lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2053/14

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2053/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1597
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 1, 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineTsMS § 25 lg 1, 2Kohtuniku taandamise õiguse kaotamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 13 lg 1TaandamineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 155 lg 5Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 204 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2053/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja11.01.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (18)

lahend.ee
3-25-4694/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja23.01.20263-25-4609/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.01.20263-25-4485/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja10.12.20253-25-2068/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.11.20253-25-2934/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja01.10.20253-24-2587/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja28.05.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2053

Haldusasi

X kaebus Vabariigi Presidendi kohustamiseks vastata tema 17.03.2020 pöördumisele

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Vabariigi President

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-2053.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2022. a määruse haldusasjas nr 3-21-2053 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tartu Halduskohtu kaudu Harju Maakohtule 26.08.2021 venekeelse kaebuse, mis saadeti 09.09.2021 menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus jättis 20.10.2021 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tõlke esitamiseks ja riigilõivu (15 eurot) tasumiseks või alternatiivselt menetlusabi taotluse esitamiseks 15-päevase tähtaja.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-24-3022/37Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-24-3022/36Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1248/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9
Määruskaebuse esitamise kord
HKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord
HKMS § 38 lg 5Kaebuse sisu
HKMS § 46 lg 2Kaebetähtaeg
HKMS § 71Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
MSVS § 5 lg 8
TsMS § 23Kohtuniku taandumise kohustus
3-25-1061/6
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
20.05.2025
3-25-971/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja11.04.2025
3-25-344/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.03.2025
3-24-1999/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.01.2025
3-24-1974/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium30.09.2024
3-24-2407/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja16.09.2024
3-24-692/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja08.03.2024
3-24-37/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja08.01.2024
3-22-2185/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium24.11.2023
3-22-2108/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja30.10.2023
3-22-2108/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.06.2023
3-22-2616/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.03.2023
2.X selgitas 30.12.2021 vastuses, et ta saatis Vabariigi Presidendile 17.03.2020 avalduse, millele ei ole saanud senini vastust. Kaebaja palus Vabariigi Presidendil saata talle allkirjastatud vastus. Ühtlasi edastas kaebaja maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta.

3-21-2053

3.Vabariigi Presidendi Kantselei selgitas 11.01.2022 vastuses 31.12.2021 kohtunõudele, et X 17.03.2020 pöördumisele (registreeritud 18.03.2020 nr 2.6-2/223-3) on vastatud 02.04.2020 kirjaga nr 2.6-2/223-4. Ühtlasi juhiti kirjas tähelepanu, et X 17.03.2020 pöördumine ja Vabariigi Presidendi Kantselei 02.04.2020 vastus on Tallinna Halduskohtule varem esitatud haldusasja nr 3-19-790 raames juba 07.04.2020. Täiendavalt on X samasisulisele pöördumisele vastatud 23.07.2020 kirjaga nr 2.6-2/223-6.
4.Tallinna Halduskohus lõpetas 11.01.2022 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata ning tagastas HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel asjas tasutud riigilõivu 15 eurot. Vabariigi Presidendi Kantselei 11.01.2022 vastusest nähtub, et kaebaja 17.03.2020 pöördumisele on vastatud 02.04.2020 kirjaga. Lisaks on kaebaja samasisulisele pöördumisele vastatud 23.07.2020 kirjaga. Seega on kaebuses soovitud toiming tehtud.
5.X märgib 21.01.2022 avalduses, et esitas 03.01.2022 avalduse selle kohta, et kohtunik T. Ploom ei ole tema kaebusi läbi vaadanud, kuid sellele vaatamata sai kaebaja 11.01.2022 vastuse kohtunik T. Ploomi allkirjaga. Kaebaja teab, et vaidlus Vabariigi Presidendi Kantseleiga ei ole keeruline, kuid kohtunik on algusest peale kuulutanud ennast kaebaja vaenlaseks ning viimased 10 aastat kaebaja elust on olnud väga kurvad. Kaebaja palub piirata kohtunik T. Ploomi sekkumist tema asjadesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.X 21.01.2022 avaldus on küll adresseeritud Tallinna Halduskohtule ja sisaldab esmajoones etteheiteid konkreetse kohtuniku tegevusele, kuid kohtusse pöördumise eesmärgist lähtudes (HKMS § 2 lg 4 teine lause) tuleb seda käsitada Tallinna Halduskohtu 11.01.2022 määruse peale esitatud määruskaebusena. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.X taotles kaebuses Vabariigi Presidendi kohustamist vastata tema 17.03.2020 avaldusele. Seega on kaebuses esitatud toimingu tegemiseks kohustamise nõue. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna leidis, et Vabariigi Presidendi Kantselei 11.01.2022 vastusest nähtuvalt on kaebuses nõutav toiming tehtud 02.04.2020. Kuigi halduskohus viitas täiendavalt Vabariigi Presidendi Kantselei 23.07.2020 vastusele, ei seostu see vahetult 17.03.2020 pöördumisega, sest sellega on vastatud kaebaja 02.07.2020 avaldusele.
8.Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus kaebaja 17.03.2020 pöördumisele oli vastatud juba 02.04.2020 ehk ligemale poolteist aastat enne 26.08.2021 kaebuse esitamist ja asjaoludest nähtuvalt pidi kaebaja olema sellest vastusest teadlik (mh esitas Vabariigi Presidendi Kantselei kõnealuse vastuse 07.04.2020 halduskohtule kaebajat puudutavas haldusasjas nr 3-19-790), ei saa kohtusse pöördumise eesmärgiks pidada pelgalt 17.03.2020 avaldusele vastuse saamist, vaid halduskohus pidanuks analüüsima, kas kaebajal võib olla alust nõuda vastustajalt oma avaldusele täiendavat vastust (nt kui tema avaldusele on jäetud osaliselt vastamata). Vabariigi Presidendi Kantselei 02.04.2020 vastuses nr 2.6-2/223-4 on kaebajat tänatud tema 17.03.2020 täiendava selgituse eest ja märgitud, et see võeti teadmiseks. Halduskohus ei ole vaidlustatud määruses kaebaja 17.03.2020 pöördumist ega vastustaja 02.04.2020 vastust üldse hinnanud.

2(4)

3-21-2053

9.Põhiseaduse §-st 46 ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg-st 1 tuleb isikule õigus saada oma pöördumistele vastuseid. See hõlmab ka isiku õigust, et saadud vastus on sisuline. MSVS ei reguleeri siiski üksikasjalikult, mida peab märgukirja või selgitustaotluse vastus sisaldama. MSVS § 5 lg 8 sätestab üksnes, et märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses selle arvestamata jätmise põhjust ning selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Kohtulik kontroll märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil kirjale vastata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.08.2021 määrus nr 3-21-1578, p 14; 05.03.2021 määrus nr 320-2384, p 9; 27.10.2016 otsus nr 3-15-1172, p-d 10–12). Kui kaebaja ei ole rahul antud vastuse sisuga, on tal võimalik esitada uus märgukiri või selgitustaotlus. Seevastu juhul, kui kaebaja märgukirjale või selgitustaotlusele on jäetud üldse vastamata või on sellele vastatud üksnes osaliselt, saab kaebusega iseenesest nõuda adressaadi kohustamist pöördumisele vastata.
10.Kuna halduskohus ei ole vaidluse eset selgelt piiritlenud, siis ei saanud kohus lõpetada asja menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kõnealusele sättele tuginedes saaks menetluse lõpetamine olla asjakohane eelkõige juhul, kui vastustaja teeb kaebuses nõutud toimingu pärast kaebuse esitamist. Praegusel juhul leidis halduskohus, et taotletav toiming on tehtud juba ligi poolteist aastat enne kaebuse esitamist. Kohtul puudub mõistlik põhjus eeldada, et kaebaja on pöördunud kohtusse eesmärgiga saada oma pöördumisele sama vastus, mis on talle juba varem saadetud.
11.Ringkonnakohus leiab siiski, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, sest haldusasja menetlus tulnuks HKMS § 46 lg 2, § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada kaebetähtaja olulise ületamise tõttu. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja 17.03.2020 pöördumisele vastati 02.04.2020 kirjaga ning kaebaja on selle vastuse kätte saanud. Muu hulgas edastas Vabariigi Presidendi Kantselei nimetatud vastuse 07.04.2020 Tallinna Halduskohtule haldusasja nr 3-19790 raames ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on need dokumendi kaebajale kätte toimetatud 10.06.2020. Asjaolule, et kaebaja 17.03.2020 pöördumisele on 02.04.2020 vastatud, on juhitud tähelepanu ka Tallinna Halduskohtu 14.05.2020 määruses nr 3-19-790. Seega oli 17.03.2020 pöördumisele antud 02.04.2020 vastus kaebajale teada hiljemalt 10.06.2020 ja talle pidi vastuse sisust olema ka arusaadav, et sellega on tema 17.03.2020 pöördumise käsitlemine lõppenud. Kui kaebaja pidas 02.04.2020 vastust ebapiisavaks, tulnuks tal HKMS § 46 lg 2 esimese lause kohaselt esitada täiendavaks vastamiseks kohustamise nõue kohtule 30 päeva jooksul vastuse kättesaamisest arvates (s.o kõige hiljem 10.07.2020). Kuna kaebaja on kaebuse esitanud alles 26.08.2021, siis on kaebetähtaega oluliselt ületatud.
12.Kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, tuleks ühtlasi esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5). Kui kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud või tähtaja möödalaskmist põhjendanud, tuleb kohtul üldjuhul teha kaebajale HKMS § 120 lg 1 p 3 ja § 124 lg 1 alusel ettepanek esitada tähtaja ennistamise avaldus vastavalt HKMS § 71 lg-le 1. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd praeguse vaidluse asjaoludest tulenevalt on välistatud, et kaebajal saaks olla mõjuv põhjus halduskohtusse pöördumise tähtaja ületamiseks rohkem kui aasta võrra, siis ei ole otstarbekas teha kaebajale ettepanekut taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebaja on varasemalt esitanud samalaadse kaebuse haldusasjas nr 3-19-790 (X kaebus Vabariigi Presidendi kohustamiseks vastata tema 22.01.2019 avaldusele), siis oli ta vastuse peale halduskohtusse pöördumise võimalusest ilmselgelt teadlik. Vabariigi Presidendi Kantselei 23.07.2020 vastusest nähtuvalt on kaebaja lisaks esitanud samal teemal uue avalduse 02.07.2020, mistõttu võib eeldada, et kui kaebaja pidas 02.04.2020 vastust enda õigusi rikkuvaks, siis ei saanud tal olla takistust pöörduda kaebusega halduskohtusse 3(4)

3-21-2053 hiljemalt 10.07.2020. HKMS § 46 lg 2 teisest lausest tulenevalt oleks kaebus esitatud oluliselt tähtaega rikkudes ka juhul, kui kaebaja 17.03.2020 avaldusele poleks üldse vastatud. Sel juhul tulnuks kohustamiskaebus esitada ühe aasta jooksul toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja (s.o MSVS §-st 6 tulenevalt 30 kalendripäeva) möödumisest ehk hiljemalt 30.04.2021.

13.Kuna HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse asjas tasutud riigilõiv nii olukorras, kus menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (s.o nõude rahuldamise tõttu), kui ka juhul, kui menetluse lõpetamise aluseks on HKMS § 152 lg 1 p 2 (s.o kaebetähtaja ületamine), siis ei muuda menetluse lõpetamise aluse muutmine ebaõigeks ka halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2, mis näeb ette tasutud riigilõivu tagastamise.
14.Seonduvalt määruskaebuse väidetega, mis puudutavad kaebaja asja menetlenud Tallinna Halduskohtu kohtuniku väidetavat erapoolikust, märgib ringkonnakohus, et avaldus kohtuniku taandamiseks tulnuks HKMS § 13 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 24 lg 2 kohaselt esitada Tallinna Halduskohtule. Kuna TsMS § 23 p-des 1–6 toodud taandamise aluste esinemist ei nähtu, siis oleks taandamisavaldus pidanud TsMS § 25 lg 1 kohaselt olema esitatud esimeses sisulises menetlusdokumendis pärast kohtuniku nime teadasaamist. Avalduse hilisem esitamine on TsMS § 25 lg 2 ja § 30 järgi lubatud üksnes juhul, kui taandamise alus on tekkinud pärast menetlustoimingu või lahendi tegemist. Praeguses asjas toimetati kaebajale 15.12.2021 kätte Tallinna Halduskohtu 20.10.2021 määrus kaebuse käiguta jätmise kohta, milles oli välja toodud ka asja menetleva kohtuniku nimi. Kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused 30.12.2021, kuid ei taotlenud seejuures asja menetleva kohtuniku taandamist. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks ka 03.01.2022 esitanud avalduse kohtuniku taandamiseks. Kohtuniku erapooletuses kahtlemiseks TsMS § 23 p 7 tähenduses ei anna põhjust pelgalt asjaolu, et kaebaja peab vaidlustatud kohtulahendit ebaõigeks. Tallinna Halduskohtu 11.01.2022 määrusest ei saa järeldada, et kohtunik peaks ennast kaebaja vaenlaseks või oleks muul põhjusel erapoolik.
15.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.01.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja