Keskkonnaõigus › Metsandus

3-21-1266 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1266 Linnuatlase1 metoodika kohaselt peab tõenäolise pesitsuse tuvastamiseks kindlaks tegema, et konkreetsel territooriumil registreeriti laulu vm territoriaalkäitumist kahel päeval vähemalt ühenädalase vahega. Seega ei ole kinnistul korrektselt tuvastatud ühegi linnu tõenäolist pesitsust. Sel kevadel plaaniti kinnistul teha vaid lageraiet ja harvendusraiet ei olnudki plaanis teha. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust eraldisel 10 tuvastatud puukoristaja pesa, kuna see jääb harvendusraie eraldisele. Ettekirjutuste tegemise ajaks oli puukoristaja ja leevikese pesitsusaeg lõppenud. Keskkonnaameti ekspert B. Kalgan ei ole erapooletu ja objektiivne asjatundja ning tema haridus ja eriteadmised on küsitavad. 3) Keskkonnaamet on vääralt tõlgendanud Euroopa Kohtu 04.03.2021 otsust kohtuasjades nr C-473/19 ja nr C-474/19, kuna see puudutab vaid raie lubamist Rootsis kaitsealuste liikide elupaigas. Nimetatud otsus on pinnapealne ega ava linnudirektiivi2 art 5 mõtet. Kohtuotsuses selgitatakse tahtluse sisustamist loodusdirektiivi 3, mitte linnudirektiivi kontekstis. Kohtujurist J. Kokoti arvamuse põhjal ei ole igasugune häiring tavalindude puhul keelatud ka pesitsuse ajal; linnudirektiivi art 5 eesmärk ei ole absoluutne kaitse, vaid vältida tuleb tavalindude ebaproportsionaalset häirimist ja hävitamist, mis võib kaasa tuua populatsiooni olulise languse. Kohtujurist J. Kokott ei pea mõttekaks kanda elupaikade direktiivi art 12 lg-le 1 antud tõlgendust piiranguteta üle tahtluse mõistele linnudirektiivi art-s 5. Kaudne tahtlus on linnudirektiivi art 5 puhul välistatud. Linnudirektiivi eesmärk ei ole inimtegevust ebaproportsionaalselt piirata, selleks et kõiki linde kaitsta. Linnudirektiivi art 5 p a keelab lindude tahtliku tapmise. Samas on jaht lubatud metskurvitsale, kelle populatsioon on Eestis tugevas languses ja 55 korda väiksem kui metsvindil, kellele jahti ei tohi pidada ja kelle pesitsust Keskkonnaamet soovib kaitsta. 4) Kuna liikide nn normaaltaset ei ole määratud, siis ei saa väita, et kaebaja tegevus oleks ebaproportsionaalselt kahjustanud mõnda kinnistul pesitseda võinud liiki. Eesti metsamaa pindala on pidevalt suurenenud ning seetõttu häiritakse kevadsuviste raietega lindude pesitsemist proportsionaalselt vähem. Puudub adekvaatne info selle kohta, kuidas kevadsuvine raie tegelikult linnustikku mõjutab. Kaebaja ei nõustu andmetega, et keskmiselt ebaõnnestus 2018. a kevadsuviste raiete tõttu metsas 16 800 pesitsust. Samas kui lähtuda sellest statistikast, ebaõnnestub kevadsuviste raiete tõttu vaid 0,24% pesitsustest. 5) Kaebaja eesmärgiks raiete tegemisel ei ole tahtlikult häirida pesitsevaid linde ja hävitada nende pesi. Enne raie alustamist tegi kaebaja kinnistul ülevaatuse mh selleks, et tuvastada, kas esineb linnupesi. Asustatud linnupesi ei tuvastatud. Sellega täitis kaebaja hoolsuskohustuse. Keskkonnaameti peainspektori 17.06.2021 kirjast nr 7-28/21/12827-3 saab järeldada, et tegelikkuses ei häirinud kaebaja linde tahtlikult. Kuna praegusel juhul on tegemist haldusmenetluse, mitte väärteomenetlusega, ei ole LKS § 55 lg-s 6 1 nimetatud tahtluse sisustamisel alust kohaldada karistusseadustiku (KarS) §-i 16. Keskkonnavastutuse ja maksumenetluse puhul kohaldatakse tahtluse sisustamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-t

Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad). Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu, 2018. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, mida on muudetud nõukogu 13.05.2013 direktiiviga 2013/17/EL.

Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, mida on muudetud nõukogu 13.05.2013 direktiiviga 2013/17/EL.

3(21)

3-21-1266 7) LKS § 55 lg 61 on kehtinud praegusel kujul juba 13 aastat ning varem pole Keskkonnaamet seda sellisel ebaseaduslikul ja ebaproportsionaalsel viisil rakendanud. Aastatel 2010 ega 2015 LKS § 55 lg 61 alusel ettekirjutusi ei tehtud, samas kui 04.06.2021 seisuga oli neid tehtud juba 39. Keskkonnaminister selgitas 02.06.2021 kirjas, et LKS rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. 8) Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 lahend haldusasjas nr 3-20-2652 ei ole lõplikult jõustunud kohtuotsus, mida saaks käsitada lindude mistahes häirimist keelava pretsedendina. Haldusasjas nr 3-20-2652 ei olnud peamiseks vaidlusteemaks pesitsusrahu tagamine ning jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes tegi ringkonnakohus oma järelduse. Isegi linnupesade olemasolul ei ole metsaseaduse (MS) § 40 lg 10 kohaselt proportsionaalne piirata raiet pikemalt kui 15. juunini, kuivõrd enamiku lindude esimese kurna pesitsus lõppeb 15. juuniks. 9) LoKS § 7 lg 1 p 3 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna annab Keskkonnaametile õiguse peatada metsatööd kohe, kui tuvastatakse lindude pesitsus. Samas põldudel ja rohumaadel linde kahjustavate tööde tegemist ei peatata. Metsas tehakse selle elutsükli jooksul (ca 80 aastat) raiet reeglina 4 korda. Kevadeti tehakse Valga Puu OÜ kontsernis, kuhu kaebaja kulub, vaid 10–15% kogu aastasest raiest. Põllutöid tehakse igal aastal, mille käigus pidevalt põlde haritakse, väetatakse ning rohumaid niidetakse 3–4 korda kevadsuve jooksul. LoKS § 7 lg 1 p 1 võiks kehtida ka metsatööde puhul. LoKS seletuskirjas ei ole seadusandja välja toonud kaalutlusi, miks peaks põllumehi paremini kohtlema kui metsamehi. Metsamaterjali ei saa kõigi seda vajavate tööstuste jaoks ette varuda, kuna see läheb palgi kujul seistes mädanema. Talved on soojemaks läinud, mis ei taga metsale juurdepääsu talvisel ajal. Üha enam raieid tuleb lükata suvisele perioodile, mil ei jõua kõiki vajalikke raieid teha. 10) Õiguskantsler leidis oma 05.07.2021 kirjas, et halduspraktikat, kus metsateatiste kehtivus peatatakse või tehakse LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel ettekirjutus vaid siis, kui Keskkonnaametile on esitatud kaebus või teavitatud raietöödest lindude pesitsusajal, ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. Selline praktika ei vasta võrdse kohtlemise põhimõttele ning piirab ettevõtlusvabadust. 11) 17.05.2021 ettekirjutuse tõttu pidi kaebaja olukorra selginemiseni jätma harvesteri ja forvarderi kinnistule seisma kuni 21.05.2021, mil ta transportis need Jõgeval Tellissaare 1 asuvasse töökotta (16 km kaugusele kinnistust), et toimetada tehnika sealt Tiidumetsa ja Meesla kinnistutele. Transporditeenuse miinimumhind lühemate otsade puhul on 50 eurot + käibemaks, seega oli kaebaja kulu tehnika äraviimisel ning kinnistule tagasi viimisel kokku 200 eurot. Lisaks on kaebaja kahjuks harvesteri ja forvarderi neljaks päevaks seisma jäämisest tekkinud saamata jäänud tulu. Kaebaja 2021. a mai ärikasum oli 34 154,04 eurot, mis on peamiselt 2 harvesteri ja 2 forvarderi töö tulemus 2021. a mais. Seega oli ühe tehnikaühiku päevaseks kasumiks 275,44 eurot ning perioodil 17.05.–21.05.2021 tekkinud kahju tehnika seismisest 2203,52 eurot. Kaebaja on teinud kõik, et tehnika oleks 2021. a mais maksimaalselt koormatud selleks, et soodsatel ilmastikuoludel kasumit teenida.

3-21-1266 (kohati paari liigile pesitsemiseks sobivas biotoobis pesitsusajal). Kummagi nimetatud kriteeriumi täidetuks lugemine ei eelda teist vaatlust. Linnuatlasest nähtuvalt on puukoristaja pesitsusaeg aprilli keskpaigast juuni keskpaigani ning leevikese hilisemaid munadega pesi on võimalik leida augusti keskel. Lisaks tuvastati paikvaatlusel laulu alusel arvukalt võimalikke pesitsejaid, kes tuleb tõenäoliste pesitsejatena ümber kvalifitseerida, kuna pesitsuse kõrghetkel on territoriaalse laulu alusel põhjendatud järeldada, et linnuliigi pesitsus sellel alal juba käib. Ka on kinnistul arvukalt õõnsustega puid, mis on lindudele soodsaks pesitsuspaigaks. Teadusuuringutele tuginedes võib eeldada, et kinnistu eraldistel 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 16, 17 ja 18 pesitseb kokku 84–105 paari metsalinde. Ametnikud ei pidanud kinnistul asuvaid linnupesasid tuvastama. Pesade leidmine on pigem erandlik, kuna linnud on kohastunud oma pesi kiskjate eest peitma. Lisaks on põhjalik pesade otsimine häiringuks, mis võib põhjustada pesade hülgamise. 2) Praegu kehtivatest õigusaktidest tulenevalt ei ole lindude pesitsemisega seotud piirangute lisamine metsateatistesse põhjendatud ega võimalik. LKS § 55 lg-st 6 1 tulenevad piirangud kehtivad aasta ringi. Kui neid piiritleda metsateatises mingi kindla ajaga, annaks metsateatis justkui õiguse metsateatistel märkimata perioodil LKS § 55 lg-st 6 1 tulenevaid keelde mitte järgida. Lisaks ei kuulu andmed selle kohta, kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad, nende andmete hulka, mida Keskkonnaamet saab metsateatise registreerimisel kontrollida. Samuti varieeruvad need andmed aastate ja piirkondade lõikes. Seega ei ole Keskkonnaametil võimalik tõsikindlalt prognoosida, mis ajal linnud kevadel konkreetsesse metsa jõuavad. Ka ei ole võimalik, et iga metsateatise registreerimisel kevadsuvel käiks Keskkonnaamet kohapeal lindude tegelikku pesitsemist hindamas. Seega ei saa Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel ajal on raie tegemine konkreetsel eraldisel vastuolus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Nimetatud keeldusid tuleb järgida metsatööde tegijal. Keskkonnaamet ei pidanud metsateatisi registreerides eeldama, et kaebaja soovib raiet teha just lindude pesitsemise ajal ja pesitsusrahu ohtu seades ning seetõttu raie registreerimise menetlust teisiti korraldama. 3) Keskkonnaametil on kohustus kontrollida kaebusi LKS § 55 lg 61 rikkumise või rikkumise ohu kohta. Samuti tehakse raiete üle pistelist kontrolli ka ilma kaebusteta. Kaebus või kontroll toob raie peatamise kaasa vaid juhtudel, mil tuvastatakse LKS § 55 lg 61 rikkumine või rikkumise oht. 2021. a kevadsuvel esitati Keskkonnaametile 159 pesitsusaegse metsaraiega seotud kaebust; raied peatati asjaolude kontrollimiseks 49 korral, millest üheksal juhul lubati pärast paikvaatlust raiega jätkata. Keskkonnaametil on riikliku järelevalve asutusena õigus ja kohustus LKS § 55 lg 6 1 p-des 1 või 2 sätestatud eelduste esinemisel võtta korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud meetmed rikkumise kõrvaldamiseks. Samuti tuleneb õigus pesitsevate lindude kaitse eesmärgil raiete peatamiseks LoKS § 7 lg 1 p-st 3. Eelnev ei sõltu sellest, kas keskkonnaminister on MS § 40 lg 10 alusel raiet piiranud või mitte. Raie peatamine vaid kuni esimese kurna pesitsuse lõppemiseni ei ole põhjendatud. Mitu korda aastas pesitsemine on vajalik strateegia, et tagada liikide pikaajaline säilimine. Isegi kui värvulised ei kasuta teise kurna jaoks sama pesa, rajavad nad uue pesa samale pesitsusterritooriumile vana pesa lähedale. 4) See, et metsas pesitsevad kevadel linnud, on üldtuntud asjaolu. Soovitus pesitsusajal raiet mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui ka Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt ning nähtav metsateatise registreerimisel. Seega pidi kaebaja arvestama, et kevadisel ajal raiet tehes võib Keskkonnaamet LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohaste eelduste olemasolul raie peatada. LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on Keskkonnaametil looduskaitse valdkonna korrakaitseorganina õigus looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks peatada nende sigimisperioodiks metsatööd. Kaebaja soov teha Pällo-Reino kinnistul raiet just 2021. a kevadel ei anna alust kaebust rahuldada. Kaebajal jääb pärast ettekirjutuse kehtivuse lõppu 5(21)

3-21-1266 veel vähemalt neli kuud raie tegemiseks endale sobival ajal. Raie keelamise periood määrati lähtuvalt paikvaatlusel tuvastatud linnuliikide pesitsemisperioodide kestusest linnuatlases ning arvestati, et raiekeelu periood tagaks enamikule kinnistul tuvastatud lindudest võimaluse pesitsus edukalt lõpetada. 5) Keskkonnaametile on antud pädevus hinnata LKS § 55 lg-s 6 1 sätestatud asjaolude esinemist, sh tuvastada lindude pesitsemine. Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialistil on vajalik haridus ja kogemus määrata linnuliike ja nende pesitsust. Ettekirjutuses mainitud eksperthinnangu näol on tegemist asjaomaste teadmistega spetsialisti antud hinnanguga lindude pesitsuse kohta. 6) Kaebajat on lindude tõenäolisest või tuvastatud pesitsemisest teavitatud nii 17.05.2021 suuliselt kui ka 17.05.2021 ettekirjutusega kirjalikult, alates millest pidi kaebaja raiega lindude pesitsusaegset häirimist ning lindude ja nende munade kahjustamist või hävitamist võimalikuks pidama. Seega loetakse raietöödega jätkamine peale seda lindude tahtlikuks häirimiseks pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Samal põhjusel loetakse raietööde käigus lindude pesade ja munade hävitamine või kahjustamine tahtlikuks. Keskkonnaamet on LKS § 55 lg 61 kohast tahtlust tõlgendanud vastavalt KarS §-le 16, tuginedes Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsusele kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19. Loodusdirektiivi art 12 lg 1 ja linnudirektiivi art 5 kehtestavad lindude pesade ja munade hävitamisele ja kahjustamisele ning pesitsevate lindude häirimisele sisuliselt samasugused keelud. Loodusdirektiivi „rangem kaitse“ tuleneb asjaolust, et tahtliku häirimise keeld on absoluutne ja mitte tingimuslik nagu linnudirektiivis. Seega ei ole tahtlus keeldusid eristavaks tingimuseks ning ühtse praktika seisukohalt on põhjendatud analoogia korras sisustada linnudirektiivi art 5 kohast tahtluse mõistet samamoodi nagu loodusdirektiivi kohast tahtluse mõistet. Ka kohtujurist J. Kokott välistab linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse piiramise üksnes otsese tahtlusega. 7) Keskkonnaamet ei olegi väitnud, et kaebaja häiris linde tahtlikult, vaid seda, et pärast lindude pesitsemise tuvastamist ja sellest kaebaja informeerimist esines oht, et linde häiritakse pesitsusajal ning hävitatakse pesasid ja mune. Selle ohu tõrjumiseks tehti ka 21.05.2021 ettekirjutus. Ettekirjutusega ei ole kaebaja tegevusele antud õiguslikku hinnangut. Kuigi ettekirjutuse aluseks olnud LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 jõustusid 01.02.2009 ning neid ei ole vahepeal muudetud, on Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrusega nr 3-20-2652 muutunud õigusruum nende tõlgendamisel. Halduspraktika muutumine ja arenemine on õigusriigis tavapärane. See, et Keskkonnaamet on kuni 2021. a kevadeni juhtinud LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudest kinnipidamise vajalikkusele tähelepanu leebemalt (teavitused, juhised, inforiba metsaregistris jne), ei saanud tekitada kaebajas õiguspärast ootust, et Keskkonnaamet ei takistagi lindude häirimist nende pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. 8) Ekslik on kaebaja väide, et LKS § 55 lg 61 p-e 1 ja 2 saab rakendada vaid ca 5 m raadiuses ümber tuvastatud pesa. Pesa asukohta ei ole enamasti võimalik tuvastada. Lisaks toimuvad pesitsemine ja sellega kaasnevad tegevused oluliselt laiemal alal. Ettekirjutusega ei ole kehtestatud kaitsealustele lindudele rangemat kaitsekorda võrreldes kaitsealuste liikidega. Üldjuhul on ka lendorava püsielupaik piiritletud metsaeraldiste piiridega. 9) Asjasse puutumatud on kaebaja väited, et Keskkonnaameti tõlgenduse korral tuleks kuni 31.07 igal aastal keelata ka põllumajanduses igasuguse tehnika kasutamine. Lubatud meetmete osas eristab LoKS põllu- ja metsatöid. Metsa majandamine ja põllutööd erinevad nii häiringu intensiivsuse kui ka tegemise aja ja võimaluste poolest. Eesti kokku veidi üle 200 haudelinnu liigist u kümmekond pesitseb põllul või rohumaal, samas Eesti metsades pesitseb 80–90 linnuliiki. Pesade tihedus on metsades oluliselt suurem kui põldudel või rohumaadel. 6(21)

3-21-1266 Kui rohu- ja põllumaal on võimalik linnul peale esimese pesitsuse ebaõnnestumist üldjuhul teha teine kurn, siis peale metsa raiet see üldjuhul võimalik ei ole. Põllutööd on enamasti aegkriitilised, kuid metsatöid on üldjuhul võimalik planeerida pikemale ajale. Põllumeestele ettekirjutuste tegemata jätmine ei mõjuta vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasust ja ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes. Keskkonnaamet ei ole väitnud, et põllumajandus ei kujuta endast olulist häiringut. 10) Keskkonnaministri 02.06.2021 kirjas esitatud tõlgendus lähtub linnudirektiivi art 5 p d sõnastusest, mille kohaselt on keelatud üksnes linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline häirimine. LKS § 55 lg 6 1 p-des 1 ja 2 on mh sätestatud erandid, mil häirimine on lubatud ja mis seega ei kujuta endast olulist häirimist direktiivi mõttes. Häirimine, mis ei lange nimetatud erandite alla, tuleb lugeda LKS kohaselt oluliseks häirimiseks. 11) Linnudirektiivi artiklitest 1, 2 ja 5 tulenevalt ei ole LKS § 55 lg 6 1 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rakendamise eelduseks, et liigi arvukus oleks langustrendis. Keskkonnaagentuuri uuringu „Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundust“ kohaselt on langustrendis nii puukoristaja arvukus kui ka Eesti metsalindude arvukus üldiselt. Viimast kinnitab ka EOÜ uuring „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017“. 12) Keskkonnaamet ei pea oma ala spetsialistides ja nende väljatöötatud metoodikates kahtlema ja võib otsuseid tehes neile tugineda. M. Mägi 2019. a uuringu „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ kohaselt hukkus kevadiste raiete tõttu 2017. ja 2018. aasta kevadsuvel erametsades eelduslikult umbes 0,2% linnupoegadest. Tegu on kumuleeruva protsendiga, sest lagedaks raiutud elupaika ei ole metsalindudel võimalik taasasustada mitmekümne aasta jooksul ning raie tõttu hukkunud linnupojad ei saa omakorda järglasi. Viimase 40 aasta jooksul on märkimisväärselt vähenenud mh n-ö tavapäraste linnuliikide arv. Eesti metsaga kaetus on viimasel ajal pigem vähenenud. Asjaolust, et linnudirektiivi kohaselt on lubatud selle lisas II nimetatud lindude jaht, ei saa järeldada, et need linnud on laialt levinud ja nende arvukuse pärast ei pea muretsema. 13) Kui kohus asub seisukohale, et kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud, tuleb Keskkonnaameti vastutust piirata riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja pidi olema teadlik nii lindude pesitsemisest kevadel kui ka LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning arvestama võimalusega, et Keskkonnaamet võib nende rakendamise tagamiseks raie peatada. Kaebaja metsameister kontrollis enne raie alustamist linnupesade esinemist raiealal. Seega planeerides raied lindude pesitsusajale, võttis kaebaja teadlikult äririski, et raied võidakse peatada ning seeläbi võib talle kahju tekkida. 14) Kaebaja ei ole tõendanud harvesteri ja forvarderi Pällo-Reino kinnistult Jõgeval asuvasse töökotta ja tagasi kinnistule transportimise kulu 200 eurot. Kuna kaebaja transportis masinad töökotta ise, siis ei ole kahjuna põhjendatud arvestada transporditeenuse maksumust. Ka ei ole kaebaja esitanud tõendeid masinate kinnistule tagasi transportimise kohta. Kaebaja arvutus lähtub eeldusest, et masinad transporditakse kinnistule Jõgeva töökojast, aga seda asjaolu tõendatud ei ole. Kahjuhüvitise määramisel ei saa lähtuda oletuslikust transpordikulust ning kaebajal tuleb esitada tõendid harvesteri ja forvarderi kinnistult Jõgeva töökotta ja tagasi transportimisel tekkinud tegelike kulude kohta. Puudub õiguslik alus mõista välja saamata jäänud tulu 2203,52 eurot.

3-21-1266 Seega ei saanud ettekirjutustega nendel eraldistel raie peatamine kaebaja õigusi rikkuda ega talle kahju tekitada. Selles osas puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebus puudutab järelikult vaid eraldistel 1, 2, 3, 12 ja 18 ettekirjutuste andmise ajaks veel tegemata raiete peatamist. 2) Kaebajale Pällo-Reinu kinnistul raieteks väljastatud metsateatised ei välistanud hiljem nendega lubatud raiete peatamist LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 alusel. LKS § 55 lg 6 1 p-d 1 ja 2 keelavad looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise ning tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaametil ei ole kohustust seada metsateatiste registreerimisel selliseid piiranguid. Vastustaja on piisavalt ammendavalt selgitanud, et Keskkonnaametil puuduvad andmed selle kohta, kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad, mistõttu ei saa Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil on raie tegemine konkreetsel eraldisel vastuolus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Seega ei ole vastustajale ette heidetav see, et ta ei märkinud metsateatistele LKS § 55 lg-st 6 1 tulenevaid piiranguid. Lisaks ei tähenda asjaolu, et selliseid piiranguid metsateatistel ei ole, et kaebajal oleks õigus eirata LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldusid. Tegemist on aasta ringi igaühe jaoks kehtivate keeldudega, mida kaebaja pidi iseseisvalt järgima. Ka metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE, XII Riigikogu koosseis) seletuskirjas on märgitud: „Metsaomanik peab raiete kavandamisel arvestama kõigi õigusaktidest tulenevate piirangutega ning metsateatise registreerimisega metsaressursi arvestuse riiklikus registris võtab ta vastutuse kavandatud tegevuse õigusaktidele vastavuse eest. Siinkohal tuleb kavandatava tegevuse lubatavust hinnata mitte üksnes metsaseadusest, vaid ka looduskaitseseadusest lähtudes.“ Seega on just metsaomanik see, kellel on eelkõige vastutus LKS § 55 lg-st 61 tulenevate keeldude järgimise eest, olenemata sellest, kas Keskkonnaamet on tema tähelepanu sellele eraldi juhtinud või mitte. Varasemate ettekirjutuste puudumine ei muuda Keskkonnaameti 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutusi õigusvastaseks. Keskkonnaametil ei ole kohustust jätkata varasemat leebemat praktikat. 3) 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutusi ei saa pidada õigusvastaseks põhjusel, et need tehti kaebuse alusel algatatud järelevalve tulemusena. Arvestades sellise kontrolli ressursimahukust, ei saa Keskkonnaametilt eeldada kõiki potentsiaalsel pesitsusajal toimuvate raiete kontrollimist. Järelevalve tegemine esitatud kaebuste alusel ning pistelise kontrollina on laialt levinud praktika ka teistes valdkondades ega ole käsitatav isikute ebavõrdse kohtemisena. Kaebuste alusel toimuv järelevalve ei vii tingimata raie peatamiseni. 4) Keskkonnaamet tugines 17.05.2021 ettekirjutuse tegemisel KorS § 28 lg-le 1, mille kohaselt on pädeval korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. KorS § 5 lg-st 2 tulenevalt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Keskkonnaameti hinnangul esines reaalne oht, et rikutakse LKS § 55 lg 6 1 pdes 1 ja 2 sätestatud keeldusid. Keskkonnaamet põhjendas seda asjaoluga, et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Seejuures hõlmavad LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. Olukorras, kus Keskkonnaamet oli tuvastanud, et kinnistul toimub raie, Keskkonnaametile oli esitatud selle kohta kaebus ning lähtuti teadmisest, et igas metsas pesitsevad linnud, oli põhjendatud järeldada, et metsaraiega jätkamisel on oht häirida lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist ning hävitada või kahjustada pesi. Alates 17.05.2021 ettekirjutusest teada saamisest pidi kaebaja olema teadlik ka kinnistul tõenäoliselt toimuvast pesitsusest ja seega oleks edasine raietegevus olnud tahtlik tegevus LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 mõttes.

8(21)

3-21-1266 5) Kaebaja seisukoht, et Keskkonnaamet oleks ettekirjutuse tegemisel pidanud LKS § 55

lg 6 p-des 1 ja 2 sätestatud tahtluse tuvastama VÕS § 104 lg 5 alusel, on ebaõige. LKS § 55 lg 61 lg-tes 1 ja 2 sätestatud koosseisude rikkumisel on LKS §-s 74 3 ette nähtud väärteovastutus. LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 puhul tuleb tahtluse sisustamisel lähtuda KarS §-st

3-21-1266 või puukoristaja pesitsuse kestusest. Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et eraldistel 10 ja 12 tuvastatud tõenäoliste pesitsuste tõttu ei olnud põhjendatud peatada raietööd kogu Pällo-Reino kinnistul. Kehtestatud piirangutega oli 21.05.2021 ettekirjutus ebaproportsionaalne ja seega ka õigusvastane. 10) Kaebaja hüvitamisnõudega on hõlmatud nii 17.05.2021 kui ka 21.05.2021 ettekirjutustega tekitatud kahju, kuid kaebaja väidetud kahju saamata jäänud tulu näol sai talle tekkida 17.05.2021, mitte 21.05.2021 ettekirjutuse tõttu. Kuigi vastustaja 21.05.2021 ettekirjutus on piirangute ulatuse ebaproportsionaalsuse tõttu õigusvastane, ei tingi see kaebajale varalise kahju hüvitise välja mõistmist, sest kaebajale tekkinud varalise kahju ja ettekirjutuse õigusvastasuse vahel puudub põhjuslik seos. Kuivõrd 17.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane, puudub alus kahjuhüvitist välja mõista. Samuti ei ole tegemist niivõrd erakordseid piiranguid sisaldava haldusaktiga, et oleks põhjendatud kahju hüvitamine RVastS § 16 lg 1 alusel. Riigikohus on selgitanud, et isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge (Riigikohtu 15.06.2021 otsus nr 5-21-3, p 41). 11) Kuivõrd piirangud on küll ebaproportsionaalsed, aga mitte tervikuna iseenesest lubamatud, oleks ka Keskkonnaameti õiguspärase ettekirjutuse korral kaebajal osa raiete lõpule viimine mingil perioodil takistatud olnud. Seega oleks kaebajal ka proportsionaalsete piirangute korral olnud vajalik tehnika kinnistult minema ja hiljem tagasi transportida. Niisiis puudub alus transpordikulude katteks hüvitise väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-1266 vaid 1/3 raietest. 2021. a kevadel 49 raie peatamisel, millest 40 olid pikemaajalised, ei olnud sisuliselt mitte mingisugust mõju lindude pesitsuse edukusele. Kaebaja kinnistul peatati raie 2,5 kuuks 2 linnupaari (leevikesed ja puukoristajad) teoreetilise pesitsuse kaitseks, mida ei saa pidada mõõdukaks abinõuks. Pole tõendatud, et pesitsusaegne raie omaks olulist negatiivset mõju lindude arvukusele. 4) Metsatööde tegijaid, kelle peale esitatud kaebuse tulemusel raied (osaliselt) peatati, on koheldud ebavõrdselt võrreldes nendega, kelle peale kaebust ei esitatud ja kes said tööd takistusteta lõpetada. Õiguskantsler pidas oma 05.07.2021 arvamuses metsateatiste kehtivuse peatamist üksnes kaebuste alusel hea halduse põhimõttega vastuolus olevaks ning leidis, et selline praktika ei vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ja piirab ettevõtlusvabadust, kuivõrd osale ettevõtjatele luuakse konkurentsieelis. Haldusasjas nr 3-21-1734 toimunud kohtuistungil selgitas Keskkonnaameti esindaja, et metsaraiete kohta esitati 159 kaebust, millest 102 puhul tehti objekti kontroll; esialgseid peatamisi tehti 49 ning pärast paikvaatlusi peatati raie pikemalt 40 juhul. Sellest järeldub, et Keskkonnaamet ei peatanud 2021. a kevadsuvel raieid ühetaoliselt ja võrdselt. Pole usutav, et 2/3 juhtudest, mil raieid ei peatatud, oli tegemist linnuvaeste metsadega. Raie peatamine on Keskkonnaameti õigus, mitte kohustus, ning kaebuse esitamine ei pea tingimata päädima raie peatamisega. 5) Arvestades, et varem ei ole Keskkonnaamet kevadel raieid peatanud, on Pällo-Reino kinnistul raie peatamine vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Enne praktika muutmist oleks vastustaja pidanud metsandusinimesi sellest teavitama. 6) LoKS § 7 lg 1 p 3 on vastuolus põhiseadusega. Kohus jättis sisuliselt hindamata kõik kaebaja väited ja tõendid, mis puudutavad põllu- ja metsatööde tegijate ebavõrdset kohtlemist. Ettekirjutustes viidatud LKS § 55 lg 61 ei tee vahet, kus linde pesitsusajal häiritakse. Raiete tegemisel ei ole sedavõrd suurt paindlikkust, nagu leidis kohus. Kaebaja kuulub suurde metsanduskontserni, millel on sõlmitud metsamaterjali tarnelepingud. Kaebaja peab pikalt ette planeerima, millistel kinnistutel milliseid töid teha. Lisaks tuleb arvestada, et soojadel talvedel ei ole raietöid võimalik teha, mistõttu on sellistel aastatel ainus võimalus raiet teha kevadest sügiseni. See, et kohtu arvates on metsatööde tegemisel võimalik paindlikumalt planeerida tööde aega, ei ole kohane õigustus kohelda metsa- ja põllutööde tegijaid erinevalt. Põldudel ja metsades elavaid linde tuleks kaitsta ühtemoodi. 7) Kohus on vääralt kohaldanud LKS § 55 lg-t 61, mille kaitse-eesmärk on tagada pesitsusaegne rahu, ning LoKS § 7 lg 1 p-i 3, mille kaitse-eesmärk on vältida looduses elavate lindude hukkumist. Kohus ei tuvastanud, et kaebaja tegevuse tulemusel oleks linnud hukkunud. Kohtu järeldus, et põllutööde käigus võib linde hukata, kuna põllutööd langevad kokku pesitsusajaga, on vastuolus LoKS § 7 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Põllumajanduse negatiivne mõju põldudel elutsevatele lindudele on oluliselt suurem kui raietel, mida metsa eluea jooksul tehakse reeglina vaid 4 korda. 8) Kohtuotsusest ei selgu, milline osa 21.05.2021 ettekirjutusest on ebaproportsionaalne ja mis põhjusel. LKS § 55 lg 61 kohaldamise eelduseks on konkreetse pesitsuse tahtlik häirimine ning asjaomase linnu populatsioon peab olema olulises langustrendis. Keskkonnaminister märkis oma 02.06.2021 kirjas vastustajale, et „LKS-i regulatsiooni rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks ebaproportsionaalne.“ Teaduslikult ei ole tõendatud, et kevadsuvine raie oleks põhiline tegur, mille tõttu on mõne linnuliigi populatsioon langustrendis. Kinnistul leevikese ja puukoristaja pesitsuse tuvastamine ei ole raie peatamise aluseks, kuivõrd nende lindude populatsioon ei ole ohus. 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutustel ei ole põhjust sisulist vahet teha, kuna need 11(21)

3-21-1266 kannavad sama eesmärki ja on tehtud samadel motiividel. 21.05.2021 toimunud vaatlus ei andnud vastustajale mingit uut infot, mis poleks olnud teada juba 17.05.2021 ettekirjutuse tegemise ajal. Kuna 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutused on õigusvastased, tuleb vastustajalt välja mõista kaebajale tekkinud kahju 2403,52 eurot. 9) Kohus jättis enamiku tõenditest hindamata. Kohtuotsusest ei selgu, millised asjaolud ja milliste tõendite alusel on kohus tuvastatuks lugenud. Kohus jättis arvestamata ka kaebaja viidatud allikad (õiguskantsleri 05.07.2021 arvamus; Eesti Ornitoloogia Ühingu uuringud Eestis pesitsevate lindude arvukusest; aastaraamat „Mets 2018“, mille kohaselt on Eesti metsamaa pindala alates 1942. aastat suurenenud üle 850 000 ha, pakkudes lindudele pesitsuspaiku suuremas ulatuses; M. Mägi uuring, mille kohaselt puudutab kevadine raie vaid 0,2% linde; J. Kokoti ettepanek kohtuasjades nr C-473/19 ja nr C-474/19; Keskkonnaameti peainspektori Uno Luha 17.06.2021 kiri, milles selgitati LKS § 55 lg 6 1 kohast tahtlust põllumajandustööde tegemisel). M. Mägi uuringu põhjal on Keskkonnaametil olemas teadmised, mille põhjal hinnata metsateatiste väljastamisel raie mõju igat tüüpi metsas. Samuti peaks vastustaja metsateatiste andmisel hindama, kas konkreetses kasvukohatüübis on ohustatud liike, kelle kaitseks tuleks seada raie piirangud. Ka õiguskantsler leidis oma 05.07.2021 arvamuses, et raietöid võib ajaliselt piirata juba metsateatise registreerimisel.

3-21-1266 halduskohus õigesti leidnud, et kaebajat ei ole võrreldes teiste metsatööde tegijatega ebavõrdselt koheldud. 159 kaebuse hulgas oli palju korduvaid kaebusi sama raie kohta ning kohapeal kontrolliti vaid neid, kus raie ei olnud veel täielikult lõpetatud ning asjaolud (sh asukoht) olid selged. Kõiki esialgu peatatud raieid ei olnud alust pikemalt peatada, kuna paikvaatlusel ei olnud lindude pesitsus objektiivsetel asjaoludel tuvastatav. 5) Keskkonnaamet tuvastas enne 17.05.2021 ettekirjutuse tegemist KorS § 5 lg 2 kohase ohu, tuginedes sellele, et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, ning Keskkonnaamet oli tuvastanud kinnistul raie tegemise. Lisaks arvestas Keskkonnaamet ohu olemasolu tuvastamisel sellega, et tegemist oli metsatüüpidega, kus lindude pesitsustihedus on oluliselt kõrgem, ning raiet tehti enamiku metsalindude pesitsuse kõrgperioodil. Seega ei olnud tegemist pelgalt abstraktse ohuga, vaid LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 rikkumise reaalse ja vahetu ohuga. Linnudirektiivi art-te 5 ja 1 kohaselt kehtivad selle arts 5 sätestatud keelud kõigi liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide suhtes, olenemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. 1 linnupaari pesitsus 1 ha kohta ei hõlma kogu pesitsusperioodi, vaid ainult konkreetse linnu pesitsusaega. See tähendab, et linnuvaesemates metsades võib lindude pesitsusajal (aprilli keskpaigast suve keskpaigani) olla perioode, mil seal ükski lind ei pesitse. 6) Tahtluse sisustamisel tuleb lähtuda KarS §-st 16. Keskkonnavastutuse seadus (KeVS) ei sisalda väärteokoosseise ning see seadus praegusel juhul ei kohaldu, mistõttu on kaebaja viide KeVS § 8 lg-le 3 asjakohatu. Samuti on asjakohatu kaebaja viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-17-13, milles analüüsitakse tahtluse mõistet maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 tähenduses. Keskkonnaamet ega kohus ei ole lähtunud eeldusest, et raie metsas kevadsuvel on juba iseenesest tahtlik lindude pesitsuse häirimine. Raie peatamise aluseks oli reaalne oht, et rikutakse LKS § 55 lg 61 p-e 1 ja 2, mitte nendest sätetest tulenevate keeldude rikkumine. 7) Kohus leidis põhjendatult, et Keskkonnaamet sai 21.05.2021 paikvaatluse tulemuste põhjal peatada raied Pällo-Reinu kinnistul vaid leevikese ja puukoristaja tõenäolise pesitsuse tõttu. 8) Kuna 17.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane ning 21.05.2021 ettekirjutusel puudub põhjuslik seos kaebajale tekkinud kahjuga, ei ole alust välja mõista kahjuhüvitist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-21-1266 II

https://envir.ee/uudised/keskkonnaminister-kutsub-erametsaomanikke-riigimetsas-alanud-raierahuga-uhinema https://www.eramets.ee/metsandusuudised/riigimetsas-algas-raierahu-keskkonnaminister-kutsub-kaerametsaomanikke-uhinema/

14(21)

3-21-1266 474/19, Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus asjas nr 3-20-2652). Seega ka asjaolu, et võimalikust raie peatamisest sigimisperioodi ajal metsaomanikke juba metsateatiste registreerimisel ei teavitatud, ei välistanud sellekohase vajaduse esinemisel raie peatamist.

A. Lõhmus. „Territory-mapping based estimates of breeding bird densities in hemiboreal forests in Estonia“, tabel 2.

Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimine metsalindude kaitsmiseks. Keskkonnaamet, 2022 (dtl 779–782).

15(21)

3-21-1266 munad hävineda. Seega oli raie peatamine kuni vaatluse tegemiseni õigustatud. Arvestades, et tegemist oli raie lühiajalise peatamisega enne asjaolude kontrollimist, ei ole põhjust pidada ettekirjutust ebaproportsionaalseks ega selle põhjendusi selgelt ebapiisavaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 17.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane.

3-21-1266 protokollida; protokolli koostamine on kohustuslik vaid KorS § 12 lg-s 4 sätestatud juhtudel. Riikliku järelevalve meetmed on sätestatud KorS 3. ptk-s ning paikvaatlus ei kuulu nende hulka. Seega oli vaatluse protokollimine Keskkonnaameti otsustada. Vaatluse kohta vormistati kirjalik dokument, milles on kajastatud vaatluse aeg ja koht, selle läbi viinud ametnike nimed ning vaatluse tulemused (dtl 619–620). Nimetatud dokumendi sisu on kajastatud ka 21.05.2021 ettekirjutuses. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et puudub nõuetekohane tõend pesitsuste tuvastamise kohta.

Euroopa Liidu nõukogu 02.04.1979 direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta.

17(21)

3-21-1266 Kaebaja viitab eelnevalt nimetatud kohtuasjas tehtud kohtujurist J. Kokoti ettepanekule, milles on leitud, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad linnudirektiivi art 5 p-des a ja b sätestatud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust art 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele (ettepaneku p-d 90 ja 93). Linnudirektiivi art 5 p d alusel tuleb keelata lindude häirimine, kui see avaldab olulist mõju eesmärgile hoida asjaomaste liikide arvukus rahuldaval tasemel või kohandada seda vastavalt sellele tasemele, seda eriti haruldaste lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (ettepaneku p 100). Euroopa Kohus ei ole neid kohtujuristi seisukohti oma otsuses korranud ega neile ka viidanud, mistõttu ei ole need Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel siduvad. Ka kohtujurist ise on nentinud, et kuna Euroopa Kohus ja komisjon ei lähtu linnudirektiivi art 5 puhul tahtluse mõiste kitsast tõlgendusest, on asjakohane kanda selle mõiste tõlgendus seoses peaaegu identsete keeldudega, mis on sätestatud loodusdirektiivi art 12 lg-s 1, üle linnudirektiivi art-le 5 (ettepaneku p 78). Lisaks ei tulene kohtujuristi ettepanekust, et tegevuse puhul, mille eesmärgiks ei ole lindude kahjustamine, vaid seda ainult mööndakse, kehtiks lindude tapmise ning pesade ja munade hävitamise keelud ainult linnuliikide puhul, mis on ohustatud või mille populatsioon on langustrendis. Sellist vahetegu oleks puude langetamise puhul keeruline teha. Ka art-s 2 sätestatud taseme hoidmise või kohandamise vajadust arvestades puudub põhjus sisustada tahtlust erinevalt eelnevalt toodud Euroopa Kohtu tõlgendusest. Metsalindude puhul, kelle üldine arvukus on nii Eestis kui ka mujal Euroopas langustrendis (linnudirektiivi põhjenduste p 3), saab reeglina rääkida kas senise arvukuse säilitamisest või selle suurendamisest. Ka levinumate liikide puhul, kelle arvukus on absoluutnumbrina suhteliselt suur, esineb vajadus pesitsusaegseks kaitseks, arvestades, et paljude nende liikide arvukus on viimaste aastakümnete jooksul märkimisväärsel vähenenud.9

M. Leivits (koost.). Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist. Keskkonnaagentuur, 2019, lk 20, 39–42 (dtl 532–581).

18(21)

3-21-1266 demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse järjestikku kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p 43). LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meede on sobiv legitiimse eesmärgi (looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimine ehk olemasoleva looduskeskkonna jätkusuutliku arengu) saavutamiseks. Raie peatamine lindude sigimisperioodiks väldib nii pesade ja munade hävitamist kui ka lindude häirimist. Pesitsuste ebaõnnestumise korral jäävad saamata järglased, järglaste saamine on aga vajalik liigi arvukuse säilitamiseks ning lõppastmes jätkusuutliku looduskeskkonna kaitsmiseks. Kõnealune meede on ka eesmärgi täitmiseks vajalik. Ringkonnakohus ei tea ühtegi muud meedet, millega saaks taotletava eesmärgi saavutada sama tõhusalt kui raie peatamisega. Üksikute puude jätmist raielangile ei saa pidada sama tõhusaks, kuivõrd raietegevusest tingitud häiringu (eelkõige müra) tõttu võivad pesitsused sellegipoolest ebaõnnestuda (pesa jäetakse maha) ning ühtlasi võivad väheneda lindude võimalused poegadele toidu hankimiseks. Meetme mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isiku õigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p 50). Raie peatamine terveks sigimisperioodiks on võrdlemisi intensiivse mõjuga meede, mis riivab nii omandipõhiõigust (PS § 32) kui ka ettevõtlusvabadust (PS § 31). Lindude kaitse seevastu on oluline eesmärk, mis tuleneb ka loodusdirektiivist ja linnudirektiivist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kuna kevadsuvine raie mõjutab vaid 0,2% lindude pesitsust, ei saa mitu kuud kestvat raiekeeldu pidada proportsionaalseks. Nimetatud määr tuleneb M. Mägi 2019. a uurimusest (dtl 291–334), kus on esitatud 2018. a andmetel põhinev ligikaudne arvutuskäik (lk 21). Arvutuse tegemisel on aluseks võetud metsade keskmine pesitsustihedus (3 paari/ha), kuid samas on uurimuse autor nentinud, et raieküpsetes ehk vanades keskmisest suurema tüveläbimõõduga puistutes on lindude arvukus keskmisest kaks või kolm korda kõrgem, mistõttu võib hukkunud lindude arv olla tegelikkuses oluliselt suurem (samas, lk 22). Arvestada tuleb ka sellega, et kuna paljud metsalinnud on lühiealised (eelkõige väikesed värvulised) ja pesitsevad elu jooksul enamasti vaid üks või kaks korda, siis võib pesitsusperioodil tehtav metsaraie lokaalset linnustikku pikaajaliselt mõjutada (samas, lk 19). Aastast aastasse toimuvatel kevadsuvistel raietel on lindude arvukusele kumulatiivne negatiivne mõju: esiteks ei saa raie tõttu hukkunud või sündimata jäänud linnupojad omakorda järglasi ning teiseks kulub aastakümneid, kuni linnud saavad lagedaks raiutud ala taasasustada.10 Metsalindude arvukuse trend on negatiivne11 ning metsaraiet peetakse mitmetes uurimustes (M. Mägi 2019, R. Nellis ja V. Volke 201912, A. Lõhmus 202113) lindude arvukust oluliselt mõjutavaks teguriks. Asjaolu, et lindude arvukust mõjutavad ka muud tegurid (sh kisklus, maanteeliiklus), ei välista raietegevuse piiramist. Kaebaja väidetud metsamaa arvestuslik suurenemine ei tähenda seda, et ka suurele osale lindudest pesitsuseks sobivate metsade (eelkõige vanemate metsade) ala suureneks. Puistute ehk reaalselt kasvavate puudega

M. Mägi. Kevadine raie viib metsalinnu hukule. Sirp 13-14/2021 (dtl 527–532). Kättesaadav: https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kevadine-raie-viib-metsalinnu-hukule/.

R. Nellis. Haudelinnustiku punktloendused 2020. aastal. Kättesaadav: https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=21452090&monitoringWorkUid=19259382.

R. Nellis, V. Volke. Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. Hirundo 1/2019, lk 63–80. Kättesaadav: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf.

A. Lõhmus. Lage- ja harvendusraiete esmane mõju haudelinnustikule. Hirundo 2/2021, lk 1–19. Kättesaadav: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Lohmus-2021.pdf.

19(21)

3-21-1266 ala ei ole suurenenud.14 Lindude pesitsusperioodi ei saa muuta, küll aga on võimalik raie tegemiseks valida mõni muu aeg või vähemalt vältida kevadel linnurikastes metsades lageraie tegemist. LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meetme kohaldamise otsustab korrakaitseorgan kaalutlusõiguse alusel, võimaldades arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Võrdsuspõhiõiguse võimalikku riivet tuleb arvestada ettevõtlusvabaduse riive mõõdukuse hindamisel (Riigikohtu üldkogu 09.12.2013 otsus asjas nr 3-4-1-2-13, p 114). Kuigi põhimõtteliselt saab isikuid, kes teevad metsaraiet, võrrelda isikutega, kes teevad põllutöid, ei järeldu, et need grupid asuksid üksteisele lähestikku. Põllutööde ja metsatööde iseloom erinevad ja on erinevatel aastaaegadel erineva intensiivsusega. Põllutöid tehakse intensiivsemalt varakevadel ja suve lõpus ning sügisel. Üldteadaolevalt ei ole Eestis võimalik põllutöid erinevalt metsatöödest teha aastaringselt. Ka pehme talve korral, mis võib metsatööd iseäranis niiskema pinnasega metsades keerukaks muuta või nende tegemise isegi välistada, ei ole metsatööde tegemine sedavõrd aegkriitiline kui põllutööde tegemine. Kaebuse kohaselt (p 2.1) oli 2020/2021. a talv külm, võimaldades teha raiet ka pehmema pinnasega raielankidel. Kaebaja tegi Pällo-Reino kinnistul 2021. a kevadel raiet seetõttu, et kinnistu ei ole liigniiske ja pehme ning asub tugeva kattega kruusatee ääres. Kaebaja ei ole väitnud, et Pällo-Reino kinnistul oleks suve teises pooles või sügisel olnud keerulisem raiet teha kui kevadel. Metsaomanikul on võimalik raietöid võrdlemisi suurel määral ajastada vastavalt klimaatilistele ja muudele tingimustele. Liigniiske metsa paremale majandamisele aitavad kaasa maaparandustööd. Põllupidajal seevastu on võimalus vajalike tööde tegemise aega valida oluliselt piiratum. Lisaks tuleb arvestada sellega, et Eesti metsades pesitseb oluliselt rohkem linde kui põldudel: metsades pesitseb umbes 70% kõigist haudelinnupaaridest (M. Mägi, 2019, lk 3). Järelikult mõjutavad metsatööd oluliselt suuremat hulka linde kui põllutööd. Eelneva põhjal saab meedet pidada mõõdukaks ja kokkuvõttes proportsionaalseks. IV

Looduskaitsebioloog lükkab ümber riikliku metsastatistika väited (dtl 596–598). Kättesaadav: https://novaator.err.ee/638586/looduskaitsebioloog-lukkab-umber-riikliku-metsastatistika-vaited.

20(21)

3-21-1266

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud Riigikohtu 19.01.2026 otsuses toodud muudatustega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

21(21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.