lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-554/10

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-554/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1858
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineKarS § 141 lg 2VägistamineMSVS § 5 lg 8HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 44KaebeõigusMSVS § 2 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-554/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.03.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
3-22-1122/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.10.20223-22-1283/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.09.20223-21-1813/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.01.20223-21-1294/65Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.10.20213-21-1649/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja04.08.20213-21-1578/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.08.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-554

Haldusasi

XX kaebus Sotsiaalministeeriumi 13.02.2018 kirja nr 1.5-1.2/27-2 ja Justiitsministeeriumi 13.02.2018 kirja nr 11-7/224-2 peale ning riigi kohustamiseks rajama pedofiilide raviks ja taasühiskonnastamiseks rehabilitatsioonikeskused Kaebaja – XX

Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Halduskohtu 22.03.2018 määrus XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.03.2018 määruse peale.
2.Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.03.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-554 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 1 peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
PS § 28 lg 1
PS § 46
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
3-20-2384/9
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
05.03.2021
1.XX edastas peaministrile ning tervise- ja tööministrile pöördumised, milles tegi ettepanekud ennetada seksuaalkuritegude toimepanemist vastavate tervishoiuteenuste osutamisega.
2.Sotsiaalministeerium vastas XX tervise- ja tööministrile edastatud märgukirjale 13.02.2018 kirjaga nr 1.5-1.2/27-2 (tl 7), selgitades Eestis kehtiva solidaarse ravikindlustussüsteemi toimimist.
3.Justiitsministeerium vastas XX peaministrile edastatud pöördumisele 13.02.2018 kirjaga nr 11-7/224-2 (tl 7p), milles selgitas, et lastevastased seksuaalkuriteod on Justiitsministeeriumi

3-18-554 jaoks prioriteetne valdkond, mistõttu on ettevalmistamisel sellekohased seadusemuudatused. Kehtiva karistusseadustiku (KarS) § 692 järgi saab asendada seksuaalkuriteo toime pannud isikule mõistetava vangistuse kompleksraviga juhul, kui vangistuse pikkus on 6 kuud kuni 2 aastat. Kui seksuaalkuriteo toime pannud isikule mõistetakse pikem vangistus, ei saa asendada vangistust raviga, kuid vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral on võimalik panna käitumiskontrolli ajaks kohustus alluda ravile, kui isik on andnud selleks nõusoleku. Justiitsministeerium soovib seksuaalkurjategijatele mõeldud ravivõimalusi laiendada. Koostatava eelnõuga plaanitakse ära kaotada vangistuse piirmäärad, millal saab ravikohustust määrata.

4.XX esitas 09.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 13.03.2018), soovides vaidlustada Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi 13.02.2018 vastuseid. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja eesmärgiks on see, et Eestisse rajataks kinnine rehabilitatsioonikeskus, mis tegeleks pedofiilide ravi ja taasühiskonnastamisega, ning tuvastataks riigi süü sellise keskuse rajamata jätmisel. Pedofiile parandab kõige tõhusamalt nende psüühikaga töötamine spetsiaalseid psühholoogilisi tehnikaid kasutades. Kaebajale saadetud kirjades ei ole keskuse rajamise ettepanekule vastatud. Seetõttu tuli kaebajal pöörduda halduskohtusse, et KarS-s tehtaks muudatused pedofiilide õiglaseks karistamiseks ja sundravimiseks. Kaebajat on ajendanud pöörduma valitsuse ja halduskohtu poole tema enda karistamine Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega nr XXX ja XX.XX.XXXX otsusega nr YYY (jõustumise ootel). Kaebajat isiklikult on vangla parandanud, kuid mitte vangla kasutatud metoodikad, vaid kaebaja enda koostatud plaan ja metoodikad psüühikaga töötamiseks. Vangistuse asemel tuleks kaaluda pedofiilidele alternatiivse karistuse määramist. Näiteks on fentanüüli tarvitavate narkomaanide puhul võimalik asendada karistus kinnisesse intensiivrehabilitatsioonikeskusesse paigutamisega. Pedofiilidele sellist keskust ette nähtud ei ole, mis on aga vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 10, 12 ja § 28 lg-ga 1. Riigi tegevusetus on toonud kaasa laste vastu suunatud kuritegevuse kasvu. KarS § 141 lg 2 p-d 1 ja 6, §-d 145 ja 147 on vastuolus PS-ga ning Riigikohtu praktikaga (nt 23.09.2015 otsuses nr 3-4-1-13-15 ja 08.02.2018 otsuses nr 1-17-4243 väljendatud seisukohtadega). Seda raha, mida riik on kulutanud pedofiilide vanglas ülalpidamise peale, võinuks kasutada sobivate ravimetoodikate väljakujundamiseks ja rehabilitatsioonikeskuse rajamiseks.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 22.03.2018 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kaebuses viidatud rehabilitatsioonikeskuse rajamist. See, milliseid meetmeid otsustatakse kasutada pedofiilide karistamiseks, ravimiseks ja taasühiskonnastamiseks, on poliitiline otsus, mis langetatakse vastavalt demokraatia põhimõtetele ja millesse sekkumiseks puudub halduskohtul pädevus. Kaebajal on võimalik esitada seadusandjale endapoolsed ettepanekud ja arvamused ning osaleda ühiskondlikes debattides, kuid tal puudub subjektiivne õigus nõuda, et rakendataks just tema soovitud meetmeid. Kuna riigil puudub kohustus kaebaja viidatud ravikeskust rajada, ei saa kohus riiki selle rajamiseks kohustada ning kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kuigi kaebaja on viidanud sellele, et teda on kahel korral pedofiilia eest karistatud, nähtub kaebuse põhjendustest, et ta ei soovi kaebusega kaitsta enda huve (tema ise on oma selgituste kohaselt suutnud leida metoodikad oma psüühikaga töötamiseks), vaid teiste pedofiilide, laste ja avalikke huve. Kaebajal puudub seaduslik alus esitada kaebust avalikes või teiste isikute huvides, mistõttu kuulub selline kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele. 2(5)

3-18-554 Kaebaja pöördumistele on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 kohaselt vastatud. MSVS ei anna märgukirja esitajale õigust vaidlustada saadud vastuseid halduskohtus sisuliselt. Kuna kohus hindas kaebuse ilmselgelt perspektiivituks, esineb alus riigi õigusabi andmata jätmiseks (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.XX palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 22.03.2018 määruse tühistada, tuvastada riigi süü lastevastase seksuaalkuritegevuse kasvus, rajada pedofiilide rehabilitatsioonikeskus ning korrigeerida vastavalt KarS-i. Samuti palub kaebaja määrata talle asja arutamiseks riigi õigusabi korras esindaja. Riik ei ole täitnud oma kohustusi pedofiilide, sh kaebaja toime pandud kuritegude ärahoidmiseks. Selle raha, mille riik on kulutanud pedofiilide ülalpidamisele vanglas, oleks pidanud kulutatama kaebaja pakutud ettepanekute elluviimisele. Kaebaja on seadnud endale eesmärgiks muuta riik paremaks. Kaebaja pakutud meetmete edukust tõendab fentanüüli tarvitavate narkomaanide suhtes kasutatav praktika. Rehabilitatsioonikeskuse rajamine on kaebajale isiklikult vajalik tema seksuaalse enesemääratlemise ja psüühika enesereguleerimise võime kinnistumiseks. Samuti vähendab see pedofiilide arvu ja kaitseb lapsi. Kaebaja seaduse projekti kohaselt tuleb KarS-is seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude kohta sätestatut karmistada ning täiendada. Kaebajal on Eesti elanikuna õigus teha põhiseadusliku korra taastamiseks muudatusettepanekuid iga seaduseelnõu, õigusakti ja tegevuse osas, mis on vastuolus põhiseadusega. Kohtul on aga õigus ja kohustus teha kindlaks riigi süü ning kohustada riiki rajama pedofiilidele tervisekeskus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 22.03.2018 määruse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata osas, milles halduskohus leidis, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamisel pedofiilide rehabilitatsioonikeskuse rajamiseks (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
9.Kuigi kaebaja kinnitab määruskaebuses, et tema kirjeldatud viisil seaduste muutmist ja rehabilitatsioonikeskuse rajamist vajab ka tema ise ning kaebus ei ole esitatud pelgalt teiste isikute või avalikes huvides, ei anna ka see asjaolu kaebajale kohtus kaitstavat subjektiivset õigust nõuda tema soovitud keskuse rajamist. PS § 28 lg 1 sätestab küll igaühe õiguse tervise kaitsele, kuid sellest sättest ei tulene kaebajale õigust ega riigile sellele vastavat kohustust tagada kaebajale tema ravimine just selliste meetoditega ja sellises raviasutuses, nagu kaebaja seda ise soovib ja otstarbekaks peab. Puudub õigusnorm, mis kohustaks riiki kaebaja poolt soovitud keskuseid rajama ja millest tuleneks kaebajale vastav subjektiivne avalik õigus. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt peab halduskohtule enda õiguste kaitseks esitatav kaebus olema otseses puutumuses isiku mõne konkreetse subjektiivse avaliku õigusega. Halduskohtus ei ole kaitstav pelgalt isiku mõningane puutumus või huvi riigi mõne kindla soorituse vastu. Seega puudub kaebajal rehabilitatsioonikeskuse rajamise ja vastavalt KarS-i muutmise nõudmiseks ilmselgelt kaebeõigus HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses. Küsimus sellest, kas ja millal tuleks kohaldada pedofiilide suhtes vanglakaristuse asemel ravi, on õiguspoliitiline otsustus, mis on seadusandja pädevuses. 3(5)

3-18-554

10.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebuse tagastamiseks esineb ka HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud alus. Alates 01.01.2018 kehtiva HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 121 lg 2 p 2 sõnastuse täpsustamise eesmärgiks oli piirata see kaebuse tagastamise alus selgelt juhtumiga, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest (halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22, Riigikogu XIII koosseis). Sellist olukorda praeguses asjas ei esine.
11.Kaebuse kohaselt on see esitatud selleks, et vaidlustada Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi 13.02.2018 vastuseid. Kõnealuste Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kirjadega on vastatud kaebaja poolt peaministrile ning tervise- ja tööministrile adresseeritud pöördumistele, mida ministeeriumid on käsitanud märgukirjadena. PS § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Nii PS §-st 46 kui ka MSVS-st tuleb isikule õigus saada oma pöördumistele vastuseid (MSVS § 5 g 1). MSVS § 2 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. MSVS-s puudub üksikasjalik õiguslik regulatsioon selle kohta, mida peab märgukirja vastus sisaldama. Küll aga sätestab MSVS § 5 lg 8 teine lause, et märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses selle arvestamata jätmise põhjust. Puudub vaidlus, et praegusel juhul on kaebaja saanud oma pöördumistele sisulised vastused. Kuna kaebaja väitel ei ole aga talle saadetud ministeeriumide kirjades tema keskuse rajamise ettepanekule vastatud, saab kaebusest järeldada muu hulgas seda, et kaebaja hinnangul ei ole talle selgitatud tema ettepaneku mittearvestamise põhjuseid või on märgukirjale jäetud osaliselt vastamata. Seega on kaebuse esitamine kaebaja märgukirjadele nõuetekohaseks vastamises kohustamiseks iseenesest võimalik. Siiski on halduskohus kaebuse ka selles osas lõppjärelduses õigesti tagastanud.
12.Kaebus seoses ministeeriumide väidetavalt ebapiisavate vastustega oleks tulnud tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 (alates 01.01.2018 kehtivas redaktsioonis) alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 01.01.2018 jõustunud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamisala on seadusandja selgitanud järgmiselt: „See kaebuse tagastamise alus on ette nähtud juhtudeks, kui iseenesest tuleb möönda kaebeõiguse olemasolu ehk mille puhul on vaidlustatud haldusakti või toiminguga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine iseenesest võimalik, ent selline rikkumine sai kaebaja huve kahjustada vaid väga vähesel määral. Kohtumäärus kaebuse sel alusel tagastamise kohta väljendab sisuliselt kohtu seisukohta, et „rahuldada seda kaebust seni teada olevate asjaolude põhjal ei saa, ent kuna õiguste rikkumine pole mingil juhul suur, siis ei tasu hakata nende asjaolude paikapidavust täpsemalt kontrollima.“ Vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega“ (496 SE seletuskiri, lk 22, Riigikogu XIII koosseis). Kaebajale edastatud ministeeriumide vastustes on toodud sisulised põhjendused, mida on võimalik mõista selliselt, et nendega on kaebajale selgitatud põhjuseid, miks ei ole võimalik tema ettepanekut arvestada. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum otsustamisel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata. Kaebajal on võimalus esitada soovi korral uus märgukiri. 4(5)

3-18-554

13.Kaebaja on esitanud määruskaebuses taotluse talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamisel pedofiilide rehabilitatsioonikeskuse rajamiseks ning ülejäänud osas on kaebusega kaitstavate õiguste riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, ei ole riigi õigusabi andmine põhjendatud.
14.Eespool toodud põhjendusi arvestades keeldus halduskohus kokkuvõttes õigesti ka kaebajale riigi õigusabi andmisest.
15.Seega jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.03.2018 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja