lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1122/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1122/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1846
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-1122/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja01.06.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

13.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1122

Haldusasi

X kaebus seoses Tallinna Vanglale 11.02.2022 esitatud pöördumisega nr 5-18/22/3794-1

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-22-1122.

Jätta X määruskaebus rahuldatama ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 haldusasjas nr 3-22-1122 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 235 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaeg
HKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangud
VangS § 53Kinnipeetava ravimine
VSKE § 491
1.X esitas 10.02.2022 (registreeritud 11.02.2022 nr-ga 5-18/22/3794-1) Tallinna Vanglale võõrkeelse pöördumise. Selle kohaselt haigestus ta 07.02.2022 õhtul COVID-19-sse. Tema seisund halvenes 09.02.2022, kuid vanglaametnik C keeldus abi osutamast (sh tablette andmast) ning rääkis ainult eesti keeles, millest isik aru ei saa. X ei saanud terve päeva jooksul arstiabi ning ametnik C tegevus oli mõnitav ja ettekavatsetud. Vangla on rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-t 1, § 52, VangS § 53 lg-id 1 ja 2, Tallinna Vangla kodukorra p-e 19.1, 19.2 ja
19.4.X palus vanglal asja uurida ja võtta tarvitusele abinõud ametnik C suhtes tema teadliku distsipliinirikkumise ning kaebajale valu, kannatuste ja tervisekahju tekitamise pärast.

3-22-1122

2.Tallinna Vangla tagastas 25.02.2022 kirjaga nr 5-18/22/3794-2 pöördumise X-le tõlkimise korraldamiseks.
3.Tallinna Vanglas registreeriti 03.03.2022 X vaidena pealkirjastatud võõrkeelne pöördumine (reg nr 5-15/22/74-1). Võõrkeelsest vaidest on aru saada, et vaide esitaja vaidlustab 10.02.2022 pöördumise nr 5-18/22/3794-1 tõlkimata ja sellele vastamata jätmist. X esitas vanglale võõrkeelselt täidetud tõlketaotluse.
4.Tallinna Vangla andis 23.03.2022 kirjaga nr 5-15/22/74-2 X-le tähtaja, et isik korraldaks võõrkeelse pöördumise tõlkimise või tasuks vangla korraldatud tõlke eest ise.
5.Tallinna Vangla tagastas 04.04.2022 otsusega nr 5-15/22/74-3 X 03.03.2022 vaide nr 515/22/74-1 läbivaatamatult. Kuna X valdab piisavalt riigikeelt, et selles keeles vaie kirjutada, siis vangla riigi kulul vaiet ei tõlgi ja see tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada.
6.X esitas 06.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus palus tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus kaebaja vastuväidete ja kaebuste tähelepanuta jätmisel. Ühtlasi palus kaebaja tunnistada ametniku Y tegevus õigusvastaseks ja uurida sisuliselt kaebaja 07.02.2022 kaebust nr 5-18/22/3796-1, 03.03.2022 kaebust 5-8/22/5401-1, 07.02.2022 kaebust nr 518/22/5313-1, 10.02.2022 kaebust nr 5-18/22/3794-1.
7.Tallinna Halduskohus eraldas 19.05.2022 määrusega nr 3-22-785 kaebuse nõuded. Kaebus seoses Tallinna Vanglale 11.02.2022 esitatud pöördumisega nr 5-18/22/3794-1 (vaie tagastatud Tallinna Vangla 04.04.2022 otsusega nr 5-15/22/74-3) eraldati haldusasja nr 3-22-1122.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 01.06.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-1122 kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2) ja rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse kohtulahendi tõlkimiseks (resolutsiooni p 3). Tallinna Vangla on jätnud kaebaja 11.02.2022 kaebuse nr 5-18/22/3794-1 õigusvastaselt läbi vaatamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määrus nr 3-22-602). Kaebaja isikuarvel ei olnud enne taotluse esitamist ega ka puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel ilmselgelt piisavalt vahendeid tema avalduse tõlkimiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt piisaval määral, et esitada kaebusi, vaideid või kahju hüvitamise taotlusi. Vangla ei saa VSKE § 491 kohaldamisel tugineda sellele, et kinnipeetaval on võimalik paluda dokumendi tõlkimisel vabaduses viibiva isiku või kaaskinnipeetava abi. Tallinna Vangla poolt haldusasjas 3-22-602 esitatud 14.04.2022 kirjast nr 5-18/22/8631-2 nähtub, et kaebaja eesti keele oskuse tase on määratlemata ning talle on planeeritud riigikeele A1 tasemeõpe. Kaebuse ja vaide tagastamine tõlke puudumise tõttu oli põhjendamatu ning VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kaebajal õigus kaebusega kohtusse pöörduda. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Esmalt palus kaebaja vanglal asja uurida ja võtta tarvitusele abinõud ametnik C suhtes, tema teadliku distsipliinirikkumise suhtes. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovis, et Tallinna Vangla viiks ametnik C suhtes läbi distsiplinaarmenetluse (seoses tema tegevusetusega 09.02.2022 kaebajale arstiabi tagamisel) ehk teisisõnu soovib kaebaja esitada nõude kohustada Tallinna Vanglat vastava distsiplinaarmenetluse läbi viimiseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt distsiplinaarmenetluse läbiviimist vangla ametniku suhtes. Nimelt sätestab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seaduses ei ole sätestatud kinnipeetavale õigust nõuda vangla ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbi viimist. Küll aga on kaebajal 2(5)

3-22-1122 õigus vanglat teavitada ametniku poolt väidetavalt toime pandud distsipliinirikkumisest. Kaebajal on võimalik vastav teave vanglale edastada, kuid kaebaja ei saa sellega seoses esitada mingeid konkreetseid nõudmisi ega taotlusi. Seega ei saa kaebaja esitada kohtule taotlust kohustada vanglat distsiplinaarmenetluse läbi viimiseks. Selles osas puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebus tuleb selle esitajale selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tallinna Vanglale 11.02.2022 esitatud pöördumisest nähtub, et selle eesmärgiks oli ka see, et kaebajale võimaldataks viivitamatult arstiabi. Arvestades, et kaebaja on haigusest praeguseks paranenud, ei ole vastava kohustamisnõudega võimalik saavutada enam kaebuse eesmärki isegi juhul, kui kaebus peaks rahuldatama. Järelikult tuleb kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal võimalik esitada üksnes kahju hüvitamise nõue vangla vastu. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb kaebajal läbida aga eelnevalt kohustuslik kohtueelne menetlus, kuivõrd kaebaja 11.02.2022 avaldust ei ole võimalik käsitada kui kahju hüvitamise taotlust. Nimelt peab kahju hüvitamise taotlusest nähtuma selgelt isiku kahju hüvitamise nõue ning asjaolud, mille alusel kahju hüvitamist taotletakse. Kaebaja 11.02.2022 avaldusest ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud esitada kahju hüvitamise nõude vangla vastu. Arvestades kaebaja 11.02.2022 Tallinna Vanglale esitatud kaebuse nr 5-18/22/3794-1 sisu, saaks kaebaja Tallinna Vanglale esitada nõude hüvitada vangla tegevusetusega (s.o Tallinna Vangla poolt kaebajale arstiabi tagamata jätmisega 09.02.2022) tekitatud tervisekahju või inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaraline kahju. Pärast seda, kui vangla on kaebaja vastava nõude lahendanud või jätnud õigusvastaselt läbi vaatamata, on kaebajal võimalik pöörduda vastava kahju hüvitamise nõudega kohtu poole (vt VangS § 11 lg 8).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9.X palub 20.06.2022 määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ja teha uus määrus, millega kohustada halduskohut kaebus menetlusse võtta. Kaebuse peamine eesmärk ei olnud ametniku vastu distsiplinaarmenetluse alustamine, nagu halduskohus leidis. Kaebus on eeskätt esitatud sellepärast, et vanglale esitatud kaebus jäeti läbi vaatamata ja Tallinna Vangla ei täitnud vangla sisekorraeeskirja § 49 lg-id 1, 2 ja 4. COVID19 ei ole maailmast kadunud. Kui jätta ametnik C rikkumised tähelepanuta, leiavad need aset ka edaspidi järgmise viiruselaine ajal. Kaebaja esitaski oma pöördumise vanglale seetõttu, et tulevikus selliseid olukordi vältida. Vangla aga ei ole sellest järeldusi teinud. Kuigi kaebaja on praeguseks tervenenud, ei ole ta tulevikus uue haigestumise eest kaitstud. Seepärast nõuab kaebaja, et Tallinna Vangla tegevus tunnistataks õigusvastaseks. Kaebaja on juba esitanud Tallinna Vanglale taotluse COVID-19-st põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuid halduskohus tagastas sellega seotud kaebused (Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 määrus nr 3-22-753 ja 14.06.2022 määrus nr 3-22-724).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Halduskohus leidis õigesti, et kaebus Tallinna Vangla ametniku suhtes abinõude tarvitusele võtmiseks tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kohtupraktikas on ka varem selgitatud, 3(5)

3-22-1122 et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vangla ametniku karistamist või tema suhtes muude meetmete võtmist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2022 määruse nr 3-21-1782, p 10).

12.Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud aga halduskohus tagastada kaebust seoses arstiabi osutamata jätmisega HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Alates 01.01.2018 kehtiva HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 121 lg 2 p 2 sõnastuse täpsustamise eesmärgiks oli piirata see kaebuse tagastamise alus selgelt juhtumiga, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest (halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22, Riigikogu XII koosseis; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrus asjas nr 3-19-2070, p 17; 20.06.2018 määrus asjas nr 3-18-554, p 10; 13.01.2022 määrus asjas nr 3-21-1813, p 13). Kuigi Tallinna Vanglale 11.02.2022 esitatud pöördumisest nähtuvalt esitas kaebaja selle eesmärgiga saada viivitamatult arstiabi, järeldas halduskohus ennatlikult, et ka kohtus oli kaebaja eesmärgiks kohustada vanglat võimaldama kaebajale arstiabi. Kaebaja ei esitanud kaebuses seoses tema 11.02.2022 pöördumisega konkreetseid nõudeid, vaid palus seda sisuliselt uurida. Kuna võis eeldada, et kaebaja oli kohtusse pöördumise ajaks COVID-19-st tervenenud ja enam arstiabi ei vajanud, pidi halduskohus arvestama võimalusega, et kaebaja eesmärgiks on vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine arstiabi andmata jätmisel. Määruskaebuses on kaebaja ka oma eesmärki nii selgitanud, leides, et tuvastamiskaebus on vajalik uute samasuguste olukordade ärahoidmiseks, s.t preventiivsel eesmärgil. Seega on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul eksinud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiva ja vajaliku nõude kindlakstegemisel (HKMS § 120 lg 1 p 3).
13.Eelnevale vaatamata oli õige halduskohtu lõppjäreldus, et kaebuse menetlemiseks ei ole alust ja see tuleb tagastada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine lubatav. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Praegusel juhul on kaebaja õiguste kaitseks olemas tõhusam vahend hüvitamiskaebuse näol. Seega oli ka asjakohane halduskohtu selgitus, et kaebajal oleks võimalik oma õiguste kaitseks esitada nõue hüvitada vangla arstiabi tagamata jätmisega tekitatud kahju. Kaebaja on määruskaebuses selgitanud, et on Tallinna Vanglale esitanud ka COVID-19 põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlused. Kuigi kaebaja väitel on halduskohus sellega seotud kaebused tagastanud (vt Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 määrus nr 3-22-753 ja 14.06.2022 määrus nr 3-22-724), on kohtute infosüsteemist nähtuvalt vastavad halduskohtu määrused praeguseks tühistatud. Haldusasjas nr 3-22-753 on kaebaja taotlenud Tallinna Vangla tekitatud 300 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist kaebaja tahtliku COVID-19-viirusega nakatamise, arstiabist ilmajätmise ja kannatuste tekitamise eest. Selles kaebuses on kaebaja mh esitanud etteheited valvur C tegevusele 09.02.2022. Tallinna Halduskohus võttis nimetatud kaebuse 25.07.2022 määrusega menetlusse ning Tallinna Vangla ei ole 24.08.2022 vastuses kaebusele menetlusse võtmisele vastu vaielnud. Kuna asjas nr 3-22-753 hüvitamisnõude rahuldamine eeldab muu hulgas Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, on praeguses asjas esitatud tuvastamisnõue seega haldusasjas nr 3-22-753 esitatud tõhusama hüvitamisnõudega hõlmatud. Järelikult ei ole HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tingimused eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud. Seetõttu tuleb ka kaebus seoses arstiabi osutamata jätmisega tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
14.Eeltoodu põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 01.06.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, aga muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 4(5)

3-22-1122 (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja