lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1639/19

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1639/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1404
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 108 lg 1, 6Menetluskulude jaotusHKMS § 152 lg 1, 2Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 155 lg 5Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudHKMS § 49 lg 1Kaebuse muutmineHKMS § 6 lg 2Haldusakt ja toiming

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1639/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.05.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-23-2226/56Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.04.20253-21-1366/37Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.10.20233-22-477/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.04.20233-20-2042/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.01.20233-21-1950/37Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.20223-21-2918/26Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.07.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1639

Haldusasi

Notre Grupp OÜ kaebus keelata sunniraha rakendamine ja sissenõudmine

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja Notre Grupp OÜ, esindaja Marko Jaani Vastustaja Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Notre Grupp OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 määruse p-d 2–4 ja saata asi samale halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 06.07.20263-25-712/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
1.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) kohustas 04.02.2021 ettekirjutusega Notre Grupp OÜ-d esitama Tallinnas Paide tn 9a asuval elamul teostatud ümberehitustööde kohta nõuetekohase ehitusteatise ja ehitusprojekti hiljemalt 04.06.2021. TLPA hoiatas ettekirjutuses, et nõude tähtaegse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 1500 eurot. Notre Grupp OÜ esitas 04.06.2021 TLPA-le ehitisregistri kaudu ehitusteatise. 30.06.2021 tagastas TLPA ehitusteatise Notre Grupp OÜ-le märkuste lahendamiseks. Ehitisregister saatis kaebajale selle kohta teavituse koos märkega, et märkuste lahendamise tähtaeg on 30.09.2021.
2.TLPA tegi 13.07.2021 Notre Grupp OÜ-le hoiatuse, millega rakendas sunniraha 1500 eurot ja hoiatas, et kui sunniraha pole tasutud hiljemalt 18.07.2021, pöörab TLPA selle sundtäitmisele. Amet leidis, et Notre Grupp OÜ pidanuks esitama hiljemalt 04.06.2021 TLPAle mitte puudustega, vaid nõuetekohase ehitusteatise ja ehitusprojekti, mille amet oleks saanud teavitatuks lugeda. Samas hoiatuses määras TLPA uue tähtaja kohustuse täitmiseks ja hoiatas, et selle tähtaja järgimata jätmise korral rakendatakse sunniraha 2000 eurot.

3-21-1639

3.Notre Grupp OÜ esitas 19.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse keelata Tallinna linnal sunniraha rakendamine ja sissenõudmine 04.02.2021 ettekirjutuse rikkumise eest või alternatiivselt keelata Tallinna linnal sunniraha rakendamine ja sissenõudmine suuremas summas kui 200 eurot. Sunniraha määramisel ei ole TLPA arvestanud rikkumiste asjaoludega ja nende ebaolulisusega. TLPA tagastas 30.06.2021 ehitusteatise ning määras märkuste lahendamiseks uue tähtaja 30.09.2021, samas kohaldas juba 13.07.2021 sunniraha. Arvestatud ei ole kaebaja majandusliku seisundiga.
4.Tallinna linn esitas 21.04.2022 halduskohtule taotluse lõpetada haldusasja menetlus. Tallinna linn on 18.02.2022 lugenud Paide tn 9a üksikelamu ehitusteatise teavitatuks. Kaebaja on seega täitnud 04.02.2021 ettekirjutuse, mille täitmisele kallutamiseks 13.07.2021 hoiatus tehti. 04.02.2021 ettekirjutus on kaotanud kehtivuse ja sunniraha enam sisse nõuda ei saa.
5.Kaebaja teatas halduskohtule, et soovib asja menetlust jätkata õigusvastasuse tuvastamise nõude alusel, kuna asjas ei ole saavutatud õigusrahu. Kaebajal on menetluse jätkamise vastu põhjendatud huvi, kuivõrd ei saa välistada, et elamu täiendaval ümberehitamisel kordab linn vigu. Kaebaja tegeleb Tallinna linnas aktiivselt kinnisvara ehitamisega, remontimisega jne ja menetlusega jätkamine võib aidata vältida korduvat kohtusse pöördumist. Linn võib tulevikus uute võimalike ettekirjutuste täitmisel võtta arvesse vaidlustatud hoiatuses esile toodud asjaolusid, sh sunniraha määramist ja suurust. Samuti seisneb kaebaja põhjendatud huvi selles, et jätkata menetlust esindajakulu vastustaja kanda jätmise eesmärgil. Alternatiivselt, kui menetlust ei saa jätkata, palub kaebaja mõista vastustajalt välja oma menetluskulud.
6.Tallinna Halduskohus jättis 13.05.2022 määrusega (resolutsiooni p-d 2–4) rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks, lõpetas asja menetluse, jaotas menetluskulud ja tagastas kaebajale riigilõivu. Kaebaja õiguskaitsevajadus seoses hoiatuse ja selle aluseks oleva ettekirjutuse ammendumisega on täielikult ära langenud. Seetõttu tuleb menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. HKMS § 152 lg 2 ei näe ette keelamiskaebuselt üleminekut tuvastamisnõudele. Tuvastamisnõude esitamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele, kuna eesmärk on praeguseks ajaks saavutatud (sunniraha ei saa sisse nõuda). Kaebajal pole ka preventiivset huvi, kuna igas järelevalvemenetluses tuleb asjaolusid hinnata individuaalselt ning ehitusvaidlustes on asjaolud reeglina piisavalt erinevad. Seetõttu keeldub kohus kaebuse nõude muutmisest HKMS § 49 lg 1 alusel. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 6 alusel kaebaja kanda, kuna kohus ei ole tuvastanud haldusorgani tegevuse õigusvastasust ja haldusorgan pole seda ka ise tunnistanud. Järelevalve lõppemiseni viis kaebaja tegevus.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 määruse resolutsiooni p-d 2–4 ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Alternatiivselt palub kaebaja tühistada määrus menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha uus määrus, millega mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt. HKMS § 152 lg 2 ei keela keelamiskaebuselt tuvastusnõudele üleminekut. Riigikohus on 28.10.2020 määruses asjas nr 3-20-580 leidnud, et otsustades kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, ei ole kohus seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega. Menetluse jätkamine on praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebaja õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta. Kaebajal 2(4)

3-21-1639 on preventiivne huvi vaielda selgeks küsimus, kas vastustaja tegevus on olnud kooskõlas hea halduse põhimõttega. Kaebajat huvitab, kas sunniraha rakendamise eeldused on täidetud, kui ehitisregister on isikut teavitanud uutest puuduste kõrvaldamise tähtaegadest. Asja menetlemist on põhjendatud jätkata muu hulgas esindajakulu vastustaja kandmise jätmise eesmärgil.

8.Tallinna linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Kaebajale rakendati sunniraha õiguspäraselt, kuna kaebaja ei olnud TLPA ettekirjutust tähtaegselt täitnud. Ehitisregister paneb puuduliku ehitusprojekti tagastamise korral automaatselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, see ei saanud aga muuta ettekirjutust ega selle tähtaegu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 13.05.2022 määruse resolutsiooni p-d 2–4 tuleb tühistada ja asi tuleb saata halduskohtule menetluse jätkamiseks.
10.Kaebaja pöördus halduskohtusse pärast seda, kui TLPA oli 13.07.2021 hoiatusega rakendanud kaebajale sunniraha ja hoiatanud, et tähtaegselt tasumata jätmise korral antakse see sundtäitmisele. Kaebaja pidas oma õiguste rikkumiseks seda, et sunniraha on määratud ennatlikult ja ebaproportsionaalselt, sh seda, et vastustaja oli ehitisregistri kaudu andnud kaebajale ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja, mis ei olnud 13.07.2021 hoiatuse tegemise ajaks veel möödunud.
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebajal oli sellises olukorras alus pöörduda oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks halduskohtusse ja õigus nõuda, et kohus annaks hinnangu vastustaja 13.07.2021 hoiatuse õiguspärasusele. Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-72-14 tehtud otsuse ps 15, et isikul on asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 16 lg 1 alusel võimalik vaidlustada kohtus haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel. Halduskohus saab oma otsusega keelata haldusorganil sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise või teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks. Kui haldusorgan rakendas sunniraha õigusvastaselt, ent kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, võib halduskohus kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja põhjendatud huvi korral on halduskohtul võimalik teha kindlaks sunniraha rakendamise õigusvastasus või sunniraha rakendamist välistav asjaolu, nt ettekirjutuse nõuetekohane täitmine. Otseselt pole hoiatuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine siiski vajalik, kui hoiatuse õiguspärasust saab hinnata muu nõude raames (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-31-15, p 9).
12.Kohtumenetluse ajal asjaolud muutusid, kuna kaebaja täitis ettekirjutuse ja haldusorgan kinnitas, et sunniraha sissenõudmiseks pole seetõttu enam alust. Sellises olukorras on halduskohtul võimalik menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja on kinnitanud, et sooritab kaebaja taotletud toimingu – hoidub sunniraha sissenõudmisest. Toiminguks HKMS § 152 lg 1 p 4 tähenduses on ka haldusorgani tegevusetus (HKMS § 6 lg 2).
13.Menetlust siiski ei lõpetata, vaid seda jätkatakse toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). Kaebajal on õigus minna üle jätkutuvastuskaebusele, taotledes vastustaja 13.07.2021 hoiatusega rakendatud sunniraha sissenõudmise õigusvastasuse tuvastamist. Tähtsust pole siin asjaolul, et faktiliselt ei jõudnud vastustaja sunniraha sissenõudmiseks täitemenetlust veel algatada. Hoiatus oli tehtud, sunniraha rakendatud ja kaebaja õiguste riive sellega tekkinud. Halduskohtul on võimalik teha kindlaks, kas 13. juuliks 2021 kujunenud olukorras oli sunniraha maksmise nõudmisega jätkamine õiguspärane või mitte.

3(4)

3-21-1639

14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal ei olnud põhjendatud huvi jätkata menetlusega motiivil, et tehtav kohtuotsus võib ära hoida sarnaste rikkumiste kordumise. Selles osas ei korda ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi. Samas jättis halduskohus alusetult käsitlemata kaebaja väite, et jätkutuvastuskaebus on vajalik menetluskulude saamise eesmärgil.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et piisav põhjendatud huvi minna üle tuvastamiskaebusele on kaebajal olemas ka siis, et kaebajal avaneks võimalus tuvastamisnõude rahuldamisel menetluskulude hüvitamiseks. Kui kohus jätaks olukorras, kus primaarnõude rahuldamine pole muutunud faktiliste või õiguslike asjaolude tõttu enam võimalik, kaebuse rahuldamata, peaksid ka kaebaja kantud menetluskulud jääma kaebaja enda kanda, kui just pole tegemist olukorraga, kus vastustaja on kaebaja taotletud toimingu sooritanud kaebuse esitamise tõttu (HKMS § 108 lg 6). Kaebuse esitamise hetkel võis olla tegemist isiku õiguste rikkumisega ning kaebus võis olla põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks ebaõiglane jätta sellises olukorras kaebaja menetluskulud tema enda (nt TrtRnKo 3-11-1990, p 12; TlnRnKm 3-18-1823, p 15). Seega peab kaebajal olema võimalik vaielda selle üle, kas esialgne kaebus oli sisuliselt põhjendatud, kui jah, siis rahuldatakse tuvastamiskaebus ja vastustaja kannab HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja menetluskulud. Isiku õiguste kaitseks vajalikud menetluskulud on käsitatavad kahjuna põhiseaduse § 25 mõttes, vt RKÜKo 3-2-1-134-16, p 41, s.o kaebajal peab olema tõhus võimalus need hüvitatud saada. Ebaõiglane oleks jätta isiku enda kanda menetluskulud, mis olid vajalikud halduskohtule nõude esitamiseks, mis selle esitamise ajal oli põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.06.20263-25-4508/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium