lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-702/2

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-702/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
627
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 43Korduv kaebusKarS § 320Valeütlus ja valevanneKrMS § 195 lg 1Kuriteoteade

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-702

Määruse kuupäev

25.05.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Sulo Hokkoneni kaebus seoses Häirekeskuse tegevusega

RESOLUTSIOON

Tagastada Sulo Hokkoneni kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Sulo Hokkonen esitas 22.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja märgib, et tema naaber ähvardas tappa kaebaja elukaaslast. Kaebaja sõnul kuulas Häirekeskus (kaebuses märgitud 112) kaebaja elukaaslast ähvardanud isiku kõnesid kahe aasta jooksul pealt, kuid ei reageerinud tema elukaaslasele tehtud tapmisähvardusele ega teavitanud sellest politseid. Kaebaja elukaaslase tappis kaebaja naaber, kuid süüdi mõisteti kaebaja. Kaebaja on seisukohal, et riigiametnikud ei oska enda ülesandeid korrektselt täita ning valetavad. Kaebaja kinnitab, et ei sooritanud ettekavatsetud mõrva ning viibib vanglas alusetult. Kaebaja palub kohtul võtta vastutusele Häirekeskuses (112-s) töötavad isikud nende poolt kriminaalasjas kaebaja kohta antud valeütluste eest ning neid selle eest karistada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.
HKMS § 121 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
3.Kohus on seisukohal, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
3.1.S. Hokkonen taotleb kaebuses Häirekeskuse ametnike karistamist valeütluste andmise eest. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtub, et S. Hokkonen on Harju Maakohtu 11.10.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-5420 tunnistatud süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 lg 1 p 1 alusel. Eelnevast ja kaebuses märgitust võib aru saada selliselt, et S. Hokkonen on seisukohal, et Häirekeskuse ametnikud andsid valeütlusi tema kriminaalasjas nr 1-17-5420 ning seetõttu palub ta halduskohtult nende isikute kriminaalkorras karistamist (KarS § 320). Kohus selgitab, et kriminaalasjade menetlemine ja isikute kriminaalkorras karistamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule (KrMS) esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile, kes alustavad vajalike eelduste

3-22-702 täidetuse korral kriminaalmenetlust (KrMS § 195 lg 1 ja § 193 lg 1), ning esimese astme kohtutena arutavad kriminaalasju maakohtud, mitte halduskohtud.

3.2.Kaebaja nimetatud isikute poolt kriminaalmenetluses antud võimalike ütluste õiguspärasus ja tõelevastavus ei allu halduskohtulikule kontrollile. Kriminaalmenetluses uurimisasutuse tegevuse peale kaebamise korda reguleerivad KrMS §-d 228–232, millest tulenevalt on uurimisasutuse tegevus vaidlustatav maakohtus. Kohus selgitab, et S. Hokkoneni poolt nimetatud ametnike poolt võimalike ütluste andmise tulemiks on kriminaalmenetluses kasutatav tõend, mis on juba läbinud vastava kriminaalasja arutamise käigus kohtuliku kontrolli, s.o maakohus on hinnanud muu hulgas tunnistajate poolt antud ütluste vastavust tegelikele asjaoludele. Kui S. Hokkonen leidis, et teda süüdi mõistev kohtuotsus on tuginenud valeütlustele, oli tal võimalus seda vaidlustada (KrMS 11. ja 12. peatükk). Kohtute Infosüsteemi andmetest kriminaalasjas nr 1-17-5420 nähtub, et S. Hokkonen Harju Maakohtu 11.10.2017. a kohtuotsust ei vaidlustanud. Küll aga esitas S. Hokkonen 18.12.2019 kriminaalasjas teistmisavalduse, mis jäeti Riigikohtu 20.01.2020. a määrusega läbi vaatamata ja tagastati.
4.Eeltoodust tulenevalt ei kuulu halduskohtu pädevusse kriminaalmenetluse käigus antud võimalike ütluste õiguspärasuse kontroll ega ütlusi andnud isikute karistamine, mistõttu tuleb S. Hokkoneni kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
5.Kohus märgib veel, et ka juhul, kui kaebaja on pidanud silmas Häirekeskuse ametnike distsiplinaarkorras vastutusele võtmist, ei oleks kaebus lubatav. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ametnike vastutusele võtmist, sealhulgas nende suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on ametiisikul, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus (avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1, 2 ja § 76 lg 1). Seega kuuluks kaebus sel juhul tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium