjatele on teada praadide ja suppide arv, mille eest saab pakkumuste hindamisel maksimumpunktid. See teadmine ei takista kuidagi pakkumuse esitamist ega vähenda konkurentsi. Vaidlustuskomisjoni arvates on ka see konkurents, kui kas kõik või mõned pakkumused saavad HD p 8 alusel pakkumuste hindamisel maksimumpunktid.
25.Koolilõuna vahendite kasutamise aluseks on PGS § 42 lõike 2, mille kohaselt nähakse riigieelarves ette toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks. Sama paragrahvi lõikes 5 sätestatakse, et koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. Tallinna Linnavolikogu 24.08.2017 määruse nr 15 „Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Kopli Ametikooli õpilaste toitlustamisel“ § 2 lõike 2 kohaselt kaetakse riigieelarvest Tallinna linnale koolilõuna kuludeks eraldatud vahendite ulatuses: munitsipaalkoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulud, Tallinna Kopli Ametikoolis statsionaarses õppes õppivate õpilaste koolilõuna kulud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt nähakse Tallinna linna eelarves ette lisavahendid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õpilaste koolilõuna maksumuse katmiseks ulatuses, mis ületab riigieelarvest eraldatud rahalistest vahenditest kaetavat osa. Paragrahvi 2 lõige 4 sätestab, et toitlustusteenuse osutajale kaetakse koolilõuna kulud riigihanke tulemusena toitlustusteenuse osutamiseks sõlmitud lepingu alusel. Koolilõuna toetuse vahendeid kasutab toitlustusteenuse osutaja vähemalt 70% ulatuses toidukomponendi ostmiseks ja kuni 30% ulatuses toitlustamise korraldamise kuludeks. Seega koolilõuna vahendite kasutamise reegel tuleneb otseselt õigusaktidest, hankijal ei ole võimalik rakendada seda valikuliselt, hankija kohustus on nõuda selle järgimist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26.Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud VAKO otsuse osas, milles VAKO jättis vaidlustuse rahuldamata. Seega ei vaidlusta kaebaja VAKO otsust osas, milles VAKO leidis, et HD p-s 8 toodud hindamiskriteeriumite osakaal koolieine ja hommikueine puhul ei ole kooskõlas RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ja kohustas vastustajat viima nende hindamiskriteeriumite osakaalud vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega (VAKO otsuse resolutsiooni p 1 ja põhjendava osa p 9).
27.Kaebus puudutab seega hankedokumentatsiooni (HD) p 8 „Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine“ alapunktides 8.1., 8.2. ja 8.3. kehtestanud pakkumuste hindamise kriteeriumid: pakkumuses esitatud koolilõuna valikute arv (alap 8.1.); koolieine maksumus koos käibemaksuga (alap 8.2.) ja pakkumuses esitatud hommikueine valikute arv (alap 8.3.). Lisaks on kaebaja vaidlustanud tehnilise kirjelduse (TK) p-s 5 „Koolilõuna maksumus“ ja hankelepingu (HL) ps 4.1.10. sätestatud nõude, mille kohaselt on pakkujad kohustatud kasutama koolilõunaks ette nähtud vahenditest vähemalt 70% toidukomponentide ostmiseks ja kuni 30% vahenditest toitlustamise korraldamise kuludeks.
28.Leian, et VAKO otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. Kuna kaebuses esitatud vastuväited ühtivad osaliselt vaidlustuses esitatutega siis VAKO otsusega nõustudes ei korda ma kohtuotsuses kõiki VAKO otsuse põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
29.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et HD p-i 8 preambulas sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumeid ja nende osakaale (toodud vastavas tabelis) ning sama punkti alapunktides 8.1.-8.3. sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmise hindamiskriteeriumeid ei ole võimalik eraldiseisvana vaadelda. HD punkti 8 preambulas sätestatud pakkumuste hindamise 6(8)
3-22-1228 kriteeriumite osakaale (osatähtsust) saab hankija arvestada peale alapunktides 8.1.-8.3. sätestatud pakkumustele majandusliku soodsuse hindepunktide andmist ja leida nii pakkumuse, mis on hankija vajadusi arvestades soodsaim. VAKO on otsuses (otsuse põhjendava osa p 9) viidanud, et arvestades, et koolieine ja hommikueine tarbijaid on eeldatavasti vähem, tuleks sellest lähtuda neile pakkumuste osadele antud hindepunktide osatähtsuse omistamisel. Vastustaja on VAKO otsusest juhinduvalt teinud ka vastavad muudatused hankedokumentides ning uue versiooni1 kohaselt on pakkumustele antavate hindepunktide osakaal koolilõuna puhul 80%; koolieine puhul 8% ja hommikueine puhul 12%. Selliselt saab vastustaja omistada enam osakaalu koolilõunale antud hindepunktidele ja koolieinele ja hommikueinele vastavalt vähem.
30.Samuti ei nõustu ma kaebaja seisukohaga selles, et hankija poolt HD p 8 alapunktides 8.1.-8.3. kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumid on käsitatavad vastavustingimustena. Viidatud punktides on toodud välja, millistest kriteeriumitest lähtuvalt omistatakse pakkumustele hindepunkte, mitte ei hinnata pakkumuse vastavust hankedokumentides sätestatud nõuetele. Näiteks on p 8.1. alapunktides toodud välja, et pakkumus, kus pakutakse 4 või rohkem erinevat praadi (kaks erinevat põhikomponenti ja kaks erinevat lisandit) saab 20 punkti; pakkumus, kus pakutakse 4 või rohkem erinevat praadi, millest üks on taimsest algtoorainest, saab 30 punkti ja pakkumus, kus pakutakse 6 või rohkem erinevat praadi, millest üks on taimsest algtoorainest, saab 40 punkti. Tegemist on selgelt hindamiskriteeriumitega, mida ei võeta arvesse mitte pakkumuse vastavuse hindamisel, vaid hindepunktide omistamisel. Vastavustingimused on seevastu toodud HD p-s 6 ja TK p-s 8, kus näiteks praadide puhul on toodud, et minimaalselt peab praepäeva menüü sisaldama vähemalt 2 erinevat põhikomponenti ja 2 erinevat lisandit (HD p 6.4.1 ja TK p 8.1.2). Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mis ei vasta TK-s toodud nõuetele (HD p 6.2 ja p 7.1). Seega on erinev tagajärg HD p-s 8.1. sätestatud hindamiskriteeriumitel ja HD p-s 6 ja TK p-s 8 toodud nõuetel.
31.Väär on kaebaja väide, et VAKO HD alapunktides 8.2. ja 8.3. toodud hindamiskriteeriumid seoses koolieine ja hommikueinega ei ole seotud hankelepingu esemega. Kaebaja leiab ekslikult, et kuna hommikueinet ja koolieinet tellivad ja nende eest tasuvad neid tarbivad õpilased või hankija personal, siis koolieinet ja hommikueinet hankija tegelikult ei hangi. Hankelepingu p-st 3 tulenevalt on hankelepingu esemeks toitlusteenuse osutamine Pirita Majandusgümnaasiumis vastavalt riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. Alusdokumendid näevad sealjuures eraldi ette tingimused, millele peavad vastama nii koolieine kui hommikueine (HD p 6.6; TK p 3.1 ja 3.2.18). Seega tuleneb hankelepingust ja riigihanke alusdokumentidest, et pakkujal on lisaks koolilõunale kohustus vastavalt vajadusele pakkuda ka koolieinet ja hommikueinet, mis peavad sarnaselt koolilõunale vastama konkreetsetele tingimustele menüü koostise osas ning samuti on hankedokumentides reguleeritud koolieine ja hommikueine pakkumise aeg (TK p 4.1). Seega on nõuetele vastava koolieine ja hommikueine pakkumine lepingu alusel osutatava toitlustusteenuse osa, vaatamata sellele, et hankija ise koolieine ja hommikueine eest ei tasu.
32.VAKO on põhjendatult leidnud, et RHS § 3 p-st 3 tuleneva kohustusega ei ole vastuolus ning konkurentsi ei piira see, et hankedokumentides on pakkujatele ära näidatud koolilõuna praadide ja suppide arv, mille eest saab pakkumuste hindamisel maksimumpunktid. Nõustun VAKO-ga, et sellise info avaldamine ei takista pakkumuse esitamist ega vähenda konkurentsi. Vastupidi, selgete hindamiskriteeriumite väljatoomine hankedokumentides on kooskõlas läbipaistvuse kriteeriumiga ning võimaldab kõigil pakkujatel üheselt aru saada, millistele tingimustele peaks pakkumus vastama, et saada maksimumpunkte ning kaaluda, millised on pakkuja majanduslikud võimalused hankel osalemiseks. Arvestada tuleb, et käesoleva hanke puhul on tegemist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega RHS § 126 mõttes, mille puhul on majandusliku soodsuse kõrval olulised ka muud kriteeriumid, nt pakkuja võimekus pakkuda konkreetsetele nõuetele (käesoleval juhul nt menüü komponentide vastavus õigusaktides sätestatule) vastavat teenust. Asjaolu, et hankedokumentides
3-22-1228 olevat teavet arvestades võivad maksimumpunkte saada mitu pakkujat või isegi kõik pakkujad, ei saa käesoleva hankemenetluse eesmärki arvestades pidada konkurentsi piiravaks.
33.TK peatükis „Koolilõuna maksumus“ ja hankelepingu projekti punktis 4.1.10. sätestatud nõue, mille kohaselt on pakkujad kohustatud kasutama koolilõunaks ette nähtud vahenditest vähemalt 70% toidukomponentide ostmiseks ja kuni 30% vahenditest toitlustamise korraldamise kuludeks, tuleneb Tallinna Linnavolikogu 24.08.2017 määruse nr 15 „Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Kopli Ametikooli õpilaste toitlustamisel“ (määrus nr 15) § 2 lg -st 4. Nõustun küll kaebajaga, et sellise piirangu puhul on tegemist vaba ettevõtluse piiranguga, sest määrus kirjutab ettevõtjale ette koolilõunaks ette nähtud vahendite kasutamise proportsioonid, kuid minu hinnangul ei esine viidatud piirangu puhul vastuolu PGS-i või põhiseadusega. PGS § 42 lg 1 kohustab kooli pidajat korraldama õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt ning selle ülesande täitmiseks nähakse riigieelarves ette toetus koolilõuna kulude katmiseks (§ 42 lg 2). Kuivõrd tegemist on kooli pidaja seadusest tuleneva ülesandega, mis peab vastama konkreetsetele tervisekaitse nõuetele ja mille rahastamine toimub riigieelarvest (ja kohaliku omavalitse eelarvest vt määruse nr 15 § 2 lg 3) eraldatavate vahendite arvelt, ei saa määruse nr 15 § 2 lg-s 4 sisalduvat nõuet pidada ülemääraseks ja ebaproportsionaalseks sekkumiseks. Selline ettevõtja tegevuse reguleerimine pakutava toote või teenuse hinnastamisel on küll erandlik, kuid olemuslikult reguleeritakse selle nõudega pakkumuse kujunemise protsessi, mille eesmärgiks on tagada koolilõuna valmistamiseks kasutatavate komponentide soetamiseks piisav ressurss. Sarnaseks piiranguks saab pidada näiteks ka koolilõuna maksumuse ristsubsideerimise keeldu koolieine või hommikueine maksumuse arvelt, mis on kehtestatud ka käesolevas hankemenetluses ja mida on sarnastes hankeasjades kohtupraktikas korduvalt analüüsitud. Menetluskulud vaidlustusmenetluses
34.Seoses vaidlustusmenetluse kuludega leiab kaebaja, et VAKO on vaidlustusmenetluse kulud välja mõistnud valesti, mõistes kaebaja kasuks välja 1/5 kaebaja kogu kuludest vaidlustusmenetluses. Kaebaja leiab, et kuivõrd kaebaja vaidlustas 3 pakkumuste hindamiskriteeriumit ja „koolilõuna vahendite kasutamise reegli“, so kokku 4 riigihanke alusdokumentide sätet, tulnuks vaidlustusmenetluse kulude välja mõistmiseks arvestada 1/4 suuruste proportsioonidega. Kaebaja viitab, et kuna VAKO on tuvastanud 2 hindamiskriteeriumi õigusvastasuse, pidanuks VAKO hindama rahuldatud osa suuruseks 1⁄2 nõudest.
35.Sellise kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. Kaebaja poolt VAKO-le esitatud vaidlustuse sisu saab tinglikult jagada viieks: 1) HD p-s 8 sätestatud hindamiskriteeriumite osakaal koolieine ja hommikueine puhul; 2) HD alapunktis 8.1. sätestatud hindamiskriteerium (koolilõuna valikute arv); 3) HD alapunktis
8.2.sätestatud hindamiskriteerium (koolieine maksumus koos käibemaksuga); 4) HD alapunktis 8.3. sätestatud hindamiskriteerium hommikueine valikute arv ning 5) TK p-s 5 ja HL p-s 4.1.10. sätestatud nõue rahaliste vahendite kasutamise osas. VAKO rahuldas vaidlustuse eelpoolkirjeldatud episoodidest ühe osas (hindamiskriteeriumite osakaalud) ning jättis ülejäänud osas vaidlustuse rahuldamata. Seega on VAKO otsus õiguspärane ka vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmist puudutavas osas. Menetluskulud kohtumenetluses
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.