Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. detsember 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1734
Haldusasi
Karo Mets OÜ kaebus Keskkonnaametilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks Tallinna Halduskohtu 3. veebruari 2022. a otsus
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja – Karo Mets OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Rutt Grünberg ja Agu Leivits Karo Mets OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 28. septembril 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Karo Mets OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. veebruari 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-1734 muutmata.
Jätta rahuldamata Karo Mets OÜ taotlus loomakaitseseaduse § 7 lg 1 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 6. jaanuaril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-21-1734 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Karo Mets OÜ omandis olevale Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Emmu külas asuvale Jahimehe kinnistule (katastritunnus 33403:001:0106) registreeriti 19.04.2021 metsateatis ilma looduskaitselise kõrvaltingimuseta.
2.Keskkonnaamet andis raietööde tegemise ajal 31.05.2021 Karo Mets OÜ-le suulise korralduse peatada puude langetamine lindude pesitsemise ajal, esialgu kuni 04.06.2021. Keskkonnaamet tegi 01.06.2021 kirjaliku ettekirjutuse, millega peatas puude langetamise Jahimehe kinnistul asjaolude kontrollimiseks esialgu kuni 04.06.2021. Keskkonnaamet viis 02.06.2021 Jahimehe kinnistul Karo Mets OÜ esindajate osalusel läbi kontrolli lindude vaatlemiseks ning pesitsemise tuvastamiseks.
3.Keskkonnaamet tegi 03.06.2021 ettekirjutuse, millega peatas Jahimehe kinnistul raietegevuse kuni 31.07.2021. Ettekirjutusega tuvastati Jahimehe kinnistul: ‒ eraldisel 48 pasknääri pesa männi otsas (tõenäoline pesitsemine); ‒ eraldisel 38 tutt-tihase vanalind ärevalt häälitsemas (tõenäoline pesitsemine); ‒ eraldisel 24 musträsta pesa halli lepa otsas (kindel pesitsus); ‒ eraldisel 7 2x väike-lehelinnu laul liigile sobivas biotoobis (tõenäoline pesitsus); ‒ eraldisel 14 laulurästa või musträsta pesa männi otsas (binokliga vaadeldes näha pesa ehituseks kasutatud rohelist värvi sammalt, maa pealt pole võimalik eristada kumma isendi pesaga on tegemist) (kindel pesitsus), 2x metsvinti nähti ja kuuldi laulu liigile sobivas biotoobis (tõenäoline pesitsus), 2x väike-lehelinnu laul liigile sobivas biotoobis (tõenäoline pesitsus). Muus osas leiti, et tegu on võimaliku pesitsusega, mis ei ole aluseks raie peatamiseks.
4.Karo Mets OÜ esitas Keskkonnaametile 21.06.2021 vaide 03.06.2021 ettekirjutuse tühistamiseks, mille Keskkonnaamet jättis 30.06.2021 vaideotsusega rahuldamata.
5.Karo Mets OÜ esitas 29.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaametilt Karo Mets OÜ kasuks kahjuhüvitise 2 909,73 eurot väljamõistmiseks. Kahju koosneb nii otsesest kulust kui saamata jäävast tulust. Kaebaja tegi 2021. a talvel raieid külma talve tõttu pehme pinnasega kinnistutel ja soovis Jahimehe kinnistul kui tugeva pinnasega kohas raieid teha kevadel. Raie peatamise ajaks oli kaebaja jõudnud ära raiuda ca 1/2 kinnistul metsateatistega lubatud mahust. Kuna metsateatised kehtivad 12 kuud, kinnitas Keskkonnaamet metsateatise registreerimisega, et raiet võib teostada kogu metsateatise kehtivuse perioodil, kahjustamata loodust ja linde. Keskkonnaamet peab metsateatiseid väljastades hindama ka LKS § 55 lg 6 1 rikkumise ohtu,
2(19)
3-21-1734 kui ta registreerib metsateatised, lubades raiet 12 kuu jooksul. Metsateatise registreerimise järel raie peatamine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Jahimehe kinnistul tuvastatud pasknääri (tõenäoline pesitsemine), tutt-tihase (tõenäoline pesitsemine), musträsta (kindel pesitsus), väike-lehelinnu (tõenäoline pesitsus), laulurästa või musträsta (kindel pesitsus) ja metsvindi (tõenäoline pesitsus) populatsioon ei ole Eestis olulises langustrendis. Kevadine metsaraie nende lindude populatsiooni oluliselt ei ohusta. Jahimehe kinnistu eraldistel 14 ja 24 oli musträsta pesitsus suure tõenäosusega lõppenud, kuna musträsta pojad kooruvad mai alguses ja lennuvõimestuvad keskmiselt 2 nädala jooksul. Musträstas ei ole ohus olev liik, kelle pesituse kaitseks peaks metsaraie keelama, seda enam, et kevadised raied omavad väikest mõju musträsta arvukusele. Kinnistu eraldiselt 48 tuvastatud pasknääri tõenäolise pesitsuse puhul on ebaproportsionaalne peatada raie, kuna tegemist ei ole ohus oleva liigiga. Pasknäär on Eestis üldlevinud ja arvukas haudelind. On mainitud, et pasknääride arvukust vähendab ka lageraie, kuid kuskil ei ole välja toodud, kui suurt mõju omab kevadine lageraie pasknääride arvukusele. Tutt-tihased ei ole ohus ja on Eestis laialt levinud liik, mistõttu puudub vajadus raiet peatada tutt-tihase pesitsuse kaitseks. Seda enam, et tutt-tihaste paar saab kevadeti 4–7 poega. Vaatluse ajaks olid tutt-tihase pojad juba pesast lahkunud. Väike-lehelind on harilik ja arvukas haudelind, kelle arvukust hinnatakse 500 000–650 000 paarile. Puudub igasugune mõistlik ja proportsionaalne alus raiete peatamiseks suurtel aladel väike-lehelinnu pesitsuse tõttu. Ei ole tuvastatud, et kevadised metsaraied omaks väike-lehelinnu arvukusele olulist negatiivset mõju. Metsvint on Eesti kõige arvukam pesitseja, kelle arvukust hinnatakse 1,7–2,2 miljonile paarile, talvist arvukust 100–1000 isendile. Metsvindi pojad olid juuni keskpaigaks ka pesast lahkunud. Kaitset vajavad eelkõige kaitsealused ja olulises langustrendis olevad liigid. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 ja direktiivi 2009/147/EÜ (linnudirektiiv) art 5 kaitse all on pesitsevad linnud, kelle populatsioon on ohus, mitte kõik linnud ja nende elamiseks ja toidu hankimiseks kasutatav territoorium. Kevadised raied moodustavad vaid 0,2% kogu raiete pindalast. Seega on kevadiste raiete mõju lindude populatsioonile väga väike, mistõttu on õigusvastane ja ebaproportsionaalne peatada raied mitte ohus olevate lindude pesitsemise ajaks. Keskkonnameti õigusvastast ja silmakirjalikku käitumist iseloomustab fakt, et Eestis on lubatud varakevadine ja sügisene lindude jaht. LKS § 55 lg 61 on kehtinud 13 aastat ning varem pole välja kuulutatud isegi üldist raierahu metsaseaduse (MS) § 40 lg 10 alusel. Keskkonnaamet pani päeva pealt muutunud loodushoiu põhimõtete eest vastutuse ainult metsaomanikele, kelle peale on kaevatud. Need raietööd, mille peale kaebust ei esitatud, võisid jätkuda. LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 mõte on kaitsta reaalselt pesitsevate lindude pesasid ja mune tahtliku hävitamise ja kahjustamise eest. Pesitsevate lindude pesade ja munade tahtlikku hävitamist ei ole vaidlustatud ettekirjutusega tuvastatud. Keskkonnaamet on tõlgendanud eelviidatud sätteid põhjendamatult laialt, kuna nende eesmärk on kaitsta looduses elavaid linde, et nende populatsioon ei satuks ebaproportsionaalse loodust kahjustava tegevuse tõttu ohtu. Keskkonnaamet on vääralt tõlgendanud Euroopa Kohtu otsust asjas C-473/19 ja C474/19, kuna see otsus käib ainult raie lubamise kohta Rootsis kaitsealuste liikide elupaigas. Selles otsuses sisalduv tahtluse käsitlus ei puuduta linnudirektiivi. Karistusseadustiku (KarS) § 16 ei ole kohaldatav. Tahtluse sisustamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-st 5, mille kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Vastustaja peab tõendama, et kaebaja otseseks sooviks oli teadlikult reaalselt pesitsevate lindude pesitsusrahu häirida või pesi hävitada ning nende liikide populatsioon on olulises langustrendis just kevadise raietegevuse tõttu. Kaebaja metsameister tegi kinnistul 3(19)
3-21-1734 raieeelse ülevaatuse, tuvastamaks raielangi piire ja seda, kas seal esineb linnupesi, mis tuleks raiealast välja arvata. Sellisel viisil täitis kaebaja enda hoolsuskohustuse. Lendorav on I kaitsekategooria liik, mille pesapuu ümber 25 m ulatuses ei tohi teda häirida ja raiet teha. 25 m kaugemal võib raiet teha, kui LKS § 10 lg 2 kohaselt ei ole moodustatud püsielupaika. Olukord, kus lendorava pesapuust 26 m kaugusel võib raiet teha ja praegusel juhul peatatakse raie tervel Jahimehe kinnistul põhjusel, et nähti ja kuuldi linde, on õigusvastane. Raie peatamine üksnes kaebuse alusel ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. See ei vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ning piirab ettevõtlusvabadust. Loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p-d 1 ja 3 kohtlevad metsamehi ebavõrdselt võrreldes põllumeestega. Metsa elutsükli jooksul (ca 80 aastat) teostatakse raiet reeglina neli korda: valgustusraie 10–15 aasta vanuses metsas, harvendusraie 2 korda 25–30 ja 40–50 aasta vanuses metsas ja lõpuks lageraie. Samas toimub põldudel iga-aastane massiline lindude pesitusaegne tapmine ja häirimine. Põllul ja rohumaal toimuvad tööd ühe kevadsuve jooksul ca 4 korda. LoKS § 7 lg 1 p 3 tuleb jätta kohaldamata ning tunnistada vastuolus olevaks põhiseadusega. LoKS § 7 lg 1 p 3 piirang raie peatamiseks pesitsusajal on põhiseaduse § 11 kohaselt ebaproportsionaalne, kuna sellega võidakse seisata kogu metsasektor kolmeks kuuks, mis mõjutab ebaproportsionaalselt metsameeste sissetulekut, mööblitööstust, ehitussektorit, energiatööstust ja puidukeemiatööstust.
6.Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata. MS § 41 lg 13 kohaselt võib metsaomanik teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Jahimehe kinnistu metsateatised, millega lubatud raiet ei olnud ettekirjutuse tegemise ajaks teostatud, on metsaregistris registreeritud 19.04.2021 ning kehtivad kuni 18.04.2022. Seega jäi kaebajale pärast ettekirjutuse kehtivuse lõppu (31.07.2021) veel vähemalt kaheksa kuud raie teostamiseks omale sobival ajal. Järelikult ei ole kaebaja raieõigust ebaproportsionaalselt piiratud. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks see, et metsateatiste registreerimisel ei seatud kõrvaltingimusi. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kehtivad kaebajale ka ilma selleta, et need oleks metsateatises kirjas. Soovitus pesitsusajal raiet mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui ka Keskkonnaministeeriumi veebilehtedelt ning lisaks metsateatiste registris bännerina, st metsateatise registreerimisel on nähtav soovitus kevadel raiet mitte teha. Kaebaja pidi metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud äriühinguna olema teadlik LKS § 55 lg 6 1 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning seega ka arvestama, et nende keeldude tagamiseks võib Keskkonnaamet raie peatada. Kinnistul 31.05.2021 läbi viidud kontrolli ajaks oli raie osaliselt või täielikult teostamata eraldistel 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 12, 13, 14, 22, 24, 25, 28, 33, 35, 38, 48, mille pindala kokku on metsaregistrist nähtuvalt 10,97 ha. Ekslik on kaebaja seisukoht, et LKS § 55 lg 6 1 p-des 1 ja 2 sätestatud keelde saab rakendada vaid kaitsealuste ja olulises langustrendis olevate liikide puhul. LKS § 55 lg 6 1 p-e 1 ja 2 tuleb tõlgendada kooskõlas linnudirektiiviga. Linnudirektiivi art-test 5 ja 1 tulenevalt kehtivad arts 5 sätestatud keelud kõigi liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide suhtes. Seda on rõhutanud ka Euroopa Kohus 04.03.2021 otsuses kohtuasjas nr
4(19)
3-21-1734 C473/19 ja C-474/19 (p-d 36 ja 44). Linnudirektiivi art 2 kohaselt peavad art-s 5 sätestatud keelud tagama kõigi looduslikult esinevate linnuliikide arvukuse hoidmise või kohandamise tasemele, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Seega ei ole LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rakendamise eelduseks, et liik oleks kaitse all või selle arvukus oleks olulises langustrendis. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaitsealuse liigi püüdmise ja häirimise keeld on Eesti siseriiklikus õiguses kehtestatud LKS § 55 lg-s 6, s.o LKS § 55 lg 61 kohasest üldisest keelust eraldi. Keelatud ei ole võtta linnudirektiivis sätestatust rangemaid meetmeid. Kuigi LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 rakendamine ei eelda, et linnuliigi arvukus oleks langustrendis, on see mitmete Jahimehe kinnistul tuvastatud linnuliikide puhul nii, nt väike-lehelinnu, salu-lehelinnu, tutt-tihase, musta-kärbsenäpi, metsvindi, metskiuri, musträsta ja siisikese arvukus väheneb. Nõustuda ei saa sellega, et kevadiste metsaraiete negatiivset mõju ei ole metsas pesitsevate linnuliikide arvukusele tuvastatud ning see ei kujuta endast looduses esinevate arvukate tavalindude häirimist ja kahjustamist LKS § 55 lg 61 p 2 tähenduses. Linnudirektiiv ei välista jahi pidamist. Jaht ei ole lubatud lindude pesitsemise ajal. Jahimehe kinnistul pesitsevate lindude tuvastamisel lähtus Keskkonnaamet Linnuatlases toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast. Selle järgi loetakse pesitsevateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele “tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tunnused. Seejuures peab Keskkonnaamet vajalikuks kohandada Linnuatlase metoodikat ühe „tõenäolise pesitsemise“ kategooria tunnuse osas. Nimelt eeldab territoriaalne laul (kategooria T) Linnuatlase metoodika järgi pesituse tõenäoliseks lugemiseks laulu korduvat registreerimist. Kui aga territoriaalne laul fikseeritakse linnuliigi pesitsusperioodi kõrghetkel, on Keskkonnaameti hinnangul ka ühekordsel laulu kuulmisel põhjendatud järeldada, et linnuliigi pesitsus sellel alal juba käib. Seda seetõttu, et pesitsusperioodi kõrghetkel on väga tõenäoline, et emaslind on pesal ja isaslind tähistab lauluga pesitsusterritooriumi. Ettekirjutusest nähtuvalt on Jahimehe kinnistu eraldised, millel on raie osaliselt või täielikult teostamata, jaotatud kolme gruppi: metsagrupp 1 – eraldis 48 (1,47 ha), kus pesitses vähemalt 4 paari linde; metsagrupp 2 – eraldised 22, 24, 25, 28, 33, 35, 38 (kokku 4,11 ha), kus pesitses vähemalt 18 paari linde; metsagrupp 3 – eraldised 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 12, 13, 14 (kokku 5,39 ha), kus pesitses vähemalt 32 paari linde. Jahimehe kinnistu kõigis kolmes metsagrupis oli lindude pesitustihedus suurem kui Eesti metsades keskmiselt. Asjaolu, et Keskkonnaamet on alates 2021. a kevadest LKS § 55 lg-t 6 1 varasemast erinevalt rakendanud, ei anna alust lugeda ettekirjutust õigusvastaseks ja ebaproportsionaalseks. Euroopa Kohtu otsusega nr C-473/19 ja C-474/19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrusega nr 3-20-2652 on muutunud sätte tõlgendamine. Kuigi Euroopa Kohus on otsuses sisustanud tahtluse mõistet elupaigadirektiivi art 12 lg 1 tähenduses, omab see otsus mõju ka linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse tõlgendamisel. Seda seetõttu, et elupaigadirektiivi art 12 lg 1 ja linnudirektiivi art 5 kehtestavad lindude pesade ja munade hävitamisele ja kahjustamisele ning pesitsevate lindude häirimisele sisuliselt samasugused keelud. Puudub põhjus tõlgendada LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohast tahtlust haldusmenetluse kontekstis ettekirjutuse tegemise vajaduse üle otsustades teisiti kui süüteomenetluses. Raie peatamise ettekirjutuse tegemise eelduseks ei ole lindude pesade ja munade tahtliku kahjustamise või lindude tahtliku häirimise tuvastamine, nagu leiab kaebaja. Piisab ka pesade ja munade tahtliku kahjustamise või lindude tahtliku häirimise ohu esinemisest korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 mõttes. 5(19)
3-21-1734 LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on Keskkonnaametil keskkonnakaitse valdkonna korrakaitseorganina õigus looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks peatada metsatööd nende sigimisperioodiks. Samal eesmärgil on Keskkonnaametil põllutööde puhul lubatud LoKS § 7 lg 1 p 1 kohaselt nõuda looduses vabalt elavaid loomi eemaletõrjuvate tehnoloogiliste võtete ja seadmete rakendamist. Selline lähenemine tagab, et aegkriitilised põllutööd ei jääks tegemata ja saak saamata. Keskkonnaamet ei teosta LKS § 55 lg 61 nõuete rikkumise tuvastamiseks kevadel raiete lauskontrolli, kuna eeldab, et inimesed on õiguskuulekad ega häiri linde pesitsusajal. Selline lauskontroll ei oleks mõistlik ega ressursside piiratuse tõttu ka võimalik. Keskkonnaametil on kohustus kontrollida kaebusi, samuti teostatakse raiete üle pistelist kontrolli ka kaebusteta. Metsamehi ei kohelda sellises olukorras põhjendamatult ebavõrdselt. Kui kohtu arvates on vastustaja toiminud õigusvastaselt, tuleb hüvitise väljamõistmist piirata riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4 alusel. Kuna kaebaja on metsandusvaldkonnas tegutsenud alates 2007. a-st, pidi ta olema teadlik nii lindude pesitsemisest kevadel kui ka LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest. Vaide koostamise kulu 1200 eurot ei ole mõistlik kulu ega kuulu seetõttu täies ulatuses hüvitamisele. Kaebaja ei ole tõendanud harvesteri Jahimehe kinnistule tagasi transportimise kulu 336 eurot ega forwarderi transpordi kulu.
7.Tallinna Halduskohtu 03.02.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 2) ja poolte menetluskulud nende endi kanda (p 3). Vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Õigusaktides ei ole sätestatud üleüldist keeldu lindude pesitsusajal metsatööde tegemiseks. Sellist keeldu ei sisaldanud ka Jahimehe kinnistule registreeritud metsateatised. See ei välistanud aga raiete peatamist LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 alusel. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 keelavad üldreeglina looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise ning tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaametil ei ole kohustust metsateatiste registreerimisel selliste piirangute seadmiseks. Keskkonnaametil ei olnud kohustust ka LKS § 55 lg 6 1 tõlgendamise ja selles sisalduvate keeldude järgimist tagavate meetmete rakendamise kohta metsateatistesse selgitusi lisada. Asjaolu, et metsades pesitsevad linnud ning nende pesitsuse tahtlik häirimine metsatöödega ei ole lubatud, pidi olema kaebajale teada. Kaebaja on metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud ettevõtja ning peab olema valdkonda reguleerivate õigusaktidega kursis. Sellele teadlikkusele viitab ka kaebaja väide, et kaebaja metsameister kontrollis enne raietööde algust, kas raiealal asub linnupesasid. Vastustaja tegevust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et varasem halduspraktika oli leebem. Halduspraktika muutmine ei ole keelatud. Õigusvastane ei ole ettekirjutuse tegemine kaebuse alusel toimunud järelevalve tulemusel. Nõuda ei saa, et Keskkonnaamet jätaks kaebused tähelepanuta või teostataks lauskontrolli. LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud hõlmavad kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. Erandeid keelust n-ö tavalistele mitte kaitset vajavatele lindudele ei ole seadusandja kehtestanud.
6(19)
3-21-1734 Keskkonnaamet ei pidanud LKS § 55 lg 6 p-des 1 ja 2 sätestatud tahtlust tuvastama VÕS § 104 lg 5 kohaselt. LKS § 55 lg 6 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud koosseisude rikkumisel on LKS §-s 743 nähtud ette väärteovastutus. Seega on LKS § 55 lg 6 1 p-d 1 ja 2 süüteokoosseisud, mille tahtluse tõlgendamisel tuleb lähtuda KarS §-st 16. Ohu hindamisel järelevalvemenetluses ei saa tahtlust süüteomenetlusest teistmoodi sisustada. See muudaks järelevalvemenetluse ohu tõrjumisel ebatõhusaks. Kaebaja on pidanud õigeks tõlgendada tahtlust kavatsetusena, kuid Euroopa Kohus on loodusdirektiivi art 12 lg 1 puhul otsuses kohtuasjas nr C-473/19 ja C474/19 selgelt leidnud, et piisab kaudsest tahtlusest.
LoKS § 7 lg 1 p 3 sätestab, et looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks on korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Keskkonnaamet tegi ettekirjutuse perioodil, mille puhul on üldteada, et tegemist on lindude pesitsusajaga. Ettekirjutuse eesmärgiks oli vältida lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise häirimist ning pesade hävitamist või kahjustamist. Selgelt hõlmab see eesmärk ka linnupoegade hukkumise vältimist. Lindude pesitsemise tuvastamisel on Keskkonnaamet lähtunud põhjendatult Linnuatlase metoodikast. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemisega samal päeval kinnitas Keskkonnaamet ka „Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhise“, mis samuti lähtub pesitsuskindluse tuvastamisel Linnuatlasest. Vastustaja on vastuses kaebusele asunud seisukohale, et ka 02.06.2021 paikvaatlusel tuvastatud võimalikud pesitsused tuleks ümber kvalifitseerida tõenäoliseks pesitsuseks tulenevalt territoriaalse laulu fikseerimisest pesitsuse kõrgajal. Selline võimaliku pesitsuse ümberkvalifitseerimine ei ole kooskõlas Linnuatlase metoodikaga, mille kohaselt vajab ümberkvalifitseerimine kordusvaatlust 7 päeva möödudes, ja oleks lubamatu. Ettekirjutuse tegemisel on siiski tuginetud Linnuatlase metoodikale. On ilmne, et 03.06.2021 ettekirjutust ei antud teadmises, et kõikide võimalike pesitsuste asemel on tegelikkuses tuvastatud tõenäoline pesitsus. Raietööde peatamise juhise kohaselt koostab eluslooduse valdkonna spetsialist või kaasatud ekspert pärast linnuliikide põhist pesitsuskindluse tuvastamist hinnangu, milles tuvastatakse linnuliikide pesitsuskindlus ja antakse sisend raietööde peatamise tähtaja osas. Haldusmenetluse raames andis Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialist Liisu Aulik 03.06.2021 eksperthinnangu, mille kohaselt määrati pesituskindlus linnuliikidel sarnaste metsakasvukohatüüpide järgi. Halduskohus ei näinud alust eksperdi koostatud arvamust ümber hinnata. Vastustaja ei ole eksinud ka pesitsusaja pikkuse määramisel. Linnuatlase kohaselt kestab laulurästa ning musträsta pesitsusaeg juuli lõpuni. Pasknääri pesitsusaeg kestab juuli esimese dekaadini, tutt-tihasel juuni teise dekaadini. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt on põhjendatud võtta arvesse kõige pikem võimalik pesitsusperiood. Suure metsakinnistu puhul võib lausaline raiekeeld olla ebaproportsionaalne. Jahimehe kinnistu on 60,06 ha, st tegemist on suure kinnistuga. Raie keelamist lubavad pesitsused on tuvastatud kolmes metsagrupis, mis asuvad Jahimehe kinnistu erinevates osades. Seetõttu ei saa vastustaja otsust keelata raietegevus kogu Jahimehe kinnistul pidada konkreetsel juhul ebaproportsionaalseks. Raiekeelu eesmärk lindude pesitsuse ajal on laiem kui konkreetsete pesapuude säilitamine. See on ka lindude häirimise, mis tekib müra ja lindudele tuttava keskkonna muutumise tõttu, vältimine. Seega ei pea raiekeeld hõlmama üksnes neid metsaeraldisi, millel on pesitsemine tuvastatud. Küll peaks Keskkonnaamet looma
7(19)
3-21-1734 selged kriteeriumid, mille alusel on võimalik läbipaistavalt hinnata, mis ulatuses tuleb raietööd peatada. LoKS § 7 lg 1 p 3 ei ole põhiseadusevastane. Põllutööde ja metsatööde tegijad ei ole grupid, keda peab LoKS § 7 alusel võrdselt kohtlema. Raietööde puhul puudub vältimatu vajadus teostada neid pesitsusajal ning metsatööde tegijad saavad oma tegevust suures määras ajaliselt hajutada. Põlluharimiseks on aga paratamatult vajalik iga-aastane teatavatel kindlatel aegadel toimuv tegevus, mis suures osas langeb ka lindude pesitsusajale. Linnudirektiiv ei välista jahipidamist. Jaht pole lubatud lindude pesitsemise ajal.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Karo Mets OÜ esitas 01.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 03.02.2022 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja palub tunnistada LoKS § 7 lg 1 p-i 3 põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata. 1) Kohus on ebaõigesti leidnud, et raie tegemine metsas on tahtlik lindude häirimine ja hukkamine. Pole ühtegi tõsikindlat uuringut, milles oleks välja selgitatud pesitsusaegsete raiete mõju linnustikule. Kohus kohaldas vääralt KorS § 5 lg-t 2, kui leidis, et metsa raiumine kaebaja kinnistul on piisav asjaolu, et eeldada lindude pesitsusaegse tahtliku häirimise ohtu. Raie tegemine pesitsusajal ei võrdu reaalse objektiivse ohuga. Ka vastustaja väide, et teaduslikult tõendatult elab 1 ha-l vähemalt üks paar linde, ei ole raie peatamiseks piisav. 01.06.2021 ettekirjutuse tegemise ajal ei eksisteerinud reaalset ohtu, et kaebaja kavatseb konkreetset lindu hävitama hakata. Abstraktse ohu ennetamiseks KorS § 28 lg-ga 1 ettekirjutuse tegemiseks alust ei anta (Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 14) 2) Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 104 lg 5 asemel KarS §-i 16 ning jättis tahtluse tuvastamisel arvestamata Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-17-13 ja Euroopa Kohtu kohtujuristi J. Kokoti ettepaneku liidetud kohtuasjas C-473/19 ja C-474/19 (vt selle p 113.3: „Kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad direktiivi 2009/147 artikli 5 punktides a ja b ette nähtud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust artikli 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele“). Vastustaja ei tuvastanud LKS § 55 lg-s 6 1 sätestatud keelu rikkumist ega algatanud väärteomenetlust, mistõttu pole alust kohaldada KarS §-i 16. Kohtuotsusest ei selgu, millele tuginedes on kohus leidnud, et LKS § 55 lg 61 kohaldamisel tuleb lähtuda subjektiivse koosseisu täitmisel madalamast lävendist ehk kaudsest tahtlusest KarS § 16 järgi. Euroopa Kohus ei öelnud kohtuasjas nr C-473/19 ja C-474/19 tehtud lahendis, et linnudirektiivi puhul tuleb tahtlust sisustada sarnaselt loodusdirektiiviga. Tavalindude kaitset ei pea tagama samaväärselt ohustatud liikidega. Metsaraiet kevadsuvisel perioodil ei saa iseenesest käsitada lindude pesitsuse tahtliku häirimisena. Keskkonnavastutuse seadus (KeVS) näeb ette tahtluse sisustamise VÕS § 104 lg 5 järgi, kuigi see reguleerib süüteoga tekitatud kahju hüvitamist. 3) Ettekirjutus on ebaproportsionaalne. Kohus hindas ettekirjutuse proportsionaalsust pesitsusaja kestuse aspektist, kuid jättis hindamata kaebaja seisukohad, et väidetava 0,2% metsalindude kaitseks ei ole proportsionaalne raieid peatada. Raiest tingitud häiringu mõju on sisuliselt olematu. Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul on vaidlusalusel kinnistul lindude
8(19)
3-21-1734 populatsioon 1980. a-st stabiilne või positiivse trendiga. Abinõu ei saa pidada sobivaks olukorras, kus peatatakse vaid 1/3 raietest. 2021. a kevadel 49 raie peatamisel, millest 40 olid pikemaajalised, ei olnud sisuliselt mitte mingisugust mõju lindude pesitsuse edukusele. Pole tõendatud, et pesitsusaegne raie omaks olulist negatiivset mõju lindude arvukusele. 4) Metsatööde tegijaid, kelle peale esitatud kaebuse tulemusel raied (osaliselt) peatati, on koheldud ebavõrdselt võrreldes nendega, kelle peale kaebust ei esitatud ja kes said tööd takistusteta lõpetada. Õiguskantsler pidas oma 05.07.2021 arvamuses metsateatiste kehtivuse peatamist üksnes kaebuste alusel hea halduse põhimõttega vastuolus olevaks ning leidis, et selline praktika ei vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ja piirab ettevõtlusvabadust, sest osale ettevõtjatest luuakse konkurentsieelis. Haldusasjas nr 3-21-1734 toimunud kohtuistungil selgitas Keskkonnaameti esindaja, et metsaraiete kohta esitati 159 kaebust, millest 102 puhul tehti objekti kontroll; esialgseid peatamisi tehti 49 ning pärast paikvaatlusi peatati raie pikemalt 40 juhul. Sellest järeldub, et Keskkonnaamet ei peatanud 2021. a kevadsuvel raieid ühetaoliselt ja võrdselt. Pole usutav, et 2/3 juhtudest, mil raieid ei peatatud, oli tegemist linnuvaeste metsadega. Raie peatamine on Keskkonnaameti õigus, mitte kohustus, ning kaebuse esitamine ei pea tingimata päädima raie peatamisega. 5) Arvestades, et varem ei ole Keskkonnaamet kevadel raieid peatanud, on ettekirjutus vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Enne praktika muutmist oleks vastustaja pidanud metsandusinimesi sellest teavitama. 6) LoKS § 7 lg 1 p 3 on vastuolus põhiseadusega. Kohus jättis sisuliselt hindamata kõik kaebaja väited ja tõendid, mis puudutavad põllu- ja metsatööde tegijate ebavõrdset kohtlemist. Ettekirjutustes viidatud LKS § 55 lg 61 ei tee vahet, kus linde pesitsusajal häiritakse. Raiete tegemisel ei ole sedavõrd suurt paindlikkust, nagu leidis kohus. Lisaks tuleb arvestada, et soojadel talvedel ei ole raietöid võimalik teha, mistõttu on sellistel aastatel ainus võimalus raiet teha kevadest sügiseni. See, et kohtu arvates on metsatööde tegemisel võimalik paindlikumalt planeerida tööde aega, ei ole kohane õigustus kohelda metsa- ja põllutööde tegijaid erinevalt. Põldudel ja metsades elavaid linde tuleks kaitsta ühtemoodi. 7) Kohus on vääralt kohaldanud LKS § 55 lg-t 61, mille kaitse-eesmärk on tagada pesitsusaegne rahu, ning LoKS § 7 lg 1 p-i 3, mille kaitse-eesmärk on vältida looduses elavate lindude hukkumist. Kohus ei tuvastanud, et kaebaja tegevuse tulemusel oleks linnud hukkunud. Kohtu järeldus, et põllutööde käigus võib linde hukata, kuna põllutööd langevad kokku pesitsusajaga, on vastuolus LoKS § 7 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Põllumajanduse negatiivne mõju põldudel elutsevatele lindudele on oluliselt suurem kui raietel, mida metsa eluea jooksul tehakse reeglina vaid 4 korda. 8) LKS § 55 lg 61 kohaldamise eelduseks on konkreetse pesitsuse tahtlik häirimine ning asjaomase linnu populatsioon peab olema olulises langustrendis. Keskkonnaminister märkis oma 02.06.2021 kirjas vastustajale, et „LKS-i regulatsiooni rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks ebaproportsionaalne.“ Teaduslikult ei ole tõendatud, et kevadsuvine raie oleks põhiline tegur, mille tõttu on mõne linnuliigi populatsioon langustrendis. 9) Kohus eksis, kui luges tuvastatuks eraldisel 14 kindla pesitsuse. Linnuliik on teadmata, seetõttu ei ole teada ka pesitsusaeg. Pasknääri ja tutt-tihase pesitsusaeg on lühem kui
9(19)
3-21-1734 03.06.2021 ettekirjutuses seatud raie keeluaeg. Puudub eesmärgipärane vajadus piirata raiet kauemaks kui
15.juunini. MS § 40 lg 10 alusel saab keskkonnaminister peatada metsas raie kuni 15. juunini. RMK peab segametsades raierahu ka 15. juunini, mis on teaduslikult põhjendatud. Eestis pesitseb pasknääre 50 000–100 000 paari ning tutt-tihaseid 80 000–120 000 paari. Nende arvukus ei ole vähenenud aastatel 2013–2017. Laulurästa populatsioon on alates 1980. a-st suurenenud. Kahe linnupaari kaitseks ei ole põhjendatud peatada raiet 60,06 hektaril. Probleemi korral oleks keskkonnaminister kehtestanud üldise raierahu. 0,2% lindude pesituse kaitseks 2– 3 kuuks raie keelamine metsas ei ole mõõdukas meede, kuna sellega seisatakse potentsiaalselt kogu metsasektor kolmeks kuuks, mis mõjutab ebaproportsionaalselt metsameeste majandustegevust, mööblitööstust, ehitussektorit, energiatööstust, puidukeemiatööstust ja puidutoodete hinda. 10) Metsamaterjali hinna tõus ei oma kahju suuruse määratlemisel tähtsust, sest harvester ei saanud sobilikel oludel tööd teha. Kaebaja nõuab hüvitist harvesteri 3 seisupäevaga tekkinud kahju eest perioodil 31.05.–02.06.2021, kui vastustaja peatas raie suulise korralduse ja 01.06.2022 ettekirjutuse alusel. Nende haldusaktide andmisel vahetut objektiivset ohtu ei tuvastatud. Kui kahju tekitamine oli õiguspärane, taotleb kaebaja kahju hüvitamist RVastS § 16 lg 1 alusel. Tekitatud kahju oli erakordne, sest kaebaja on teinud raiet pidevalt kevadsuvisel perioodil, pidades seda õiguspäraseks. 11) Kohus jättis enamiku tõenditest hindamata. Kohtuotsusest ei selgu, millised asjaolud ja milliste tõendite alusel on kohus tuvastatuks lugenud. Kohus jättis arvestamata ka kaebaja viidatud allikad (õiguskantsleri 05.07.2021 arvamus; Eesti Ornitoloogia Ühingu uuringud Eestis pesitsevate lindude arvukusest; aastaraamat „Mets 2018“, mille kohaselt on Eesti metsamaa pindala alates 1942. a-st suurenenud üle 850 000 ha, pakkudes lindudele pesitsuspaiku suuremas ulatuses; M. Mägi uuring, mille kohaselt puudutab kevadine raie vaid 0,2% linde; J. Kokoti ettepanek kohtuasjas nr C-473/19 ja nr C-474/19; Keskkonnaameti peainspektori Uno Luha 17.06.2021 kiri, milles selgitati LKS § 55 lg 6 1 kohast tahtlust põllumajandustööde tegemisel). M. Mägi uuringu põhjal on Keskkonnaametil olemas teadmised, mille põhjal hinnata metsateatiste väljastamisel raie mõju igat tüüpi metsas. Samuti peaks vastustaja metsateatiste andmisel hindama, kas konkreetses kasvukohatüübis on ohustatud liike, kelle kaitseks tuleks seada raie piirangud. Ka õiguskantsler leidis oma 05.07.2021 arvamuses, et raietöid võib ajaliselt piirata juba metsateatise registreerimisel. 12) Haldusmenetluses toimunud paikvaatlust (02.06.2021) ei protokollitud (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 ja KorS § 12 lg 1). Paikvaatlusel tuli kaebajale tagada võimalus esitada küsimusi, arvamusi ja taotlusi (HMS § 18 lg 2). Ettekirjutuse järgi andis Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialist Liisu Aulik 03.06.2021 eksperthinnangu. Seda ei ole kaebajale esitatud. L. Auliku pädevus ei ole teada. Ameti enda koostatud ekspertiisidesse tuleb suhtuda kriitiliselt.
9.Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. 1) Üldine hinnang lindude eeldatavale pesitsemisele konkreetses metsatüübis ei anna alust seada metsateatisel ajalisi piiranguid konkreetsel metsaeraldisel. Üldisel statistikal põhinev teave ei võimalda tuvastada, millisel perioodil oleks raie konkreetsel aastal ja metsaeraldisel vastuolus LKS § 55 lg-st 6 1 tuleneva keeluga. Selline raie ajaline piirang võib 10(19)
3-21-1734 olla metsaomaniku jaoks ebaproportsionaalselt piirav või jätta mõne liigi kaitseta. Õiguskantsleri 05.07.2021 kirjas väljendatud seisukoht, et raietöid võib ajaliselt piirata juba metsateatise registreerimisel, on ekslik. Õiguskantsler ei ole arvestanud, et Keskkonnaametil ei ole lindude üldistele pesitsusandmetele tuginedes võimalik tuvastada raie õigusvastasust mingil perioodil konkreetsel aastal ja metsaeraldisel. 2) Õige ei ole kaebaja arvamus, et linnudirektiivi art 2 kohaselt tuleb tagada, et raied ei tooks kaasa lindude populatsiooni olulist langust. Linnudirektiivi art 2 ei sea tingimuseks populatsiooni olulist langust, vaid näeb ette, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed art-s 1 osutatud liikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukuse kohandamiseks vastavalt sellele tasemele. Seega võib art 2 kohaselt olla keeld vajalik ka hoopis teatavate linnuliikide arvukuse tõstmiseks. Seejuures ei ole direktiivi art 14 kohaselt keelatud võtta siseriiklikus õiguses direktiivis kehtestatust rangemaid meetmeid. LKS § 55 lg 6 1 rakendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et direktiivi art 2 tingimustele vastavaid linnuliigi populatsioonide numbrilisi näitajaid ei ole kindlaks tehtud. Direktiiv ei näe liikmesriikidele ette kohustust kehtestada selliseid näitajaid. 3) Vastustaja ei eelda, et kevadine raie on tahtlik linde ohustav tegevus, vaid see tuleb igal konkreetsel juhul eraldi tuvastada. Keskkonnaameti varasem leebem praktika kevadise raierahu ajal ei tähenda, et tahtluse mõistet oleks teisiti sisustatud või eitatud raiete võimalikku ohtu lindudele. 4) Halduskohus on õigesti selgitanud, et põllutööde ja metsatööde tegijad ei ole grupid, keda peab LoKS § 7 kohaldamisel võrdselt kohtlema. Põllutööde tegijatele ettekirjutuste tegemata jätmine ei saa mõjutada kaebajale tehtud ettekirjutuste õiguspärasust. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajat ei ole võrreldes teiste metsatööde tegijatega ebavõrdselt koheldud. 159 kaebuse hulgas oli palju korduvaid kaebusi sama raie kohta ning kohapeal kontrolliti vaid neid, kus raie ei olnud veel täielikult lõpetatud ning asjaolud (sh asukoht) olid selged. Kõiki esialgu peatatud raieid ei olnud alust pikemalt peatada, kuna paikvaatlusel ei olnud lindude pesitsus objektiivselt tuvastatav. 5) Keskkonnaamet tuvastas enne ettekirjutuse tegemist KorS § 5 lg 2 kohase ohu, tuginedes sellele, et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, ning Keskkonnaamet oli tuvastanud kinnistul raie tegemise. Lisaks arvestas Keskkonnaamet ohu olemasolu tuvastamisel sellega, et tegemist oli metsatüüpidega, kus lindude pesitsustihedus on oluliselt kõrgem, ning raiet tehti enamiku metsalindude pesitsuse kõrgperioodil. Seega ei olnud tegemist pelgalt abstraktse ohuga, vaid LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumise reaalse ja vahetu ohuga. Linnudirektiivi art-te 5 ja 1 kohaselt kehtivad selle art-s 5 sätestatud keelud kõigi liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide suhtes, olenemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. 1 linnupaari pesitsus 1 ha kohta ei hõlma kogu pesitsusperioodi, vaid ainult konkreetse linnu pesitsusaega. See tähendab, et linnuvaesemates metsades võib lindude pesitsusajal (aprilli keskpaigast suve keskpaigani) olla perioode, mil seal ükski lind ei pesitse. 6) Tahtluse sisustamisel tuleb lähtuda KarS §-st 16. KeVS ei sisalda väärteokoosseise ning see seadus praegusel juhul ei kohaldu, mistõttu on kaebaja viide KeVS § 8 lg-le 3 asjakohatu. Samuti on asjakohatu kaebaja viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-17-13, milles analüüsitakse tahtluse mõistet maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 tähenduses. Keskkonnaamet ega kohus ei ole lähtunud eeldusest, et raie metsas kevadsuvel on juba iseenesest tahtlik lindude pesitsuse häirimine. Raie peatamise aluseks oli reaalne oht, et rikutakse LKS § 55 lg 61 p-e 1 ja 2, mitte nendest sätetest tulenevate keeldude rikkumine. 11(19)
3-21-1734 7) Eraldisel 14 tuvastatud laulurästa või musträsta pesa on tuvastatud Linnuatlase metoodika kohaselt. Linnuatlase pesitsuskindluse määramise metoodika on mõeldud pesitsemise kindlakstegemiseks ja pesitsemise tõenäosuse hindamiseks etteantud alal. Paikvaatluste puhul on eesmärk linnu pesitsemise kindlakstegemine eraldisel sõltumata liigist. Seetõttu ei tulnud konkreetset linnuliiki tuvastada. Rästaste elukäiguomadused ei erine. Pesast lahkumise järel jäävad nad lähedusse iseseisvumiseni ja vanalinnud toidavad neid. Metsatööde käigus ei ole tõenäoliselt võimalik neid märgata ja pojad hukkuvad. 8) Eraldisel 7 tuvastati väike-lehelinnu tõenäoline ning eraldisel 14 2x metsvindi tõenäoline ja 2x väike lehelinnu tõenäoline pesitsus juba paikvaatlusel. Halduskohtu otsuse põhjendused on selles osas ekslikud. 9) Raie peatamine oli proportsionaalne. LoKS § 7 lg 1 p 3 on põhiseadusega kooskõlas. Kahjuhüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud ka RVastS § 16 lg 1 alusel. 10) Kaebaja ei saa tugineda asjaolule, et paikvaatlust ei ole protokollitud, sest ta ei tuginenud sellele väitele halduskohtus. Protokolli koostamine ei olnud kohustuslik. Siiski on paikvaatluse tulemused 03.06.2021 ettekirjutuses kirjalikult fikseeritud viisil, millel on olemas kõik protokolli tunnused. 11) Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks kaebaja väited eksperthinnangu puudumise kohta. Eksperthinnangu sisu on ettekirjutuses täies mahus kajastatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.MS § 41 lg 1 p 1 järgi tuleb raiet kavandaval isikul esitada Keskkonnaametile metsateatis. Amet kontrollib teatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja metsa iseloomustavatele andmetele (MS § 41 lg 7). Kui raie nõuetele ei vasta, on ametil õigus keelduda teatise registreerimisest, põhjendades keeldumist kirjalikult (MS § 41 lg 8). Kui raie vastab nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris (MS § 41 lg 8 1). Metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie registreerimist metsaregistris (MS § 41 lg 13).
11.Lindude pesitsust puudutavate piirangute (kõrvaltingimuste) või hoiatuste puudumine metsateatisel ning asjaolu, et keskkonnaminister ei ole MS § 40 lg 10 alusel määrusega raie tegemist piiranud, ei vabasta metsaomanikku kohustusest hoiduda LKS § 55 lg-s 6 1 nimetatud tegevustest ega välista vastustaja võimalust teha selle sätte järgimise üle kontrolli. Samuti ei välista metsateatistes piirangutele tähelepanu mittejuhtimine järelevalvet selle üle, ega loomad ei hukku metsatööde tegemisel sigimisperioodi ajal (LoKS § 7 lg 1 p 3). Seadusest tulenevast kohustusest ja vastustaja õigusest selle kohustuse täitmiseks ettekirjutusi teha peavad metsaomanik ja raietööde tegija olema teadlikud. Metsaregistri avalehel teavitatakse isikuid sellest, et lindude tahtlik häirimine on keelatud ning sarnane teade oli seal ka varem (vt õiguskantsleri 07.06.2019 seisukoht nr 7-4/190856/1902927). Kaebuse alusel toimuvat järelevalvemenetlust, mille raames pesitsuse tuvastamisel raie peatatakse, ei saa pidada metsaomaniku õigusi oluliselt rohkem piiravaks kui metsateatise registreerimisel seatavat üleüldist ajalist piirangut. Kuigi viimane oleks olnud kaebajale arvatavasti paremini ettenähtav ja üldine piirang on ka selgemini mõistetav, ei välista selle kehtestamata jätmine LKS § 55 lg 61 täitmiseks ettekirjutuste tegemist. Piirangu mõtteks on kaitsta sigimisperioodil,
3-21-1734 mil loomad saavad järglasi, keskkonda kui ülekaalukat avalikku huvi. Seeläbi tagatakse jätkusuutlik elukeskkond.
12.Ringkonnakohus möönab, et raiete peatamine 2021. a kevadel võis metsaomanikele olla senise Keskkonnaameti praktika põhjal üllatuslik. Tõhus teavitamine raie võimalikust peatamisest oleks metsaomanikel võimaldanud raietöid paremini planeerida. Keskkonnaameti praktika muutus ei olnud metsaomanikele siiski ettenähtamatu. Nimelt tegi keskkonnaminister 2021. a kevadel üleskutse sarnaselt riigimetsale ka erametsas lindude pesitsusperioodil raierahu pidada.1 See üleskutse avaldati ka Erametsakeskuse veebilehel 16.04.2021.2 Üleskutses sisaldub muu hulgas viide Keskkonnaministeeriumi juhendile „Märka lindu!“, milles on soovitatud vältida pesitsusajal raiet, iseäranis lageraiet, juhendis nimetatud linnurikkamates metsades ning lühidalt kirjeldatud erinevate raiete mõju linnustikule (dtl 337–338). Keskkonnaamet on oma tegevuses arvestanud 2021. a esimeses pooles tehtud kohtulahenditega (Euroopa Kohtu 04.03.2021 otsus liidetud kohtuasjas C-473/19 ja C-474/19, Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus asjas nr 3-20-2652). Seega ka asjaolu, et võimalikust raie peatamisest sigimisperioodi ajal metsaomanikke juba metsateatiste registreerimisel ei teavitatud, ei välistanud sellekohase vajaduse esinemisel raie peatamist. Halduspraktika muutmine ei riku metsaomaniku õiguspärasest ootusest tulenevaid õigusi, kui praktika muutmist õigustab avalik huvi ja seadus sellist praktikat lubab. Praegusel juhul oli vaidlusalune ettekirjutus õiguspärane ning sellega oli võimalik paremini saavutada seaduse eesmärki kaitsta linnustikku pesitsusajal.
13.Metsaomanik ning tema loal raiet tegev isik peab sõltumata järelevalvemenetluse algatamisest lindude pesitsusajal raie tegemisel arvestama pesade ja munade hävitamise ning lindude häirimise keeluga ja selle vältimiseks vajadusel katkestama raietegevuse. Puuduvad tõendid, et Keskkonnaamet kohtleb samal ajal sarnastes puistutes lageraiet tegevaid metsatööde tegijaid ilmselgelt ebavõrdselt. Sellist järeldust ei võimalda ka halduskohtu 08.12.2021 istungil Keskkonnaameti välja toodud statistika. See, et mõnele teisele samal ajal metsatöid teinud isikule ettekirjutust raie peatamiseks ei tehtud kas selle tõttu, et tema tegevuse peale ei esitatud kaebust, sigimisperioodil tehtud raie oli juba enne Keskkonnaameti sekkumist lõpule viidud (nagu ka osade kaebaja metsaeraldiste puhul) või ei tuvastatud konkreetses puistus ühtegi pesitsust, ei muuda kaebajale tehtud ettekirjutusi õigusvastaseks. Vastustajal ei lasu kohustust kõiki raietöid järelevalvemenetluses kontrollida ning tal on õigus lähtuvalt otstarbekusest valida, millised raietööd allutatakse kontrollile. Kuigi keskkonnaministri poolt hooajalise raiekeelu kehtestamise või kõigil metsateatistel raiekeelu perioodi kohta kõrvaltingimuse seadmisega oleks võimalik paremini tagada metsaomanike võrdset kohtlemist, ei seisne kaebaja väidetav kahju selles, et teised metsaomanikud oleks LKS § 55 lg 61 rikkumise kaudu saanud konkurentsieelise. Isegi kui teistel ettevõtjatel tekkis kaebaja ees konkurentsieelis 2021. a juunis ja juulis, ei jäänud see eelis püsima, sest kaebajal oli raie võimalik teha hiljem.
14.Vastustaja on vaidlusalustes ettekirjutustes raie peatamise õigusliku alusena tuginenud mh KorS § 28 lg-le 1, mille kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Ettekirjutustes on viidatud ka LoKS § 7 lg 1 p-le 3, mille järgi on korrakaitseorganil õigus looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Ringkonnakohus märgib, et kuna LoKS § 7 lg 1 p 3 on erisäte KorS § 28 lg 1 suhtes, ei ole viimane praegusel juhul asjakohane. Vastustaja volituse alus keelata raietegevus on sätestatud
13(19)
3-21-1734 LoKS § 7 lg 1 p-s 3, mille kohaldamisega tagatakse ühtlasi LKS § 55 lg-ga 6 1 taotletav eesmärk.
15.31.05.2021 ja 01.06.2021 ettekirjutuste tegemisel lähtuti tuvastatud asjaolust, et nimetatud kinnistul asuvas metsas tehti raiet ning teadmisest, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta2. Eesti metsades pesitseb keskmiselt 3 paari linde 1 ha kohta (M. Mägi, 2019, lk 20). Metsaregistri andmetel on 2021. a kevadel toimunud inventeerimise järgi Jahimehe kinnistul asuvas metsas eraldistel, millel raie oli ettekirjutuste tegemise ajaks veel tegemata, kasvukohatüübid tarna-angervaksa (keskmine vanus vastavalt eraldistele 38 ja 76 a), tarna (21, 37, 51 a), angervaksa (51, 55 a), osja (36 a), sinilille (51, 56 ja 76 a), jänesekapsa (96 a) ja kastikuloo (40, 71 ja 76 a). Ehkki nendele asjaoludele 31.05.2021 ja 01.06.2021 ettekirjutustes ei viidatud, võis kasvukohatüüpi ja puude vanust arvestades3 pidada väga tõenäoliseks, et Jahimehe kinnistu metsaeraldistel pesitseb mai lõpus ja juuni alguses linde, kelle lennuvõimetud pojad võivad raie tulemusel hukkuda või munad hävineda. Seega oli raie peatamine kuni vaatluse tegemiseni õigustatud. Arvestades, et tegemist oli raie lühiajalise peatamisega enne asjaolude kontrollimist, ei ole põhjust pidada ettekirjutust ebaproportsionaalseks ega selle põhjendusi selgelt ebapiisavaks.
16.Ettekirjutuses välja toodud eksperdi seisukoha järgi saab võimalikud pesitsused Linnuatlase pesitsuskindluse kriteeriumide järgi ümber kvalifitseerida tõenäoliseks pesitsemiseks, kui seitsme päeva möödudes tehakse kordusvaatlus. Puudub vaidlus, et kordusvaatlust ei tehtud. Linnuatlase metoodika ning Keskkonnaameti 2021. a juhise „Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhis“ ja 2022. a juhise „Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimine metsalindude kaitsmiseks“ järgi loetakse pesitsejateks linde, kelle puhul on tuvastatud kindel või tõenäoline pesitsemine. Viidatud juhiste kohaselt peatatakse raie pärast vaatlust kinnistul kindla või tõenäolise pesitsuse tuvastamisel, mitte aga võimaliku pesitsuse puhul. Pasknääri, tutt-tihase, musträsta, väike-lehelinnu ja metsvindi ning kas must- või laulurästa pesitsus tuvastati kindlana või tõenäolisena. Muid võimalikke pesitsusi ei hinnatud ettekirjutuses tõenäoliseks pesitsuseks, mistõttu ei ole vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohad asja lahendamisel olulised.
17.Puudub eraldi metoodika pesitsemise tuvastamiseks LoKS § 7 lg 1 p 3 ja LKS § 55 lg
6 alusel. Ringkonnakohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjust, miks ei võiks praegusel juhul lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud Linnuatlase metoodikast. Õigustatud on ka eelnevalt viidatud juhendites toodud põhimõte, et raie peatamiseks annab aluse lisaks kindlale pesitsemisele ka tõenäoline pesitsemine. Kindla pesitsuse tuvastamise nõue oleks ebamõistlikult range.
18.HMS § 18 lg 1 järgi protokollitakse menetlustoiming juhul, kui menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse (p 1); seda peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan (p 2); toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile (p 3); protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest (p 4). Praegusel juhul ei olnud tegemist HMS § 18 lg 1 p-s 3 sätestatud olukorraga ning kaebaja ei ole väitnud, et ta taotles vaatluse protokollimist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et protokollimise kohustus tulenes KorS §-st 12. Selle sätte kohaselt protokollitakse riikliku järelevalve meetme kohaldamine HMS §-s 18 sätestatud alustel ja korras KorS-s sätestatud erisustega. Kui meede protokollitakse, 2 A. Lõhmus. „Territory-mapping based estimates of breeding bird densities in hemiboreal forests in Estonia“, tabel 2. 3 Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimine metsalindude kaitsmiseks. Keskkonnaamet, 2022. – https://keskkonnaamet.ee/media/4122/download
14(19)
3-21-1734 antakse isikule, kelle suhtes meedet on kohaldatud, tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri. Nimetatud sättest ei tulene, et riikliku järelevalve meetme kohaldamine tuleks alati protokollida; protokolli koostamine on kohustuslik vaid KorS § 12 lg-s 4 sätestatud juhtudel. Riikliku järelevalve meetmed on sätestatud KorS 3. ptk-s ning paikvaatlus ei kuulu nende hulka. Seega oli vaatluse protokollimine Keskkonnaameti otsustada. Vaatluse kohta vormistati kirjalik dokument, milles on kajastatud vaatluse aeg ja koht, selle läbi viinud ametnike nimed ning vaatluse tulemused. Nimetatud dokumendi sisu on kajastatud ka 03.06.2021 ettekirjutuses. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et puudub nõuetekohane tõend pesitsuste tuvastamise kohta.
19.Metsvindi ja väike-lehelinnu pojad on lennuvõimetud augusti kolmanda dekaadini, pasknääri pojad juuli teise dekaadini, musträsta pojad juuli lõpuni. Tõenäoliste või kindlate pesitsuste arvu ja paiknemist arvestades oli raie peatamine kogu kinnistul veel raiumata osas kuni 31. juulini 2021 õiguspärane.
20.Ettekirjutustega on raie peatatud LKS § 55 lg 6 1 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rikkumise vältimiseks. Nende sätete kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine (p 1) ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (p 2), välja arvatud hädakaitseks ning LKS § 55 lg 3 p-des 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Nimetatud keeldude rikkujaid võib karistada rahatrahviga (LKS § 743 p-d 1–4). Ettekirjutustes ei ole kaebajale nende keeldude rikkumist ette heidetud, küll aga on hoiatatud, et pärast pesitsusest teavitamist loetakse raietegevuse jätkamist tahtlikuks rikkumiseks. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, milline tegevus on käsitatav tahtlikuna LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 16 on asjakohane LKS §-s 74 3 sätestatud süütegude menetlemisel, mitte aga järelevalvemenetluses ennetava meetme rakendamisel eesmärgiga vältida lindude hävitamist sigimisperioodi ajal.
21.LKS § 55 lg-ga 61 on Eesti õigusesse üle võetud direktiivi 79/409/EMÜ4 art 5, praeguse linnudirektiivi art 5, mille kohaselt peavad liikmesriigid keelama mh lindude tahtliku tapmise või püüdmise mis tahes viisil (a), pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise (b) ja lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline (d). Nende keeldudega kaitstakse linnudirektiivi art-s 1 osutatud linnuliike ehk kõiki looduslikult esinevaid linnuliike ning nende paljunemis- ja puhkepaiku.
22.Euroopa Kohus leidis 04.03.2021 otsuses liidetud kohtuasjas C-473/19 ja C-474/19, et linnudirektiivi art 5 kohaldamisel ei ole tähtsust sellel, kas tegemist on linnuliikidega, mis on loetletud direktiivi I lisas või on mingil tasandil ohustatud või mille populatsioon pikas perspektiivis väheneb (otsuse p 44). Samuti leidis Euroopa Kohus, et elupaigadirektiivi art 12 lg 1 p-des a–c ette nähtud keelud on põhimõtteliselt kohaldatavad sellise tegevuse suhtes nagu metsandus ja maa-arendus, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine või võtmine (otsuse p 53). Tahtlikkuse tingimus on täidetud ka juhul, kui isik möönis tapmise või häirimise võimalust, näiteks mopeedidega sõitmine rannas hoolimata hoiatussiltidest kaitstud merikilpkonnade pesade kohta ning vesijalgrataste ja väikeste paatide kasutamine selliste randade merealal (otsuse p-d 51 ja 52). Loodusdirektiivi art 12 p-d a–c sarnanevad linnudirektiivi art 5 p-dega 4 Euroopa Liidu nõukogu 02.04.1979 direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta.
15(19)
3-21-1734 a, b ja d, kuid erinevalt viimasest kaitstakse loodusdirektiivi art-ga 12 konkreetseid liike, kes on loetletud sama direktiivi IV lisa p-s a.
23.Kaebaja viitab eelnevalt nimetatud kohtuasjas tehtud kohtujurist J. Kokoti ettepanekule, milles on leitud, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad linnudirektiivi art 5 p-des a ja b sätestatud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust art 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele tasemele (ettepaneku p-d 90 ja 93). Linnudirektiivi art 5 p d alusel tuleb keelata lindude häirimine, kui see avaldab olulist mõju eesmärgile hoida asjaomaste liikide arvukus rahuldaval tasemel või kohandada seda vastavalt sellele tasemele, seda eriti haruldaste lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (ettepaneku p 100).
24.Euroopa Kohus ei ole neid kohtujuristi seisukohti oma otsuses korranud ega neile ka viidanud, mistõttu ei ole need Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel siduvad. Ka kohtujurist ise on nentinud, et kuna Euroopa Kohus ja komisjon ei lähtu linnudirektiivi art 5 puhul tahtluse mõiste kitsast tõlgendusest, on asjakohane kanda selle mõiste tõlgendus seoses peaaegu identsete keeldudega, mis on sätestatud loodusdirektiivi art 12 lg-s 1, üle linnudirektiivi art-le 5 (ettepaneku p 78). Lisaks ei tulene kohtujuristi ettepanekust, et tegevuse puhul, mille eesmärgiks ei ole lindude kahjustamine, vaid seda ainult mööndakse, kehtiks lindude tapmise ning pesade ja munade hävitamise keelud ainult linnuliikide puhul, mis on ohustatud või mille populatsioon on langustrendis. Sellist vahetegu oleks puude langetamise puhul keeruline teha. Ka art-s 2 sätestatud taseme hoidmise või kohandamise vajadust arvestades puudub põhjus sisustada tahtlust erinevalt eelnevalt toodud Euroopa Kohtu tõlgendusest. Metsalindude puhul, kelle üldine arvukus on nii Eestis kui ka mujal Euroopas langustrendis (linnudirektiivi põhjenduste p 3), saab reeglina rääkida kas senise arvukuse säilitamisest või selle suurendamisest. Ka levinumate liikide puhul, kelle arvukus on absoluutnumbrina suhteliselt suur, esineb vajadus pesitsusaegseks kaitseks, arvestades, et paljude nende liikide arvukus on viimaste aastakümnete jooksul märkimisväärsel vähenenud.5
25.Kevadsuvisel perioodil raie tegemisel linnurikkasse metsatüüpi kuuluvas metsas möönab metsaomanik vähemalt, et suure tõenäosusega hukub selle tegevuse käigus linnupoegi ja hävib munadega pesi. Üksnes sellest eeldusest lähtudes ei ole Keskkonnaamet siiski praegusel juhul raiet Jahimehe kinnistul kogu sigimisperioodiks peatanud. Raie peatatakse sigimisperioodiks juhtudel, kus kontrolli tulemusel tuvastatakse LKS § 55 lg 6 1 rikkumine või rikkumise oht, st kindlate kriteeriumide järgi on eelnevalt tuvastatud pesitsus. LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeld kehtib kõikide tegevuste puhul, arvestades sama paragrahvi lõikes 3 toodud erandeid. Seega tuleb ka põllutööde tegemisel selle keeluga arvestada ning vältida pesade ja munade hävitamist. Ringkonnakohtule ei nähtu, et põllutööde puhul tõlgendaks vastustaja nimetatud sätet erinevalt võrreldes metsatöödega. Põllutööde ja metsatööde tegijate erinev kohtlemine on tingitud eelkõige LoKS §-s 7 sätestatud meetmetest, mis erinevad muu hulgas seetõttu, et põllutööde tegemine ei ole võimalik ajal, mil pesitsust ei toimu, ning toidujulgeoleku tagamiseks. Erinevalt põlumajandustöödest ei ole raietööd kevadsuvisel ajal inimeluks vältimatud.
5 M. Leivits (koost.). Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist. Keskkonnaagentuur, 2019, lk 20, 39–42.
16(19)
3-21-1734
26.Ringkonnakohus jääb 11.05.2022 otsuses asjas nr 3-21-1266 (p-d 25 ja 26) väljendatud seisukohale, et LoKS § 7 lg 1 p 3 on põhiseadusega kooskõlas. Selles lahendis selgitas ringkonnakohus järgmist: „LoKS § 7 lg 1 annab korrakaitseorganile õiguse peatada mäe- ja metsatööd, samas kui põllutöödel on võimalik nõuda vaid loomi eemale tõrjuvate tehnoloogiliste võtete ja seadmete rakendamist. Kaebaja arvates on LoKS § 7 lg 1 p 3 põhiseadusega vastuolus, kuna see piirab ebaproportsionaalselt tema ettevõtlusvabadust (PS §-d 11 ja 31) ja on võrdse kohtlemise (PS § 12) põhimõttega vastuolus. Ettevõtlusvabadust võib piirata seaduse alusel, kui selleks esineb mõistlik põhjus. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse järjestikku kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p 43). LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meede on sobiv legitiimse eesmärgi (looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimine ehk olemasoleva looduskeskkonna jätkusuutliku arengu) saavutamiseks. Raie peatamine lindude sigimisperioodiks väldib nii pesade ja munade hävitamist kui ka lindude häirimist. Pesitsuste ebaõnnestumise korral jäävad saamata järglased, järglaste saamine on aga vajalik liigi arvukuse säilitamiseks ning lõppastmes jätkusuutliku looduskeskkonna kaitsmiseks. Kõnealune meede on ka eesmärgi täitmiseks vajalik. Ringkonnakohus ei tea ühtegi muud meedet, millega saaks taotletava eesmärgi saavutada sama tõhusalt kui raie peatamisega. Üksikute puude jätmist raielangile ei saa pidada sama tõhusaks, kuivõrd raietegevusest tingitud häiringu (eelkõige müra) tõttu võivad pesitsused sellegipoolest ebaõnnestuda (pesa jäetakse maha) ning ühtlasi võivad väheneda lindude võimalused poegadele toidu hankimiseks. Meetme mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isiku õigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p 50). Raie peatamine terveks sigimisperioodiks on võrdlemisi intensiivse mõjuga meede, mis riivab nii omandipõhiõigust (PS § 32) kui ka ettevõtlusvabadust (PS § 31). Lindude kaitse seevastu on oluline eesmärk, mis tuleneb ka loodusdirektiivist ja linnudirektiivist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kuna kevadsuvine raie mõjutab vaid 0,2% lindude pesitsust, ei saa mitu kuud kestvat raiekeeldu pidada proportsionaalseks. Nimetatud määr tuleneb M. Mägi 2019. a uurimusest (dtl 291–334), kus on esitatud 2018. a andmetel põhinev ligikaudne arvutuskäik (lk 21). Arvutuse tegemisel on aluseks võetud metsade keskmine pesitsustihedus (3 paari/ha), kuid samas on uurimuse autor nentinud, et raieküpsetes ehk vanades keskmisest suurema tüveläbimõõduga puistutes on lindude arvukus keskmisest kaks või kolm korda kõrgem, mistõttu võib hukkunud lindude arv olla tegelikkuses oluliselt suurem (samas, lk 22). Arvestada tuleb ka sellega, et kuna paljud metsalinnud on lühiealised (eelkõige väikesed värvulised) ja pesitsevad elu jooksul enamasti vaid üks või kaks korda, siis võib pesitsusperioodil tehtav metsaraie lokaalset linnustikku pikaajaliselt mõjutada (samas, lk 19). Aastast aastasse toimuvatel kevadsuvistel raietel on lindude arvukusele kumulatiivne negatiivne mõju: esiteks ei saa raie tõttu hukkunud või sündimata jäänud linnupojad omakorda järglasi ning teiseks kulub aastakümneid, kuni linnud saavad lagedaks raiutud ala 17(19)
3-21-1734 taasasustada. Metsalindude arvukuse trend on negatiivne ning metsaraiet peetakse mitmetes uurimustes (M. Mägi 2019, R. Nellis ja V. Volke 2019 8, A. Lõhmus 202110) lindude arvukust oluliselt mõjutavaks teguriks. Asjaolu, et lindude arvukust mõjutavad ka muud tegurid (sh kisklus, maanteeliiklus), ei välista raietegevuse piiramist. Kaebaja väidetud metsamaa arvestuslik suurenemine ei tähenda seda, et ka suurele osale lindudest pesitsuseks sobivate metsade (eelkõige vanemate metsade) ala suureneks. Puistute ehk reaalselt kasvavate puudega ala ei ole suurenenud.9 Lindude pesitsusperioodi ei saa muuta, küll aga on võimalik raie tegemiseks valida mõni muu aeg või vähemalt vältida kevadel linnurikastes metsades lageraie tegemist. LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meetme kohaldamise otsustab korrakaitseorgan kaalutlusõiguse alusel, võimaldades arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega.
Võrdsuspõhiõiguse võimalikku riivet tuleb arvestada ettevõtlusvabaduse riive mõõdukuse hindamisel (Riigikohtu üldkogu 09.12.2013 otsus asjas nr 3-4-1-2-13, p 114). Kuigi põhimõtteliselt saab isikuid, kes teevad metsaraiet, võrrelda isikutega, kes teevad põllutöid, ei järeldu, et need grupid asuksid üksteisele lähestikku. Põllutööde ja metsatööde iseloom erinevad ja on erinevatel aastaaegadel erineva intensiivsusega. Põllutöid tehakse intensiivsemalt varakevadel ja suve lõpus ning sügisel. Üldteadaolevalt ei ole Eestis võimalik põllutöid erinevalt metsatöödest teha aastaringselt. Ka pehme talve korral, mis võib metsatööd iseäranis niiskema pinnasega metsades keerukaks muuta või nende tegemise isegi välistada, ei ole metsatööde tegemine sedavõrd aegkriitiline kui põllutööde tegemine. Kaebuse kohaselt (p 2.1) oli 2020/2021. a talv külm, võimaldades teha raiet ka pehmema pinnasega raielankidel. Kaebaja tegi Pällo-Reino kinnistul 2021. a kevadel raiet seetõttu, et kinnistu ei ole liigniiske ja pehme ning asub tugeva kattega kruusatee ääres. Kaebaja ei ole väitnud, et Pällo-Reino kinnistul oleks suve teises pooles või sügisel olnud keerulisem raiet teha kui kevadel. Metsaomanikul on võimalik raietöid võrdlemisi suurel määral ajastada vastavalt klimaatilistele ja muudele tingimustele. Liigniiske metsa paremale majandamisele aitavad kaasa maaparandustööd. Põllupidajal seevastu on võimalus vajalike tööde tegemise aega valida oluliselt piiratum. Lisaks tuleb arvestada sellega, et Eesti metsades pesitseb oluliselt rohkem linde kui põldudel: metsades pesitseb umbes 70% kõigist haudelinnupaaridest (M. Mägi, 2019, lk 3). Järelikult mõjutavad metsatööd oluliselt suuremat hulka linde kui põllutööd. Eelneva põhjal saab meedet pidada mõõdukaks ja kokkuvõttes proportsionaalseks.“
27.Kuna kõik kaebajale tehtud vaidlusalused ettekirjutused olid õiguspärased, ei ole hüvitise väljamõistmise eeldused RVastS § 7 lg 1 järgi täidetud. Kahju hüvitamine ei ole põhjendatud ka RVastS § 16 lg 1 alusel. Hooajaline raiekeeld ei takista metsaomanikul tulu teenimast raietööde kavandamisega muule aastaajale, mil raie linnustikku sellisel viisil ei häiri. Ettekirjutusega seatud keeld pidi olema kaebajale, nagu eelnevalt selgitatud, ettenähtav ja tulenes otseselt seadusest. Kaebaja õigusi ei piira raietööde keeld mai lõpust juuli lõpuni erakordselt intensiivselt, sest sarnastest nõuetest tuleb lähtuda kõigil metsaomanikel ja 6 M. Mägi. Kevadine raie viib metsalinnu hukule. Sirp 13-14/2021 (dtl 527–532). Kättesaadav: https://sirp.ee/s1artiklid/c21-teadus/kevadine-raie-viib-metsalinnu-hukule/. 7 R. Nellis. Haudelinnustiku punktloendused 2020. aastal. Kättesaadav: https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=21452090&monitoringWorkUid=19259382 . 8 R. Nellis, V. Volke. Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. Hirundo 1/2019, lk 63–80. Kättesaadav: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf. 10 A. Lõhmus. Lage- ja harvendusraiete esmane mõju haudelinnustikule. Hirundo 2/2021, lk 1–19. Kättesaadav: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Lohmus-2021.pdf. 9 Looduskaitsebioloog lükkab ümber riikliku metsastatistika väited (dtl 596–598). Kättesaadav: https://novaator.err.ee/638586/looduskaitsebioloog-lukkab-umber-riikliku-metsastatistika-vaited.
18(19)
3-21-1734 raietööde tegijatel. Isikute sellisel viisil eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega (RVastS § 16 lg 2 p 2), mistõttu kahju hüvitamise eelduseks oleks praegusel juhul alust vaid juhul, kui see oleks ette nähtud eriseadusega.
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaldamata jätmise taotlus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
29.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellandi apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda ning HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.