Keskkonnaõigus › Looduskaitse

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

metsateatise alusel raie teostamisel metsateatisega lubatud 12 kuu jooksul. Antud juhul ei ole Keskkonnaamet Jahimehe kinnistu metsateatiste registreerimisel lisatingimusi seadnud, mis tähendab, et ilma ilmse ja ootamatu olulise kahju ohuta ei tohi peatada juba registreeritud metsateatist. See läheb vastuollu õiguspärase ootuse põhimõttega. 2) Jahimehe kinnistult tuvastatud pasknääri (tõenäoline pesitsemine), tutt-tihase (tõenäoline pesitsemine), musträsta (kindel pesitsus), väike-lehelinnu (tõenäoline pesitsus), laulurästa või musträsta (kindel pesitsus) ja metsvindi (tõenäoline pesitsus) populatsioon ei ole Eestis olulises langustrendis, mida oluliselt ohustaks kevadine metsaraie. Eeltoodu muudab vastustaja ettekirjutuse õigusvastaseks, kuna kaitset vajavad eelkõige kaitsealused ja olulises langustrendis olevad liigid. Kuna metsateatistele ei ole lisatingimusi raieks seatud, siis on Keskkonnaameti poolt õigusvastane ja alusetu peatada kehtivate metsateatiste alusel raie kinnistul kokku 60,06 ha-l olukorras, kus kinnistult tuvastatud lindude populatsioon ei ole ohus. LKS § 55 lg 61 on kehtinud 13 aastat ning varasemalt pole isegi üldist raierahu MS § 40 lg 10 alusel välja kuulutatud. Keskkonnaamet paneb päevapealt muutunud loodushoiu põhimõtete eest vastutuse ainult metsameestele, kelle peale on kaevatud. Üldist raierahu erametsades ei ole ju kehtestatud ning need, kelle peale ei kaevatud said rahus oma raietööd lõpule viia. LKS § 55 lg 61 ja direktiivi 2009/147/EÜ (edaspidi: linnudirektiiv) art 5 kaitse all on pesitsevad linnud, kelle populatsioon on ohus, mitte kõik linnud ja nende elamiseks ja toidu hankimiseks kasutatav territoorium. Selline Keskkonnaameti õigusvastane lähenemine paneks terve metsandussektori 3,5 kuuks seisma, mis on ebaproportsionaalne ja ühiskonnale kahjulik. 3) Jahimehe kinnistu eraldistel 14 ja 24 musträsta kindla pesituse puhul oli suure tõenäosusega lindude pesitus lõppenud, kuna musträsta pojad kooruvad mai alguses ja lennuvõimestuvad keskmiselt 2 nädala jooksul. Musträstas ei ole ohus olev liik, kelle pesituse kaitseks peaks metsaraie keelama, seda enam, et kevadised raied omavad väikest mõju musträsta arvukusele. Kinnistu eraldiselt 48 tuvastatud pasknääri tõenäolise pesitsuse puhul on ebaproportsionaalne peatada raie, kuna tegemist ei ole ohus oleva liigiga. Pasknäär on Eestis üldlevinud ja arvukas haudelind. On mainitud, et pasknääride arvukust vähendab ka lageraie, kuid kuskil ei ole välja toodud, kui suurt mõju omab kevadine lageraie pasknääride arvukusele. Tutt-tihased ei ole ohus ja on Eestis laialt levinud liik, mistõttu puudub igasugune vajadus raiet peatada tutt-tihase pesitsuse kaitseks. Seda enam, et tutt-tihaste paar saab kevadeti 4-7 poega. Samuti omab tähtsust, et vaatluse ajaks olid tutt-tihase pojad juba pesast lahkunud. Väike-lehelind on harilik ja arvukas haudelind, kelle arvukust hinnatakse 500 000– 650 000 paarile. Puudub igasugune mõistlik ja proportsionaalne alus raiete peatamiseks suurtel aladel väike-lehelinnu pesitsuse tõttu. Ei ole tuvastatud, et kevadised metsaraied omaks väike-lehelinnu arvukusele olulist negatiivset mõju. Metsvint on Eesti kõige arvukam pesitseja, kelle arvukust hinnatakse 1,7–2,2 miljonile paarile, talvist arvukust 100–1000 isendile. Arvestades, et metsvinte elab Eestis ca 3,4 (2,2mil x 2 /1,3mil) korda rohkem kui inimesi, siis on täiesti põhjendamatu peatada raie metsvindi pesituse kaitseks. Metsvindi pojad olid juuni keskpaigaks ka pesast lahkunud. Vastustaja on eksinud linnuatlases toodud pesitsuse määramise meetodite vastu. Kevadised raied moodustavad vaid 0,2% kogu raiete pindalast. Seega on kevadiste raiete mõju linnustiku populatsioonile väga väike, mistõttu on õigusvastane ja ebaproportsionaalne peatada raied mitte ohus olevate lindude pesitsemise ajal. Keskkonnameti õigusvastast ja silmakirjalikku käitumist iseloomustab fakt, et Eestis on lubatud varakevadine ja sügisene lindude jaht. 4) LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2 mõte on kaitsta reaalselt pesitsevate lindude pesasid ja mune tahtliku hävitamise ja kahjustamise eest. Pesitsevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamist ei ole vaidlustatud ettekirjutusega tuvastatud. Keskkonnaamet on põhjendamatult laialt tõlgendanud eelviidatud sätteid, kuna nende eesmärk on kaitsta looduses elavaid linde, et nende populatsioon ei satuks ohtu ebaproportsionaalse loodust kahjustava tegevuse tõttu.

Kevadiste raiete tegemine, mis on kogu raietest vaid väike osa, ei ole ebaproportsionaalne looduses esinevate arvukate tavalindude häirimine ja kahjustamine. Keskkonnaamet on vääralt tõlgendanud Euroopa Kohtu (edaspidi EK) eelotsust asjas C-473/19 ja C-474/19, kuna antud otsus käib ainult raie lubamise kohta Rootsis kaitsealuste liikide elupaigas. Keskkonnaamet on alusetult EK otsuses elupaigadirektiivi kohta EK poolt antud tahtluse tõlgenduse üle kandnud linnudirektiivile. Arvestades, et EK kohtuotsuses analüüsitud tahtluse käsitlus ei käi linnudirektiivi kohta, mida kinnitas ka kohtujurist J. Kokotti arvamus, siis on vale ja alusetu karistusseadustiku (KarS) § 16 kohaldamine väidetava lindude tapmise kaudse tahtluse tuvastamisel. Haldusmenetluses ei saa KarS § 16 tahtlust kohaldada. LKS alusel antavates haldusaktides tuleb lähtuda tahtluse sisustamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lgst 5, mille kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Vastustaja peab tõendama, et kaebaja otseseks sooviks oli teadlikult reaalselt pesitsevate lindude pesitsusrahu häirida ja/või pesi hävitada ning nende liikide populatsioon on olulises langustrendis just kevadise raietegevuse tõttu. Kaebaja metsameister teostas raie eelse ülevaatuse kinnistul tuvastamaks raielangi piire ja kas seal esineb linnupesi, mis tuleks raiealast välja arvata. Sellisel viisil täitis kaebaja enda hoolsuskohustuse. 5) Lendorav on I kaitsekategooria liik, mille pesapuu ümbert 25 m ulatuses ei tohi teda häirida ja raiet teha. Samas 25 m väliselt võib raiet teha, kui ei ole LKS § 10 lg 2 kohaselt püsielupaika moodustatud. Nüüd olukorras, kus lendorava pesapuust 26 m kaugusel võib raiet teha ja praegusel juhul peatatakse raie tervel Jahimehe kinnistul põhjusel, et nähti ja kuuldi linde, siis see on ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Õigusvastane Keskkonnaameti praktika muutus on kaasa toonud olukorra, kus mitte kaitsealuste lindude (laialt levinud liigid) väidetavat pesitsusrahu kaitstakse rangemalt, kui seni on kaitstud kaitsealuste liikide pesitsusrahu. 6)Halduspraktikat, kus metsateatiste kehtivus peatatakse või tehakse loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 alusel ettekirjutus vaid siis, kui Keskkonnaametile on esitatud kaebus või teavitatud ametit raietöödest lindude pesitsusajal, ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. See ei vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ning piirab ettevõtlusvabadust. 7)LoKS § 7 lg 1 p-d 1 ja 3 kohtlevad metsamehi ebavõrdselt võrreldes põllumeestega. Metsa elutsükli jooksul (ca 80 aastat) teostatakse raiet reeglina 4 korda: valgustusraie 10-15 aasta vanuses metsas, harvendusraie 2 korda 25-30 ja 40-50 aasta vanuses metsas ja lõpuks lageraie. Samas toimub põldudel iga-aastane massiline lindude pesitusaegne tapmine ja häirimine. Põllul ja rohumaal käiakse ühe kevadsuve jooksul üle ca 4 korda. LoKS § 7 lg 1 p 3 tuleb jätta kohaldamata ning tunnistada vastuolus olevaks põhiseadusega. LoKS § 7 lg 1 p 3 piirang raie peatamiseks pesitsusajal on põhiseaduse § 11 kohaselt ebaproportsionaalne, kuna sellega võidakse seisata kogu metsasektor kolmeks kuuks, mis mõjutab ebaproportsionaalselt metsameeste sissetulekut, mööblitööstust, ehitussektorit, energiatööstust ja puidukeemiatööstust. 8) Keskkonnaametil tuleb hüvitada kaebajale tekkinud kahju raiete peatamisel. Kaebajale tekkinud otsene kulu ja saamata jääv tulu kokku on 2 909,73 eurot. Kui kohus leiab, et kaebaja kahju ei ole täpselt tõendatud, siis peab kohus ise otsustama, mis on õiglane hüvitis tööde peatamisega seoses.

metsaregistris registreeritud 19.04.2021 ning seega kehtivad kuni 18.04.2022. Seega jäi kaebajale peale ettekirjutuse kehtivuse lõppu (31.07.2021) veel vähemalt kaheksa kuud raie teostamiseks omale sobival ajal. Seega ei ole kaebaja raieõigust ebaproportsionaalselt piiratud. 2) Asjaolu, et Keskkonnaamet ei ole Jahimehe kinnistul raiet lubavates metsateatistes seadnud lindude pesitsemisajaga seonduvaid täiendavaid piiranguid raietööde ajale või viisile, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks. LKS § 55 lg 6 1 p-d 1 ja 2 kehtivad kaebajale ka ilma selleta, et need oleks metsateatisesse ümberkirjutatud. Hetkel kehtivatest õigusaktidest tulenevalt ei ole lindude pesitsemisega seotud piirangute lisamine metsateatisele põhjendatud ega võimalik. Lisaks on üldtuntud asjaolu, et metsas pesitsevad kevadel linnud. Soovitus pesitsusajal raiet mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui ka Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt ning lisaks metsateatiste registris bännerina, st metsateatise registreerimisel on nähtav soovitus kevadel raiet mitte teha. Kaebaja metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud äriühinguna pidi olema teadlik LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning seega ka arvestama, et nende keeldude tagamiseks võib Keskkonnaamet raie peatada. Ülaltoodule tuginedes ei olnud raie peatamine käesoleval juhul ettenägematu ebasoodne tagajärg ning seega ei ole rikutud ka kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet. Ka ei olnud raie peatamiseks vajalik ootamatu ja olulise kahju ohu ilmnemine. Nõustuda ei saa sellega, et ettekirjutusega peatati raie kokku 60,06 ha-l. Kinnistul 31.05.2021 läbi viidud kontrolli ajaks oli raie osaliselt või täielikult teostamata eraldistel 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 12, 13, 14, 22, 24, 25, 28, 33, 35, 38, 48, mille pindala kokku on metsaregistrist nähtuvalt 10,97 ha. 3) Ekslik on kaebaja seisukoht, et LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelde saab rakendada vaid kaitsealuste ja olulises langustrendis olevate liikide puhul. LKS § 55 lg 6 1 p 1 ja 2 tuleb tõlgendada kooskõlas linnudirektiiviga. Linnudirektiivi artiklitest 5 ja 1 tulenevalt kehtivad art-s 5 sätestatud keelud kõigi liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide suhtes. Seda on rõhutatud ka EK 04.03.2021 eelotsuse p-des 36 ja 44 kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19. Linnudirektiivi art 2 kohaselt peavad art-s 5 sätestatud keelud tagama kõigi looduslikult esinevate linnuliikide arvukuse hoidmise või kohandamise tasemele, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Seega ei ole LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rakendamise eelduseks, et liik oleks kaitse all või selle arvukus oleks olulises langustrendis. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaitsealuse liigi püüdmise ja häirimise keeld on Eesti siseriiklikus õiguses kehtestatud LKS § 55 lg-s 6, s.o LKS § 55 lg 61 kohasest üldisest keelust eraldi. Keelatud ei ole võtta linnudirektiivis sätestatust rangemaid meetmeid. Kuigi LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 rakendamine ei eelda, et linnuliigi arvukus oleks langustrendis, siis mitmete Jahimehe kinnistul tuvastatud linnuliikide puhul see nii on, nt väike-lehelinnu, salu-lehelinnu, tutt-tihase, musta-kärbsenäpi, metsvindi, metskiuri, musträsta ja siisikese arvukus. Nõustuda ei saa sellega, et kevadiste metsaraiete negatiivne mõju metsas pesitsevate linnuliikide arvukusele ei ole tuvastatud ning see ei kujuta endast looduses esinevate arvukate tavalindude häirimist ja kahjustamist LKS § 55 lg 6 1 p 2 tähenduses. Linnudirektiiv ei välista jahi pidamist, jaht ei ole lubatud lindude pesitsemise ajal. 4) Nõustuda ei saa sellega, et ettekirjutuse tegemisel on Keskkonnaamet reageerinud õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt. Jahimehe kinnistul pesitsevate lindude tuvastamisel lähtus Keskkonnaamet Linnuatlases toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast. Selle järgi loetakse pesitsevateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele “tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tunnused. Seejuures peab Keskkonnaamet vajalikuks kohandada Linnuatlase metoodikat ühe „tõenäolise pesitsemise“ kategooria tunnuse osas. Nimelt eeldab territoriaalne laul (kategooria T) Linnuatlase metoodika järgi pesituse tõenäoliseks lugemiseks laulu korduvat registreerimist. Kui aga territoriaalne laul fikseeritakse linnuliigi pesitsusperioodi kõrghetkel, on

Keskkonnaameti hinnangul ka ühekordsel laulu kuulmisel põhjendatud järeldada, et linnuliigi pesitsus sellel alal juba käib. Seda seetõttu, et pesitsusperioodi kõrghetkel on väga tõenäoline, et emaslind on pesal ja isaslind tähistab lauluga pesitsusterritooriumi. 5) Ettekirjutusest nähtuvalt on Jahimehe kinnistu eraldised, millel on raie osaliselt või täielikult teostamata jaotatud kolme gruppi: metsagrupp 1 - eraldis 48 (1,47 ha); metsagrupp 2 - eraldised 22, 24, 25, 28, 33, 35, 38 (kokku 4,11 ha); metsagrupp 3 - eraldised 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 12, 13, 14 (kokku 5,39 ha). 02.06.2021 läbi viidud paikvaatlusel tuvastati metsagrupis 1 pasknääri tõenäoline pesitsemine. Kuigi ettekirjutuse kohaselt tuvastati kinnistu eraldisel 48 väike-lehelinnu ja kahe paari salu-lehelinnu võimalik pesitsus tuginedes nende territoriaalsele laulule, oli paikvaatluse ajal nende linnuliikide pesituse kõrgaeg ning seega tuleb nende pesitsus ümber kvalifitseerida tõenäoliseks pesituseks. Seega pesitses Jahimehe kinnistu 1,47 ha suurusel eraldisel 48 vähemalt 4 paari linde, kelle häirimise ning pesa ja munade võimaliku hävitamise või kahjustamise vältimiseks oli vajalik raiete peatamine kuni lindude pesitsusaja lõpuni. Ettekirjutuse kohaselt tuvastati metsagrupis 2 musträsta kindel pesitsus ja tutt-tihase tõenäoline pesitsus. Lisaks nähtub ettekirjutusest, et metsagrupis 2 tuvastati 7 paari salulehelinu, 2 paari laulurästa, musta-kärbsenäpi, vööt-lehelinnu, 2 paari väike-lehelinnu, rasvatihase, mustpea-põõsalinnu ja metsvindi võimalik pesitsus, tuginedes nende territoriaalsele laulule. Kuna paikvaatluse ajal oli nende linnuliikide pesituse kõrgaeg, siis tuleb ka nende liikide pesitsus ülaltoodust tulenevalt lugeda tõenäoliseks. Seega pesitses Jahimehe kinnistu 4,11 ha suurusel maa-alal vähemalt 18 paari linde, kelle häirimise ning pesa ja munade võimaliku hävitamise või kahjustamise vältimiseks oli vajalik raiete peatamine kuni lindude pesitsusaja lõpuni. Ettekirjutuse kohaselt tuvastati metsagrupis 3 laulu- või musträsta kindel pesitsus ning 4 paari väike-lehelinnu ja 2 paari metsvindi tõenäoline pesitsus. Lisaks nähtub ettekirjutusest, et metsagrupis 3 tuvastati 3 paari väikelehelinnu, metsvindi, 7 paari salu-lehelinnu, 2 paari metskiuri, 3 paari laulurästa, pruunselgpõõsalinnu, musträsta, 3 paari punarinna, rasvatihase, siisikese ja võsaraadi pesitsus, tuginedes nende territoriaalsele laulule. Kuna paikvaatluse ajal oli nende linnuliikide pesituse kõrgaeg, siis tuleb ka nende liikide pesitsus ülaltoodust tulenevalt lugeda tõenäoliseks. Seega pesitseb Jahimehe kinnistu 5,39 ha suurusel maa-alal, vähemalt 32 paari linde, kelle häirimise ning pesa ja munade võimaliku hävitamise või kahjustamise vältimiseks oli vajalik raiete peatamine kuni lindude pesitsusaja lõpuni. Jahimehe kinnistu kõigis kolmes metsagrupis oli lindude pesitustihedus suurem, kui Eesti metsades keskmiselt. 6) Asjaolu, et Keskkonnaamet on 2021. a kevadest LKS § 55 lg 6 1 varasemast erinevalt rakendanud, ei anna alust lugeda ettekirjutust ebaseaduslikuks ja ebaproportsionaalseks. EK eelotsusega kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrusega nr 3-20-2652 on muutunud õigusruum sätte tõlgendamisel. Kuigi EK on nimetatud eelotsuses sisustanud tahtluse mõistet elupaigadirektiivi art 12 lg 1 tähenduses, omab nimetatud eelotsus mõju ka linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse tõlgendamisel. Seda seetõttu, et elupaigadirektiivi art 12 lg 1 ja linnudirektiivi art 5 kehtestavad lindude pesade ja munade hävitamisele ja kahjustamisele ning pesitsevate lindude häirimisele sisuliselt samasugused keelud. Puudub põhjus tõlgendada LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 kohast tahtlust haldusmenetluse kontekstis ettekirjutuse tegemise vajaduse üle otsustades teisiti kui süüteomenetluses, sest need on väärteo koosseisu sisaldavad sätted. Raie peatamise ettekirjutuse tegemise eelduseks ei ole lindude pesade ja munade tahtliku kahjustamise või lindude tahtliku häirimise tuvastamine, nagu leiab kaebaja, piisab ka korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 mõttes ohu esinemiseks pesade ja munade tahtlikuks kahjustamiseks või lindude tahtlikuks häirimiseks. 7) Asjakohatu on LKS § 55 lg 61 rakendamise võrdlus metsameeste ja põllumeeste vahel. Lubatud meetmete osas eristab LoKS põllu- ja metsatöid. LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on Keskkonnaametil keskkonnakaitse valdkonna korrakaitseorganina õigus looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks peatada metsatööd nende sigimisperioodiks. Samal

eesmärgil on põllutööde puhul aga Keskkonnaametil lubatud LoKS § 7 lg 1 p 1 kohaselt nõuda looduses vabalt elavaid loomi eemaletõrjuvate tehnoloogiliste võtete ja seadmete rakendamist. Selline lähenemine tagab, et aegkriitilised põllutööd tegemata ja seetõttu saak saamata ei jääks. 8) Õige ei ole ka kaebaja väide, et Keskkonnaamet on kevadist raiet teostavaid metsamehi kohelnud ebavõrdselt kuna peatas ainult need raied, mille peale kaevati. Keskkonnaamet ei teosta LKS § 55 lg 61 nõuete rikkumise tuvastamiseks kevadel raiete lauskontrolli, kuna eeldab, et inimesed on õiguskuulekad ja ei häiri linde pesitsusajal. Selline lauskontroll ei oleks mõistlik ega ressursside piiratuse tõttu ka võimalik. Keskkonnaametil on kohustus kontrollida kaebusi, samuti teostatakse raiete üle pistelist kontrolli ka ilma kaebusteta. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ettekirjutusega on kehtestatud mitte kaitsealustele lindudele rangem kaitsekord võrreldes kaitsealuste liikidega. Näiteks lendoravale sobiva elupaiga säilimiseks ei piisa üksnes piirangute kehtestamisest 25 m raadiuses pesapuu ümber, mistõttu peatatakse raied ning seatakse piiranguid kogu keskkonnaregistrisse kantud elupaiga ulatuses. Asjaolu, et keskkonnaminister ei ole MS § 40 lg 10 alusel piiranud raiet loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil, ei oma käesoleva ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust. 9) Kuna vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane, ei ole kaebaja õigusi rikutud ning seega puudub õiguslik alus raie keelamisega kaebajale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks. Kui kohus asub siiski seisukohale, et kahjuhüvitise välja mõistmine on põhjendatud, tuleb Keskkonnaameti vastutust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4 alusel piirata. Kuna kaebaja on metsandusvaldkonnas tegutsenud alates 2007. aastast, pidi ta olema teadlik nii lindude pesitsemisest kevadel kui ka LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning arvestama võimalusega, et nende rakendamise tagamiseks võib Keskkonnaamet raie peatada. Vaide koostamise kulu 1200 eurot ei ole mõistlik kulu, ega kuulu seetõttu täies ulatuses hüvitamisele. Kaebaja ei ole tõendanud harvesteri Jahimehe kinnistule tagasi transportimise kulu 336 eurot ning forwarderi transpordi kulu. Samuti puudub õiguslik alus saamata jäänud tulu 1037,73 euro väljamõistmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

ei saanud kaebaja eeldada, et olukorras, kus hiljem siiski Keskkonnaamet tuvastab kinnistul pesitsevad linnud ning seega ka LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 rikkumise ohu, ei võta Keskkonnaamet mingisuguseid meetmeid kasutusele.

ole seadusandja kehtestanud. Seetõttu pole vaja analüüsida ka menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid selle kohta, kas Jahimehe kinnistul tuvastatud linnuliikide arvukus on langustrendis või mitte.

Keskkonnaamet kohtu arvates looma selged kriteeriumid, mille alusel on võimalik läbipaistavalt hinnata, mis ulatuses tuleb raietööd peatada. Selles osas on metsatöötlemisega tegelevad ettevõtted jäetud praegu ebamäärasesse olukorda. Kokkuvõttes oli kohtu arvates raiete peatamine Jahimehe kinnistul siiski õiguspärane.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.