X OÜ kaebus Transpordiameti 07.01.2022 korralduse nr 1.31/22/0009 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.02.2022 otsuse nr 4-22/239706 tühistamiseks
Vaidlustatud lahend
Riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.02.2022 otsus nr 422/239706
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – X OÜ, volitatud esindaja advokaat Katrin Paulus Vastustaja (hankija) – Transpordiamet, volitatud esindaja Eveli Altunbas Kolmas isik (pakkuja) – Y OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X OÜ-le tema esitatud tõendid Lisa 2 MNT kinnitus 2013 - 2015 Viljandi“ ja „Lisa 3 MNT kinnitus 2017 - 2019 Tartu“.
5.Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.02.2022 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
3-22-332
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiamet (vastustaja) avaldas 01.09.2021 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Võru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 20222027“ (viitenumber 239706) hanketeate ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid (RHAD).
Pakkumuse esitasid 4 pakkujat, sh X OÜ (kaebaja) ja Y OÜ (kolmas isik).
3.Vastustaja jättis 07.01.2022 korraldusega nr 1.3-1/22/0009 edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud kaebaja kvalifitseerimata (riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg 9), sest tema tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeate p-s III.1.3 toodud kvalifitseerimise tingimustele. Kaebaja esitatud tehnika omanikeks on liisinguandjad. Q OÜ on tehnika vastutav kasutaja, mitte omanik. Ilma vara omaniku ehk liisinguandja teadmise ja nõusolekuta ei saa vastustaja olla veendunud, et Q OÜ ehk liisinguvõtja on õigustatud andma vara kaebaja kasutada. Seetõttu oli vastustaja õigustatud nõudma kvalifitseerimistingimuste täitmist tõendavate dokumentide esitamist (RHS § 101 lg 1 p 9). Vastustaja selgitas korduvalt, miks ta ei pea piisavaks Q OÜ ja kaebaja vahelist kokkulepet vara kasutada andmise kohta. Kaebaja ei ole korduvatele nõudmistele vaatamata kvalifitseerimistingimuse täitmise tõendamiseks vajalikke dokumente esitanud. Juhul, kui vastustaja aktsepteerib vara kasutamise kokkulepet ilma vara omaniku nõusolekuta, viib see pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni. Vastustaja tunnistas sama otsusega edukaks kolmanda isiku pakkumuse, jättis kolmanda isiku kõrvaldamata ja kvalifitseeris ta.
4.Kaebaja esitas 13.01.2022 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja 07.01.2022 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja esitas vastustajale Q OÜga sõlmitud eelkokkuleppe ja Q OÜ kinnituskirja, mis tõendasid, et Q OÜ on nõus ja võimeline andma sõidukid kaebaja kasutusse. Q OÜ on kantud registrisse sõidukite vastutava kasutajana ja sõidukid on tema valduses. Vastustaja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel nõuab ta täiendavate ja RHAD-is nimetamata tõendite esitamist. Kaebaja vastas kõigile vastustaja päringutele ja tõi 31.12.2021 vastuses välja, et kaebajal ei ole võimalik nõuda Q OÜ-lt täiendavate kinnituskirjade esitamist. RHS § 101 lg 1 p 9 näeb ette kasutusse andmise kokkuleppe, mitte muude dokumentide esitamist. Ükski õigusnorm ei keela liisinguvõtjal anda tehnikat muu isiku kasutusse. Kaebaja ja Q OÜ kokkulepe on siduv. Vastustaja nõudis kinnituskirjade esitamist kiirel aastalõpu ajal ja liisinguandjad said kinnituskirjad väljastada alles pärast tähtaja möödumist. Kinnistuskirjade esitamine ei olnud kaebaja mõjusfääris. Liisinguandjate kinnituskirjad tõendavad, et Q OÜ-l on õigus anda vaidlusalused sõidukid kaebaja kasutusse. Liisinguandjate avalikult kättesaadavatele tüüptingimustele on viidatud alles vaidlustusmenetluses ning need ei tõenda liisinguandjate ja Q OÜ vahel sõlmitud liisingulepingute tingimusi. Üldtuntud asjaoluks saab pidada, et konkreetse liisingulepingu tingimused ei kattu alati ja täielikult avalikult kättesaadavate tüüptingimustega. Q OÜ ja liisinguandjate lepingud erinevad tüüptingimustest. Liisinguandjate nõusolekute esitamise kohustus tulnuks sätestada RHAD-is, et kaebaja oleks osanud sellega juba varem arvestada ja 2(11)
3-22-332
otsustada, millist tehnikat kasutada. Kaebajal puuduvad õigussuhted liisinguandjatega ja liisinguandjad ei ole kaebaja ees millekski kohustatud.
5.VAKO jättis 03.02.2022 otsusega nr 4-22/239706 vaidlustuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu summas 1260 eurot. Põhjendused:
5.1.VAKO jätab tähelepanuta kaebaja poolt alles vaidlustusmenetluses esitatud liisinguandjate kinnituskirjad. Kaebaja jäeti kvalifitseerimata põhjusel, et ta jättis nõutud kinnituskirjad vastustajale tähtaegselt esitamata.
5.2.Kirjaliku kokkuleppe esitamise nõude eesmärk on kindlaks teha, kas pakkujal on ka tegelikult võimalus saada hankelepingu täitmiseks enda kasutusse tema poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud tehnikat. Masina saab pakkujale kasutusse anda isik, kes on masina omanik või kellele omanik on andnud õiguse masinat allkasutusse anda. Vastustaja on pöördunud 4 masina kasutusse võtmise osas 5 korral selgitustaotlusega kaebaja poole. Kaebaja esitas eelkokkuleppe Q OÜ-ga, kuid keeldus muude dokumentide esitamisest. Pakkujat kvalifitseerides peab hankija olema veendunud selles, et pakkuja ka tegelikult vastab kõikidele riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. Pakkuja ei saa nõuda ega eeldada, et hankija üksnes formaalset kontrolli teostaks. Kuigi kaebaja esitatud dokumentidest nähtus, et Q OÜ on valmis andma kaebaja kasutusse masinad hankelepingu täitmiseks, ei nähtu neist tema õigus seda teha. Vastustaja ei pidanud uskuma, et Q OÜ-l on õigus masinaid allkasutusse anda. Kaebajal oli aega esitada liisinguandjate kinnitused 17.31.12.2021. Kaebaja seda ei teinud.
5.3.Vaidlustusmenetluses ei ole tõendatud, et nende masinate liisingulepingutes oli antud liisinguvõtjale õigus anda liisingvara allkasutusse ilma liisinguandja nõusolekuta. Järelikult oli hanketingimuste täitmise tõendamiseks vajalikud liisinguandjate nõusolekud allkasutusse andmise kohta. Neid nõusolekuid sai küsida vaid Q OÜ, mitte vastustaja. Kui tavapärastes võlaõiguslikes suhtes on võimalik, et liisinguandjad annavad nõusoleku liisingvara allkasutusele ka tagasiulatuvalt, siis RHS näeb pakkujale ette tähtaja hankija esitatud dokumendinõude täitmiseks ja õigusliku tagajärje, kui pakkuja tähtajast kinni ei pea. Kuna kaebaja ei esitanud vastustajale hanketingimuse sisuliseks kontrollimiseks liisingulepinguid või liisinguandjate nõusolekuid, need dokumendid ei olnud vastustajale andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad, on otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata kooskõlas RHS § 104 lg-ga 9.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 07.01.2022 korralduse ja VAKO 03.02.2022 otsuse tühistamiseks. Alternatiivselt taotles kaebaja VAKO otsuse tühistamist kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise osas. Põhjendused:
6.1.Ükski õigusnorm ei keela liisinguvõtjal anda asja allkasutusse. Kaebaja tõendas objektiivselt ja ammendavalt õiguse olemasolu sõidukite kasutusse võtmiseks. Samuti on kaebaja esitanud liisinguandjate kinnituskirjad. Seega on paljasõnalised kahtlused ära langenud.
6.2.RHAD ei näinud ette vastavate dokumentide esitamist ja see ei olnud ettenähtav. Liisinguandjate tüüptingimuste väide esitati alles vaidlustusmenetluses. Liisinguandjate kinnituskirjade väljastamine ei olnud kaebaja kontrolli all, kuna kaebajal puuduvad võlasuhted liisinguandjatega.
6.3.Kaebaja on teinud vastustajale samasuguseid hooldustöid erinevates piirkondades üle Eesti juba alates 2003. a. See näitab, et kaebaja on alati leidnud vajaliku tehnika ja korraldanud hankelepingu täitmise nõuetekohaselt. Seega ei ole vastustaja kahtlused praeguse hanke raames
3(11)
3-22-332
põhjendatud. Tegemist on Eestis laialdaselt kättesaadavate traktoritega, mis on igal põllumehel olemas.
6.4.Kolmanda isiku menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine ei olnud põhjendatud. Umbes 2 lk sisulise teksti, millest 50% ei olnud vaidlustust arvestades asjakohane, koostamise kulu ei saa olla 1260 eurot. Tegemist pole keeruka ega mahuka asjaga.
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kvalifitseerimistingimuste eesmärgiks on tagada, et hankelepingu täitjal on piisav tehniline ja kutsealane pädevus hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Õigus liisinguvara allkasutusse andmiseks saab tulla üksnes liisinguandja ja liisinguvõtja vahelisest lepingust. Liisinguvara allkasutusse andmist ei saa pidada liisinguvara sihtotstarbeliseks kasutamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 363 p 1). Hankijal on kohustus kontrollida kvalifitseerimistingimusele vastavust sisuliselt (Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 otsus asjas nr 3-19-2345). Ei saa nõustuda väitega, et vastustajal puudus õigus küsida dokumente, mis olid kaebaja sõnul tema kontrolli alt väljas. Liisinguvõtja ja kaebaja on omavahel lepingulises suhtes, mistõttu saanuks kaebaja oma koostööpartnerilt liisingulepinguid või liisinguandja kinnituskirju küsida. Vastustaja andis korduvalt võimaluse esitada tõendid, mille alusel saanuks veenduda, et kaebajal on tõepoolest õigus liisinguvara kasutusele võtta. Vastustaja järelepärimised olid selged ja suunavad. Vastustaja ei saanud kaebajat hankemenetluses kvalifitseerida olukorras, kus kaebaja kvalifitseerimistingimustele vastamine on pelgalt oletuslik. Kuna kaebaja ei esitanud vastavaid tõendeid ka täiendava tähtaja jooksul, ei jäänud üle muud, kui jätta kaebaja kvalifitseerimata. Kinnituskirjade esitamisest vaidlustusmenetluses järeldub, et kaebaja sai aru, millised tõendid on vajalikud tema kvalifitseerimiseks. Kaebajal ei ole võimalik enda kvalifikatsioonitingimustele vastavust tõendada pärast selleks määratud tähtaega ja kaebaja poolt esitatud liisinguandjate kinnitused ei muuda vastustaja poolt hankemenetluses tehtud otsust õigusvastaseks. Kaebaja poolt esitatud argument eelneva koostöö kohta on asjakohatu, kuna seda asjaolu ei saa kvalifitseerimistingimuse täitmisel hinnata.
Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Vastustaja jättis õigesti kaebaja kvalifitseerimata. Vastustaja andis kaebajale mitmel korral tähtaja, et esitada liisinguandjate kinnitused allkasutuse lubamise kohta. Kaebaja kinnitusi ei esitanud ega taotlenud ka lisaaega nende esitamiseks, vaid leidis, et ei ole kohustatud neid kinnitusi esitama. Kaebaja esitas kinnitused VAKO-le, seega oli tal tegelikult võimalik neid kinnitusi saada, kuid ta otsustas neid vastustajale mitte esitada. Sellises olukorras tuli ta jätta kvalifitseerimata.
8.2.Vastustajal oli võimalus jätta kaebaja kvalifitseerimata oluliselt varem. Iga kaebaja vastus vastustaja järelepärimisele andis vastustajale õiguse jätta kaebaja kvalifitseerimata. Kaebaja 29.10.2021 vastusest vastustaja 26.10.2021 järelepärimisele nähtub, et kaebaja on tuginenud S OÜ tehnikale ja esitanud Q OÜ-ga sõlmitud eelkokkuleppe hankelepingu täitmises osalemise kohta. Alltöövõtu kasutamise korral pidanuks kaebaja esitama hankepassi ka S OÜ kohta (RHS § 103 lg 1, § 104 lg 4). Kuna seda ei tehtud, siis tulnuks kaebaja jätta RHS § 98 lg 4 alusel kvalifitseerimata. Sellises olukorras ei tohi anda pakkujale enam võimalust hankepassi täiendada (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-631, p 15). Kaebaja 08.12.2021 vastusest vastustaja 06.12.2021 järelepärimisele nähtub, et S OÜ alltöövõtt on muutunud hoopis Q OÜ poolseks traktorite kasutada andmiseks. Kaebaja esitas vastustajale valeandmed selle kohta, et Q OÜ on nende traktorite omanik.
4(11)
3-22-332
Tegelikult olid omanikeks liisinguandjad. Valeteabe esitamise tõttu võinuks kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p 9 alusel või jätta ta kvalifitseerimata. Vastustaja 13.12.2021 palvele selgitada, kas liisingutingimused lubavad liisinguvõtjal anda traktoreid kaebaja kasutusse, kaebaja 15.12.2021 ei vastanud, vaid esitas Q OÜ kinnituskirja, milles kinnitatakse, et Q OÜ-l on õigus anda traktorid kaebaja kasutusse. Kuna kaebaja ei vastanud sisuliselt vastustaja küsimusele, siis oli vastustajal võimalus jätta ta kvalifitseerimata. Vastustaja 17.12.2021 pöördumisele 21.12.2021 vastates keeldus kaebaja esitamast liisingulepingut ja liisinguandja nõusolekut allkasutusse andmise kohta. Lisaks teatas kaebaja, et kui vastustaja suudab tõendada dokumentide nõudmise õigusliku aluse olemasolu, siis palub kaebaja pikendada dokumentide esitamise tähtaega kuni 31.12.2021. Kaebaja vastus võinuks tuua kaasa tema kvalifitseerimata jätmise, sest pikendamise taotlus polnud kantud objektiivsest vajadusest saada lisaaega vastustaja nõutud dokumentide esitamiseks, vaid kaebaja vaidles põhjendamatult vastustaja nõudele vastu. Vastustaja 23.12.2021 pöördumisele vastas kaebaja 31.12.2021 keeldumisega. Kui kaebajal olnuks millegipärast objektiivne takistus nõutu esitamiseks, oleks kaebaja saanud taotleda vastustajalt veelkord tähtaja pikendamist. Kaebaja seda ei teinud. Kaebaja leidis, et vastustajal puudub õigus dokumente küsida ja kaebaja ei saa kohustada Q OÜ-d kinnitusi esitama. Kaebajalt ei küsitud aga Q OÜ kinnitust, vaid liisinguandjate kinnitusi. Vastustajal oli õigus ja kohustus kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente küsida ja kaebajal oli kohustus need esitada (RHS § 101 lg 1 p 9). Kolmas isik tõendas vaidlustusmenetluses, et kõigi liisingulepingute tüüptingimustes on kirjas, et allkasutusse andmine eeldab liisinguandjate nõusolekut. Seda kinnitavad ka kaebaja esitatud liisinguandjate nõusolekud. Seetõttu oli vastustajal alust arvata, et kuni kaebaja ei tõenda vastupidist, vajab kaebaja vaidlusaluste traktorite faktiliseks kasutamiseks liisinguandjate nõusolekuid.
8.3.Kaebaja argumendid tema usaldusväärsuse ja traktorite iseloomu kohta ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust.
8.4.VAKO määras õigesti kindlaks kolmanda isiku kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruse. Kolmanda isiku esindaja kulutatud 7 töötundi on mõistlik ja vajalik, et vaidlustust analüüsida, RHAD-i analüüsida, vastust koostada, vastustaja vastust analüüsida ja menetluskulude nimekiri koostada. Kaebaja enda menetluskulud põhinevad 13 tunnil tööl, mis on 2 korda rohkem kui kolmandal isikul.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt jättis vastustaja kaebaja kvalifitseerimata, sest tema tehniline ja kutsealane pädevus ei vastanud hanketeate p-s III.1.3 toodud kvalifitseerimise tingimustele. Hanketeate p III.1.3 teeb tehnilise ja kutsealase suutlikkuse juures viite hankepassile. Hankepassi1 osa C „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ alaosas „Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus“ (lk 23-24) tehakse viide RHS § 101 lg 1 p-le 9 ja selgitatakse kasutusse võetava tehnika osas järgmist:
Kohtu poolt juurde võetud dokument „239706_hankepass_taiendavate_selgitustega“.
5(11)
3-22-332
„Pakkuja esitab hankepassis või HD I Vormil 3 Lepingu täitmisel kasutatava tehnika nimekirjas korrashoiutöödeks kasutatava tehnika kohta järgmised andmed: masina mark, esmane registreerimine, mudel, reg.nr, märkida, kas on pakkuja omand või võetakse muu lepinguga kasutusse, traktorite või Unimogide või muude sarnaste mootorsõidukite tühimass ja teehöövlite tühimass. Kui pakkuja ei esita vastavaid andmeid hankepassis, siis peab pakkuja esitama kohe koos pakkumusega HD I Vormi 3 Lepingu täitmisel kasutatava tehnika nimekirja. Hankija nõudmisel esitab pakkuja tehnika registreerimistunnistuste koopiad. /.../ Juhul kui pakutud tehnika ei kuulu pakkujale, siis esitab pakkuja hankija nõudmisel kirjaliku kokkuleppe või eelkokkuleppe, mille alusel on pakkujal võimalik pakutud tehnikat omandada või kasutusse võtta. Hankija soovitab hankemenetluse kiiremaks läbiviimiseks esitada need dokumendid juba koos pakkumusega. RHS § 101 lg 1 p 9 sätestatud tingimuse täitmine ja kokkulepe tehnika kasutamiseks ei ole käsitletav RHS § 103 alusel teise isiku vahenditele tuginemisena ja pakkuja ei pea esitama kokkuleppe teise poole kohta hankepassi.“
10.Eeltoodust tulenevalt oli pakkujal kohustus esitada koos pakkumusega või hankija nõudmise peale tõendid selle kohta, et tal on võimalik pakutud tehnikat, mille omanikuks ta ei ole, omandada või kasutusse võtta. Sama sätestab RHS § 101 lg 1 p 9.
11.Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt pakkus kaebaja mh 4 masinat, mille juures tegi viite S OÜ-ga sõlmitud lepingule2.
11.1.Vastustaja saatis 26.10.2021 kaebajale palve3 esitada masinate, mille omanikuks ei ole kaebaja, kohta kirjalik kokkulepe või eelkokkulepe, mille alusel on kaebajal võimalik pakutud tehnikat omandada või kasutusse võtta. Kaebaja edastas 29.10.2021 vastustajale Q OÜ/S OÜ-ga 20.10.2021 sõlmitud eelkokkuleppe4, milles Q OÜ/S OÜ kinnitas, et ollakse nõus tegema kaebajale lepingu alusel lumelükkamist I teedel 6 traktoriga.
11.2.Vastustaja juhtis 06.12.2021 järelepärimises5 kaebaja tähelepanu asjaolule, et pakutud 4 masina omanikuks on Q OÜ, seega ei kuulu need kaebajale ja kaebajat ei ole kantud registreerimistunnistusele ka vastustava kasutajana. Seetõttu paluti esitada kokkulepe või eelkokkulepe, mille alusel on kaebajal võimalik pakutud tehnikat omandada või kasutusse võtta. Kaebaja edastas 08.12.2021 vastustajale 08.12.2021 allkirjastatud eelkokkuleppe6 (dokumendil kuupäev 14.10.2021) kaebaja ning Q OÜ ja S OÜ vahel masinate tasu eest kasutusse andmise kohta seoses riigihankega „Võru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2022-2027“. Kaebaja poolt hankelepingu sõlmimisel kohustusid eelkokkuleppe pooled sõlmima lepingu 6 masina tasu eest kasutusse võtmiseks hankelepingu perioodiks. Q OÜ/S OÜ kinnitasid, et masinad on tema/nende(?) omandis, need ei ole koormatud ühegi kolmanda isiku õigusega ning neil on õigus, võimalus ja tahe masinaid tasu eest kaebaja kasutusse anda perioodiks 2022-2027.
11.3.Vastustaja selgitas 13.12.2021 järelepärimises7 kaebajale, et tuvastas kontrolli käigus, et Q OÜ on traktorite vastutavaks kasutajaks liisingulepingu alusel. Kaebajal paluti selgitada vastuolu kokkuleppes esitatud omandi info ja vastustaja tuvastatud andmete osas. Samuti paluti
VAKO toimikus olev dokument „Dokumendid 4-22“, lk 2. VAKO toimikus oleva dokumendi „Dokumendid 4-22-239706“ manus „239706_sonumid_ettevotjale“, lk 4.
VAKO toimikus olev dokument „Dokumendid 4-22“, lk 3-5.
VAKO toimikus oleva dokumendi „Dokumendid 4-22-239706“ manus „239706_sonumid_ettevotjale“, lk 3.
VAKO toimikus olev dokument „Dokumendid 4-22“, lk 7-9.
VAKO toimikus oleva dokumendi „Dokumendid 4-22-239706“ manus „239706_sonumid_ettevotjale“, lk 2.
6(11)
3-22-332
selgitada, kas liisingutingimuste kohaselt on lubatud Q OÜ poolt anda liisinguandja omandis olevat vara edasi kasutada kaebajale. Kaebaja edastas 15.12.2021 vastustajale Q OÜ poolt 15.12.2021 allkirjastatud kinnituskirja8, milles Q OÜ kinnitas, et saab õiguspäraselt anda kaebajaga sõlmitud lepingu alusel lepingus nimetatud masinad kaebaja kasutusse. Tal on õigus, võimalus ja tahe masinaid tasu eest kasutusse anda hankelepingu kestuse perioodiks (2022-2027). Kuna nad ei ole juristid, siis kasutati lepingus sõna „omanik“. Tegelikult on Q OÜ vastutav kasutaja ning masinaid vallatakse seaduslikul alusel ja tal on õigus anda masinaid teistele kasutusse. Kaebaja selgitas täiendavalt, et lähtus Q OÜ informatsioonist ja on arvamusel, et Q OÜ kinnitus tõendab hanketingimuste täitmist ehk õigust saada masinad kasutusse.
11.4.Vastustaja selgitas 17.12.2021 järelepärimises9, et palus kaebajalt selgitust, kas liisingutingimuste kohaselt on lubatud liisinguvõtja Q OÜ poolt anda liisinguandja omandis olevat vara edasi kasutada kaebajale. Vastustaja peab kontrollima kvalifitseerimistingimusele vastavust sisuliselt ning arvestades, et tegemist on liisinguandja varaga, saab vastavaks tõendiks, et Q OÜ on õigustatud tehnika edasi kasutada andma, olla kas sõlmitud liisinguleping või liisinguandja kinnitus/nõusolek. Kaebajal paluti esitada vastav tõend. Kaebaja vastas 21.12.2021, et Q OÜ ei soovi väljastada ärisaladuse hulka kuuluvaid dokumente kolmandatele osapooltele. Kaebaja ei leidnud hankematerjalide hulgast tingimust, mis näeb ette kohustuse esitada rendileandja ärisaladuse dokumente. Kuna neid nõudeid pole ette nähtud ja RHS § 101 lg 1 p 9 nõuab juba esitatud kirjalikku kokkulepet, siis on kaebaja kõik seadusega nõutud tõendid esitanud. Kui vastustaja saab viidata seadusesättele, mis kohustab Q OÜ-d esitama liisingulepinguid, siis tuleks sellele sättele viidata, siis saab selle Q OÜ-le edasi saata. Sel juhul palutakse pikendada tähtaega kuni 31.12.2021, et kaebaja saaks Q OÜ-lt dokumendid välja küsida.
11.5.Vastustaja pikendas 23.12.2021 teates10 vastamise tähtaega kuni 31.12.2021. Vastustaja kordas, et tal on õigus ja kohustus kontrollida tingimustele vastavust sisuliselt. Pakkumuse esitamisel on pakkuja otsustada, kuidas tingimus täidetakse ja kas või kuidas on tingimustele vastavust võimalik tõendada. Vastustaja on andnud kaebajale näidisloetelu, millega on võimalik tingimusele vastavust tõendada ja veenduda, et riigihanke tulemusena sõlmitud lepingu täitmisel on võimalik pakkuja poolt pakkumuses toodud vara kasutada, s.o nt liisinguleping, liisinguandja kinnitus vms. Kaebaja vastas 31.12.2021, et ta saab tugineda Q OÜ kinnitusele, et viimasel on õigus sõidukeid kaebaja huvides kasutada. Kaebajal pole alust selles kahelda ega kohustada Q OÜ-d väljastama muid kinnitusi. Samuti pole vastustajal õigust nõuda kinnituskirju, mida ei ole selgelt tingimustes välja toodud ja millega pakkujad arvestada ei saanud. Tagantjärele nõudmiste esitamist kaebaja seaduslikuks ei pea.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas liisinguvõtja kinnitus saab olla piisav tõend masinate kasutusse saamise kohta ja kas vastustajal oli õigus küsida muid tõendeid, sh liisinguandja kinnitust või liisingulepingut.
13.Kaebajal on õigus selles, et VÕS §-d 361-367 ei keela liisinguvõtjal anda liisitud asja allkasutusse. Liisingulepingut reguleerivad sätted ei tee viidet ka VÕS §-le 288, mis reguleerib
VAKO toimikus olev dokument „Dokumendid 4-22“, lk 11; kohtu poolt juurde võetud dokument „Kinnituskiri transpordiametile“.
VAKO toimikus oleva dokumendi „Dokumendid 4-22-239706“ manus „239706_sonumid_ettevotjale“, lk 2.
VAKO toimikus oleva dokumendi „Dokumendid 4-22-239706“ manus „239706_sonumid_ettevotjale“, lk 1-2.
7(11)
3-22-332
üüritud asja allkasutusse andmist. Seega on liisinguvõtjal reeglina õigus anda liisitud asja teise isiku kasutusse ja selleks ei pea olemas olema liisinguandja eelnevat nõusolekut.
14.Samas võimaldab VÕS § 5 poolte kokkuleppel seaduses sätestatust kõrvale kalduda. Järelikult on võimalik selliste liisingulepingute sõlmimine, mis seavad liisitud asja allkasutusse andmise tingimuseks liisinguandja (eelneva) nõusoleku. Näiteks on Eesti suuremate krediidiasutuste liisingulepingute üldtingimustes sätestatud, et liisitud asja ei või ilma liisinguandja eelneva nõusolekuta kolmanda isiku kasutusse anda11. Kaebaja pakutud masinate omanikuks olid liisinguandjatest krediidiasutused. Seda arvestades oli vastustajal põhjust kahelda, kas liisinguvõtjal võib olla õigus anda liisitud asja ilma liisinguandja nõusolekuta allkasutusse. Liisingulepingu või liisinguandja kinnituse juurde küsimine oli põhjendatud, arvestades asjaoluga, et sellest sõltus, kas kaebaja vastab kvalifitseerimistingimustele ja kas hankelepingu sõlmimisel on kaebaja kasutuses pakutud masinad lepingujärgsete tööde tegema asumiseks.
15.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 25.03.2020 otsuses asjas nr 3-19-2345 (p-d 27-28), et hankijal tuleb hanketeates kehtestanud kvalifitseerimistingimuste täitmist pakkuja poolt ka sisuliselt kontrollida, nõudes selleks vajadusel pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja selgitusi. Kui hankija ei ole täpsustanud hanketeates konkreetseid tõendite liike ja seda ei tee ka RHS, siis on hankijal avar kaalutlusruum otsustamaks, milliste dokumentide põhjal lugeda pakkuja kvalifikatsioon piisavalt tõendatuks. Samuti selgitas Riigikohus 19.12.2021 otsuses asjas nr 3-19-1464 (p 16), et kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid. Kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada.
16.Eeltoodust järelduvalt oli vastustajal õigus otsustada, kas ta usaldab kaebaja esitatud kinnitusi ja pidas tema esitatud dokumente piisavaks kvalifitseerimistingimuse täitmiseks. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja täiendavate tõendite kogumisel ilmselgeid kaalumisvigu teinud. Olukorras, kus kaebaja esitatud dokumentidest nähtuvalt ei suuda Q OÜ ja S OÜ aru saada, kes on masinate omanik (Q OÜ, S OÜ või liisinguandja), kes saab masinate kasutusse andmise lepingu sõlmida (Q OÜ või S OÜ) ja millistel tingimustel (liisinguandja eelnev nõusolek) ning milline leping on kaebajaga sõlmitud (masinate kasutusse andmise leping või alltöövõtu leping), ei saanud vastustajal tekkida kindlust, et Q OÜ koostatud kinnitused on usaldusväärsed tõendamaks, et tal on õigus anda liisitud vara kaebaja kasutusse. Sellises olukorras oli põhjendatud küsida juurde liisinguandja nõusolek või liisinguleping.
17.On tõsi, et krediidiasutustega sõlmitud konkreetsed lepingud võivad erineda krediidiasutuste kehtestatud lepingute üldtingimustest, kuid sellise asjaolu tõendamine oli
Kohtu poolt juurde võetud dokumendi „Swedbank liisingulepingu üldtingimused“ p-d 5.1-5.2. Kättesaadav https://www.swedbank.ee/static/pdf/private/credit/leasing/cond_leasing_general_est_2021_01_01.pdf. Kohtu poolt juurde võetud dokumendi „SEB liisingulepingu üldtingimused“ p 24.7. Kättesaadav https://www.seb.ee/sites/default/files/tac/liisingu_tingimused_era_jur_kap_kas.pdf. Kohtu poolt juurde võetud dokumendi „Luminor kasutusrendi üldtingimused juriidilistele isikutele“ p 6.4 alapunkt j. Kättesaadav https://luminor.ee/s3fs-public/documents/luminor-kasutusrendi-uldtingimused-juriidilisele-isikule-kas_jur10032021.pdf. Kohtu poolt juurde võetud dokumendi „Luminor kapitalirendi üldtingimused juriidilistele isikutele“ p 6.4 alapunkt j. Kättesaadav https://luminor.ee/s3fs-public/documents/luminor-kapitalirendiuldtingimused-juriidilisele-isikule-kap_jur-10032021.pdf. Kohtu poolt juurde võetud dokumendi „LHV kapitalirendilepingu üldtingimused“ p 5.7. Kohtu poolt juurde võetud dokumendi „LHV kasutusrendilepingu üldtingimused“ p 5.7.
8(11)
3-22-332
kaebaja, mitte vastustaja võimuses. Vastustaja ei pidanud eeldama, et Q OÜ-ga sõlmitud liisinguleping erines üldtingimustest, ja seda ei ole siiani tõendatud. Kuigi liisingulepinguid ei sõlminud kaebaja, vaid tema lepingupartner, oli kaebajal võimalik vastavad tõendid oma lepingupartnerilt välja nõuda. Sellise tõendi esitamine pidanuks olema ka kaebaja lepingupartneri huvides, sest sellest sõltus kaebaja kvalifitseerimine, kaebajaga hankelepingu sõlmimine ja seega masinate kasutusse andmise lepingu sõlmimine, mis pidanuks kaebaja lepingupartnerile tulu tooma. Põhjendamatu on etteheide, et Q OÜ ei soovinud tema ärisaladust sisaldavat liisingulepingut esitada. Liisingulepingus oli võimalik ärisaladust sisaldav osa kinni katta. Vastustaja viitas ka võimalusele esitada ka liisinguandja nõusolek. Selline nõusolek ei paljastaks kuidagi ärisaladusi.
18.Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tema leping Q OÜ-ga on siduv ja tal on võimalik masina kasutusse saamise nõuet kohtus kaitsta. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et Q OÜ liisingulepingud lubasid tal ilma liisinguandja eelneva nõusolekuta anda liisinguvara allkasutusse. Kui see polnud lubatud, siis ei ole kaebajal võimalik oma nõudeõigust realiseerida, sest temaga sõlmiti leping kehtivat liisingulepingut rikkudes.
19.Erinevalt kaebajast leiab kohus, et kaebajale oli liisingulepingu või liisinguandja kinnituse esitamise vajadus piisavalt ette nähtav. Kolmas isik küsis 07.10.2021 hankijalt selgitust12, kas liisitud tehnika kasutamise korral tuleb esitada ka liisinguleping. Vastustaja vastas 08.10.2021, et liisingulepingu lisamine ei ole vajalik juhul, kui pakkuja on kantud masina registreerimistunnistusele kasutajana. Seega pidi kaebajale olema piisavalt varakult arusaadav, millised tõendeid vastustaja liisitud vara puhul eeldab.
20.Lisaks selgitas vastustaja kaebajale mitmel korral, milliste dokumentide esitamist ta nõuab. Liisingulepingute tingimuste kohta küsis vastustaja juba 13.12.2021. Seega oli kaebajal piisavalt aega, et Q OÜ-lt liisingulepingut või liisinguandja nõusolekut küsida. Kaebajale anti mitmel korral uus võimalus dokumente esitada, kuid kaebaja jättis need nõuded põhjendamatult täitmata. Kaebaja ei ole põhjendanud vastustajale tema nõutud dokumentide esitamata jätmist ajapuudusega ega taotlenud vastustajalt tähtaja pikendamist, seega ei ole kaebaja viited aastalõpu kiirele ajale asjakohased. Kaebaja ei viidanud ka muude objektiivsete takistuste olemasolule, ainult enda soovimatusele täiendavaid tõendeid esitada. Seega oli nõutavate tõendite esitamata jätmine kaebaja teadlik valik.
21.Kuna kaebaja ei tõendanud, et tal on võimalik pakkumuses nimetatud tehnikat kasutusse saada, ja vastustajal ei olnud võimalik seda muul moel kontrollida, siis ei leidnud kaebaja vastavus kvalifitseerimistingimustele kinnitust ja vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja kvalifitseerimata (HKMS § 98 lg 4, § 104 lg 9).
22.Kohus nõustub VAKO-ga, et arvestada ei saa kaebaja poolt alles vaidlustusmenetluses esitatud liisinguandjate nõusolekutega. Need on esitatud pärast vastustaja poolt vaidlusaluse otsuse tegemist. Kuna vastustaja ei saanud nendega vaidlusaluse otsuse tegemisel arvestada, siis ei saa talle ka ette heita nendega arvestamata jätmist. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kaebaja esitatud nõusolekud on antud pärast vaidlusaluse otsuse tegemist. Seega ei muuda need vaidlusalust otsust tagantjärele õigusvastaseks. Esitatud nõusolekud näitavad hoopis, et kaebajal oli tegelikult võimalik nõutavad tõendid hankida ja vastustajale esitada, kuid ta jättis selle nõude põhjendamatult tähelepanuta, vaatamata sellele, et talle anti nende dokumentide esitamiseks mitmel korral uus võimalus.
Kohtu poolt juurde võetud dokument „239706_sonumid_hankijale“.
9(11)
3-22-332
23.Asjakohatud on kaebaja viited tema poolt eelnevalt täidetud hankelepingutele. Nendega ei saanud kaebaja kvalifitseerimisel arvestada ja need ei saanud anda vastustajalt kuidagi kindlust, et kaebajal on ka praeguse hankelepingu täitmisel vajalikud masinad olemas. Masinate olemasolu tuli kontrollida pakkumuse esitamise aja seisuga, mitte hankelepingu täitmise aja seisuga. Järelikult on asjakohatu kaebaja väide, et kaebaja on alati leidnud vajaliku tehnika hankelepingu täitmiseks. Kohtu hinnangul on kaebusele lisatud tõendid „Lisa 2 MNT kinnitus 2013 - 2015 Viljandi“ ja „Lisa 3 MNT kinnitus 2017 - 2019 Tartu“ asjakohatud ning tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg 2).
24.Kaebaja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid kolmanda isiku kvalifitseerimise, tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, vaid vaidlustanud kolmanda isiku kohta tehtud otsuseid põhjusel, et kaebaja kvalifitseerimisel oleks kaebaja pakkumus edukas. Kuna kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane, siis ei osale ta edasises menetluses (RHS § 98 lg 5) ja kolmanda isiku kohta tehtud otsused ei saa tema õigusi riivata. Sel põhjusel ei kontrolli kohus nende otsuste õiguspärasust.
25.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 07.01.2022 korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel on õiguspärane ka VAKO otsus, mis jättis vastustaja korralduse kehtetuks tunnistamata.
26.Kaebaja vaidlustas VAKO otsust ka menetluskulude jaotuse osas. VAKO mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulu summas 1260 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku menetluskulu ilmselgelt põhjendamatu. Kolmanda isiku poolt VAKO menetluses esitatud OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co 25.01.2022 arvelt nr 20220021 ja selle spetsifikatsioonilt nähtub, et esindaja ajakulu 7 tundi ei koosnenud üksnes VAKO menetluses esitatud seisukoha kirjapanekule kulunud ajast, vaid aega kulus ka hankedokumentidega tutvumiseks, vastustaja otsusega tutvumiseks, vaidlustusega tutvumiseks, vastustaja seisukohaga tutvumiseks ja kolmanda isiku positsiooni kujundamiseks. Seega puudub alus VAKO otsust ka menetluskulude jaotuses osas tühistada.
27.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.
28.Kohus rahuldas 15.02.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas vastustajal sõlmida vaidlusaluses riigihankes kolmanda isikuga hankelepingut kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis tuleb esialgne õiguskaitse tühistada. HKMS § 253 lg 3 kolmanda lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsusega.
29.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmas isik taotleb menetluskulu väljamõistmist summas 1045 eurot (ilma käibemaksuta). Kolmas isik esitas menetluskulu dokumendina kohtule OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co 18.02.2022 arve nr 20220257 summas 1254 eurot. Arve spetsifikatsioonilt nähtub, et esindajal kulus kaebuse analüüsimiseks, kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamiseks ning kohtumäärustega tutvumiseks 5,5 tundi. Kohtu hinnangul ei saa kolmanda isiku menetluskulu asja mahtu ja keerukust arvestades pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Seetõttu tuleb tema menetluskulu taotlus rahuldada ja mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu summas 1045 eurot.
10(11)
3-22-332
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.