Korrakaitse › Vanglad

1) Kaebus seoses Tallinna Vanglale 03.03.2022 esitatud kaebusega nr 5-18/22/5401-1; ja kaebus seoses Tallinna Vanglale 02.03.2022 esitatud kaebusega nr 5-18/22/5313-1 (haldusasi nr 3-22-785 - tagastatud). 2) Kaebus seoses Tallinna Vanglale 11.02.2022 esitatud kaebusega nr 5-18/22/3794-1 (vaie tagastatud Tallinna Vangla 04.04.2022 otsusega nr 5-15/22/74-3) (so käesolev haldusasi nr 3-22-1122). 3) Kaebus seoses Tallinna Vanglale 11.02.2022 esitatud kaebusega nr 5-18/22/3796-1 (vaie tagastatud Tallinna Vangla 04.04.2022 otsusega nr 5-15/22/75-3) (haldusasi nr 3-22-1123).

ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel, ei ole praegusel juhul kohaldatav VSKE § 491 lg 5. Kuna kaebaja kontol puudusid (tõlke eest tasumiseks piisavad) rahalised vahendid, oleks vangla pidanud VSKE § 491 lg 4 järgi edastama taotluse tõlkijale. Kaebuse ja vaide tagastamine tõlke puudumise tõttu oli põhjendamatu ning VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kaebajal õigus kaebusega kohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamine

09.02.2022) tekitatud tervisekahju või inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaraline kahju. Kui kaebaja esitab vanglale kahju hüvitamise nõude, tuleb kaebajal oma taotluses täpsustada millisel alusel ta (mitte)varalise kahju hüvitamist taotleb ja millises ulatuses koos vastavate põhjendustega. Kohus selgitab, et tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahv lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kui kaebaja leiab, et talle tekitati tervisekahju, siis tuleb tal selles osas ka oma väiteid tõendada (tervisekahju tekkimine peab olema tõendatud. Tervisekahjuks loetakse püsivat tervise kahjustamist). Kaebaja saab vastava nõude Tallinna Vanglale esitamisel kasutada mh kohtu poolt eesti keelde tõlgitud kaebaja esialgset kaebust täpsustades seda vastavalt käesolevas määruses antud kohtu juhistele (millises ulatuses ja täpselt millisel alusel kaebaja vastava nõude vanglale esitab). Peale seda kui vangla on kaebaja vastava nõude lahendanud või jätnud õigusvastaselt läbi vaatamata on kaebajal võimalik pöörduda vastava kahju hüvitamise nõudega kohtu poole (vt VangS § 11 lg 8). Menetlusabi taotluse lahendamine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.