Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-1342 18. aprill 2022 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Kaupo Paal ja Nele Parrest Vahur Tõnissoni kaebus Andmekaitse Inspektsiooni
31.märtsi 2020. a teate ja 15. juuni 2020. a vaideotsuse tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks Kaebaja Vahur Tõnisson, esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Liisa Ojangu Kolmas isik AS SEB Pank, esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2021. a otsus Kolmanda isiku AS-i SEB Pank kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2021. a otsus. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 26. veebruari 2021. a otsuse resolutsiooni p 1, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
1.Vahur Tõnisson (kaebaja) on AS-i SEB Pank (SEB) klient. Ühtlasi oli ta Osaühingu Hexanor (pankrotis) juhatuse liige. Harju Maakohus menetles tsiviilasja nr 2-18-11704 Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotiasjas. Äriühingu võlausaldajad kinnitasid 3. detsembril 2019 üldkoosolekul kompromissi. 6. detsembril 2019 saatis SEB pankrotihaldurile ja Harju Maakohtule vastuväite kompromissi kohta, lisades sellele kaebaja SEB-i pangakonto väljavõtte. Pankrotihaldur edastas vastuväite koos lisadega 10. detsembril 2019 võlausaldajatele ja Harju Maakohtule.
2.Kaebaja esitas 5. märtsil 2020 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse, milles viitega Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg-le 1 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 65 lg-le 2 taotles järelevalvemenetluse alustamist SEB i vastu. Kaebaja leidis, et SEB rikkus isikuandmeid sisaldava pangakonto väljavõtte pankrotihaldurile saatmisega tema kui andmesubjekti õigusi. Andmete edastamiseks puudus kaebaja nõusolek. SEB kahjustas ka kaebaja mainet.
3.AKI väljastas 31. märtsil 2020 menetluse alustamata jätmise teate nr 2.1-1/20/861, milles asus seisukohale, et ei saa sekkuda kohtu tegevusse õiguse mõistmisel. IKÜM põhjenduses 20 on märgitud,
3-20-1342 et järelevalveasutuste pädevus ei peaks hõlmama isikuandmete töötlemist juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. See, milliseid tõendeid menetlusosalised esitama peavad, mida kohus vastu võtab ja kuidas hindab, on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
25.peatükis. Menetlusosalisel on õigus ja kohustus esitada kohtule tõendid oma õiguste kaitseks. Kas tegemist on lubamatu tõendiga (TsMS § 238 lg 3 p 1), hindab kohus. Kas esitatud tõendi sisu kahjustab kontoomaniku mainet, analüüsib samuti kohus.
4.Finantsinspektsioon teavitas 30. aprillil 2020 SEB-i järelevalvemenetluse algatamisest samade asjaolude alusel, mille kaebaja tõi välja pöördumises AKI poole. Järelevalvemenetlus lõpetati
12.mail 2020, kuid 1. juunil 2020 teavitas Finantsinspektsioon SEB-i väärteomenetluse algatamisest. Selle esemeks oli kaebajat puudutava pangasaladuse avaldamine tsiviilasjas. Finantsinspektsioon karistas 7. septembri 2020. a väärteootsusega SEB-i krediidiasutuste seaduse (KAS) § 13410 lg 2 alusel rahatrahviga.
5.AKI jättis 15. juuni 2020. a vaideotsusega nr 2.1-3/20/1559 rahuldamata kaebaja vaide AKI menetluse alustamata jätmise teate peale. AKI seisukohad olid järgmised. 1) Menetluse alustamata jätmise teade on toiming. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda kolmanda isiku suhtes järelevalvemenetluse alustamist ja konkreetse järelevalvemeetme rakendamist. Menetluse algatamise kohta tehtav otsus on kaalutlusotsus ning algatamata jätmist tuleb arusaadavalt põhjendada. 2) Pankroti väljakuulutamine (praegusel juhul 17. oktoobril 2018) on kohtu ainupädevuses ning kogu pankrotimenetlus toimub kohtu järelevalve all. AKI järelevalve alt on väljas isikuandmete töötlemine (sh edastamine) kohtule andmete edastamise osas. Kui AKI hakkaks hindama, kelle kohta ja milliseid andmeid võib kohtule esitada, oleks tegemist sekkumisega kohtumenetlusse. Kui keegi on kohtule edastanud tõendeid või andmeid, mis on saadud ebaseaduslikult, on igal isikul õigus vaidlustada kohtus tõendi lubatavus ning kohus otsustab, kas ta arvestab tõendit või mitte. Praegusel juhul on kohus kajastanud kompromissi kinnitamise määruses ka kaebaja kui füüsilise isiku pangakonto seisu. 3) Õige pole kaebaja etteheide, et SEB avaldas isikuandmed pankrotihaldurile, mitte kohtule ning andmete avaldamise hetkel polnud kohtumenetlus veel alanud. SEB edastas 6. detsembril 2019 vastuväited kompromissiotsuse kohta nii maakohtule kui ka pankrotihaldurile. Pankrotihaldur ei edastanud andmeid kohe võlausaldajatele, vaid tegi seda 10. detsembril 2019. SEB ei saanud kontrollida, kellele avaldavad andmeid kohus või pankrotihaldur. 4) Ka kohtumenetluses tuleb arvestada isikuandmete töötlemise nõuetega. See ei tähenda, et pooltel ei ole õigust esitada kohtule oma väidete tõendamiseks isikuandmeid sisaldavaid tõendeid. Pooled saavad isikuandmete kaitseks paluda kohtul kuulutada menetlus kinniseks, mida SEB on ka teinud, kaitsmaks kaebaja isikuandmeid. 5) Füüsilise isiku pangakonto väljavõte sisaldab isikuandmeid, kuid tegu on ka pangasaladusega, millele juurdepääs ja vastutus on reguleeritud KAS §-s 88. Valitseva arvamuse kohaselt võivad krediidiasutused avaldada ja teatavaks teha pangasaladuse alla käivaid asjaolusid oma isiklikest varalistest ja õiguslikest huvidest tulenevalt (vt ka KAS § 88 lg 9). See vastab õigustatud huvidega arvestamise põhimõttele. Seaduses on ammendav loetelu, kellel ja millisel juhul on pangasaladusele juurdepääs. AKI nende asutuste nimekirjas ei ole. Seega ei saa AKI teha järelevalvet pangasaladuse avalikustamise üle. Nendes küsimustes on kohtuväliseks menetlejaks Finantsinspektsioon. Järelevalvemenetlus ei annaks ka soovitud tulemust, kuna andmed on avalikustatud.
6.Kaebaja pöördus Tallinna Halduskohtusse kaebusega, milles palus tühistada AKI
31.märtsi 2020. a teade ja 15. juuni 2020. a vaideotsus ning kohustada AKI-t alustama SEB-i vastu järelevalvemenetlust.
2(8)
3-20-1342 1) Kaebajal on õigus nõuda, et AKI otsus järelevalvemenetluse alustamise kohta oleks tehtud kaalutlusvigadeta. IKS § 56 järgi on AKI-l aluse esinemisel IKS § 56 järgi õigus ja kohustus menetlust alustada. 2) SEB edastas IKÜM art 5 lg 1 p-e a ja b ning art 6 lg 1 p-e a ja f rikkudes kaebaja isikuandmed, millele tal oli juurdepääs kaebajale makseteenuse osutamise kaudu. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut oma isikuandmete edastamiseks Osaühingu Hexanor (pankrotis) võlausaldajatele, pankrotihaldurile ja kohtule. Isikuandmete töötlemine on SEB-i isikuandmete töötlemise üldtingimuste p-de 8 ja 9 kohaselt lubatud vaid isiku ja panga vahelises õigussuhtes. SEB ei saa neid andmeid kasutada kolmanda isikuga seotud vaidluses, mille menetlusosaline kaebaja ei ole. 3) SEB viitas andmete avaldamisel, et kaebajal ei ole pangakontol raha. Seega oli SEB-i eesmärk kahjustada kaebaja kui oma kliendi mainet ja teda halvustada, mis on eriti taunitav. 4) AKI on teinud kaalutlusvea. Kuna kaebaja pole tsiviilkohtumenetluses osaline, on asjakohatu AKI väide, et kohus lahendab võimaliku isikuandmete avaldamise rikkumise korral ise vaidluse või teeb selle üle järelevalvet. Lisaks avaldas SEB isikuandmeid pankrotihaldurile, mitte kohtule. Andmete avaldamine oleks õigusvastane ka siis, kui kaebaja oleks kohtuasjas menetlusosaline. Kohtumenetluses tohib andmeid avaldada üksnes kohtu taotlusel ja konkreetse korra järgi nii, et andmekaitse oleks tagatud.
7.Tallinna Halduskohus kaasas 25. augusti 2020. a määrusega kolmanda isikuna menetlusse SEB-i.
8.Tallinna Halduskohus jättis 26. veebruari 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning mõistis kaebajalt SEB-i kasuks välja menetluskulude katteks 1618 eurot 48 senti (resolutsiooni p 3). 1) Kohtu ainupädevuses on otsustada, millised tõendid ta vastu võtab (TsMS § 238). Harju Maakohus sai anda hinnangu pangakonto väljavõtte kui tõendi lubatavusele ning põhjendatud juhul keelduda tõendi juurdevõtmisest (TsMS § 238 lg 4). 2) Isikuandmeid võib töödelda andmesubjekti nõusolekuta, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada IKÜM art 23 lg-s 1 nimetatud eesmärkide täitmine (IKÜM art 6 lg 4). Sel juhul võib isikuandmeid töödelda muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti. Üheks eesmärgiks on kohtusüsteemi sõltumatuse ja kohtumenetluse kaitse (IKÜM art 23 lg 1 p f). See tähendab, et kohtumenetluses võib isikuandmeid töödelda sõltumata sellest, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmed algselt koguti. AKI jõudis õigele järeldusele, et SEB töötles kaebaja isikuandmeid kohtumenetluses oma menetlusõigusi kasutades. IKÜM art 55 lg 3 kohaselt ei ole AKI pädev korraldama järelevalvet isikuandmete töötlemise toimingute üle, mida kohtud teevad oma õigust mõistvat funktsiooni täites. Eeltoodust tuleb lähtuda ka IKS § 56 sisustamisel. Järelikult jättis AKI järelevalvemenetluse algatamata õigel kaalutlusel. 3) Kuna vaidluse esemeks on AKI kaalutlusotsuse õiguspärasus, ei hinda kohus, kas SEB rikkus tõendit esitades andmesubjekti õigusi. Samuti puudub vajadus hinnata väiteid, mis puudutavad Finantsinspektsiooni menetlust. 4) SEB-i menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabiteenuse ajakulu on ebamõistlikult suur. Põhjendatud on õigusteenus 8 tunni ulatuses ehk 1618 eurot 48 senti.
9.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Alternatiivselt palus kaebaja halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uuesti otsustamiseks.
10.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26. novembri 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse. Ringkonnakohus tühistas AKI 15. juuni 2019. a vaideotsuse ning kohustas AKI-t kaebaja 5. märtsi 2020. a kaebust uuesti läbi vaatama. Ühtlasi mõistis kohus
3(8)
3-20-1342 AKI-lt kaebaja kasuks välja menetluskulude katteks 756 eurot. Ringkonnakohtu seisukohad olid järgmised. 1) Kohtuasja esemeks on üksnes küsimus, kas AKI pidi menetlust alustama. Hinnata ei tule seda, kas SEB tohtis kaebaja andmeid avaldada. AKI menetluse alustamata jätmise teade on toiming. 2) AKI-lt ei taotletud järelevalvet kohtu üle, vaid SEB-i tegevuse üle, sh esitas SEB andmed üksnes enda, mitte kohtu initsiatiivil. Asjaolu, et kohtule esitades muutus kaebaja pangakonto väljavõte konkreetses kohtumenetluses tõendiks, ei tähenda, et AKI-l puudub pädevus hinnata, kas SEB võis andmed avaldada kaebaja nõusolekuta. Järelevalvemenetluse käigus ei pea AKI hindama, kas avaldatud andmed on tõendina lubatavad. AKI ei pea teadma sedagi, kuidas hindab neid tõendeid kohus. TsMS § 238 lg 3 p 1 ega ükski teine TsMS norm ei anna andmete töötlejatele õigust mitte järgida kohtule tõendite esitamisel andmekaitsenorme. TsMS § 238 lg 3 p 1 eesmärk ei ole kaitsta kaebaja kui andmesubjekti õigusi. 3) Finantsinspektsiooni menetlusel SEB-i vastu ei ole tähtsust küsimuses, kas AKI peaks korraldama järelevalvemenetluse. Nimetatud inspektsioonide menetlused on ette nähtud erinevate õigushüvede kaitseks. 4) AKI ei saa järelevalvemenetluses teha pankrotiasja menetlevale kohtule ettekirjutust, kuidas SEB-i esitatud tõendit käsitleda. See ei välista siiski AKI-l muude IKÜM-s ja IKS-s sätestatud meetmete võtmist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.SEB kolmanda isikuna esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Menetluskulud tuleks jätta kaebaja kanda. Kolmanda isiku seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) SEB ei vajanud kohtule tõendi esitamiseks kaebaja nõusolekut. Seaduslik alus isikuandmete edastamiseks on IKÜM art 6 lg 1 p f „õigustatud huvi“ õigusnõude koostamiseks (vt Euroopa Kohtu otsus C-597/19: M.I.C.M., p-d 108 ja 109). Sama kehtib kohtuvälise menetluse kohta (IKÜM põhjendus 111). Seetõttu ei ole tähtsust sellel, millisel õiguslikul alusel andmeid esmalt koguti. Ühtlasi järeldub sellest, et kaebaja andmeid töödeldi kohtumenetlusega seotud ülesande täitmiseks, mille üle järelevalve tegemise pädevust AKI-l ei ole (IKÜM põhjendus 20, art 55 lg 3). Kohus otsustab, kas tõendi saamiseks rikuti põhiõigusi (TsMS § 238 lg 1 p 1). 2) AKI on isikuandmete rikkumise võimatust hinnanud, öeldes vaideotsuses, et pooltel on õigus kohtule isikuandmeid sisaldavaid tõendeid esitada. 3) SEB-i vastu ei saa järelevalvemeetmeid (IKS § 56 lg 3, § 58; IKÜM art 58) võtta, arvestades möödunud aega ja selle jooksul toimunut. Meetmed on ammendunud tsiviilasja menetlemisel ja Finantsinspektsiooni kohaldatud sanktsiooniga. Seejuures jättis tsiviilasjas Tallinna Ringkonnakohus 30. juuni 2020. a määrusega rahuldamata SEB-i 10. mail 2020 esitatud taotluse kuulutada menetlus kinniseks või alternatiivselt kohustada menetlusosalisi ja võimalikke teisi istungisaalis viibijaid hoidma kaebaja kohta teatavaks saanud asjaolud saladuses. Kohus selgitas, et ei ole tuvastatav, et pangasaladuse (isikuandmete) kaitse vajadus kaaluks üles huvi asja avaliku arutelu vastu, ning pankrotihalduri selgituste kohaselt saavad pankrotimenetluses andmed kaebaja võlgade ja vara kohta niikuinii avalikuks. Finantsinspektsiooni menetluse eesmärk oli sama, mis AKI menetluse eesmärk – kaitsta kliendi andmeid. Seega oleks AKI järelevalvemenetlus eesmärgipäratu ja menetlusosalisi põhjendamatult koormav. 4) Krediidiasutused peaksid omama õigust esitada kohtule enda õiguste kaitseks tõendeid kliendi pangasaladusega. Praktikas on kohtud jätnud rahuldamata krediidiasutuste taotlusi, et kohus nõuaks krediidiasutuselt endalt, et viimane väljastaks tema töödeldavad pangasaladusega kaetud andmed.
12.Kaebaja ja vastustaja kassatsioonkaebusele ei vastanud.
4(8)
3-20-1342
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium rahuldab SEB-i kassatsioonkaebuse, tühistab ringkonnakohtu otsuse IKÜM art 57 lg 4 ebaõige kohaldamise tõttu ja jätab jõusse halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p-d 4 ja 6). Kaebaja kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata.
14.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas AKI on pädev tegema järelevalvet SEB-i poolt kaebaja isikuandmete töötlemise üle olukorras, kus vaidlusalune töötlemistoiming seisneb isikuandmete edastamises pankrotihaldurile ja kohtule selleks, et tõendada SEB-i väidet pankrotimenetluses. Kuna pankrotihaldurile andmete edastamise eesmärk oli nende kasutamine kohtuasjas, ei käsitle kolleegium seda asja eripära arvestades eraldi toiminguna kohtule edastamise kõrval. Kohtuasja lahendamiseks ei tule hinnata seda, kas SEB-i tegevus oli õiguspärane, vaid üksnes seda, kas AKI peaks alustama SEB-i vastu järelevalvemenetluse.
15.Järgnevalt analüüsib kolleegium esmalt AKI järelevalvepädevust (I). Seejärel põhjendatakse seda, miks kaebus jääb rahuldamata (II), ja tehakse kokkuvõte menetluskuludega seotust (III). I
16.Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus õigesti jõudnud järeldusele, et AKI keeldumine järelevalvemenetlust alustamast on toiming ning et keeldumine põhines ekslikul AKI pädevuse tõlgendusel.
17.Ei vaielda selle üle, et olukord on IKÜM kohaldamisalas (art 2) ning pangakonto väljavõte sisaldab isikuandmeid (art 4 p 1). IKÜM ja IKS nõuete kohaldamist, sh AKI järelevalvet ei välista seejuures asjaolu, et pangakonto väljavõte on KAS §-s 88 sätestatut arvestades kaetud pangasaladusega, mille suhtes on kehtestatud KAS-s eriregulatsioon (vrd ka Euroopa Kohtu otsus C-580/13: Coty Germany, p 26). Seda järeldust kinnitavad KAS süstemaatiline tõlgendus (vt nt KAS § 89 lg 24, § 893) ning IKS § 56 lg-st 1 nähtuv („muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete“).
18.IKÜM art 4 p 7 mõttes vastutav töötleja, kelle tegevust palub kaebaja AKI-l järelevalve käigus kontrollida, on SEB. Töötlemistoiming, mille õiguspärasuse kaebaja kahtluse alla seab, on pangakonto väljavõtte e-postiga edastamine, mis on isikuandmete töötlemistoiming IKÜM art 2 lg 1 ja art 4 p 2 mõttes (vt nt C-175/20: Valsts ieņēmumu dienests, p-d 35, 38).
19.SEB-i omal initsiatiivil tehtud vaidlusaluse töötlemistoimingu õiguspärasust saab AKI järelevalvemenetluse käigus hinnata. Kaebaja ei taotlenud AKI-lt järelevalvemenetluse alustamist kohtu (ega pankrotihalduri) tegevuse üle ega seadnud kahtluse alla ühtegi kohtu menetlustoimingut. Tegu oli üksnes SEB-i initsiatiivil ja SEB-i poolt toimunud isikuandmete töötlemisega, mitte olukorraga, kus SEB täitis pankrotihalduri või kohtu korraldust esitada tõendeid. Kolleegiumi järeldus AKI järelevalvepädevusest oleks teine, kui kohus kohustanuks SEB-i kaebaja pangakonto väljavõtet kui tõendit esitama (nt KAS § 88 lg 9 alusel), sest sel juhul tuleks AKI-l kontrollida kohtu tegevust. Viimati öeldu on IKÜM art 55 lg 3 järgi keelatud.
20.AKI järelevalvet ei välista praegusel juhul asjaolu, et kohus peab kohtumenetluse (sh pankrotimenetluse, vt TsMS § 475 lg 1 p 122) käigus hindama menetlusosalise (SEB-i) esitatud tõendi lubatavust. TsMS § 238 lg 3 p 1 kohaselt keeldub kohus tõendi vastuvõtmisest, kui tegemist on „põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga“ (kohaldub ka hagita menetlusele, vt 5(8)
3-20-1342 TsMS § 477 lg 1). Sätte eesmärk on põhiõiguste kaitse ja seda sõltumata sellest, kelle põhiõigustega on tegu – menetlusosalise või menetlusvälise isikuga. Kohtuasja lahendava kohtu eesmärk on aga eeskätt tegeleda tõendi lubatavuse ja sisulise hindamisega konkreetse kohtuasja eset silmas pidades, mitte küsimustega, kas ja kuidas tuleks andmetöötlust piirata või keelata või milliseid muid meetmeid võtta rikkumise heastamiseks või edasiseks vältimiseks (nt tõendit esitava töötleja dokumendiregistris kättesaadavuse piiramine vms). Kohtu pankrotiasjas võetav seisukoht tõendi lubatavuse kohta ja kohtumenetluse lõpptulemus ei mõjuta (vähemasti otseselt) kaebaja õigust isikuandmete kaitsele füüsilise isikuna.
21.Vaatamata AKI järelevalvepädevuse jaatamisele, peaks AKI aga sellises olukorras järelevalvemenetluses arvestama keeluga sekkuda õigusemõistmisse (IKÜM art 55 lg 3, põhjendus 20). Nii ei saa ta näiteks järelevalvemenetluse tulemusel ettekirjutusega kohustada töötlejat võtma meetmeid, mille rakendamine sõltub kohtuasja lahendava kohtu seisukohast.
22.Seega põhines AKI keeldumine menetlust alustamast vääral pädevuse tõlgendusel. II
23.Kaebus jääb eeltoodule vaatamata siiski rahuldamata. Kaebaja taotluse alusel AKI järelevalvemenetluse alustamine oleks käesoleval juhul olnud ülemäärane IKÜM art 57 lg 4 mõttes.
24.AKI kui järelevalveasutus vastutab IKÜM kohaldamise eest, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi nende isikuandmete töötlemisel ning hõlbustada isikuandmete vaba liikumist EL-is (IKÜM art 51 lg 1, IKS § 51 lg 1, § 56 lg 1). Üheks AKI ülesandeks on andmesubjektide kaebuste lahendamine (IKÜM art 57 lg 1 p f). Nii sätestab ka IKÜM art 77, et igal andmesubjektil on õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, kui andmesubjekt on seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub IKÜM-i, ning järelevalveasutus peab teavitama kaebuse esitajat mh menetluse käigust ja tulemustest (vt ka IKS § 61). Kui taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu, võib järelevalveasutus nõuda halduskuludel põhinevat mõistlikku tasu või keelduda taotlust menetlemast, kusjuures järelevalveasutus on kohustatud tõendama taotluse selgelt põhjendamatut või ülemäärast iseloomu (IKÜM art 57 lg 4).
25.Olukorras, kus AKI-l palutakse hinnata sellise töötlemistoimingu õiguspärasust, mis seisneb tõendi esitamises kohtule, ja ei esine erilist vajadust andmesubjekti õiguste kaitseks, võib AKI menetluse algatamist kaaludes keelduda järelevalvemenetluse alustamisest. AKI järelevalve võimalikkusel isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle ei või olla heidutavat mõju isiku põhiõigusele pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse (EL põhiõiguste harta art 47). Lisaks, kohtumenetluses tõendi lubatavuse üle otsustamine ja kohtumenetluse käigus kohtu võetavad meetmed (nt juurdepääsu piiramine toimikule, istungi kinniseks kuulutamine) ei pruugi küll iga kord (vt p 20) tagada konkreetsel juhul andmesubjekti õiguste piisava kaitse, kuid võivad seda sõltuvalt asjaoludest siiski teha. Ka ei või AKI järelevalvemenetluse käigus kohaldada meetmeid, mis tooks kaasa lubamatu sekkumise kohtumenetlusse (vt p 21), ega lahendada küsimust võimalikust mainekahjust ja mõista välja mittevaralise kahju hüvitist. Viimast saab teha vaid sellel eesmärgil algatatud kohtuasjas kohus. Sõltumata AKI järelevalvemenetlusest on andmesubjektil alati õigus pöörda oma õiguste kaitseks vastutava või volitatud töötleja vastu kohtusse (IKÜM art 79). Järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI siiski võtma arvesse ka seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve vajalikkuse.
6(8)
3-20-1342
26.Praegusel juhul AKI järelevalve vajalikkust tingivaid asjaolusid ei nähtu. Vastupidi, menetluse alustamata jätmise teates ja vaideotsuses on AKI lisaks pädevuse puudumisele (mis on eeltoodust tulenevalt väär seisukoht) tuginenud ka võimalikule Finantsinspektsiooni järelevalvepädevusele pangasaladuse avalikustamisel, õiguslikele probleemidele, mis AKI-l võivad esineda pangasaladusele juurdepääsul (KAS § 88 lg-d 3 jj), ning asjaoludele, et SEB on taotlenud istungi kinniseks kuulutamist kaebaja isikuandmete kaitseks ja et AKI-l puudub õigus mõista välja kaebaja soovitud hüvitis mainekahju eest (vt eest p 3, p 5 alap-d 4 ja 5).
27.Lisaks nähtub kassaatori esitatud andmetest, et Finantsinspektsioon on samadel faktilistel asjaoludel (isikuandmeid sisaldava pangakonto väljavõtte kui pangasaladuse edastamine) korraldanud SEB-i suhtes järelevalvemenetluse, mille lõpetas meetmeid võtmata, ning väärteomenetluse, mis päädis SEB-i karistamisega rahatrahviga. Finantsinspektsiooni tegevuse tulemusel võttis SEB meetmeid rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks (taotles pankrotiasjas kohtult menetluse kinniseks kuulutamist) ja edaspidiseks vältimiseks (korraldas koolituse, vaatas üle sisemised protseduurireeglid).
28.Nagu eespool osutatud, ei välista vaidlusaluste isikuandmete kaitstus KAS alusel pangasaladusena iseenesest IKS ja IKÜM nõuete kohaldatavust ega AKI järelevalvet (vt p 17; vrd ka otsus nr 3-18-1287/45, p 23). Ka toimunud Finantsinspektsiooni järelevalve ei ole automaatseks aluseks, mis AKI järelevalve välistaks. Nõustuda võib ringkonnakohtuga, et Finantsinspektsiooni järelevalve eesmärk (vt Finantsinspektsiooni seaduse § 3) erineb üldjuhul AKI järelevalve eesmärgist, kuigi isikuandmete töötlemise osas võib neil olla ühisosa. Sellise olukorraga on ka praegusel juhul tegu.
29.Finantsinspektsiooni menetluste tulemusel on saavutatud sisuliselt kaebaja soovitud eesmärk. Haldusorganitel tuleb samade faktiliste asjaolude hindamisel ja pädevuste kattumisel oma tööd koordineerida ning vältida vastuolulisi otsuseid ja tarbetut halduskoormust haldusvälistele isikutele (nt halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-66-02, p-d 36–38; määrus asjas nr 3-3-1-13-12, p 24). Silmas pidades võimalikke seaduses sätestatud meetmeid (vt nt IKS § 56 lg 3, IKÜM art 58 lg 2), mida AKI saaks järelevalvemenetluse tulemusel kohaldada, ei nähtu neist lisaväärtust, mida AKI täiendav järelevalvemenetlus kaebaja õiguste kaitstuse seisukohalt annaks.
30.Eeltoodust tuleneb, et kuigi AKI keeldus järelevalvemenetluse alustamisest eksliku pädevuse tõlgenduse tõttu, oli keeldumine toiminguna siiski õige. Seetõttu jääb kaebaja kaebus rahuldamata. III
31.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kusjuures kassatsioonkaebuse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse poole kohta sätestatut. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8 esimene lause). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11).
32.Kolleegium on seisukohal, et menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Otsus tehti kaebaja kahjuks. AKI ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Ka SEB-i kui kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuigi kaebus jääb rahuldamata, on Finantsinspektsioon väärteootsuses tuvastanud, et SEB rikkus kaebaja isikuandmete töötlemisel tema õigusi.
7(8)
3-20-1342
33.Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 (kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud redaktsioonis) koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg-ga 21 alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.