Keskkonnaõigus › Looduskaitse

2(7)

3-21-1813 üksikjuhtumil selgeid juhiseid. Teada on, et üldjuhul raierahu kohustust ei järgita. Halduspraktikas puudub süsteemsus ja ühtne lähenemine. Keskkonnaamet on 2021. aastal peatanud raieid vaid üksikute kaebuste alusel, st eelkõige olukordades, kus juhuslikud pealtnägijad on raiest Keskkonnaametit teavitanud. Raie alustamise aeg pole Keskkonnaametile ega avalikkusele ette teada. Seega ka lindude pesitsemise korral on raie peatamise tõenäosus väga väike. LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 tuleneva regulatsiooni selgus ja järgimine on otseselt kaebajate kui linnustiku mitmekesisuse säilitamist edendavate keskkonnaorganisatsioonide huvides. Metsateatiste õigusvastasus on kõrvaldatav kõrvaltingimuste lisamisega ning nende tühistamine pole vajalik. Kaebajatel on õiguskaitsevahendi valiku vabadus ning kõrvaltingimuste seadmise nõudmine on leebem vahend kui metsateatiste tühistamine. Kohtumenetlus (eeldatavalt 2‒3 aastat) ei lõppeks tõenäoliselt enne metsateatiste kehtivuse lõppemist. Kui kohus peaks leidma, et esitada saab ainult tühistamiskaebust, siis piirab see kaebajate kaebeõigust ja on põhiseadusega (PS § 15 lg 1) vastuolus. Kuna metsateatiste õiguslik mõju ei lõppe nende kehtivusaja lõppemisega (juhul kui raiega tekitatakse keskkonnakahju), ei välista nende tähtajalisus kaebuse esitamist ning metsateatiste vaidlustamine pole muutunud ainetuks.

3(7)

3-21-1813

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(7)

3-21-1813 haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 11). Seega oleks praeguses asjas olnud asjakohane jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kui halduskohus jõuab järeldusele, et tühistamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, peab kohus enne kaebuse tagastamist andma kaebajale võimaluse kaebuses esitatud nõude muutmiseks. Lühikese kehtivusajaga haldusakte puudutavate kaebuste puhul on eriti oluline nende ajakriitiline menetlemine. Metsateatiste lühiajalisest kehtivusest tulenevaid probleeme ning riske ei tohiks jätta üksnes kaebajate kanda. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et kaebajate kaebeõigus on piiratud, võib see kujutada endast olulist kaebajate PS § 15 lg-ga 1 tagatud subjektiivse õiguse riivet. Seega tuleks sellisel juhul kohtumenetluses kontrollida vastava kaebeõiguse piirangu põhiseaduspärasust. Kaebuse eesmärk ei olnud metsateatiste tühistamine, vaid juba väljastatud metsateatistes raie aja määratlemine selliselt, et LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 tulenev pesitsusrahu nõue oleks tegelikkuses tagatud. Haldusaktide muutmine aitab saavutada kaebajate õiguste tõhusa kaitse, ilma et teiste menetlusosaliste õigused ja huvid oleksid ülemääraselt riivatud. Raiete ajalise tingimuse määramata jätmise õigusvastasuse tuvastamine aitab luua vajalikku selgust selles, kas esineb õiguslikke takistusi, mis ei võimalda Keskkonnaametil raie aega piiritlevaid tingimusi seada. Kaebajad ei nõustu kohtu seisukohaga, et kõrvaltingimuste seadmise nõude õigus saab tuleneda ainult konkreetse ala pesitsusaegsest inventuurist. Eestis on haudelinnustiku kohta olemas teadusliku metoodika alusel kogutud erinevates metsatüüpides pesitsevate lindude asustustihedust kajastavad andmed (nt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt perioodiliselt koostatav linnuatlas, Keskkonnaagentuuri kaudu on kättesaadavad ka erinevate metsaliikide seireandmed Natura 2000 võrgustiku aladel). Keskkonnaamet lisab raieaega reguleerivad kõrvaltingimused metsateatistele nt I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate linnuliikide isendite elupaikades lubatavate raiete puhul. See näitab, et nii tehniliselt kui ka õiguslikult on Keskkonnaametil olemas võimekus sarnane kõrvaltingimus lisada kõigile metsateatistele.

5(7)

3-21-1813 50000497722, 50000497726, 50000497728 kõrvaltingimusena ajaliste piirangute seadmist põhjendatuks. Seega on kohus asunud õigesti seisukohale, et puudusid alused jätkutuvastuskaebusele üleminekuks. Kaebajad väidavad, et Keskkonnaameti 07.07.2021 kirjal nr 13-4/21/13469-3 on nende õigustele jätkuv negatiivne mõju. Samas ei ole väidetud, et kavandatud raietega oleks AS Woodwell keskkonnakahju tekitatud või plaaninud tekitada, rikkudes sh LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 tulenevaid keelde. Vastavat kaebust ei ole esitatud ka Keskkonnaametile kui riikliku järelevalve teostajale. Seega ei saa nõustuda kaebajatega, et Keskkonnaameti 07.07.2021 kirjal nr 13-4/21/13469-3 on nende õigustele jätkuv negatiivne mõju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(7)

3-21-1813 Keskkonnaameti halduspraktika muutmiseks metsateatiste registreerimisel. Kuivõrd kaebajad on keskkonnaorganisatsioonid, peab ringkonnakohus sellist avalikul eesmärgil tuvastuskaebusele üleminekut lubatavaks. Puudub alus arvata, et juhul kui tuvastamiskaebus praeguses asjas rahuldataks, ei võtaks Keskkonnaamet asjas võetud seisukohti arvesse uute sarnast metsatüüpi puudutavate metsateatiste registreerimisel. Seetõttu aitab tuvastamiskaebusele üleminek kaasa kaebajate eesmärkide saavutamisele. Ehkki asja lahendamine ei ole jõudnud veel sisulise läbivaatamiseni, ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka seetõttu õigusvastasuse tuvastamise kaebusele üleminekust keelduda. Asja sisuline läbivaatamine ei ole viibinud kaebajate tõttu. Kaebajad ei ole viivitanud Keskkonnaametile metsateatiste muutmise taotluste ega halduskohtusse kaebuse esitamisega.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.