Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-1231 17. mai 2022 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Julia Laffranque ja Heiki Loot X kaebus Põhja-Pärnumaa valla vastu kahju hüvitamiseks Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Vastustaja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, esindaja vandeadvokaat Madis Vinni Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 2021. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 2021. a otsus ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
3.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) töötas 2. veebruarist 2008 kuni 31. detsembrini 2017 Halinga Vallavalitsuses keskkonnanõunikuna ning haldusreformist tulenevalt 1. jaanuarist 2018 kuni 1. detsembrini 2019 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuses keskkonnaspetsialistina. Ajavahemikul 21. maist 2019 kuni
1.detsembrini 2019 oli ta töövõimetuslehel. 23. oktoobril 2019 esitatud avalduses taotles ta vallalt 7510,65 eurot tasuna ületunnitöö eest ning 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks füüsilise ülekoormuse ja psüühilise pinge eest. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus jättis 20. novembril 2019 taotluse rahuldamata.
2.Põhja-Pärnumaa vallavanem vabastas kaebaja 15. novembri 2019. a käskkirjaga nr 14-1/70 teenistusest alates 1. detsembrist 2019 töövõime vähenemise tõttu. Töötukassa tuvastas
28.detsembri 2019. a otsusega nr TVH/19/058699 kaebajal puuduva töövõime kestusega kuus kuud (22. november 2019 – 21. mai 2020) ning 25. märtsi 2020. a otsusega nr TVH/20/012375 kestusega üks aasta (22. mai 2020 – 21. mai 2021).
3.X esitas 27. juunil 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vallalt 30 155 euro väljamõistmist. Tegemist on tervisekahjuga ajavahemiku 21. mai 2019 – 21. mai 2021 eest, mis on arvutatud kaebaja palgast, mis tal oli enne töövõimetuslehele jäämist (1550 eurot kuus 24 kuu eest).
3-20-1231
3.1.Asudes 1. jaanuaril 2018 tööle keskkonnaspetsialisti ametikohale, sõlmis kaebaja vallavanemaga kokkuleppe, et tema töökoormust vähendatakse, kui selgub, et tööülesandeid pole võimalik täita normaaltööaja jooksul. Keegi ei suutnud prognoosida, kui suures mahus ja milliseid ülesandeid tuleb täita suures ühinenud vallas. Vallavalitsus eiras suulist kokkulepet. Pikaajaline ja pidev ülekoormus kestis poolteist aastat. Kaebaja informeeris ületunnitööst korduvalt vallavanemat ja majandusosakonna juhatajat. Sellist infot andis ka vallasekretär, kuid kaebaja töökoormust ei vähendatud. Kaebaja vahetu juht jättis seadusega ettenähtud arenguvestlused pidamata.
3.2.Kaebaja haigestus, sest töötas pidevalt suure töökoormusega ning töösuhted olid pingestunud. Haigestumine on tõendatud psühhiaatri tõendiga ja Eesti Töötukassa töövõime hindamise komisjoni otsustega. Kaebajal on tuvastatud puuduv töövõime.
4.Põhja-Pärnumaa vald vaidles kaebusele vastu.
4.1.Muutus kaebaja terviseseisundis pole tekkinud valla süül. Ületunnitööd temalt ei nõutud ning võimalikust ületunnitööst pole valda informeeritud. Kaebaja kohtumenetluses esitatud arvestus ei ole õige. Kaebaja tabelis kajastatu kohta tehti pisteline kontroll ning see näitas, et ülesannete täitmiseks ei teinud kaebaja ületunde. Kaebaja ei esitanud tööandjale ühelgi moel ettepanekuid tööülesannete ülevaatamiseks. Kaebaja soovis saada palgatõusu ning sellega arvestati. Alates 1. aprillist 2019 oli tema töötasu suuruseks 1550 eurot.
4.2.Kaebaja haigusleht kestis üle viie kuu. Vald palus kaebajalt 7. novembril 2019 selgitust, kas ta peab tõenäoliseks teenistusse naasmist pärast kehtival haiguslehel märgitud tähtaja lõppu ning kas ta peab vajalikuks muuta keskkonnaspetsialisti ametikoha koormust, ülesandeid või töökorraldust. Kaebaja vastas 15. novembril 2019, et ei oska prognoosida, kui pikaks osutub tema töövõimetus. Ettepanekuid keskkonnaspetsialisti ametikoha kohta ta ei esitanud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 12. märtsi 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata.
5.1.Tervisekahju hüvitamise eelduseks on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastustaja süüline ja õigusvastane tegevus, millega kaasneb kaebajale tervisekahju. Tervisekahju on tekkinud väidetavalt ületunnitöö tõttu.
5.2.Kaebaja on esitanud OÜ Rüütli Psühhiaatrid 6. augusti 2019. a teatise, mille järgi on kaebaja ambulatoorsel ravil alates 8. juulist 2019. Arst kirjeldas patsiendi seisundit patsiendi enda sõnade järgi. Arsti hinnangul on vaja ravi jätkata.
5.3.Pole alust seada kahtluse alla kaebajale pandud diagnoose ja temale määratud ravi, samuti töövõime puudumise tuvastamist, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja oleks kaebaja õigusi rikkunud. Ei ole tõendatud, et vald oleks kaebajalt nõudnud ületunnitööd. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 39 lg 3 kohaselt pole ületunnitöö teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega juhul, kui selle kohaldamise vajadus tuleneb ametnikust endast.
5.4.Kaebaja allkirjastas vallavanema 16. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 15-3/26 kinnitatud ametijuhendi korrigeeritud teksti. Korrigeeritud ametijuhendis jäi alguses pakutud teenistusülesannete 35 punktist alles 23 punkti. Ametijuhend töötati välja koos kaebajaga.
5.5.Vallasekretäri ja vahetu juhi kohtus antud ütlustest ei selgu samuti, et kaebaja oleks teinud ettepanekuid oma tööülesannete ümberkorraldamiseks. Vallasekretär küll selgitas, et nägi, et 2018. a kevadel kaebaja töökoormus kasvas, kuid kaebaja väiteid vahetu ülemusega sellel teemal vestlemisest 2(7)
3-20-1231 oskab ta kinnitada vaid kaebaja jutu põhjal, sest ise ta nende vestluste juures polnud. Vahetu juhi väitel ei teavitanud kaebaja teda pidevast ülekoormusest. Ka praegune keskkonnaspetsialist ei kurda ülekoormust.
5.6.Kaebaja täitis 2019. a jaanuaris töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamise ankeedi. Sealt nähtub, et kaebaja hinnangul on kiirustamist periooditi ja ta ei ole välja toonud, et teeb pikki vahetusi, ületunnitööd vms. Ajapuuduse kohta ei ole ta märkinud, et oleks ajahädas või üle koormatud. Küsitlusankeedi lõpus on esile toodud, et vastuseid kasutatakse vallavalitsuse riskianalüüsi tegemisel töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamiseks. Kaebaja pole seega ka ankeedis teavitanud ülekoormusest, kuigi võimalus selleks oli.
5.7.Kahjunõude puhul on oluline tuua välja põhjuslik seos kaebaja haigestumise ja vastustaja tegevuse vahel. Kaebajal on tervisekahjustus, kuid ei ole tõendatud, et see oleks tingitud vastustaja tegevusest.
6.X esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
6.1.Kohus on kaebuse nõuet tõlgendanud valesti. Tegemist pole mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, vaid nõudega hüvitada varaline kahju – saamata jäänud töötasu. Kaebaja ei sidunud kahjunõuet ainult ületunnitööga, vaid ka ülekoormuse, töötempo ja -mahu kasvuga ning nõudis vastustajalt töövõime puudumisest põhjustatud töötasu kaotuse hüvitamist kahe tööaasta eest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2). Lisaks ei juhtinud kohus tähelepanu sellele, et kaebaja oleks saanud oma nõude esitada ka ATS § 49 lg 6 p 2 alusel (hüvitis puuduva töövõime korral). Kohus jättis vastustajalt põhjendamatult välja nõudmata täieliku väljavõtte kaebaja tööülesannetest (kaebaja koostatud töödokumendid, kaebaja saadetud e-kirjad jne). Vald kinnitas, et sellise väljavõtte esitamine oleks tehniliselt võimalik, kui vald telliks lisateenuse Amphora Infohaldus OÜ serverikeskusest. Kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt.
6.2.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 1 esimene lause sätestab, et tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. TTOS § 91 lg 2 järgi oli vastustaja kohustatud rakendama psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks tarvilikke, proportsionaalseid ja kohaseid abinõusid. Vastustaja jättis selle kohustuse täitmata, eirates korduvalt kaebaja ettepanekuid pidada arenguvestlus ning vaadata üle töökoormus. Kui vald poleks rikkunud TTOS-st tulenevaid kohustusi, poleks kaebajal tervisekahjustust tekkinud. Seega on olemas põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju vahel.
6.3.Kuigi kahjunõue on esitatud RVastS § 7 lg 1 alusel, on vastustajal kohustus hüvitada tervisekahju lisaks ka ATS § 49 lg 6 p 2 järgi. Kaebaja küsib praegu kahjuhüvitist vaid kahe aasta eest, kuid kavatseb esitada vastustajale nõude ka ülejäänud kahju kohta.
7.Põhja-Pärnumaa vald vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
7.1.Kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kaebaja oleks pidanud vaidlustama teenistusest vabastamise käskkirja, kui ta arvas, et talle jäeti ületundide eest maksmata. Menetlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 2 alusel lõpetada.
7.2.Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamise ankeedis ei toonud kaebaja 2019. a jaanuaris välja ülekoormust ja pideva ületunnitöö tegemise vajadust, kuigi kohtuistungil väitis, et oli suure koormuse all alates 2018. a jaanuarist. Küsimustiku täitmise mõtteks oligi selgitada välja erinevate ametikohtade ohutegurid. TTOS § 12 lg 3 järgi peab ka töötaja tegema tööandjaga ohutu töökeskkonna nimel 3(7)
3-20-1231 koostööd. Arenguvestluste puudumine ei too kaasa TTOS-s sätestatud kohustuste rikkumist. Kaebajal on olnud võimalik töökeskkonna parendamisel kaasa rääkida.
7.3.Kaebaja käis 12. märtsil 2019 töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis ning ka siis ei teavitanud vastustajat liigsest töökoormusest tingitud töövõime vähenemisest. Isegi juhul, kui kaebajal tekkis tervisekahjustus teenistussuhtest tulenevalt, ei täitnud kaebaja enda kohustusi ega teavitanud riskidest töötervishoiuarsti ja vastustajat. Kui ametnik varjab võimalikku tervisekahju, ei saa vastustaja selle tekkimise eest vastutada.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata.
jättis
10.detsembri 2021. a
otsusega
apellatsioonkaebuse
8.1.Kaebuse esitamise tähtaega ei ole rikutud, sest vaidluse all on alates 2018. a jaanuarist toimunud sündmused ning RVastS § 7 lg 1 alusel esitatud kaebus on kohtule esitatud kolmeaastase tähtaja sees. Õige on vastustaja seisukoht, et saamata jäänud töötasu ei saa kaebaja enam nõuda, kuid siinses asjas polegi tegemist selle nõudega.
8.2.Praeguses asjas ei saa tervisekahju nõuda RVastS alusel, sest ATS § 49 näeb avalikus teenistuses töövõime vähenemise eest makstava hüvitise kohta ette erikorra. Kui ametnikul tuvastatakse teenistusülesannete täitmisest tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle sõltuvalt töövõime kaotuse suurusest hüvitist kas tema kahe või seitsme aasta keskmise palga ulatuses (ATS § 49 lg 6).
8.3.Vabariigi Valitsus on ATS § 49 lg 13 alusel 1. aprilli 2016. a määrusega nr 41 kehtestanud „Ametniku hukkumise või surma, osalise või puuduva töövõime ning ajutise töövõimetuse korral makstava hüvitise, ametniku matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitamise arvutamise ja väljamaksmise korra“ (kord), mille § 2 lg 2 kohaselt peab õigustatud isik esitama ametiasutuse juhile taotluse hüvitise saamiseks 90 kalendripäeva jooksul alates ATS § 49 lg-s 6 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast. Taotlusele tuleb lisada Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ning ametiasutuse nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta ametniku töövõime ulatuse ja tekkinud haiguse vahel (korra § 2 lg 3 p 2). Asutuse juht teeb otsuse hüvitise maksmise kohta 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja möödumisest arvates (korra § 5 lg 2).
8.4.Kaebaja ei pöördunud vastustaja poole 90 kalendripäeva jooksul pärast puuduva töövõime tuvastamist töötukassa 28. detsembri 2019. a otsusega. Ka kohtusse pöördus kaebaja alles kuus kuud pärast seda otsust.
8.5.Kaebaja nõudis vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist füüsilise ülekoormuse ja psüühilise pinge eest 23. oktoobri 2019. a avalduses, mille vastustaja jättis 20. novembril 2019 rahuldamata. Kaebaja ei ole keeldumist kohtus vaidlustanud.
8.6.Arvestades eeltoodut, pole põhjust halduskohtule ette heita, et ta ei soovitanud kaebajale mõnda efektiivsemat nõuet. Tähtajad võimalike efektiivsemate nõuete esitamiseks olid ilmselgelt möödunud. Ka õigusteadmisteta isik ei saa eeldada, et nõudeid saab esitada määramata aja jooksul.
8.7.Kui töövõime väheneb teenistusülesannete täitmise tõttu, määratakse hüvitis ATS § 49 alusel. Enne kohtusse pöördumist tuleb läbida haldusmenetlus. Kohus ei hakka ise teenistujale hüvitist määrama, vaid kontrollib, kas ametiasutuse juht või tema volitatud isik on teinud õiguspärase otsuse. Taotluse esitamiseks on õigustatult ette nähtud 90 päeva, arvestades, et töövõime kaotuse ja 4(7)
3-20-1231 tööülesannete täitmise vahel põhjusliku seose olemasolu üle võib tekkida vaidlus ning asjaolud tuleb välja selgitada mõistliku aja jooksul. Kuna kahjunõude võib kohtule esitada kolme aasta jooksul, ei pruugi asja lahendamisel tähtsate asjaolude väljaselgitamine olla siis enam võimalik.
8.8.Riigikohus on 27. novembri 2014. a otsuses (haldusasi nr 3-3-1-66-14) analoogses asjas leidnud, et seaduses sätestatud hüvitis on ette nähtud selleks, et katta tervisekahjuga seotud ebameeldivused. Selleks, et isikul tekiks riigi vastu veel mingi rahaline nõue, peab õiguste riive olema tavapärasest intensiivsem. Praeguses asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis õigustaksid lisaks ATS §-s 49 sätestatud hüvitisele täiendava nõude esitamist. Seega ei võta ringkonnakohus sisulist seisukohta väidetes, mis puudutavad kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kaebaja nõuab kassatsioonkaebuses kohtute otsuste tühistamist ja kaebuse rahuldamist või alternatiivselt asja saatmist tagasi uueks arutamiseks.
9.1.Ringkonnakohus on rikkunud HKMS § 129 lg 1 p-st 6 tulenevat õigusküsimuste läbiarutamise kohustust ning eiranud üllatava otsuse tegemise keeldu, kui leidis, et ATS § 49 lg 6 on RVastS § 7 lg 1 suhtes erinormiks ja seetõttu tuleb kaebus tervikuna jätta rahuldamata. Kohus ei andnud kaebajale võimalust põhjendada, et mitmeaastane puuduv töövõime võiks olla „tavapärasest intensiivsemaks riiveks“.
9.2.Ringkonnakohus on valesti kohaldanud ATS § 49 lg-t 6 ja alusetult jätnud kohaldamata RVastS § 7 lg 1. ATS § 49 lg 6 ei ole RVastS § 7 lg 1 suhtes erinormiks, need on alternatiivsed õiguskaitsevahendid. Seda eelkõige seepärast, et ATS § 49 lg 6 sisaldab tunnust, mida RVastS § 7 lg 1 ei sisalda – kaebaja ei pea tõendama kahju tekkimist. Seega võib ametnik 90-päevase tähtaja möödalaskmisel esitada nõude RVastS § 7 lg 1 alusel, kuid peab sellisel juhul tõendama kahju tekkimise.
9.3.Kui siiski asuda seisukohale, et ringkonnakohtu seisukoht erinormi kohta on õige, on korra § 2 lg 2 vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, sest töölepingu alusel tööülesandeid täitvad isikud võiksid sellise kahju tekkimise korral esitada nõude kolme aasta jooksul. Samuti on korra § 2 lg 2 vastuolus PS §-st 25 tuleneva hüvitispõhiõigusega, sest 90-päevane tähtaeg kahjunõude esitamiseks on liiga lühike.
10.Põhja-Pärnumaa vald leidis, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Ringkonnakohus arutas menetlusosalistega ATS § 49 lg 6 kohaldamist ega ole ka muul moel menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme rikkunud. ATS § 49 lg-s 6 sätestatud nõude esitamise tähtajad on ületatud ning korra § 2 lg 2 pole PS-ga vastuolus. Kuna ATS näeb tervisekahju nõude esitamiseks ette erikorra, ei saa nõuet esitada RVastS § 7 lg 1 järgi.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus on kohaldanud ATS § 49 lg-t 6 ebaõigesti ja jätnud seetõttu apellatsioonkaebuse sisuliselt lahendamata. Seepärast tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule.
12.ATS § 49 lg 6 näeb ette, et kui ametnikul tuvastatakse teenistusülesannete täitmisest tingitud õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa töövõime 5(7)
3-20-1231 esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest, järgmiselt: 1) osalise töövõime korral – tema kahe aasta keskmise palga ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – tema seitsme aasta keskmise palga ulatuses.
13.Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et ATS § 49 lg-t 6 saab kohaldada töövõime vähenemise hüvitamiseks üksnes juhul, kui haigus või vigastus on tekkinud teenistusülesannete täitmise tõttu ja õnnetusjuhtumi tagajärjel. Haigestumise korral, mille põhjuseks polnud õnnetusjuhtum, pole ATS § 49 tervisekahju nõude lahendamiseks asjakohane. Sellist tõlgendust kinnitab töövõimetoetuse seaduse eelnõu nr 678 (Riigikogu XIII koosseis) seletuskiri (vt lk 37 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-841339be10cf), kus rõhutatakse järgmist: „Ametniku vigastus või haigus peab olema tekkinud just teenistusülesannete täitmisega seotud õnnetusjuhtumi tagajärjel.“ Ka enne 1. juulit 2016 kehtinud ATS § 49 lg 5 redaktsioon nägi ette ametnikule püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral kindlas määras hüvitise maksmise juhul, kui see oli seotud teenistusülesannete täitmisega ja õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt kuriteo tõkestamisega. ATS § 49 muutmine võeti ette, et lahendada ametnike (sh eriteenistujate) teenistusülesannete täitmisest tulenenud tervisekahjustuse ja surma hüvitamine ühtsetel alustel ning sätestada ametnikele (nt politseinikele, prokuröridele, vanglateenistujatele, päästjatele jt) hüvitised samadel tingimustel, alustel ja suuruses (vt eelpool viidatud seletuskiri, lk 36). Arvestades eeltoodut, saab tõlgendamisel tugineda ka ATS § 49 lg-tele 1 ja 2, mis selge sõnaga näevad kindlas suuruses hüvitise maksmise ette vaid juhul, kui ametnik on hukkunud või surnud õnnetusjuhtumi tagajärjel või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Haigestumine kui surma põhjus selliseks kindlas summas hüvitise väljamaksmiseks alust ei anna.
14.Ringkonnakohtu viide haldusasjas nr 3-3-1-66-14 tehtud lahendile pole samuti põhjendatud. Selles asjas polnud vaidluse all tööõnnetuse tõttu tekkinud kahju hüvitamine, kuna hüvitise oli asutus juba enne välja maksnud sõltumata sellest, et tööõnnetuse toimumine polnud ettenähtud korras tuvastatud. Küsimus oli, kas väidetava haldusmenetluse viivituse tõttu tuleb veel mingeid hüvitisi maksta. Seda Riigikohus eitas. Tuleb märkida ka seda, et Riigikohus ei võtnud selles lahendis seisukohta, et ATS § 49 lg-ga 6 analoogne hüvitis on ette nähtud korvamaks tervisekahjuga seotud ebameeldivusi ning selleks, et isikul tekiks riigi vastu veel mingi rahaline nõue, peab õiguste riive olema tavapärasest intensiivsem. See oli ringkonnakohtu otsusest refereeritud seisukoht, millega Riigikohus ei nõustunud (vt otsuse p 34).
15.ATS § 49 annab aluse nõuda hüvitist n-ö soodustingimustel – pole vaja tõendada kahju ulatust. Selliselt saab hüvitist nõuda vaid erandlikel juhtudel. ATS § 49 lg 6 alusel ei saa kindlas suuruses hüvitist nõuda mitte kõik ametnikud, kellel tuvastatakse teenistusülesannete täitmisega seotud töövõime vähenemine, vaid üksnes need, kelle töövõime vähenemine on tekkinud õnnetusjuhtumi tagajärjel. ATS § 49 lg 7 näeb ette kindlas suuruses hüvitised eriteenistuste ametnikele, kui töövõime on vähenenud nende vastu toime pandud ründe, nende poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu.
16.Kaebaja ei väida, et tema töövõime vähenes ATS § 49 lg-tes 6 ja 7 näidatud juhtumite tõttu. Kaebaja väidab ülepinge ja -koormuse tõttu tekkinud haigestumist ja sellest tingitud töövõime kaotust. Seega ATS § 49 praegusel juhul ei kohaldu. Seetõttu pole oluline ka korra §-s 2 sätestatud nõude esitamise tähtaeg ega selle põhiseaduspärasus.
17.Ringkonnakohtul on õigus, et kaebaja nõuab hüvitist tervise kahjustamise eest. Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, konkreetsemalt saamata jäänud tulu hüvitamise nõudega. Alused sellise kahjuhüvitise nõudmiseks näevad ette RVastS §-d 7 ja 8. RVastS § 8 lg 2 p 3 sätestab, et 6(7)
3-20-1231 tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu, sealhulgas sissetulekute vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju hüvitamist. Üldiselt tuleb kahjunõude rahuldamisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi poleks rikutud (RVastS § 8 lg 1). Arvesse tuleb võtta RVastS § 13 lg-t 2, mille kohaselt saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitama kohustatud isik tõendab, et ta polnud kahju tekitamises süüdi.
18.Siiski peab kohus kõigepealt tuvastama, et vastustajal on tekkinud kahju hüvitamise kohustus (RVastS § 7 lg-d 1 ja 2). Selleks tuleb kontrollida, kas vastab tõele kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud TTOS-s sätestatud tööandja kohustusi, mis on põhjustanud kaebaja tervise kahjustumise. TTOS § 1 lg 1 kohaselt sätestab see seadus töötajate ja ametnike tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. TTOS § 14 lg 5 p 6 kohaselt on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist VÕS-s sätestatud ulatuses. Seega tuleb arvesse võtta ka kahjustatud isiku osa kahju tekitamisel (RVastS § 13 lg 1 p 4 ja VÕS § 139).
19.Kuna ringkonnakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning pole seetõttu apellatsioonkaebuse väiteid sisuliselt hinnanud (HKMS § 230 lg 3 ja § 199 lg 2 p 2), tuleb asi saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule (HKMS § 230 lg 5 p 2). Menetluskulud jagatakse asja uue arutamise järel.
20.HKMS § 175 lg 4 näeb ette, et kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust. Halduskohtu otsuses on peetud vajalikuks jätta avaldamata kaebaja terviseandmed (kohtuotsuse avaldamisel need andmed kinni katta). Ringkonnakohus peaks asja uue arutamise järel samuti kaaluma otsuse osalist avaldamist juhul, kui otsuses kajastatakse kaebaja terviseandmeid.
Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.