Kaja Toikka, Lauri Saul, Evelin Saul, Rando Riives, Kärt Riives, Urmo Jalasto, Tiina Kohver, Siret Normak, Priit Jalasto, Piret Kukk, Sten Kukk, Anu Iva, Riina Anni, Katrin Aasamägi, Leelo Kaulen, Priit Penek, Juho Põld, Jaan Kuuskman, Liina Lipp, Karle Nutonen, Triin Penek, Evelin Männi, Elly Eero, Meino Varusk, Tiina Rääk kaebus Lüganuse Vallavolikogu 30. märtsi 2022. a otsuse nr 35 p-i 3 ja
30.märtsi 2022. a määruse nr 9 §-i 4 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Lüganuse valla määruskaebus Tartu Halduskohtu 2. mai 2022. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebajad Kaja Toikka, Lauri Saul, Evelin Saul, Rando Riives, Kärt Riives, Urmo Jalasto, Tiina Kohver, Siret Normak, Priit Jalasto, Piret Kukk, Sten Kukk, Anu Iva, Riina Anni, Katrin Aasamägi, Leelo Kaulen, Priit Penek, Juho Põld, Jaan Kuuskman, Liina Lipp, Karle Nutonen, Triin Penek, Evelin Männi, Elly Eero, Meino Varusk, Tiina Rääk esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Vastustaja Lüganuse vald esindaja vandeadvokaat Sandor Elias
RESOLUTSIOON
Jätta Lüganuse valla määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. mai 2022. a määrus muutmata.
1.Lüganuse Vallavolikogu otsustas 30. märtsi 2022. a otsuse nr 35 p-ga 3 lõpetada Lüganuse Kooli tegevus 31. augustil 2022 ja sama kuupäeva määruse nr 9 §-ga 4 tunnistas kehtetuks vallavolikogu 7. juuni 2018. a määruse nr 12 „Lüganuse Kooli põhimäärus“.
2.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtule ühise kaebuse Lüganuse Vallavolikogu 30. märtsi 2022. a otsuse nr 35 p-i 3 ja 30. märtsi 2022. a määruse nr 9 § 4 tühistamiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse korras nimetatud dokumentide kehtivuse ja täitmise peatamiseks. Kaebajad leiavad, et neil esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna on tõenäoline, et kooli sulgemise kuupäevaks kohtuasjas jõustunud kohtuotsuseni ei jõuta. Kui kaebajate kaebus rahuldatakse, võib kooli uuesti avamine olla väga keeruline või isegi võimatu. Kooli uuesti avamist raskendab reaalne oht, et vältimaks tööta jäämist, hakkavad õpetajad teistest koolidest tulnud tööpakkumisi vastu võtma ja õpilased asuvad õppima teistesse koolidesse. Tagamaks kohtuotsuse täitmise võimalikkust on tarvilik, et kogu kohtuasja menetlemise kestel Lüganuse Kool töötaks. Kaebus ei ole perspektiivitu, kuna vastustaja jättis 30. märtsi 2022. a otsuses mitmed olulised küsimused analüüsimata ja oma järeldused põhjendamata. Kui vastustaja oleks teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt, siis on võimalik, et vastustaja ei oleks otsustanud sulgeda Lüganuse Kooli. Vaidlustatud otsuse põhjendamis- ja kaalumispuudused ning huvi selle vastu, et õppetöö Lüganuse valla kõige kõrgema õppetasemega haridusasutuses jätkuks, kaalub üles vastustaja huvi Lüganuse Kooli sulgemise vastu. Vastustaja huvi kooli sulgemise vastu jääb ebaselgeks, kuna pole teada, kas kooli sulgemine toob kaasa vastustaja rahaliste vahendite kokkuhoiu ja takistab elanikkonna vähenemist Lüganuse vallas. Kooli toimimine on ka avalikes huvides, et toimiks Lüganuse valla kõige paremate õpitulemustega kool ja säiliks eestikeelne ja –meelne kool suure muukeelse elanikkonnaga Ida-Virumaal.
3.Tartu Halduskohus peatas 2. mai 2022. a määrusega Lüganuse Vallavolikogu 30. märtsi 2022. a otsuse nr 35 p-i 3 ning 30. märtsi 2022. a määruse nr 9 §-i 4 kehtivuse ja täitmise halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et põhiseaduse (PS) §-dest 14 ja 37 tuleneb lapsevanematele subjektiivne õigus, mille kaitseks saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada ja mille tõttu on kaebajatel võimalik valla eelpool nimetatud dokumente vaidlustada. Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus ja pöördumatu tagajärje oht HKMS § 249 lg 1 mõttes. Kui kaebus osutub edukaks, tuleks kool uuesti avada, kuid see ei pruugi olla teostatav. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldamata jätta ka seetõttu, et kaebus oleks perspektiivitu. Kaebuses on ette heidetud vaidlustatud haldusaktides esinevaid arvestatavaid puudusi, mida ei saa pidada põhjendamatuteks. Ka avalik huvi haldusaktide täitmiseks ei ole niivõrd kaalukas, et kaaluks üles kaebajate õiguste esialgse kaitse vajaduse.
4.Lüganuse vald esitas 17. mail 2022 esindaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2. mai 2022. a määruse tühistamiseks. Vastustaja leiab, et kaebus on perspektiivitu või vähemalt liialt vähese perspektiiviga, et esialgset õiguskaitset rakendada. Vald on taganud valla lastele põhihariduse, kuid lapsevanemad ei saa nõuda konkreetse kooli püsimajäämist. Lüganuse vallas on põhikoole liiga palju (nii õpetajate järelkasvu, õppepinna kui ka õppekoha maksumuse suhtes), mis tingib riigieelarvelise toetuse olulise puudujäägi. Eelarvevahendite suunamine vähemate põhikoolide ülalpidamisse annab võimaluse tagada, et vallas oleks põhikoolid, mille hariduse kvaliteet, õpikeskkond ja palgad on konkurentsivõimelised. Lüganuse Kooli hoone nõuaks jätkuvaks kasutamiseks suuri investeeringuid. Kooli sulgemisel kaaluti nii sulgemise mõju õppe kvaliteedile vallas tervikuna, kinnistu investeeringuvajadust lähitulevikus kui ka hoonete
haldamiskulusid. Lüganuse Kooli tegevuse lõpetamine annab suurema rahalise kokkuhoiu, mida panustada hariduse kvaliteedi tõstmisele ja õpikeskkonna parandamisele kogu vallas. Kaebajate lastele tagatakse põhihariduse saamine ca 5 km kaugusel senisest koolist, mida ei saa ülemääraseks pidada. Kaebajad esindavad valla kui terviku põhikooli õpilaste koguarvust väikest osa. Lüganuse Kooli õppekoha maksumus on vallas kõige kõrgem. Arvestada tuleb, et lastele tagatakse jätkuvalt koolikoht, laste koolitee vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 7 lg 3 nõuetele, kuna Lüganuse paikneb Kiviõlist vaid 5 km kaugusel. Tuleb möönda küll elukorralduslikke ebamugavusi, ent tegemist ei ole intensiivse riivega. Lüganuse Kool ei ole jätkusuutlik ning kooli sulgemise edasilükkamine 1-2 aasta võrra ei muuda olemuslikult midagi.
5.Kaebajad paluvad vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus ja vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kaebus ei ole perspektiivitu. Kooli sulgemist otsustades tegi vastustaja mitmeid olulisi kaalutlusvigu. Otsuses ei ole jälgitav ega kontrollitav, miks nimelt Lüganuse Kooli tegevuse lõpetamine on tarvilik ning millist kasu peaks Lüganuse Kooli tegevuse lõpetamine tooma. Lüganuse valla haridusvõrgu ümberkorraldamine on tehtud kiiruga, 30. märtsi 2022. a otsuse nr 35 seletuskiri tehti vallavolikogu liikmetele kättesaadavaks 29. märtsil 2022. Vastustaja tekitas 30. märtsi 2022. a otsusega nr 35 õiguslikult ebaselge olukorra, kuna kaebajatele on arusaamatu, kas ning millist tähendust omavad Cumulus Consulting OÜ töö ja E. Neuhausi magistritöö käesolevas kohtuasjas. Isegi kui käsitleda viimati nimetatud dokumente otsuse nr 35 motivatsioonina, ei selgu Lüganuse Kooli sulgemise põhjendatus. Vastustaja ei ole hinnanud teisi alternatiive peale Lüganuse Kooli sulgemise. Samuti ei selgu otsusest, kuidas on õpilastel võimalik pääseda teistesse koolidesse/huviringidesse. Esineb reaalne võimalus, et Lüganuse Kooli sulgemise korral ei kaasne loodetud kokkuhoidu, vaid Lüganuse valla kulud hoopis suurenevad. Lüganuse vald ei ole uurinud, kas Lüganuse Kooli sulgemise järgselt valla teistes koolides õpilaste arv suureneb, milline on valla erinevate koolimajade seisukord ning rekonstrueerimisvajadus, kus kavatsevad töötamist jätkata õpetajad. Vastustaja väidet, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab teiste laste ja avalikkuse huve, ei ole varasemalt haldusmenetluses välja toodud. Vastustaja loob mulje, et Maidla Kooli kulud on Lüganuse Kooli kuludest tunduvalt väiksemad, kuid need kulud ei ole võrreldavad. Samuti ei ole Lüganuse vallas ja selle lähiümbruses siiani olnud probleemiks elanikkonna vähenemine. Määruskaebus sisaldab palju uusi põhjendusi, millele vald haldusmenetluses ei tuginenud. Need tuleb jätta tähelepanuta. Kaalutlusõiguse teostamine peab aset leidma haldusmenetluse kestel ja enne haldusakti andmist, mitte hiljem kohtumenetluses. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kooskõlas avalike huvidega. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus on kaalukam kui võimalik huvi selle vastu, et kohus esialgset õiguskaitset ei kohaldaks. Lapsevanemad, Lüganuse kogukond ja Lüganuse Kooli hoolekogu soovivad, et Lüganuse Kool riigistataks ning 31. mail 2022 arutatakse seda küsimust Riigikogu Kultuurikomisjoni koosolekul.
6.Vastustaja selgitas 30. mai 2022. a avalduses ringkonnakohtule, et Lüganuse vallal vabaneb Lüganuse Kooli sulgemisel 2023. aastal käesoleva aasta reaalse kulu põhjal 316 616 eurot, mis on kasutatav teiste koolide ning lasteaedade õpetajate ning tugispetsialistide palkade tõstmiseks vähemalt riigi keskmisteni, aga ka sotsiaalvaldkonna teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Isegi kui arvestada Lüganuse Kooli sulgemisega, on valla eelarve äärmiselt pingeline. 2022. aasta lisaeelarve nr 1 koostamisel vähendati valla hallatavate asutuste majandamiskulusid, investeeringute kulusid, puudu on raha elektrienergia eest tasumiseks aasta lõpuni, ära on kulutatud lumelükkamise kulud, puudu on hooldekodude kulude katmiseks vajaminev raha. Samas tõusevad elektri- ja küttehinnad ning muude teenuste hinnad.
2022. a lisaeelarves nr 1 on Lüganuse Kooli sulgemisega juba arvestatud. Lüganuse Kooli sulgemine annab arvestuslikult valla eelarvele leevendust 2022. a neljaks kuuks 113 064 eurot ning 2023. aastaks 316 616 eurot. Haridusvõrgu ümberkorraldamine tagab suurema õpilaste arvuga klassid, mis tagab õpetajate palgad riiklikest vahenditest ja vallal pole vajadust juurde maksta. Kui Lüganuse Kooli tegevuse lõpetamine lükata edasi aasta võrra, lisandub juba nimetatud kuludele ka valla kompenseeritav teiste koolide riiklikust toetusest puudu jääv tööjõukulu summas 141 526 eurot. Seega koormab Lüganuse Kooli sulgemise edasilükkamine
31.augustini 2023 järgmise aasta eelarvet ligi 460 000 euroga Lüganuse Kooli ülalpidamiseks ning teiste valla koolide tööjõukulude riiklikust toetusfondist puudujääva osa kompenseerimiseks. Teades kooli eelseisvast sulgemisest, ei pruugi esimene klass komplekteeruda ning õpilasi saab olema veel vähem ning õpilaskoha maksumus tõuseb veelgi. Kokkuvõttes esineb kaalukas avalik huvi Lüganuse Kooli sulgemiseks.
7.Kaebajad leidsid 8. juuni 2022. a täiendavas seisukohas, et väited Lüganuse valla pingelise eelarve kohta ei vasta tõele ja on eksitavad. 2022. a eelarve ja lisaeelarve nr 1 kohaselt on Lüganuse valla põhitegevuse tulemiks 436 844,23 eurot (põhitegevuse tulud 12 374 034,90 – põhitegevuse kulud 11 937 190,67) ning seega ei ole Lüganuse valla põhitegevuse tulem väiksem kui null. Lüganuse Vallavalitsus on 18. mai 2022. a korralduse nr 249 p-s 2 avaldanud, et kui Lüganuse Kool jätkab tegutsemist 1. septembril 2022, on vallal selleks rahalised vahendid olemas. Lüganuse valla 30. mai 2022. a seisukohas toodud väited seoses erinevate rahasummadega on eksitavad, kuna analüüsitud ei ole, millised kulud tekivad seoses Lüganuse Kooli sulgemisega. Võttes arvesse, et 2022 eelarve kohaselt oli Lüganuse Kooli kogukuluks 236 703 eurot, puudub alus arvata, et 2023 oleks Lüganuse Kooli kogukuluks 316 616 või koguni 460 000 eurot. Valla seisukohtadest ei selgu, mil viisil on kavas Lüganuse Kooli sulgemise tõttu väidetavalt kokku hoitavat raha kasutada valla haridustaseme parandamiseks. Kaebajad peavad tõenäoliseks, et Lüganuse Kool riigistatakse, kuna vastavad nõupidamised Riigikogus toimuvad. Sellisel juhul vabaneb Lüganuse vald Lüganuse Kooli ülalpidamise kuludest. Seega on esialgse õiguskaitse kehtima jäämine väga oluline, kuna riigistada ei saa kooli, mille tegevus on lõpetatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9.Vaidlustatud määrusega peatas halduskohus Lüganuse Vallavolikogu 30. märtsi 2022. a otsuse nr 35 punkti 3 ning määruse nr 9 §-i 4 kehtivuse ja täitmise. Seega on esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal takistatud Lüganuse põhikooli ümberkorraldamine (sulgemine) ning Lüganuse Vallavolikogu 7. juuni 2018. a määrusega nr. 21 kehtestatud Lüganuse Kooli põhimääruse kehtivuse lõpetamine.
10.Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et kaebajatel Lüganuse koolis õppivate laste vanematena on kooli ümberkorraldamise küsimuses kohtus kaitstav subjektiivne õigus, samuti, et praegusel juhul esineb pöördumatu tagajärje esinemise oht. Lüganuse Vallavolikogu otsuse ja määruse vaidlustatud osas kehtivuse korral lõpeks Lüganuse põhikooli ümberkorraldamine hiljemalt uue õppeaasta alguseks. Pärast seda oleks Lüganuse Kooli uuesti avamine väga keeruline või isegi võimatu, kuna nii kooli õpetajad kui ka õpilased oleks lahkunud ega oleks valmis koheselt (kui üldse) naasma Lüganuse põhikooli. Tõenäoliselt väheneks kooli tegevuse jätkamise võimalus oluliselt juba siiski, kui vallavolikogu otsus ja määrus vaidlustatud osas kehtivad õppeaasta lõppemise ajal, sest Lüganuse põhikoolis nii õpingute kui töö jätkamiseks vajavad inimesed kindlust kooli tegevuse jätkumise küsimuses. Esialgse õiguskaitse kohaldamise osutas halduskohus põhjendatult sellele, et 31. augustiks 2022 on kohtuasjas jõustunud kohtuotsuseni jõudmine väga ebatõenäoline. Seetõttu tuleb jaatada kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu, oleks kaebajate kaebusega taotletava
eesmärgi saavutamine ka nende jaoks soodsa kohtuotsuse tegemise korral raskendatud või isegi võimatu. Seda seisukohta ei ole määruskaebuses kahtluse alla seadnud ka vastustaja. Nendel asjaoludel ringkonnakohus lähtub määruskaebuse lahendamisel sellest, et kaebajatel on kaebeõigus Lüganuse vallavolikogu otsuste vaidlustamiseks ning esineb ka esialgse õiguskaitse vajadus. Neid küsimusi ringkonnakohus täiendavalt ei analüüsi.
11.Vastustaja määruskaebuse põhiseisukohaks on, et kaebuse eduväljavaated on kasinad ning igal juhul tuleb ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel pidada avalikku huvi Lüganuse põhikooli ümberkorraldamiseks kaalukamaks kaebajate huvist kooli tegevuse jätkamiseks.
12.Tulenevalt HKMS § 249 lg 3 ls-st 1 arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tõepoolest avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Erinevalt vastustajast ei pea aga ringkonnakohus võimalikuks hinnata kaebust perspektiivituks, s.o kaebuse eduväljavaateid sedavõrd vähesteks, et juba seetõttu oleks välistatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Samuti ei jaga ringkonnakohus seisukohta, et avalik huvi Lüganuse kooli sulgemiseks oleks sedavõrd ülekaalukas, et kaebajate huvi kooli tegevuse jätkamiseks ei saa mingil juhul olla aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
13.Vaidlust ei ole selles, et PGS § 80 lg 1 alusel tehtud Lüganuse põhikooli sulgemise otsus on kaalutlusotsus. Seadusandja ei ole sätestanud tingimusi, mille esinemisel tuleb kooli sulgemine otsustada, vaid vastustaja kooli pidajana pidi otsustama kooli tegevuse üle kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Otsuse põhjendused, s.h kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti, tuli esitada otsuses või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg-d 1 ja 3). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-d 7 ja 23, mis täpsustavad nõudeid kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktidele, ei näe selles osas ette erisusi. Seega pidi vastustaja esitama Lüganuse põhikooli sulgemise otsuse põhjendused oma 30. märtsi 2022. a otsuses nr 35 või selle seletuskirjas, millele otsuses viidati.
14.Vaidlustatud otsusest endast ilmneb, et otsuse tegemiseni viis asjaolu, et kohaliku omavalitsuse elanike arvu vähenemisest tingitud koolide alatäituvuse tõttu ei ole vallal otstarbekas senist koolivõrku üleval pidada. Muudatuste eesmärk on tagada pädevad õpetajad, tugispetsialistid ja kaasaegne haridustaristu kõigile valla õpilastele ka tulevikus. Otsuses viidatakse seletuskirjale kui dokumendile, milles esitatakse otsuse põhjendused. Seletuskirjas on toodud andmed Lüganuse valla elanike arvu, selle jagunemise ja muutuste kohta; samuti andmed Lüganuse valla koolide õpilaste arvu ja selle muutuste kohta. Selgitatud on PGS § 82 lg-s 3 nimetatud riikliku toetuse arvestamise põhimõtteid ja suuruse sõltuvust kooli õpilaste arvust; samuti koolihoonete seisukorda ja koolihoonete ülapidamise kulusid ning seda, et kohaliku omavalitsusüksuse suuremate asulate kaugus on väike (3-8 km). Haridusvõrgu kulud on suuremad kui selleks riigi poolt ette nähtud vahendid. Tuuakse välja, et õpetajate järelkasvuga on olukord muutunud mõneti paremaks, sest nooremad kui 40 eluaastat on 27% õpetajatest, aga siiski pole see kestlik. Puudu on tugispetsialistidest (psühholoogid, logopeedid, tugiisikud). Haridusvaldkonna korrastamise peamine eesmärk ei ole siiski raha kokkuhoidmine, vaid kulusid optimeerides panustada ressursid hariduse kvaliteedi tõstmisele ja õpikeskkonna uuendamisele. On möödapääsmatu, et valla senine haridusvõrk vajab juba lähiperspektiivis korrastamist, nt pole põhihariduse pakkumine viies koolis kestlik. Egle Neuhaus (2019, lk 61) toob oma magistritöös välja, et ratsionaalsest/majanduslikust aspektist on Lüganuse vallas mõistlik pidada ühte põhikooli Kiviõlis. Haridusvõrgu korrastamine annaks võimaluse jõulisemalt korraldada ümber ja suunata ressursse venekeelsete õpilaste eesti keele õppe toetamiseks ja sellega suureneksid nende eeldused omada paremaid valikuvõimalusi edasi õppimiseks.
15.Kaebajad on kaebuses ja vastuses määruskaebusele esile toonud, et otsusest ega selle seletuskirjast ei selgu Lüganuse kooli sulgemise põhjendus. Analüüsitud ei ole kooli sulgemise
mõju valla eelarvele, seda, kas ja kus kavatsevad jätkata kooli õpetajad ja õpilased ega sedagi kuidas on õpilastel võimalik pääseda teistesse koolidesse ja huviringidesse.
16.Ringkonnakohus ei anna siinkohal hinnangut vaidlustatud otsuse ega määruse õiguspärasusele. Kaebuse eduväljavaadete hindamisel on siiski oluline, et kaebajate etteheiteid ei saa pidada asjakohatuteks või sisutühjadeks. Ringkonnakohus nõustub, et mööda ei saa vaadata vastustaja esitatud andmetele tuginevast seisukoht, et vald ei suuda olemasolevat koolivõrku üleval pidada ega tagada selle kaudu haridusteenuse kvaliteeti või isegi kättesaadavust tulevikus. See tõdemus ei vabastanud aga vastustajat kohustusest põhjendada valla koolivõrgu ümberkorraldamist just 30. märtsi 2022. a otsuses nr 35 määratud viisil. Otsusest ega seletuskirjast paraku ei nähtu koolivõrgu ümberkorraldamise erinevate variantide võrdlust ega mõjude analüüsi. Seetõttu ei ole kindlust, kas vastustaja on veendunud, et puudub võimalus valla koolivõrgu ümberkorraldamiseks muul viisil, mis viiks finantsiliselt sarnase tulemuseni, kuid oleks õpilastele ja nende vanematele vähem koormav. Näiteks ei ole selge, miks sulgeda tuleb just Lüganuse Kool, mitte mõni teine kool vallas või, kas soovitud eesmärki ei oleks võimalik saavutada ühes või mitmes koolis mõne kooliastme sulgemise kaudu.
17.Samuti ei selgu vaidlustatud otsusest ega selle seletuskirjast, milline on valla prognoos Lüganuse kooli sulgemise tagajärgede kohta. Vastustaja on küll esitanud andmed otseste kulude kohta, mis seonduvad Lüganuse kooli ülalpidamisega, kuid pole analüüsinud, kas kooli sulgemine toob kaasa täiendavaid kulusid (täiendavate õpetajate palkamise vajadus teistesse koolidesse, Lüganuse kooli õpilaste teistes kohaliku omavalitsuse üksustes õppima asumisest tingitud kulu, valla elanike arvu vähenemisest tingitud eelarve laekumiste vähenemine). Vastustaja ei ole üritanud hinnata, kas Lüganuse kooli sulgemine tooks kaasa mõne teise kooli (Kiviõli I keskkool, Maidla põhikool) õpilaste arvu suurenemise. Selge ei ole, milliseid meetmeid kavatseb vastustaja rakendada koolivõrgu ümberkorralduse eesmärgina nimetatud hariduse kvaliteedi parandamise saavutamiseks. Kohtumenetluses on küll nimetatud teiste koolide õpetajate ja teiste töötajate palkade tõstmist. Samas viitavad määruskaebuse ja vastustaja 30. mai 2022. a menetlusdokumendi väited sellele, et vallal võivad ka Lüganuse Kooli sulgemise korral puududa vahendid selleks. Kaebajate väitel (millele vastustaja ei ole vastu vaielnud) on Lüganuse Kool valla parima õppeedukusega kool. Otsuses ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööratud ega üritatud hinnata, kuidas selle teadmise valguses kooli sulgemine mõjutab hariduse kvaliteeti kohaliku omavalitsuse üksuses tervikuna. Ka ei nähtu, et vastustajal oleks kavatsus kasutada Lüganuse kooli õpetajaid teiste koolide õpetajaskonna tugevdamiseks. Vastustaja määruskaebuses ning 30. mai 2022. a menetlusdokumendis esitatud väited ja põhjendused on osaliselt vastuolus otsus valla koolivõrgu ümberkujundamise eesmärgina nimetatud hariduse kvaliteedi parandamise eesmärgina. Nimelt on vastustaja nüüd asunud rõhutama seda, et Lüganuse Kooli sulgemisest saadav rahaline kokkuhoid on vajalik valla eelarve tasakaalustamiseks nii käesoleval kui ka järgneval aastal. Seejuures rõhutab vastustaja, et kokkuhoiuks kujuneb Lüganuse Kooli kogu tegevuskulu. Vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest ei ilmne, et ta kavatseks kasutada vabanevaid rahalisi vahendeid vaidlustatud otsuses esile toodud hariduse kvaliteedi probleemide leevendamiseks.
18.Vastustaja on üldsõnaliselt märkinud, et Lüganuse põhikooli sulgemise tõttu ei pikene ühegi lapse koolitee üle seaduses lubatud piiri. Samas puuduvad andmed, kuidas muutub seni Lüganuse Koolis käinud õpilaste kooli jõudmiseks kuluv aeg, kas ja milliseid täiendavaid kulutusi tuleb lapsevanematel teha laste transportimiseks Kiviõlisse või Maidlasse, kas kooli ja kodu vahel on võimalik liigelda ühistranspordiga, kas vastustaja kavatseb pakkuda koolibussi teenust. Samuti ei ole teada, kas ja kuidas kavatsetakse jätkata Lüganuse Koolis toimivat huviharidust ning kas ja kuidas on lastel (arvestades transpordiühendusi) edaspidi võimalik huvitegevuses osaleda.
19.Kokkuvõtteks tuleb nõustuda kaebajatega, et vaidlustatud otsuses ja selle seletuskirjas esitatud asjaolud ja põhjendused ei anna esmapilgul ammendavaid vastuseid vähemalt osale
küsimustest, mis koolivõrgu ümberkorraldamise otsuse tegemisel võivad olla olulised. Seetõttu ei jaga ringkonnakohus vastustaja seisukohta, et kaebuse läbivaatamine ei saa viia kaevatava otsuse tühistamiseni. Määruskaebemenetluses esile toodu pinnal ei ole kindlust, et vastustaja on otsuse tegemisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ning, et kaalutlus on õiguspärane ega saanuks viia teistsuguse otsuse tegemiseni. Seda küsimust peavad kohtud sisuliselt hindama kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Praegu on piisav järeldus, et kaebuse väited ja põhjendused võivad viia kaebuse rahuldamiseni ja see tõenäosus ei ole pelgalt teoreetiline.
20.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selleski, et kaebajate ja avalike huvide kaalumisel ei saa pidada avalikku huvi saavutada rahaline kokkuhoid kooli sulgemise kaudu ülekaalukaks võrreldes kaebajate huviga tagada Lüganuse Kooli tegevuse jätkumine kooli sulgemise otsuse õiguspärasuse üle peetava vaidluse ajal. Pigem vastupidi, asjaolu, et vastustaja eesmärk näib olevat kooli sulgemise kaudu eelkõige parandada kohaliku omavalitsusüksuse eelarvepositsiooni, vähendab avaliku huvi kaalu esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Selles olukorras ei ole alust vastustaja väiteks, et avaliku huvina on selgelt kaalul kõigi kohaliku omavalitsuse koolides õppivate õpilaste hariduse kvaliteet. Teistesse koolidesse täiendava ressursi suunamiseta ei näe ringkonnakohus tegelikku võimalust hariduse kvaliteedi tõstmiseks, arvestades, et teiste koolide õpilaste arve suureneb, sest eeldatavalt vähemalt osas Lüganuse Kooli senistest õpilastest asub õppima valla teistesse koolidesse.
21.Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist käesolevas asjas. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.