lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2280/6

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 29.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2280/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1349
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AvTS § 23 lg 2Teabenõude täitmisest keeldumineAvTS § 26Kulude katmisest vabastamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 91 lg 2Menetluse peatumise ja peatamise alused ning kordRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-25-1951/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja10.12.20253-23-2338/18Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja08.03.20253-24-1720/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja28.02.20253-24-1104/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja28.02.20253-24-2062/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja08.08.20243-24-1272/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja07.05.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2280

Määruse kuupäev

29. aprill 2022

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X kaebus Justiitsministeeriumi 1. septembri 2021. a otsuse nr 117/5341-2 tühistamiseks ja kohustamiseks väljastada 22. augusti 2021. a pöördumises nimetatud teave

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus haldusasjas nr 3-21-2280.
2.Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta X taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.X (kaebaja) esitas 22. augustil 2021 Justiitsministeeriumile teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, milles soovis koopiaid oma pöördumistest ja Justiitsministeeriumi vastuskirjadest.
2.Justiitsministeeriumi 1. septembri 2021. a vastusega nr 11-7/5341-2 keelduti kaebaja teabenõude täitmisest ja jäeti taotlus kaebaja enda pöördumistest koopiate saamiseks rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 4. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Justiitsministeeriumi 1. septembri 2021. a otsuse nr 11-7/5341-2 ja kohustada Justiitsministeeriumit väljastama 22. augusti 2021. a teabenõudes nimetatud teave. Kaebaja sõnul vajab ta kõnealuseid dokumente, et mõista, mida ta nendega kaebust esitades konkreetselt tõendada soovis ehk mis on nende sisu. Kaebaja kirjeldab kaebuses kinnipeetavate majanduslikku olukorda ning võimalusi dokumentide saamisel. Kaebaja arvates on asjakohatu Justiitsministeeriumi arvamus, nagu poleks osa avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lõike 1

3-21-2280 tunnustele vastavast teabest avalik teave. Kui Justiitsministeeriumile jäi selgusetuks, miks kaebaja palutud teavet vajab, siis oleks tulnud seda vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõikele 2 kaebaja käest küsida, kuid seda ei tehtud. Ühelgi institutsioonil ei ole õigust teabe andmisest keelduda, kui see on tema valduses. Kaebaja viitab ka AvTS § 26 punktidele 1 ja 3 ning leiab, et Justiitsministeeriumi ei olnud õigust temalt koopiate eest raha küsida. Isegi kui lugeda kaebaja esitatud avaldused isikuandmeid sisaldavateks dokumentideks, peab Justiitsministeerium teabe väljastama AvTS §-s 18 nimetatud tähtaja jooksul. Kaebaja taotleb kaebuses ka riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.

4.Kaebaja esitas 29. detsembril 2021 halduskohtule taotluse, milles palub peatada kõik temaga seotud menetlused, sest ta pole võimeline menetlustes osalema. Kaebaja märgib, et vaatamata talle määratud ravile ei suuda ta keskenduda, tema mälu on olematu ja ta ründab ametnikke verbaalselt. Kaebaja on enda tervislikust probleemist teavitanud meditsiiniosakonda ning palus teise arsti arvamust kaebaja olukorrale ja talle määratud ravile. Kaebaja taotleb riigi õigusabi kohtuasjas abi saamiseks ning psühhoterapeudi vastuvõtule saamiseks.
5.Justiitsministeerium edastas 8. aprillil 2022 vastusena kohtunõudele kaebaja
22.augusti 2021. a pöördumise ja Justiitsministeeriumi 1. septembri 2021. a otsuse nr 117/5341-2.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning lahendab seejärel kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks (II) ja menetluse peatamiseks (III). I
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kohus selgitab, et kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
8.Kaebaja soovis saada Justiitsministeeriumilt koopiaid tema enda poolt esitatud pöördumistest ja Justiitsministeeriumi vastustest pöördumistele eesmärgiga mõista, mida ta nende dokumentidega seoses kaebust esitades tõendada soovis. Seda kaebaja põhjendust arvestades ei saanud Justiitsministeeriumi tegevus 22. augusti 2021. a pöördumisele vastamisel kaebaja subjektiivseid õigusi kuigi intensiivselt riivata. Pelgalt asjaolu põhjal, et kaebaja ei mäleta enam kõnealuste dokumentide sisu, ei saa väita, et nendest koopiate väljastamata jätmisega rikuti intensiivselt tema subjektiivseid õigusi. Ka muudest kaebaja selgitustest ega kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Justiitsministeeriumi keelduva otsusega oleks kaebaja õigusi praegusel juhul niivõrd intensiivselt riivatud, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse kohaldamist.

3-21-2280

9.Ka on kohtu hinnangul kaebajal vähe võimalusi saavutada seda, et vastustaja tegevus koopiate taotluse lahendamisel tunnistatakse õigusvastaseks.
10.Kaebaja poolt 22. augustil 2021 esitatud pöördumises viidatud dokumendid nr 11-7/442, 11-7/4342-24 ja 11-7/959-24 on Justiitsministeeriumi vastuskirjad kaebaja pöördumistele. Selles osas käsitleti kaebaja pöördumist teabenõudena. Justiitsministeerium keeldus teabenõude täitmisest, kuna küsitud dokumendid on juba korra kaebajale saadetud ja kaebaja ei põhjendanud vajadust saada teavet teist korda. AvTS § 23 lõike 2 punkti 1 kohaselt on teabevaldajal õigus keelduda teabenõude täitmisest, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda. Seega on isikule juba väljastatud dokumendist korduva koopia saamine AvTS § 23 lõike 2 punkti 1 alusel ette nähtud ainult põhjendatud vajaduse korral. Kuna kaebaja koopiaid taotledes sellist vajadust ei põhistanud, siis oli Justiitsministeeriumil õigus teabenõude täitmisest keelduda.
11.Kaebaja pöördumises viidatud muud dokumendid on kaebaja enda poolt Justiitsministeeriumile esitatud pöördumised. Selles osas käsitles vastustaja pöördumist mitte teabenõude, vaid taotlusena toimingu sooritamiseks, kuna väljastatav teave ei vasta AvTS-i eesmärgile, sest pöördumine pole mõeldud üldiseks kasutamiseks, vaid teenib konkreetse pöörduja ehk kaebaja huve. Lisaks ei ole tegemist teabega, mis poleks kaebajale varasemalt teada, sest kaebaja on ise selle saatnud. Kohus nõustub Justiitsministeeriumi seisukohaga. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik taotleb koopiat tema enda poolt haldusorganile esitatud pöördumisest, ei ole tegu teabenõudega selle klassikalises mõttes ning et riigiasutused võivad, kuid ei ole kohustatud väljastama isikule koopiaid tema enese pöördumistest (Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-17-704, p 16, Tallinna Halduskohtu
20.detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-16-994, p 19.2-19.3). Kohtud on seejuures viidanud õiguskantsleri 30. juuni 2015. a samasugusele seisukohale nr 11-2/150555/1502901 ja selles kajastatud Riigikohtu esimehe järeldustele. Praegusel juhul ei nähtu, et küsitud dokumendid oleksid olnud vajalikud kaebaja põhiõiguste tagamiseks, tõendades nt kohtueelse menetluse läbimist. Lisaks on Justiitsministeeriumi väitel kaebajale soovitud dokumentidest varasemalt juba koopiad väljastatud. Eelnevat arvestades ei näe kohus Justiitsministeeriumi tegevuses kaebajale tema enda pöördumistest koopiate väljastamata jätmisel õigusvastasust ning seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Tulenevalt eeltoodust tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.

13.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. II
14.Kaebaja on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

3-21-2280

15.Kohus leiab, et kaebaja suudab ise kaitsta oma õigusi halduskohtumenetluses. Halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta haldusorgani toimingu või haldusaktiga ei nõustu. Praeguses asjas on kaebaja seda teinud ning esitanud halduskohtule arusaadava kaebuse, mille menetlemise võimalikkuse osas on kohus saanud võtta seisukoha ilma, et selleks oleks vajalik kaebaja täiendav õiguslik nõustamine.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
17.Seoses kaebaja sooviga saada psühhoterapeudi vastuvõtule märgib kohus, et kaebajal on võimalik tervisega seotud probleeme lahendada läbi vangla meditsiiniosakonna, kus vajaduse korral suunatakse kaebaja edasi vastava spetsialisti juurde (vangistusseaduse § 53 lõige 2). Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 9 lõige 2 täpsustab, et kinnipeetava suunamine eriarstiabi osutaja juurde toimub arsti saatekirja alusel. RÕS ei sätesta, et isikule tuleks anda riigi õigusabi tulenevalt tema väidetavalt kehvast tervislikust seisundist. III
18.Kaebaja palub peatada haldusasja menetluse seniks, kuni ta saab õigusabi ja psühhoterapeudi vastuvõtule. HKMS § 91 lõike 2 kohaselt võib kohus haldusasja menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. Kohtupraktikas on selgitatud, et menetluse peatamine on vahend, et tagada kohtumenetluse eesmärkide saavutamine ja menetluse üldiste nõuete täitmine (Riigikohtu 16. jaanuari 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-2-03, p 8), ning menetluse peatamine ei ole võimalik enne kaebuse kõigi nõuete menetlusse võtmist (Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2021. a määrus asjas nr 3-21-451, p 2). Eelnevat arvestades ning silmas pidades seda, et kohus tagastab käesolevas asjas esitatud kaebuse (vt määruse osa I), jätab kohus kaebaja menetluse peatamise taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja