3-21-1638 AS TREV-2 Grupp kaebus Rae Vallavalitsuse 20.04.2021 korralduste nr 572, 573 ja 574 õigusvastasuse tuvastamiseks, 21.06.2021 vaideotsuste nr 958, 959 ja 960 tühistamiseks ning Rae valla kohustamiseks tegema uued otsused 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Kaebaja: AS TREV-2 Grupp, esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja vandeadvokaadi abi Sandra Mikli Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Istungil 10.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. 1.1 Tunnistada Rae Vallavalitsuse 20.04.2021 mittenõustumine geoloogilise uuringu loa andmisega (korraldused nr 572, 573 ja 574) õigusvastaseks. 1.2 Tühistada Rae Vallavalitsuse 21.06.2021 vaideotsused nr 958, 959 ja 960. 1.3 Kohustada vastustajat otsustama uuesti arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa taotluste kohta kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2.Mõista vastustajalt välja AS TREV-2 Grupp kasuks menetluskulu 7015 eurot (sisaldab käibemaksu).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.06.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.AS TREV-2 Grupp esitas 16.02.2021 Keskkonnaametile (KeA) Soodevahe II, Soodevahe III ja Soodevahe IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlused (tl 7-15). Soodevahe II uuringuruumi geoloogilise uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Rae vallas Rae külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 64 (katastritunnus: 65301:001:3825), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav uuringuruum koosneb kahest lahustükist. Põhjapoolse lahustüki pindala on 5,03 ha ja lõunapoolse lahustükki pindala on 5,16 ha. Taotletava uuringuruumi teenindusala kahe lahustüki pindala kokku on 10,19 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 13 puurauku uurimissügavusega kuni 30 m. Uuritav maavara on lubjakivi. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmine sihtotstarbeline töö: katsepumpamine. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat. Soodevahe III uuringuruumi geoloogilise uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Rae vallas Rae külas riigile kuuluval kinnistul Rabavälja (katastritunnus: 65301:001:5111), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 9,42 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 7 puurauku uurimissügavusega kuni 30 m. Uuritav maavara on lubjakivi. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmine sihtotstarbeline töö: katsepumpamine. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat. Soodevahe IV uuringuruumi uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Rae vallas Rae külas riigile kuuluvatel kinnistutel Viimsi metskond 188 (katastritunnus: 65301:002:1757), Kõrve (katastritunnus: 65301:001:5112), Sookailu (katastritunnus: 65301:002:0224) ja Kaeviku (katastritunnus: 65301:002:0223), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistute valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutusteks Riigimetsa Majandamise Keskus ja Maa-amet. Taotletav uuringuruum koosneb kahest lahustükist. Põhjapoolse lahustüki pindala on 6,31 ha ja lõunapoolse lahustükki pindala on 15,07 ha. Taotletava uuringuruumi teenindusala kahe lahustüki pindala kokku on 21,38 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 12 puurauku uurimissügavusega kuni 35 m. Uuritav maavara on lubjakivi. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmine sihtotstarbeline töö: katsepumpamine. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat.
2.KeA võttis 01.03.2021 kirjadega nr DM-114814-3 (tl 52), DM-114815-3 (tl 68) ja DM114817-3 (tl 83) uuringuloa taotlused menetlusse ning küsis taotluste kohta arvamust Rae vallalt.
3.Rae Vallavalitsus otsustas vastavalt 20.04.2021 korraldustega nr 572, 573 ja 574 (tl 2224) mitte nõustuda AS TREV-2 Grupp poolt esitatud taotluste alusel Soodevahe II, Soodevahe III ja Soodevahe IV uuringuruumides geoloogilise uuringu lubade andmisega.
4.AS TREV-2 Grupp esitas 13.05.2021 vaided Rae Vallavalitsuse korralduste nr 572, 573 ja 574 peale (tl 25-33), mis jäeti Rae Vallavalitsuse 21.06.2021 korraldustega nr 958, 959 ja 960 rahuldamata (tl 34-39).
5.AS TREV-2 Grupp esitas 19.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Rae Vallavalitsuse 20.04.2021 korralduste nr 572, 573 ja 574 õigusvastasuse tuvastamist, 21.06.2021 vaideotsuste nr 958, 959 ja 960 tühistamist ning Rae valla kohustamist asjas uute otsuste tegemiseks.
2(12)
Kohus võttis 30.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja palub eeltoodud nõuded rahuldada ja mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 01.04.2022) on kokkuvõtlikult alljärgnevad. 1) Ekslik on vastustaja järeldus vaideotsuste p-s 3.2.1, et menetlustoimingut ei pea põhjendama ja kaaluma. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest (RKHK 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 10). Uuringuloa taotluse mittekooskõlastamine on kohtus iseseisvalt vaidlustav. Sellisel juhul rakendub menetlustoimingu suhtes erandina sisuliselt sama õiguslik režiim, mis lõplike toimingute puhul (ärakuulamise ja põhjendamise kohustus, seaduslikkuse nõuded, õiguskaitsevahendid), sest riive tõttu on neil isiku õiguste jaoks osaliselt lõplik, mitte ainult menetluslik iseloom (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004, lk 470). Menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest (RKHK otsus nr 3-3-1-15-14, p 19). Menetlustoimingu põhjendused peavad olema piisavad kaebeõiguse tagamiseks (RKHK otsus nr 3-3-1-82-14, p 20). 2) Asjassepuutumatu ja ekslik on vastustaja seisukoht (vaideotsuste p 3.2.2), et kaebajal puudub õigustatud ootus uuringuloa saamiseks, kuna ta ei ole uuringuruumi omanik. Loa taotlejal ei ole küll õigust nõuda loa andmist, kuid tal on õigus õiguspärasele ning efektiivsele haldusmenetlusele. 3) Kaalumissituatsioonis ei ole haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda erinevaid huve ja selgitada välja neist kaalukamad. Haldusorgani ülesandeks on ka tasakaalustada erinevaid kaalukaid huve. Kaalutlemisel arvestatud asjaolud peavad kajastuma antava akti põhjendustes (RKHK 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13, p-d 31 ja 32). Vastustaja tõdes vaideotsustes, et korraldus ei sisalda kõiki asjakohaseid kaalutlusi. Järelikult on vastustaja nõustunud, et vaidlustatud korraldusi ei ole põhjendatud. Ainuüksi see on piisav alus kaebuse rahuldamiseks. 4) Vastustaja on jätnud kaalumata riigi huvid antud aladel geoloogiliste uuringute läbiviimiseks. Uuringuruumi alad paiknevad Maardu ja Väo lubjakivimaardlate läheduses ning sealt otsitakse kõrgemargilist ehituslubjakivi. Selle kivimi otsimine ning varude kriitilisuse küsimust on käsitletud ka riiklikus alusuuringus (kaebuse joonealune viide 7), milles leitakse, et vajalik on laiendada kaevandamisalasid Väo kihistu levikualal, kus katendi paksus on üldjuhul vähem kui viis meetrit, seega eelkõige kihistu avamusaladel, kus kvaternaarisetete paksus on väike. Kohalik omavalitsus (KOV) oleks pidanud vastavaid huvisid analüüsima ning tooma välja, miks ta jätab riiklikult väljendatud seisukohad arvestamata. Kohalikud huvid on küll legitiimsed, kuid neid tuleb planeerimismenetluses kaaluda koos riiklike ja regionaalsete huvidega ning vajadusel nendega seotud erahuvidega (RKHK 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16, p 27). 5) Vaideotsuste p-s 3.2.3 märgitu, et kaevandamise vähese tõenäosuse tõttu ei ole uuringuloa taotlejal mõistlik läbi viia kulukat ja komplitseeritud geoloogilist uuringut, ei ole asjakohane kaalutlus. Kuigi kohtupraktikas on aktsepteeritud uuringuloa andmise menetluses tulevase kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide esitamist KOV-i poolt, on edaspidise kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus üks kaalutlus kogumist, millest lähtudes peab haldusorgan oma seisukoha kujundama. See ei saa aga olla ainumäärav kaalutlus uuringuloaga mittenõustumiseks (TlnHK 21.12.2020 otsus nr 3-20-1425, p 13). Geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja selgitada, kas 3(12)
uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa kohaliku omavalitsuse üksusele ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring (TlnRK 30.04.2020 otsus nr 3-19-1041, p 12.3). Kaevandamistegevusest tulenevaid keskkonnamõjusid hinnatakse alles kaevandamisloa taotluse menetluses ning vajadusel kaasatakse menetlusse vastavaid eksperte. 6) Geoloogilise uuringuloa menetluses on uuringu tulemustel iseseisev väärtus ning seda ka juhul, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Kui ka geoloogilistele uuringutele peaks kaevandamisloa menetlus järgnema, oleks nii taotlejal kui ka KOV-il uuringute teostamise tagajärjel varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. (RKHK 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 13). 7) Vastustaja ei ole esitanud argumente, miks väidetav kaevandamise vähene tõenäosus ei võimalda kaebajal läbi viia maavara olemasolu puudutavat uuringut. Uuringu kulu, komplitseeritus või vaideotsuses viidatud tee kasutamise küsimused peab lahendama kaebaja, kui tal lubatakse uuringutega alustada. 8) Põhjendamata ja ekslik on vaideotsuste p-s 3.2.3 toodud kaalutlus, et puuraukude rajamine tekitab lühiajalist vibratsiooni ja müra ning rikutud saab pinnas, mida mööda roomikutel puurmasin liigub; samuti hävinevad roomikul puurmasina ette ja roomikute alla jäävad taimed ning hukkuvad putukad ja väikeloomad. Vaidlustatud korraldustest ei selgu, kui kõrge on eeldatav müratase ning millal, kui kaua ning kui kaugel see võib elamutest esineda. Neid asjaolusid teadmata ei ole võimalik hinnata, kas uuringuloa andmisega kaasneda võiv müra ületab kehtestatud müra piirmäärasid. Vastustaja on ekslikul arusaamisel, et igasugune müra on õigusvastane. Lisaks puuduvad kaalutlused, mis oleksid konkreetsed tagajärjed, mida taotletud uuringu läbiviimine keskkonnale ja kohalikele elanikele kaasa tooks. Kaebaja on uuringulubade taotluste seletuskirjas kinnitanud, et järgitakse kõiki keskkonnakaitselisi nõudeid ning müra ja vibratsiooni tekitamine on ajutine ja lokaalne. Müra võib esineda üksnes päevasel ajal. Puurmasina töötamisel on müratase 76 dBA, mis on võrreldav kõva häälega rääkimisega. Puurimistegevuse tagajärjel tekkiv vibratsioon võib olla tuntav puurmasina vahetus läheduses, aga näiteks 10 m kaugusel enam mitte. Uuringualad, kus puurimistegevus toimub, asuvad vähemalt 200 m kaugusel lähimatest elamutest. Vastustaja ei ole eelnimetatud asjaolusid kaalunud. Kuigi vastustajalt ei saa kooskõlastuse andmisel eeldada põhjalike keskkonnauuringute tegemist, tuleks tal vähemasti selgitada, millel tema väited põhinevad, ja vajaduse korral taotlejalt täpsemaid andmeid küsida. Sellisel juhul on taotlejal neid võimalik omapoolsete selgituste või uuringutega kinnitada või ümber lükata. Kaebaja on ka teinud ettepaneku kooskõlastusele lisatingimuste seadmiseks, näiteks roomikmasinate osas on võimalik näha ette esialgse olukorra taastamise nõue. Seega on KOV jätnud põhjendamata, miks tema hinnangul tekib ülemäärane müratase ning millega on vastav väide tõendatud. 9) Vastustaja toob mittekooskõlastuse alusena välja vastuolu Rae valla üldplaneeringuga (ÜP). Vastustaja on siinkohal jätnud ebaõigesti tähelepanuta asjaolu, et Rae valla ÜP-s toodud maa kasutamise juhtotstarbeid ega rohevõrgustikku ei ole tõenäoliselt võimalik realiseerida, kuna samas asukohas või selle vahetusse lähedusse on kavandatud Rail Baltica (RB) raudteekoridor. RB trassil asuva Soodevahe piirkonna osas on juba käimas ka projekteerimine. Maakonnaplaneeringust tulenevalt on küsimus, kuivõrd üldse saab vastavas asukohas viia ellu kohalikke huvisid. Planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 3 kohaselt peab kohalikest huvidest lähtuv planeering olema kooskõlas riigi huve väljendava planeeringuga. Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus (edaspidi Harju
4(12)
MP) on määratud RB raudtee rajamiseks vajalikud alad ja trassikoridoris sätestatud piirangud, mis kehtivad raudtee valmimiseni. Seega on ebaõige vastustaja väide, et maa-aladel on võimalik säilitada juhtotstarbekohane kasutamine. Rae valla ÜP on aja- ja asjakohatu ning sellele tuginemine on vastuolus maakonnaplaneeringuga. KOV-i üksus ei või planeerimisalases tegevuses arvestada ainult kohalikke huve ja jätta riiklikud huvid kõrvale (RKHK 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 40). Planeerimisalane tegevus on ka planeeringu elluviimine, sealhulgas selle alusel edasise tegevuse kavandamine. Seega on KOV ebaõigesti leidnud, et uuringuruumi alal on võimalik säilitada olemasolev maakasutuse juhtotstarve ning rohevõrgustik. Sõltumata uuringulubade taotlusest, ei ole selles piirkonnas varem kavandatud maakasutuse elluviimine nagunii võimalik. 10) RB raudteetrassi olemasolu Harju MP-s ei välista geoloogilise uuringu tegemist. Geoloogilise uuringu läbiviimine ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist ega Rae valla sellekohaseid eesmärke. Geoloogilise uuringu tegemine on lühiajaline tegevus ning oma olemuselt ei ole tegu suurema keskkonnamõjuga kui näiteks põllumajandustehnika poolt põhjustatud mõju. Puuraukude asukohad valitakse selliselt, et ei tuleks teha kahju metsale. Selleks kasutatakse olemasolevaid metsasihte ja teedevõrku. Kaebaja eesmärk on uurida maavara ja seejärel selgitada välja, et kas ja millises ulatuses seda on võimalik kaevandada. Planeeritavat karjääri tuleks mh vaadelda kui võimalust kaevandada vajalikku maavara võimalikult lähedal RB trassi ehitusele, mis vähendab tekkivat mõju keskkonnale. 11) KeA on kinnitanud, et riigil on huvi Soodevahe II, III ja IV uuringuruumide geoloogiliste uuringu lubade menetlemiseks (KeA 27.01.2022 kiri nr DM-114814-24). KeA uuris valdkonna eest vastutavate ministeeriumite (Keskkonnaministeeriumi ja Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi) käest riiklikku huvi uuringute teostamise osas. Mõlemad ministeeriumid kinnitasid huvi olemasolu uuringute tegemiseks.
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. 1) Kaalumiskohustust on kohaselt teostatud vaatamata asjaolule, et kõik asjakohased kaalutlused korraldustes ei sisaldu. Vastustaja möönab, et korralduste põhjendamisel esineb puudujääke ja need ei sisalda päris kõiki kaalumisel olnud asjaolusid. Korralduste vaid osaline põhjendamine ei ole selline minetus, mis omaks mõju korralduste lõppjäreldusele. Vaideotsuste punktis 3.2.1 on märgitud, et menetlustoiming ei pea vastama haldusaktile esitatud nõuetele. Põhjendamiskohustuse olemasolu vastustaja ei ole eitanud. 2) Vastustaja ei eita, et taotluste uuringuruumid jäävad RB trassi alale nagu Harju MP jooniselt nähtub. Kuid vastustaja hinnangul ei ole RB trassiga arvestamine antud juhul asjakohane. RB planeeringu kehtestamise käskkirja põhjendavas osas (lk 7 viies lõik) on öeldud: Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Samas lõigus on öeldud ka: Planeeringuga määratud trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Käskkirja resolutsiooni punkti 5 kohaselt kehtivad muu hulgas Rae valla ÜP-s trassikoridori asukohas RB planeeringus sätestatud maakasutustingimused. RB planeeringu seletuskirja punkti 3.3 teise lõigu kohaselt on RB planeering aluseks raudtee projekteerimisele. Seletuskirja punkti 3.3.1 teises lõigus on märgitud, et RB trassi alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste ja kinnistute maakatastri sihtotstarbe kohane maakasutus ning tuleb arvestada raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni. Eeltoodust tulenevalt ei toeta RB planeering kuidagi geoloogiliste uuringute tegemist, vaid pigem takistab seda. Olukorras, kus RB trassi alal jätkub senine maakasutus, on kehtivad ka Rae valla ÜP-s toodud rohevõrgustiku tingimused. RB planeering ei muuda RB trassi alal kehtetuks Rae valla 5(12)
ÜP-s toodud kitsendavaid tingimusi. ÜP rohevõrgustiku tingimused lakkavad kehtimast üksnes raudtee ehitamisel selle projekteeritud asukohas. RB planeeringul ei ole kaebajale soodsat mõju, kuna RB planeeringu eesmärki, milleks on raudtee projekteerimiseks aluse andmine ja raudtee rajamiseks ehitussõiguse andmine, ei ole võimalik laiendada muudele tegevustele, sh RB trassi alal uuringute tegemine. 3) Vastustaja on õigesti lähtunud Rae valla ÜP-st ja selles määratud rohevõrgustikust, kuivõrd ÜP vastab Harju MP-le. Kuni RB trassi osas raudtee ehitamisega alustamiseni kehtivad maakonnaplaneeringu ja sellele vastava Rae valla ÜP tingimused. Maakonnaplaneeringu joonise 3 „Ruumilised väärtused“ kohaselt asuvad taotlustes toodud uuringuruumid rohelises võrgustikus ja turbamaardla aladel või nende läheduses. Uuringuruumide olemasolev maakasutus on maakonnaplaneeringu ja ÜP-ga vastavuses. 4) Kaebaja on seisukohal, et uuringute läbi viimisel piirmäära ületavat müra ega vibratsiooni ei teki, kuid jätab tähelepanuta, et piirnormid on kehtestatud üksnes inimeste kaitseks. Rae valla ÜP järgses rohevõrgustikus mistahes kestvusega ja tasemega mürast ja vibratsioonist saab häiritud piirkonna ökosüsteem. Samuti häirib ökosüsteemi tehnika liikumine, rikkudes pinnast ning hävitades taimi, putukaid ja väikeloomi. Tegemist on üldteada asjaoludega, mis eraldi tõestamist ei vaja. Rohevõrgustiku toimimise ja looduskaitse vaatenurgast on välistatud eeldus, et kohas, kus inimesi ei häirita, võib kõike teha. Hävinevaid putukaid ja väikeloomi ei ole võimalik heastada ja seega on tegemist korvamatu kahjuga. Tehnika viimiseks metsastele aladele tuleb rajada käigutee, mille raames tuleb maha võtta puud ja vajadusel freesida kännud. Sellest tulenevalt kahjustub metsa ökosüsteem, mille looduslik taastumine on äärmiselt aeganõudev ja puude asendusistutusega seda olulisel määral kiirendada ei ole võimalik. Asjaoluga, et RB raudtee ehitamisega nagunii saab tulevikus rohevõrgustik häiritud, ei saa õigustada raudtee ehitamise väliseid rohevõrgustiku häiringuid. Rohevõrgustiku häirimine saab olla lubatud üksnes äärmisel vajadusel, mida taotluste puhul ei esine. Taotlustest nähtub üksnes kaebaja huvi teada saada, kas tal võib olla võimalik kaevandamisega kasumit teenida. Kaebaja püüab enda huvile lisaks näidata riigi huvi, kuid riik ise oma huvi selgelt väljendanud ei ole. 5) Kaebaja väide, nagu vastustaja oleks jätnud kaalumata riiklikud huvid, ei vasta tõele. Vastustaja on arvestanud riigi passiivse huviga, mööndes, et riigil võib olla huvi maavarade kohta teabe saamiseks. Samas ei ole riik oma aktiivset huvi selle teabe saamiseks üles näidanud. Vastustajalt arvamuse küsimisel ei ole KeA riigi sellist huvi väljendanud. Riigi huviks ei saa lugeda ka Keskkonnaministeeriumi rutiinseid kooskõlastusi, kuna nendes ei ole riigi sellist huvi väljendatud. Samuti ei ole võimalik riigi huvi järeldada sellest, et riik on tellinud alusuuringu, kuna alusuuringuid võib riik tellida igasuguseid, et mingi huvi välja selgitamiseks sisendeid saada. Riigi aktiivset huvi maavarade osas oleks vastustajal võimalik arvesse võtta juhul, kui oleks kehtestatud või vähemalt algatatud Harju maakonna maavarade teemaplaneering, mille eesmärk on muu hulgas määrata perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba karjääride ning uuringuruumide paiknemine, mis nähakse ette lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike omavalitsuste ning kogukondadega. Alles selle teemaplaneeringu kehtestamisel saaks arvestada riigi huviga, mis kaalub üles kohalikud huvid. 6) Kaebaja etteheide, nagu vastustaja argumendiks oleks ainsana asjaolu, et kaevandamine on tulevikus ebatõenäoline, on asjakohatu, kuna see on üks argument kogumist. Tegemist on olulise asjaoluga, millega arvestamata jätmine ei ole võimalik. Seda enam, et RB trassist tulenevalt on kaevandamine välistatud kuni raudtee valmimiseni. Ka Keskkonnaministeerium riigivara valitsejana juhib kahes kooskõlastuskirjas tähelepanu, et RB trassist tulenevalt ei pruugi olla kaevandamisloa saamine võimalik. Seletamatul kombel ei ole seda märgitud
6(12)
Soodevahe II uuringuruumi kooskõlastuskirjas, kuigi mõlemad uuringuruumi lahustükid asuvad terves ulatuses RB trassi alas.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.MaaPS § 27 lg 7 kohaselt küsib uuringuloa andja uuringuruumi asukoha kohalikult omavalitsuselt arvamust uuringuloa taotlusele. Seejuures arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, kuid Vabariigi Valitsus võib MaaPS § 35 lg 3 alusel uuringuloa anda ülekaaluka riigi huvi korral.
9.Rae Vallavalitsus otsustas 20.04.2021 korraldustega (tl 22-24) mitte nõustuda AS TREV-2 Grupp poolt esitatud taotluste alusel Soodevahe II, Soodevahe III ja Soodevahe IV uuringuruumides geoloogilise uuringu lubade andmisega. Põhjenduseks tuuakse vastuolu valla üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarbe osas (pole mäetööstusmaa) ning uuringuruumi asumine ÜP kohases rohevõrgustikus, mille olemusega kaevandamine ei haakuks. Lisaks viidatakse majapidamiste lähedusele, mistõttu kaevandamisest tekkiv müra oleks elanikke häiriv. Sellega korralduste põhjendused piirduvad. Vaideotsustest (tl 34-39) võib leida eelneva põhjal tehtud haldusorgani järelduse, et kuna kaevandamine poleks tõenäoline, ei oleks eesmärgipärane ja efektiivne läbi viia ka maavara uuringuid. See poleks vastustaja arvates uuringuloa taotlejale mõistlik ega otstarbekas. Uuringutega kaasnevate negatiivsete mõjude osas on vaideotsuses toodud selgitused järgnevad: uuringuala kattub osaliselt turbamaardlaga; puuraukude rajamine tekitab lühiajalist müra ja vibratsiooni ning rikub pinnase; puurmasinate roomikute alla võivad jääda putukad ja väikeloomad; võib-olla on vajalik uuringualale ligipääsuks läbida eraomandis kinnistuid. Lisaks on märgitud, et riik pole oma huvi uuringute suhtes väljendanud. Kaebusele esitatud vastuses märgib vastustaja, et RB planeering ei toeta geoloogiliste uuringute tegemist, vaid pigem takistab, lubades üksnes senisele otstarbele vastavat maakasutust ning toetades valla ÜP kohase rohevõrgustiku tingimuste kehtimist. RB trassist tulenevalt on kaevandamine välistatud kuni raudtee valmimiseni. Mistahes viisil ökosüsteemi häirimine ka lühiajaliselt pole ÜP-ga kooskõlas. Ökosüsteemi häirimine on üldteada asjaolu. Taotlus peegeldab üksnes taotleja huvi kasumit teenida, mitte riiklikke huve. Riigi huvi saaks olla väljendatud selle kaudu, kui oleks vähemalt algatatud Harju maakonna maavarade teemaplaneering, mis näeks ette vaidlusaluse ala uuringuruumis. Kohtuistungil möönis vastustaja esindaja, et kohtupraktika kohaselt ÜP ei välista kaevandamist ega maavara uuringuid. Samuti, et maakonnaplaneeringu kohases rohevõrgustikus pole üldist majandustegevuse keeldu. Riigi huvi puudumist eeldati ega peetud vajalikuks selle kohta küsida, märkides, et riik peaks seda ise aktiivselt väljendama. Müra küsimust ei peetud vajalikuks taotlejalt täpsustada. Uuringualade läheduses olevate majapidamiste elanike seisukohti kavandatava tegevuse kohta ei peetud samuti vajalikuks välja selgitada. Vastustaja esindaja pidas oluliseks, et maakasutust uuringuala kinnistutel saaks jätkata senisel otstarbel vastavalt valla ÜP-le. Esindaja ei teadnud kohtu küsimusele vastates, kes on uuringuala kinnistute omanik, kelle maakasutust uuringud väidetavalt segaksid ning saades teada, et selleks on riik nagu valla korraldustes märgitud, möönis, et siis kaitseb kohalik omavalitsus riiki riigi enda eest. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et haldusmenetlust menetlustoimingu õiguspäraseks sooritamiseks läbi ei viidud ning KOV-i keeldumise põhjendused on formaalsed ja tagantjärgi otsitud ning sisuliselt kaalutlusõigust ei teostatud. Sellises olukorras puudub kohtul võimalus hinnata kaalutlusotsuse sisulist õiguspärasust ning nõustuda tuleb kaebajaga, et selliselt pole 7(12)
tagatud ka tõhus kaebeõigus. Tõhus kaebeõigus on tagatud mh siis, kui haldusorgani põhjendused ja kaalutlused on puudutatud isikule enne kohtusse pöördumist teatavaks tehtud. See, millistest kaalutlustest haldusorgan menetlustoimingut või haldusakti andes lähtus, peab olema kohtulikult kontrollitav. Kui haldusorgani põhjendused menetlustoimingu kohta puuduvad ja kaalumisel tegelikult arvesse võetud asjaolud pole ka kohtumenetluses millegi põhjal tuvastatavad, tuleb asuda seisukohale, et kohtuliku kontrolli sisuline läbiviimine pole võimalik. Haldusorganil tuleb oma töö uuesti teha.
10.MaaPS § 4 lg 2 järgi on maavara geoloogiline uuring maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. MaaPS § 20 lg 2 p 1 kohaselt selgitatakse maavara geoloogilise uuringu käigus välja looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad. Selleks tehakse uuringu raames puuraugud (vt kohtuotsuse asjaolud, p 1). Geoloogilise uuringu nõuded ja kord on sätestatud MaaPS §-s 20 ning keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks“. Maavarade arvestust peetakse muu hulgas geoloogilise uuringuga saadud geoloogilise teabe alusel (MaaPS § 21 lg 1) ning kui geoloogilise uuringuga tuvastatakse, et maavara vastab MaaPS §-s 22 või määruses nr 52 kehtestatud nõuetele, võetakse see maavarana arvele (MaaPS § 22 lg-d 1 ja 3). Ka kohtupraktikas on selgitatud, et uuringuloa andmine ja realiseerimine ei tekita loa saajale õigustatud ootust kaevandamisloa väljastamiseks ning uuringutulemustel on ka iseseisev väärtus (vt nt RKHK 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p-d 13 ja 16). Uuringutulemused annavad mh baasinfo selleks, et kaaluda, kas kaevandamisloa taotlemine võiks üldse olla otstarbekas. Seega maavara geoloogilise uuringu lubamine ei tähenda, et kaevandamine oleks lubatud, vaid selle üle otsustatakse kaevandamisloa menetluses, mille raames küsitakse KOVlt uuesti nõusolekut (MaaPS § 55 lg 2 p 11). See tähendab muuhulgas, et geoloogilise uuringu teostamist ei saa tõrjuda võimaliku tulevase kaevandamise vastu rääkivate argumentidega, v.a kui kaevandamine on mingitel asjaoludel välistatud. Sellist olukorda praegusel juhul kohtu hinnangul ei esine. Geoloogilise uuringu luba ja kaevandamisluba kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed nii omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale. Maavara on PS § 5 tähenduses osa rahvuslikust rikkusest, mida tuleb kasutada säästlikult. Säästliku kasutamise üle otsustamine on riigielu küsimus (RKPJK 30.09.2009 lahend asjas nr 3-4-1-9-09, p 25). MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. MaaPS eelnõu (213 SE) seletuskirja kohaselt võib ülekaalukas riigi huvi esineda nt strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus taolises laialdase mõjuga asjaolus. KOV-i keeldumisel nõusoleku andmisest saab otsuse teha Vabariigi Valitsus, kes ei hinda KOV-i seisukoha õiguspärasust, vaid annab hinnangu sellele, kas vaadeldaval alal on uuringuteks riigi huvi, mida omakorda KOV ei saa hinnata. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest (vt seletuskirja lk 26). Riigil peab olema adekvaatne teave rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavate ja riiklikku tähtsust omavate otsuste tegemiseks. Kui KOV takistab sellise teabe saamist nn protestikeeldumistega, mida pole isegi sisuliselt põhjendatud kohaliku omavalitsuse olulise huviga, välja selgitamata on jäetud kohaliku kogukonna või tegevusest enim puudutatud
8(12)
kogukonna liikmete huvid ning hindamata eeldatav mõju kohalikule keskkonnale, on tegemist protsessi pahatahtliku venitamisega.
11.Pooltel puudub vaidlus, et KOV-i mittenõustumine geoloogilise uuringuloa taotlusega on menetlustoiming ja oma siduva iseloomu tõttu HKMS § 45 lg 3 alusel halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav. Nagu kohus eelnevalt märkis, on KOV-i seisukoht loa andjale siduv selles, et Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata KOV seisukohtade põhjendatust ja õiguspärasust, vaid saab täiendavalt kaaluda üksnes riiklikku huvi (RKHK 10.06.2010 määrus asjas nr 3-3-1-38-10, p-d 14, 17, 18). Kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab KOV lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (RKHK 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). KOV-i otsus peab olema proportsionaalne ja langetatud kaalutlusreegleid järgides. Kuna kooskõlastuse andmisel on KOV-il lai kaalumisruum, saab kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt RKHK 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest (RKHK 24.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19). Menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (RKHK 03.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 20). Kohus saab arvestada ka vaidemenetluses esitatud menetlustoimingu põhjendusi (vrd RKHK 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443, p 13). Viimatine ei tähenda aga seda, et menetlustoimingu võiks KOV oma arvamuses jätta põhjendamata.
12.Kuigi KOV-i arvamuse avaldamine kui menetlustoiming tehakse uuringuloa menetluses, vastutab selle õiguspärasuse eest kohalik omavalitsus. Ka kohus ei saa hakata haldusorgani eest välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega langetama uut kaalutlusotsust KOV-i eest, kuna sellega ületaks kohus oma pädevust. Nii puudulikult läbiviidud haldusmenetluse vigu ei saa parandada kohtumenetluses. Seega tuleb nõustuda kaebajaga, et ainuüksi see toob kaasa vaidlustatud menetlustoimingute õigusvastasuse ja sellest tulenevalt tuleb tühistada ka vaideotsused ning kohustada haldusorganit taotlusi uuesti läbi vaatama. 12.1 KOV-i vaidlusalustes korraldustes on välja toodud, et esineb vastuolu valla üldplaneeringuga, kuna uuringust hõlmatud kinnistute ja nende lähiala üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve pole mäetööstusmaa. KOV leiab, et seetõttu oleks kinnistute kasutamine kaevandamise eesmärgil vastuolus ÜP-ga. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on geoloogilistel uuringutel, lisaks kaevandamise võimalikkuse kindlakstegemisele, ka muu seadusest tulenev eesmärk ning seetõttu üksnes viide ÜP-st tulenevale maakasutuse juhtotstarbele pole piisav keeldumise põhjendamiseks. ÜP pole teatavasti ka haldusakt, mis oleks seadusega määratud kehtima ühesugusena igavesti ning arvestada tuleb planeeringute omavahelist hierarhilist seotust. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-8606 (otsuse p 27) leidnud, et nt valla arengukava ei välista kaevandamisloa andmist, kuna sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust MaaPS ette ei näe. MaaPS § 35 ei sätesta ka uuringuloast keeldumise alusena vastuolu valla üldplaneeringuga. Kohtupraktika kohaselt kaevandamise vastuolu korral valla üldplaneeringuga ei saa kaevandamisega alustada enne üldplaneeringu muutmist, kui vastupidist ei näe selgelt ette mõni ÜP-st kõrgem õigusakt (RKHK 18.10.2016 lahend asjas nr 3-3-1-31-16, p 19 ja seal viidatud RKHK 15.10.2013 lahend asjas nr 3-3-1-35-13, p 19). Seega, kui vastuolu valla üldplaneeringuga ei välista isegi kaevandamist, ei saa see ammugi välistada riigile kuuluva maavara uurimist riigile kuuluval kinnistul.
9(12)
12.2 Kuigi valla korraldustes ja vaideotsustes pole RB raudtee rajamisele tuginetud, märgib kohus, et asjakohane on kaebaja esindaja kohtuistungil märgitu, et RB raudteetrassi ettenägemine maakonnaplaneeringutega muudab selles osas kohalikud üldplaneeringud. Üleriigilise raudtee trassikoridori jäävatel uuringualadel ei ole raudtee valmimisel (ja juba ehitustööde alustamisel) iseenesest mõistetavalt võimalik tegeleda metsakasvatuse ega põllupidamisega. Lisaks pole riigi huvi kaitsmine riigile kuuluva maa kasutamise osas KOV-i ülesanne. Kui KOV soovib tugineda asjaoludele, mis mõjutavad tulevast eeldatavat kaevandamist ja väita nendele tuginedes uuringute selget ebaotstarbekust, tuleb need asjaolud välja selgitada ja tugineda neile juba haldusmenetluses. See saab olla siiski vaid üks võimalikest kaalutlustest, mida tuleb arvestada koos muude kohaste huvide ja tähtsust omavate asjaoludega. Praegusel juhul on uuringutaotlustele lisatud seletuskirjades viidatud, et uuringuruumis leiduvat materjali vajatakse RB taristu ehitamisel. Samas on Keskkonnaministeerium 22.04.2021 kirjas (vt nt tl 8) viidanud, et RB trassikoridorist lähtuvaid piiranguid arvestades tuleb küsida arvamust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kuna kaevandamisluba ei pruugita saada või saada soovitud mahus. Kui KOV oleks taotluse materjalidega haldusmenetluses tutvunud, oleks ilmnenud eeltoodud vastuolu selgitamise vajadus. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud nimetatud ministeeriumide 26.01.2022 ja 21.01.2022 vastused (tl 107-111), milles kinnitatakse riigi huvi uuringute teostamiseks seoses kvaliteetse ehituslubjakivi varustuskindluse tagamise vajadusega. Samuti, kui KOV väidab maavara uuringute vastuolu ÜP-st tuleneva rohevõrgustiku eesmärgiga, tuleks hinnata, kas rohevõrgustiku eesmärgid on veel üldse saavutatavad RB raudtee rajamise tõttu. Kõik uuringualad on kas tervikuna või osaliselt kattuvad RB trassikoridoriga (trassi kaitsevöönd ja nihutamisruum). Kui uuringutele võimalikult järgnev kaevandamine on RB taristu rajamisel ehitusmaterjali saamiseks vajalik, siis ei saa ka väita, et kaevandamine pole tulevikus tõenäoline seoses RB raudteetrassi rajamisega. Sellisel juhul tuleks hoopis möönda, et see on vajalik nimelt RB taristu rajamiseks ja arvestada seda riigi huvi. Riigi huvi kohase kaalumise eelduseks on selleks eelnevalt vajalike uuringute teostamine. Vaideotsustes on viidatud ka osade uuringualade asumisele Rae turbmaardla alal ning väidetud negatiivse mõju tekkimist. Milles see mõju täpselt väljendub ning kas on mingi põhjus, miks turvast (mis on samuti riigile kuuluv loodusvara) ei saa enne võimalikku kaevandamist välja võtta ja otstarbekohaselt kasutada, vaideotsustest ei nähtu. Seda, kuidas uuringuala turbamaardlaga kattumine takistab uuringute teostamist pole samuti põhjendatud. 12.3 Haldusorgan pole välja selgitanud väidetavaid keskkonnamõjusid, millised annaksid alust keelduda nõusoleku andmisest (vrd MaaPS § 35 lg 1 p 4 näeb ette uuringuloast keeldumise alusena kaasneva keskkonnaohu, mis pole välditav). Selleks ei pea KOV tellima keskkonnamõjude hindamist (KMH), kuid esitatud väited keskkonnale tekkivast negatiivsest mõjust peavad olema vähemalt konkretiseeritud ja adekvaatsed ning kohaselt põhjendatud. Kohus nõustub sellega, et ka geoloogilised uuringud tekitavad keskkonnas lühiajalisi häiringuid müra ja vibratsiooni näol, tõenäoliselt hävib ka mõni putukas, kuid selline väide pole keeldumise põhjendamiseks ilmselgelt piisav. Kui uuringud ei tohiks tekitada keskkonnas ühtegi häiringut (vt mõiste KeÜS § 3 lg 1), siis tähendaks see sisuliselt uuringute läbiviimise keeldu. Sellist keeldu kehtivast õigusest ei tulene. Keeldumiseks peaks välja tooma, miks antud keskkonnas uuringute tegemine on eeldatavalt ülemäärase keskkonnamõjuga ning milles see väljendub (vt ka RKHK 11.11.2015 lahend asjas nr 3-3-1-37-15, p 18). Mõju hindamiseks tuleks esmalt välja selgitada, milline mõju kavandatavast tegevusest tekib. Vajadusel tuleb küsida täiendavat teavet taotlejalt (nt mürataseme, vibratsiooni ulatuse, töömeetodite jm kohta). KOV pole midagi sellist teinud, vaid väidab üldsõnaliselt keskkonna häirimist. Korraldustes 10(12)
viitab KOV lähedal asuvate majapidamiste elanikele mürahäiringu tekkimisele, kuid mitte seoses uuringute, vaid kaevandamisega. Uuringutega kaasnevat ülenormatiivset müra ei väideta. Seda väites ei piisaks samas üksnes elamute kauguse väljatoomisest, vaid kirjeldada tuleks ka seda, kas esineb müratakistusi (mh looduslikke) või mitte. Mõistlik oleks tõenäolise mürahäiringu tekkimise olukorras küsida ka elanike arvamust. Samuti uurida taotlejalt leevendusmeetmete olemasolu kohta. Kohtumenetluses on vastustaja asunud väitma, et müra ja vibratsioon häirib piirkonna ökosüsteemi. Lisaks rikub pinnase ja hävitab taimi, putukaid ja väikeloomi puuraukude tegemiseks kasutatav tehnika. Uuringutaotlusele lisatud seletuskirjad sisaldavad nii tööde kirjeldust, kasutatavate masinate kirjeldust, uuringute järel puuraukude sulgemist ning viidatud on, et tööd teostatakse vastavalt asjakohasele kehtivale õigusaktile. Seletuskirjas on eraldi osa, mis käsitleb keskkonnahäiringuid, mõju ja jäätmeid. Kohtumenetluses on kaebaja välja toonud, et puurmasina müra on võrreldav kõva häälega rääkimisega ning vibratsioon on vaid vahetus läheduses, s.o lähemal kui 10 m. Samuti on kaebaja selgitanud, et uuringualale ligipääsuks kasutatakse metsasihte ja olemasolevat teedevõrku. Raie vajaduse korral taotletakse selleks luba. Vastustaja väidab korraldustes üldsõnaliselt, et võib-olla tuleb läbida ligipääsuks eraomandis kinnistuid, täpsustamata, kas ikka tuleb ja kui, siis milliseid. Seega pole vastustaja välja selgitanud mõjusid keskkonnale ja muid tähtsust omavaid asjaolusid, rääkimata mõjude asjakohasest põhjendamisest ja kaalumisest menetlustoimingu tegemisel. 12.4 Kuigi kõrgekvaliteedilise lubjakivi varustuskindluse küsimus väljub KOV-i pädevusest ning selles osas peab vajadusel järgnevas menetlusetapis kaalumise läbi viima Vabariigi Valitsus, pole KOV ka välja toonud, et vajadus kõnealuse toorme järele ilmselgelt puuduks, mis toetaks tema väidet uuringute eesmärgipäratusest. 12.5 Kohus märgib ka seda, et Vabariigi Valitsus on 23.12.2021 korraldusega nr 447 algatanud Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise1, kuigi see asjaolu ei oma praeguses vaidluses tähtsust, kuna käesolevas asjas on küsimus haldusmenetluse läbiviimata jätmises ja menetlustoimingute põhjendamata jätmises. Vastuseks vastustaja väitele, et alles selle teemaplaneeringu kehtestamisel saaks arvestada riigi huviga, kohus märgib, et see on selgelt ebamõistlik ning õiguslikult põhjendamata väide. Kuigi vastava teemaplaneeringu võinuks algatada juba ammu ja sellega ära reguleerida hulga valdkonnapõhiseid probleeme, ei tähenda see, et geoloogilised uuringud ja laiemalt majandustegevus ehitussektoris tuleks seisata kuniks riik saab vastava teemaplaneeringu kehtestatud.
13.Kohus nõustub vastustajaga selles, et uuringuloa saamiseks pole taotlejal õiguspärast ootust, seda sõltumata sellest, kas tegemist on uuringuala kinnistute omanikuga või mitte. Kuid õige on ka kaebaja seisukoht, et see ei tähenda, et puuduks õigus nõuda õiguspärase haldusmenetluse läbiviimist (vt eelkõige HMS § 5 lg 2) ja selle tulemusel tehtud menetlustoimingu põhjendamist. Kohatu on ka vastustaja osundus, et taotlustest nähtub üksnes kaebaja soov kasumit teenida, mitte riigi huvi. Esiteks on mistahes äriühingu tegevuse eesmärk tegutseda kasumlikult. Teiseks, kui KOV oleks tutvunud taotlustele lisatud seletuskirjadega, kus on toodud, et uuringuruumis leiduv materjal võib olla vajalik RB taristu ehitusel, oleks saanud seda vajadust vastava ministeeriumi käest täpsustada.
14.Poolte muude väidete käsitlemine asja lahendamiseks vajalik pole. https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud#planeeringuja-keskk
11(12)
Menetlustoimingud tuleb tunnistada õigusvastaseks ja vaideotsused tühistada ning saata asi KOV-le uuesti otsustamiseks. Kohtu hinnangul on arvamuse andmise uuesti otsustamiseks piisav kahekuuline tähtaeg (vrd MaaPS § 27 lg 7), arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega. Menetluskulud
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt, menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-21-15; 3-3-1-67-14 jt) Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulu (HKMS § 103 lg 1 p 1), s.o kokku 9130,92 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule on tähtaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja arved. Vastustaja esindaja pidas kohtuistungil menetluskulusid ülepaisutatuks, leides, et tegemist on lihtsa vaidlusega ning kahe advokaadi kaasamine polnud põhjendatud. Kohus märgib, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-28-09; 3-3-1-26-09). Samuti ei kohusta seadus kaebajat kasutama võimalikult odavat õigusabi. Kaebajal oli õigus valida endale õigusabi osutaja(d) ning vastustajale pidi olema ettenähtav, et olukorras, kus ta jätab haldusmenetluse nõuetekohaselt läbi viimata ja menetlustoimingu põhjendamata tuleb tal vastust anda kohtus ning kanda kaebaja menetluskulud. Kohus peab siiski vajalikuks väljamõistatavaid õigusabikulusid vähendada, kuna tegemist pole keerulise vaidlusega ning analoogsetes asjades on olemas kohtupraktika. Asi polnud ka mahukas. Menetluskulude väljamõistmine ei saa olla karistuslik meede (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-28-09). Kohus peab põhjendatuks õigusabi kulu summas 7000 eurot (koos käibemaksuga). Sellele lisandub riigilõiv 15 eurot, mida vähendada ei saa. Kokku on vastustajalt väljamõistetav menetluskulu 7015 eurot (koos käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.