lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-753/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-753/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1789
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 8, 81Ülerahvastatuse keeldHKMS § 111 lg 1, 4Menetlusabi andmise tingimusedVSKE § 491 lg 5HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-753/38Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium19.09.20223-22-753/54Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja11.04.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-22-724/52Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.01.20233-22-724/48Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium02.12.20223-22-1122/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.10.20223-22-710/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.09.20223-22-724/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.08.20223-22-764/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.07.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-753

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla vastu 300 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-753 menetlusse.

Võtta asja materjalide juurde XX vanglasisese isikukonto väljavõte ajavahemiku 01.12.2021–30.03.2022 kohta.

Rahuldada XX määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 määrus. Saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise ning menetlusabi andmise uueks otsustamiseks.

Rahuldada XX menetlusabi taotlus kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks ning tõlkida ringkonnakohtu määrus vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kord
HKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord
HKMS § 235 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaeg
HKMS § 47Kohtueelne menetlus
KeeleS § 12 lg 2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (kaebaja) esitas 22.02.2022 Tallinna Vanglale venekeelse pöördumise 300 euro suuruse kahju hüvitamiseks ning taotluse saata tema pöördumine tõlkesse. Viimasele oli märgitud, et kaebaja on nõus tasuma tõlketeenuse eest, kui tema isikuarvel on raha.

3-22-753

2.Tallinna Vangla andis 08.03.2022 kirjaga nr 5-37/22/43-2 kaebajale 10-päevase tähtaja pöördumise tõlkimiseks. Vaatamata kaebaja isikuarvel rahaliste vahendite puudumisele ei pea vangla pöördumise tõlkimist riigi kulul põhjendatuks. Kaebajale on vangistuse ajal korduvalt pakutud võimalust riigikeele õppes osalemiseks, kuid isik ei ole olnud motiveeritud eesti keelt õppima. Viimati suunati kaebaja riigikeelt õppima 2021. a sügisel, kuid tema vähese motiveerituse tõttu katkestati õpe taas. Vangiregistri andmetest nähtuvalt sooviti 25.09.2020 kaebaja riigikeele oskust testida, kuid isik keeldus sellest. Praeguse vangistuse ajal on kaebaja inspektor-kontaktisikule ka avaldanud, et ei kavatse eesti keelt õppida, kuna muidu nõutakse temalt pöördumiste kirjutamist eesti keeles. Vangiregistris on kinnipeetava suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel ning kuigi praegusel ajal esitab isik vaid venekeelseid pöördumisi, nähtub Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi andmetest, et kaebaja on varem esitanud pöördumisi ka eesti keeles. Kuna vangla on loonud võimalused, et kaebaja saaks oma olemasolevat keeleoskust täiendada, kuid ta on põhimõtteliselt riigikeele õppimisest keeldunud, tuleb tal võõrkeelse pöördumise tõlkimine endal korraldada või vangla korraldatud tõlketeenuse eest ise tasuda.
3.XX esitas 14.03.2022 Tallinna Vanglale uuesti taotluse pöördumise tõlkesse saatmiseks.
4.Tallinna Vangla tagastas 24.03.2022 kirjaga nr 5-37/22/43-4 kaebaja võõrkeelse pöördumise. Andmekogus on kinnipeetava suhtluskeelena märgitud eesti ja vene keel. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis on registreeritud mitmeid kaebaja eestikeelseid pöördumisi. Seega on tema eesti keele oskus kahjunõude esitamiseks piisav. Kaebajat on vangistuse ajal korduvalt suunatud riigikeele õppesse. Kaebaja keeldub enda riigikeele oskust parandamast, et oleks võimalik kasutada tõlketeenust riigi kulul. Kuna kaebaja võõrkeelset pöördumist ise ära ei tõlkinud ja vangla ei pea selle tõlkimist riigi kulul põhjendatuks, tuleb kahjunõue läbivaatamatult tagastada.
5.XX esitas 31.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud 300 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebaja tahtliku COVID-19 viirusega nakatamise, arstiabist ilmajätmise ja kannatuste tekitamise eest. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu maksmiseks ning menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude ja muude kohtukulude kandmiseks.
6.Tallinna Vangla selgitas 13.05.2022 vastuses, et kuna XX jättis 22.02.2022 esitatud kahju hüvitamise taotluse puudused kõrvaldamata (s.t ta ei esitanud eestikeelset taotlust), on tal selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8).
7.Tallinna Halduskohus jättis 17.05.2022 määrusega XX menetlusabi taotluse rahuldamata ja tagastas kaebuse läbivaatamatult. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangla esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja 22.02.2022 võõrkeelne kahju hüvitamise taotlus tagastati, sest tähtaeg pöördumise tõlkimiseks oli möödunud ja tõlget ei esitatud. Seega ei ole vangla kaebaja kahju hüvitamise nõuet puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu sisuliselt lahendanud ning kaebajal ei ole õigust selles küsimuses kohtusse pöörduda (VangS § 11 lg-d 8 ja 81). Tallinna Vangla tegevuse õiguspärasust kaebaja võõrkeelsete pöördumiste tagastamisel on varem mitmes haldusasjas hinnatud ja leitud, et need olid tagastatud õiguspäraselt. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, on täitmata ka menetlusabi saamise tingimus, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Seega jääb menetlusabi taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2(5)

3-22-753

8.XX esitas 01.06.2022 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles palub kohustada halduskohut esitama talle 17.05.2022 määruse venekeelne tõlge, et ta saaks määrusega tutvuda ja mittenõustumisel selle peale edasi kaevata. Kuigi kaebaja taotles 25.05.2022 halduskohtult määruse tõlke saamist, ei ole halduskohus kaebajale tõlget edastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.XX on halduskohtu määruse edasikaebamise tähtaja jooksul esitanud ringkonnakohtule avalduse, milles ta soovib saada halduskohtu määruse tõlget, et tal oleks võimalik esitada määruse peale määruskaebus. Kuigi kaebaja avalduses puuduvad halduskohtu määruse vaidlustamise sisulised põhjendused, leiab ringkonnakohus, et praeguseid asjaolusid arvestades on see piisav, et hinnata halduskohtu 17.05.2022 määruse õiguspärasust ja selle peale esitatava määruskaebuse põhjendatust. Seega käsitab ringkonnakohus kaebaja avaldust määruskaebusena, mille saab HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.VangS § 11 lg 8 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda mh juhul, kui kinnipeetav on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ning see on õigusvastaselt tagastatud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, sh määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (VangS § 11 lg 81 ), ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lgst 1 tulenevalt lubatav. Taotluse õigusvastase tagastamise korral saab kohtumenetluses vaidluse sisuliselt lahendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määrus nr 3-22-602, p 10).
12.Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 ja keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 järgi on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde ning tõlke esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Vaide või taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu peab olema sisuliselt põhjendatud. Puudus peab olema selline, mis takistas vaide või taotluse läbivaatamist. Tõlke esitamata jätmine on vaide sisulist lahendamist takistav puudus. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. VSKE § 491 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata.
13.Praegusel juhul ei ole vangla kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotlust sisuliselt läbi vaadanud, vaid tagastas selle puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Vangla leidis, et kuigi kaebajal puudub isikuarvel raha tõlke eest tasumiseks, on vangla loonud talle võimalused keeleoskuse täiendamiseks, et kaebaja saaks oma olemasolevat keeleoskust täiendada, kuid kaebaja on põhimõtteliselt riigikeele õppimisest keeldunud. Vangla selgitas seejuures, et vangiregistris on kinnipeetava suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel ning kaebaja on varem esitanud pöördumisi ka eesti keeles, mistõttu on tema eesti keele oskus kahjunõude esitamiseks piisav.
14.Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastamine tõlke puudumise tõttu põhjendamatu. Ainuüksi asjaolu, et kinnipeetavale on võimaldatud riigikeele õpet, mille ta on pooleli jätnud, ei ole VSKE § 491 järgi võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse tõlkimisest keeldumise aluseks. Samuti ei ole ringkonnakohtul andmeid, mille põhjal saaks järeldada, et kaebaja valdab eesti keelt sellisel määral, et esitada eestikeelseid vaideid või 3(5)

3-22-753 kahju hüvitamise taotlusi. Vastupidi, haldusasjas nr 3-22-711 toimiku materjalide juurde lisatud 06.04.2022 vastuses märkis vangla, et võib järeldada, et XX ei oska riigikeelt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2022 määrus nr 3-22-711, p 17). Vangla ei ole seega veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel, mistõttu ei ole VSKE § 491 lg 5 praegusel juhul kohaldatav. Isegi kui kaebaja on esitanud vanglale lihtsamaid eestikeelseid taotlusi või ta mõistab eesti keelt suhtlustasandil, ei pruugi see olla piisav, et mõista koostada kahju hüvitamise taotlust. Ka ei ole välistatud, et kaebaja on varem palunud koostada eestikeelseid dokumente kaaskinnipeetavatel või need on tema eest ära tõlkinud vangla (vt samas).

15.Eelneva tõttu on kaebajal VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt õigus kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöörduda. Seega ei saanud kaebust tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ühtlasi ei saanud jätta menetlusabi taotlust rahuldamata põhjusel, et kavandatav menetluses osalemine ei ole kaebuse tagastamise tõttu edukas.
16.Kaebaja esitas halduskohtule menetlusabi taotluse mh kohtulahendite vene keelde tõlkimiseks. Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse täies ulatuses rahuldamata põhjusel, et kaebaja kavandatavat menetluses osalemist ei saa edukaks pidada. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada ta menetlusabi korras täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata kohtulahendi tõlkimisel menetlusabi taotlemisel lisaks menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Järelikult ei saanud halduskohus kohtulahendi tõlkimiseks ettenähtud menetlusabi andmisest keeldumisel kaebuse perspektiivitusele tugineda. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajale kohtulahendite tõlkimiseks menetlusabi andmise tingimused täidetud.
17.HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu eeldatavat sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustusmaksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused. Kinnipeetava puhul võib eeldada, et vältimatud on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Kinnipeetava puhul tuleb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud kulutuste hulka arvestada ka kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kulutused elektrile (Riigikohtu 19.06.2020 määrus nr 3-19-1083, p 2). Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 01.01.2022 töötasu alammäär 654 eurot kuus, millest 5% on 32,70 eurot.
18.Kuna menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb arvestada tema taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekuid ja väljaminekuid, võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde XX vanglasisese isikukonto väljavõtte ajavahemiku 01.12.2021–30.03.2022 kohta. Sellelt nähtub, et kaebaja sissetulekud on kaebuse esitamisele eelneva 4 kuu jooksul (01.12.2021–30.03.2022) olnud 15 eurot ja väljaminekud 18,84 eurot, millest 7,50 eurot on tasutud nõuete fondi, 3,00 eurot vabanemisfondi ning 5,04 eurot elektrienergia eest. Kuna täiendavalt peaks kinnipeetavale jääma raha ka muude vältimatute kulutuste tegemiseks, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Seega tuleb XX menetlusabi taotlus rahuldada ja vabastada ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest.
19.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus XX määruskaebuse ning tühistab halduskohtu 17.05.2022 määruse. Asi tuleb saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Halduskohtul tuleb seetõttu võtta uuesti seisukoht ka menetlusabi taotluse osas, mis puudutab kaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust ja muude kohtukulude 4(5)

3-22-753 kandmisest vabastamist. Kaebaja menetlusabi taotlus kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks tuleb rahuldada ja käesolev ringkonnakohtu määrus tuleb tõlkida vene keelde. Halduskohtu 17.05.2022 määruse tõlkimine ei ole siiski vajalik, sest selle sisu on kajastatud ka käesolevas määruses. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja