Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2489
Haldusasi
X OÜ kaebused riigihankes nr 232756 „Põhja-Eesti muuseumide pärandihoidla arhitektuurivõistlus“ tehtud riigihangete vaidlustuskomisjoni 20. oktoobri 2021. a otsuse nr 168-21/232756 ja 26. oktoobri 2021. a otsuse nr 167-21/232756 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. detsembri 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad) – OÜ C ja Q OÜ, esindaja Tuulikki Laesson Y osaühing (Y OÜ), esindaja adv Keidi Kõiv Vastustaja (hankija) – G AS, esindajad v.adv Veiko Vaske ja v.adv Veikko Puolakainen Kolmas isik – X OÜ, esindajad v.adv Priit Lätt ja v.adv Erki Fels
Menetluse alus ringkonnakohtus
X OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja nr 3-21-2489 materjalide juurde:
1.1.G AS
7.veebruari 2022. a menetlusdokumendi „Hange_232756_Pakkumus_329581.bdoc“;
lisa
1.2.Rae Vallavolikogu 21. mai 2013. a otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu materjalid – üldplaneeringu kehtestamise otsus, seletuskiri ja maakasutuskaart;
1.3.Rae Vallavolikogu 20. aprilli 2021. a otsusega nr 151 vastu võetud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu materjalid – üldplaneeringu vastuvõtmise otsus, seletuskiri ning maakasutus- ja ehitustingimuste kaart.
Keelata Osaühingul C, Q OÜ-l ja Y osaühingul (Y OÜ) ning nende esindajatel tutvuda haldusasja nr 3-21-2489 toimikuga otsuse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud dokumenti puudutavas osas ning saada sellest dokumendist ärakirju.
3-21-2489
Jätta X OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. detsembri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-2489 muutmata.
Mõista X OÜ-lt (registrikood XXXXXXXX) Osaühingu C (registrikood XXXXXXXX) kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 1199,10 eurot (üks tuhat ükssada üheksakümmend üheksa eurot 10 senti).
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebajate (vaidlustajate) ja kolmanda isiku ärinimed ning registrikoodid tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. veebruaril 2022 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G AS (G, hankija) avaldas riigihangete registris 08.02.2021 kutse ideekonkursina korraldatavas riigihankes nr 232756 „Põhja-Eesti muuseumide pärandihoidla arhitektuurivõistlus“. Ideekonkursi eesmärk oli sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping (riigihangete seaduse (RHS) § 128 lg 1 p 1). Tähtajaks (07.05.2021) esitasid ideekavandid 22 osalejat.
2.Arhitektuurivõistluse žürii 28.07.2021 lõpp-protokolli järgi otsustati määrata preemiad järgnevalt: 1) 2) 3) 4) 5)
I preemia (20 000 eurot) – võistlustöö „Mälupalee“; II preemia (17 000 eurot) – võistlustöö „Luup“; III preemia (14 000 eurot) – võistlustöö „Kultuurimajakas“; ergutuspreemia (7000 eurot) – võistlustöö „Luuk“; ergutuspreemia (7000 eurot) – võistlustöö „Mälumonoliit“.
Protokoll kajastab ka žürii kommentaare võidutööle ja soovitusi edasiseks projekteerimiseks, mh on märgitud järgmist: „Žürii on teadlik, et võidutöö realiseerimiseks tuleb läbi menetleda üldplaneeringut muutev detailplaneering, kuid korruselisuse ja kõrguse suurenemisega kaasnev menetlusrisk pole väga suur, sest tegemist on tühermaaga, kus tõenäosus, et lahendusega rikutakse mõne kõrvaloleva krundi naabrusõigusi ning planeeringu menetlemine sellest tulenevalt peatub, on väga väike. Žürii hindab võistluse võidutööd ka üsna paindlikuks lahenduseks, kus arhitektuuri kontseptsioon säilib ka võimalikke vajalikke muudatusettepanekuid sisse viies.“
2(16)
3-21-2489
3.G juhatus kinnitas 17.09.2021 otsusega ideekonkursi tööde paremusjärjestuse vastavalt žürii lõpp-protokollile ning tunnistas ideekonkursi võitjaks X OÜ võistlustöö „Mälupalee“. Otsuses on märgitud, et ideekonkursi tulemused kinnitatakse küll G juhatuse otsusega, kuid juhatus ei saa asuda täitma žürii ülesandeid, kes on ideekonkursi korraldamise korra p 4.3 kohaselt volitatud kontrollima tööde vastavust võistlusülesandele ning hindama konkursile esitatud töid. Žüriile on samas tutvustatud G hinnangut, et valitud võidutöö ei vasta korruselisuse ega kõrguse poolest võistlusülesandele, kehtivale üldplaneeringule. Hoone kõrguseks on ideekavandi seletuskirja järgi 20 m (joonise põhjal on parapeti ääre tegelik kõrgus 22 m), kuid võistlusülesandes tuli lähtuda Rae valla üldplaneeringust, mille kohaselt on hoone maksimaalseks kõrguseks lubatud 16 m. Hoone korruselisus on 4 täiskorrust ja 1 maa-alune korrus, kuid võistlusülesanne nägi ette, et vastavalt kehtivale detailplaneeringule võivad hooned olla kuni 3-korruselised. Samuti oli võistlusülesandes kirjeldatud, et kavas on koostada uus detailplaneering, kus võetakse aluseks üldplaneeringuga võimaldatud ehitusõigus (s.o täisehitus kuni 50% ja kõrgus kuni kolm korrust) ning arhitektuurivõistluse võidutöö. Koostamisel olev ja võistlusala hõlmav uus üldplaneering näeb sarnaselt kehtivale üldplaneeringule ette kinnistu kuni 50% ulatuses täisehitamist ja kuni 16 m kõrguse hoone ehitamist. Vastuolusid arvestades on töö edasiarendamine võrdlemisi keeruline ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist ei saa eeldada, mistõttu ei pruugi võidutööd olla üldse võimalik realiseerida. G hinnangul ei ole žürii otsus kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega ja ei taga ideekonkursi osaliste võrdset kohtlemist ning hankija tegevuse läbipaistvust ja kontrollitavust. Kui teised osalejad oleksid samuti lähtunud eeldusest, et hoone kõrgust ja korruselisust saab muuta, oleksid esitatud tööd olnud tõenäoliselt teistsugused ja tulemus võinuks olla erinev. Kuivõrd G sekkumine žürii töösse oleks vastuolus ideekonkursi korraldamise korra ning arhitektuurikonkursside läbiviimise üldpõhimõtetega ja riigihanke alusdokumentide muutmine tulemuste kinnitamise etapis on RHS kohaselt lubamatu, ei ole G juhatusel muud valikut, kui kinnitada žürii otsus kavandite paremusjärjestuse kohta.
4.OÜ C ja Q OÜ ning Y OÜ esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused hankija 17.09.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
5.VAKO rahuldas 20.10.2021 otsusega nr 168-21/232756 OÜ C ja Q OÜ vaidlustuse ning tunnistas G juhatuse 17.09.2021 otsuse kehtetuks. Võidutöö „Mälupalee“ kavand näeb ette vähemalt 20 m kõrguse hoone ehitamist, kuid Rae valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on lubatud hoone kõrgus kuni 16 m. Kavandi kohaselt ei asu „tehniline puhvertsoon“ mitte ehitise peal, vaid on osa ehitisest (tinglikult kõige kõrgem korrus). Võistlusülesandes kohustuslikuna sätestatud tingimusi ei pea järgima mitte üksnes konkursil osalejad, vaid ka ideekavandeid hindav žürii. Kuigi žürii vabadus otsustada võistlustööde kunstilise ja tehnilise taseme üle on väga avar, peavad žürii hinnangud jääma raamidesse, mis on paika pandud konkursi alusdokumentidega (vt ka RHS § 130 lg 4). Seega ei saa žürii ideekavandite hindamisel jätta mõnda konkursi alusdokumentides sätestatud nõuet meelevaldselt kõrvale või mõelda tingimusi ise juurde. Konkursi eesmärk on kahtlemata leida parim lahendus, kuid iseenesest hea idee premeerimiseks ei tohi rikkuda konkursi tingimusi. Žürii tegi ilmse hindamisvea, määrates I preemia võistlustööle „Mälupalee“, mis ei vasta hoone kõrgust puudutavale kohustuslikule tingimusele. Kuigi hankija on seotud žürii hinnangutega (RHS § 129 lg 6 ls 2), muudab žürii hinnangu õigusvastasus omakorda õigusvastaseks hankija otsuse, millega kinnitati žürii määratud preemiasaajad. Kuna preemiasaajate kinnitamise otsus on jagamatu tervik, siis tähendab tööle „Mälupalee“ õigustamatult I preemia määramine, et kogu otsus on õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. Vaidlustuse rahuldamine ei piiraks loomingulist vabadust tulevastel arhitektuurivõistlustel ega algataks „nõiajahti“, mille käigus konkurendid otsivad üksteise ideekavanditest pisikesi ebakõlasid. Arhitektide loomevabadust on kitsendatud hoopis ideekonkursi alusdokumentides sätestatud kohustuslike tingimustega. 3(16)
3-21-2489
6.VAKO jättis 26.10.2021 otsusega nr 167-21/232756 Y OÜ vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 7 alusel vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu läbi vaatamata osas, milles selles taotleti žürii 28.07.2021 lõpp-protokolli kehtetuks tunnistamist, ning muus osas rahuldas vaidlustuse ja tunnistas G juhatuse 17.09.2021 otsuse kehtetuks. VAKO jäi 20.10.2021 otsuses nr 16821/232756 esitatud seisukohtade juurde, rõhutades, et ka žürii on võistlustöid hinnates seotud ideekonkursi alusdokumentides sätestatud kohustuslike tingimustega ega saa tunnistada ideekonkursi võitjaks neid tingimusi rikkuvat ideekavandit. Võistlusülesande ja üldplaneeringu koosmõjust tulenes hoonele kõrguspiirang 16 m. Tegemist on kohustusliku tingimusega. Kuna võistlustöö „Mälupalee“ seletuskirja järgi on hoone kõrgus 20 m ja joonistest nähtuvalt koguni 22 m, siis kaldus see kõrvale hoone kõrguspiirangust 16 m. Võistlusülesandest tulenevalt võis hoonele kavandada kuni kolm maapealset korrust. Ebaõige on seisukoht, et ideekavandi „Mälupalee“ jooniselt nähtavat neljandat maapealset korrust (nn vahekorrust) ei saa arvestada hoone korruseks ega hoone kõrguse hulka, sest see ei kajastu esitatud korruseplaanis ega ruumide eksplikatsioonis. Seejuures on kolmas isik ise märkinud hoone korruselisuseks 3 + (1) ja kõrguseks 20 m (sh asub juba 3. korruse vahelagi kõrgemal kui 16 m). Lisaks on hoonele kogu ulatuses kavandatud katuse alune korrus, mida ka hankija otsuses on nimetatud 4. korruseks. Seega ei vasta ideekavand „Mälupalee“ võistlusülesande tingimustele, et hoone peab olema 3-korruseline ja kõrgusega kuni 16 m. Hinnates võistlustöö „Mälupalee“ I preemia vääriliseks, tegi žürii ilmse hindamisvea. Žürii õigusvastane hinnang muudab õigusvastaseks ka hankija otsuse, millega kinnitati žürii määratud preemiasaajad.
7.X OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 01.11.2021 kaebuse VAKO 20.10.2021 otsuse nr 168-21/232756 tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-2489) ja 05.11.2021 kaebuse VAKO 26.10.2021 otsuse nr 167-21/232756 tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-2556). Halduskohus liitis 22.11.2021 määrusega haldusasjad ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-21-2489). Võistlusülesandest ei tulene kohustust järgida üldplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguslikke tingimusi täies mahus. Hankija piiritles hoone kõrguse nõude kolme korrusega. Sellele nõudele „Mälupalee“ vastab. Kui hankija soovis ideekavandeid, mille maksimaalne kõrgus on 16 m, oleks see tulnud võistlusülesandes sätestada. Üldplaneeringu järgne 16 m nõue kehtib Lehmja külas äri- ja tootmishoonete kõrgusele Tallinna ringtee ääres. Mõistlik võistlusel osaleja ei saanud järeldada, et nõue kohaldub ka pärandihoidlale kui ühiskondlikule ehitisele. Hoidlate n-ö puhas kõrgus pidi olema 4–5 m ja hoonel pidi olema neli hoidlat. Nii ruumiprogrammist kui ka teabevahetusest tuleneb, et hoidlaid võis kavandada igale korrusele. Kuna vahelaed ja katuslagi on paksemad kui 1 m, kujuneks 5 m kõrgete lagedega 3-korruselise hoone kõrguseks vähemalt 19 m. Mitmeti mõistetavaid tingimusi tuleb tõlgendada ettevõtjale soodsamalt. Žürii töös osalenud Rae valla esindaja kinnitas, et vald on valmis menetlema üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut vastavalt konkursi võitnud ideekavandile. Pärandihoidla kui ühiskondliku ehitise (s.o mitte äri- või tootmishoone) püstitamiseks tuleb detailplaneeringuga paratamatult muuta ka üldplaneeringut (st kasutusotstarve on vastuolus üldplaneeringuga). Kavandatud „Mälupalee“ kõrgus ei ületa 16 m ja isegi kui kõrguspiirangut oleks mõne meetriga ületatud, on tegemist ebaolulise puudusega, mis ei too kaasa võistlusülesandele mittevastavust. Konkursi eesmärk on leida parim arhitektuuriline idee, mitte lõplik tehniline lahendus. Žürii hindas võidutööd paindlikuks lahenduseks, mille arhitektuurne kontseptsioon säiliks ka pärast võimalikke muudatusi. Žüriil peaks olema õigus otsustada, et ideekavandit saab realiseerida ka üldplaneeringute detailplaneeringuga muutes või ideekavandit projekteerimisel täpsustades. Hoone kõrgus ei defineeri ideekavandit. Mõnest meetrist ei muutu hoone arhitektuurne idee, üldmulje, fassaadi lahendus ega disain. VAKO otsused piiravad põhjendamatult loomevabadust tulevastel arhitektuurivõistlustel. Arhitektuurivõistlustel on üldlevinud, et kavandid kompavad 4(16)
3-21-2489 võistlusülesande piire. Juba pealiskaudsel vaatlusel on selge, et pea kõik võistlustööd sisaldavad kõrvalekaldeid nii üldplaneeringust kui ka võistlusülesandest. Kavandid võivadki põhjendatud juhul ületada võistlusülesandega seatud piiranguid. Žüriile peab jääma vabadus hinnata tööde loomingulisust, ilma et ehitustehnilised näitajad seda välistaksid. VAKO otsuste jõustumine algataks nõiajahi, kus konkurendid otsivad üksteise ideekavanditest vähetähtsaid ebakõlasid.
8.G AS palus vastuses X OÜ kaebused rahuldada. Ideekonkursi korraldamise korra p-de 3.3.2, 3.4.6.3 ja 4.3 kohaselt kontrollib kavandite sisulist vastavust võistlusülesande tingimustele žürii ning hankija ei ole pädev sekkuma žürii sisulisse diskretsiooni. Riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks piisab sellest, et žürii näitab ära üldise kaalutluse, miks on võidutöö žürii enamuse hinnangul parim. Kohtumenetluses saab arvestada ka hankija ja žürii täiendavaid põhjendusi. Žürii selgitas vaidlustusmenetluses, et lisaks kunstilisele kvaliteedile võeti hindamisel aluseks maksumuslikud, funktsionaalsed, kuluefektiivsed ja linnaehituslikud aspektid. Need täiendavad põhjendused on asjakohased vastustaja otsuse õiguspärasuse hindamisel ka halduskohtus.
9.OÜ C ja Q OÜ palusid seisukohas jätta kaebused rahuldamata. Üldplaneering keelab alale kavandada kõrgemaid hooneid kui 16 m. Hankija on 17.09.2021 otsuses tõdenud, et võistlustöö „Mälupalee“ ei vasta korruselisuse ega kõrguse poolest võistlusülesandele ja kehtivale üldplaneeringule. Kui aktsepteerida tingimuste olulist muutmist, muudaks see võistlusülesandes kriteeriumite sätestamise sisutühjaks ja rikuks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuigi konkursi eesmärk oli leida arhitektuurne idee, tuleb ka arhitektuurivõistluses järgida hankija poolt kindlaks määratud tingimusi. Hankija nägi ette tingimuse, et kavand peab vastama üldplaneeringule ja puudus vajadus üldplaneeringuga määratud ehitusõigust võistlusülesandes korrata. Hoone korruselisus on arhitektuurne tingimus, kuid hoone maksimaalne lubatud kõrgus on ehituslik tingimus. Asjaolust, et võistlusülesande kohaselt ei tulnud detailplaneeringut järgida korruselisuse osas, ei järeldu, et detailplaneeringut ei pidanud järgima maksimaalse lubatud kõrguse osas. Hankija ei ole näinud ette, et hoidlad peaksid paiknema üksteise peal, vaid pidas otstarbekaks planeerida kõik hoidlad 1. korrusele. Üldplaneeringus toodud kõrguspiirangu järgimiseks saanuks 1. korruse hoidla kavandada ka osaliselt maa alla. Kui kolmas isik pidas võistlusülesande tingimusi vastuolulisteks, tulnuks vaidlustada hankedokumente, mitte luua esmalt võistlustingimustega vastuolus olev võistlustöö ja püüda seda seejärel suruda võistlustingimuste raamidesse. Kõrguspiirangu ületamine 37,5% ei ole ilmselgelt ebaoluline puudus. Pärandihoidla ei pea tingimata olema ühiskondlik ehitis, vaid on võrreldav laopinnaga. Selline kasutus vastab tootmismaa sihtotstarbele. Ka museaalide eksponeerimine ei oleks vastuolus ärimaa sihtotstarbega. Pärandihoidla maa-ala moodustab üldplaneeringus märgitud äri- ja tootmismaa juhtotstarbega alast alla 5%, mistõttu jääks äri- ja tootmismaa juhtotstarve igal juhul valdavaks. Viited teistele arhitektuurivõistlustele ja teiste võistlustööde mittevastavusele ei ole „Mälupalee“ vastavuse hindamisel asjassepuutuvad. RHS § 130 lg 4 järgi on žürii tööde hindamisel seotud ideekonkursi kutses sätestatud kriteeriumitega. Võistlusülesanne ei näinud ette uue detailplaneeringu kavandamist üldplaneeringut muutvana, mistõttu ei saanud osalejad sellega arvestada. Žürii töös osalenud Rae vallavalitsuse esindaja väljendatud valmisolek menetleda üldplaneeringu muutmiseks ei oma õiguslikku ega sisulist tähendust, sest sellise detailplaneeringu saab kehtestada ainult vallavolikogu.
10.Y OÜ palus seisukohas jätta kaebused rahuldamata. Hoone 16 m kõrguse nõue tulenes selgelt üldplaneeringu seletuskirjast ja see oli osaks võistlusülesandest, millega pakkujad pidid kõrgendatud hoolsuskohustusest lähtudes arvestama. Ruumiprogrammi järgi tuli kolm 4860 m2 suurust hoidlat paigutada 1. ja 2. korrusele ning 80 m2 suuruse neljanda hoidla paigutamine 3. korrusele ei oleks otstarbekas ja selle välistaks mh kõrguspiirang 16 m. Konkursi tingimustest nähtus selgelt, millises osas kavatsetakse detailplaneeringut muuta ning muus osas võetakse 5(16)
3-21-2489 aluseks kehtiv üldplaneering. Võistlustingimuste põhjal ei saanud eeldada üldplaneeringu muutmist. Kõrguspiirangu rikkumine 30% ulatuses ei ole ebaoluline puudus ja tähtsust ei oma, et ehitise mõõtmeid on võimalik kahandada, sest sellega muutuksid ka kõik muud ehitise tehnilised aspektid (st tegemist oleks sisuliselt uue tööga). Žürii jaatas ideekavandi „Mälupalee“ mittevastavust üld- ja detailplaneeringu tingimustele, kuid jättis selle arvestamata. Tingimuste muutmine on ebaõiglane nende suhtes, kes on suutnud oma ideekavandi mahutada ettenähtud piiridesse. Seejuures põhinesid žürii eelistused „Mälupalee“ ideekavandile paljuski võistlustingimuste, sh kõrguslimiidi eiramisele. Väited teiste võistlustööde mittevastavusest on paljasõnalised ja oletuslikud ning ei saa õigustada konkursi tingimustele mittevastava kavandi võitjaks tunnistamist.
11.Tallinna Halduskohus jättis 15.12.2021 otsusega X OÜ kaebused rahuldamata ning mõistis G-lt välja menetluskulud Y OÜ kasuks 2303,88 eurot ja OÜ C kasuks 2740,50 eurot. Muus osas jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. VAKO 20.10.2021 ja 26.10.2021 otsuseid on vaidlustatud üksnes võistlustööd „Mälupalee“ puudutavas osas. VAKO on õigesti tuvastanud, et võistlustöö „Mälupalee“ hoone kõrgus ületas 16 m. Seda kinnitavad ka võistlustöö materjalid (seletuskirja järgi on hoone kõrguseks 20 m; dokumendis „Mälupalee_700×1000mm.pdf“ oleval joonisel on hoone ristvaatel kõrguseks koos parapetiga märgitud 22 m). Võistlusülesande kohaselt oli võistluse aluseks mh kehtiv üldplaneering ja võistlusülesandes viidati ka veebilehele, millelt on kehtiva üldplaneeringu materjalid leitavad. Seega pidid ideekonkursil osalejad viima end kurssi üldplaneeringu nõuetega. Üldplaneeringu seletuskirja lisa 3 kohaselt on Lehmja külas äri- ja tootmismaal Tallinna ringtee ääres äri- ja tootmishoonete kõrguseks kuni 16 m. Samad kõrguse näitajad on kavas üle võtta ka koostatavasse üldplaneeringusse. Seega ületas võistlustöö „Mälupalee“ kehtivas üldplaneeringus ja kavandatavas üldplaneeringus ettenähtud hoonete kõrgusnõudeid. Võistlusülesande kohaselt tuli juhinduda ka alal kehtivast Kurekivi, Kuremaa, Kuremetsa ja Kurepõllu kinnistute detailplaneeringust, kuid viidati plaanile koostada uus detailplaneering, mille tegemisel võetakse aluseks üldplaneeringuga võimaldatud ehitusõigus (täisehitus kuni 50%, kõrgus kuni 3 korrust) ning arhitektuurivõistluse võidutöö. Detailplaneeringu muutmise all peeti võistlusülesandes silmas hoone mahu, mitte selle kõrguse muutmist (st 100% hoonest võib olla 3-korruseline). Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg-te 1 ja 3 ning § 26 lg 2 alusel tuleb võistlustööd „Mälupalee“ pidada pigem 4 maapealse korrusega hooneks, mistõttu tuleb tööd ka selles osas pidada detailplaneeringu tingimusi muutvaks. Selliselt on võistlustööd käsitlenud mh žürii ja hankija. Žürii viitas lõpp-protokollis üksnes sellele, et Rae valla poolt on valmisolek vastavalt võistluse tulemustele menetleda üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. VAKO leidis õigesti, et žürii tegi ilmse hindamisvea, otsustades hinnata I preemia vääriliseks võistlustöö „Mälupalee“, mis ei vasta hoone kõrgust puudutavatele kohustuslikele tingimustele. Žürii hinnangu õigusvastasuse tõttu on õigusvastane ka hankija otsus, millega kinnitati žürii määratud preemiasaajad. Võistlusele seatud kohustuslike tingimuste järgimine ei ole küsimus loomevabadusest, vaid hankemenetluse aluspõhimõtete (võrdne kohtlemine, läbipaistvus) järgimisest. Kõigil konkursil osalejatel peavad olema võrdsed võimalused, kuid praegusel juhul on hankija teinud võidutööle erandi, millega teised osalejad ei saanud arvestada. Asjakohane ei ole küsimus, kui lihtne oleks menetleda üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut ja kas Rae vald võiks seda toetada. Samuti ei oma tähtsust, kas kavandatav hoone vastab üldplaneeringu juhtotstarbele, sest see ei saa kuidagi mõjutada ideekonkursi võitja väljavalimist. Sellekohased väited ei ole lisaks põhjendatud. Isegi kui piirkonda kavandatakse hoonet, mida üldplaneeringu juhtotstarve otsesõnu ei hõlma, ei tähenda see igasuguste kõrguspiirangute puudumist. Kahtluse 6(16)
3-21-2489 korral tulnuks paluda hankijalt selgitust. Ebaveenev on põhjendus, et etteantud ruumiprogramm ei võimaldanudki teistsugust lahendust, sest teiste osalejate esitatud võistlustööd kinnitavad, et võistlusülesannet oli võimalik lahendada etteantud kõrguspiiranguid ületamata. Väited teiste arhitektuurivõistluste ja „nõiajahi“ kohta on asjasse puutumatud. Majanduslikud kaalutlused ei saa muuta konkursi nõuetele mittevastavat tööd aktsepteeritavaks. Tegemist ei olnud ka hoone kõrgusele seatud tingimuse ebaolulise ületamisega. Küsimus ei ole selles, kas mõnest meetrist sõltub hoone idee, vaid küsimus on osalejate võrdses kohtlemises ja konkursi läbipaistvuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.X OÜ palub 27.12.2021 apellatsioonkaebuses (täiendav seisukoht 27.01.2022) halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega rahuldada tema kaebused ja jätta menetluskulud vaidlustajate kanda. Vaidluse põhiküsimuseks on see, kas ideekonkursi tingimustest tulenes võistlustöödele kõrguse piirang 16 m. VAKO ja halduskohus eksisid oluliselt ideekonkursi tingimuste tõlgendamisel. Kõrguspiirang 16 m on tuletatud võistlusülesandes tehtud viitest kehtivale üldplaneeringule, kuid mõni osalistest on viidanud koguni detailplaneeringust tulenevale 15 m kõrguspiirangule. Järelikult ei saanud võistlustingimused olla kõigile osalejatele ühtviisi selged. Võistlusülesande lk 3 kohaselt on võistluse aluseks mh kehtiv üldplaneering, kuid sellest lausest tuleneb üksnes see, milliste dokumentide alusel on võistlusülesanne koostatud, mitte see, milliseid tingimusi peavad konkursil osalejad järgima. Kui leida teisiti, siis tulnuks kohustuslikult järgida ka nt Muinsuskaitseameti ruumiprogrammi, mis oleks vastuolus arhitektuurivõistluse eesmärgiga leida idee, mitte lõplik tehniline lahendus. Lisaks ei olnud üldplaneeringut võimalik niikuinii järgida, sest võistlusala on 100% tootmis- ja ärimaa. Nõuded, millest võistlejad pidid lähtuma, on täpsustatud võistlusülesande muudes tingimustes (st kuni 3-korruseline, aga mitte kuni 16 m kõrge). Võistlusülesanne on üldplaneeringu suhtes erinorm. VAKO ja halduskohus ei ole lisaks põhjendanud, miks asub võistlusala üldplaneeringus toodud 16 m piirangu alas (st Tallinna ringtee ääres – vt seletuskirja lk 112–113). Võistlusala asub Tallinna ringteest 0,6 km kaugusel ning nende vahele jääb kaks teed ja 5 kinnistut. Seega ei asu võistlusala ringtee ääres, vaid selle lähistel. Üldplaneering ei pea reguleerima hoonete lubatud maksimaalset kõrgust kogu planeeringualal ja üldplaneeringu eesmärke arvestades on loogiline, et täpsemaid ehitusõiguse piiranguid seatakse aladele, mis on vaadeldavad suurematelt avalikelt teedelt või paiknevad asulates või elamute juures. Võistlusala asub sügaval tootmis- ja ärimaa piirkonna keskel, kus kõrguspiirangu seadmine oleks ebaotstarbekas, sest paljud tootmishooned vajavad oluliselt suuremat kõrgust kui 16 m. Seega ei ulatu 16 m kõrguse piirang võistlusalale. Samuti ei kohaldu võistlusala suhtes ühtegi teist kõrguspiirangut, vaid hoonete kõrgust ei ole sellel alal üldse reguleeritud. Isegi kui võistlusala paiknemine Tallinna ringtee ääres on ebaselge või vaieldav, ei ole võistlusülesande tingimuste eiramine ilmselge. Seega ei võinud VAKO ja halduskohus sekkuda žürii hinnangutesse (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 16). Üldplaneeringus märgitud kõrguspiirang 16 m kehtib üksnes äri- ja tootmishoonetele, mitte pärandihoidlale kui ühiskondlikule ehitisele (vt maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 12 p 1). Mõistlik konkursil osaleja ei saanud võistlusülesandest järeldada, et Tallinna ringtee ääres paiknevate äri- ja tootmishoonete suhtes kehtestatud kõrguspiirang kohaldub ka pärandihoidlale kui ühiskondlikule ehitisele, mis ei asu Tallinna ringtee ääres. Mitmeti mõistetavaid tingimusi tuleb tõlgendada ettevõtjale soodsamalt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2019 otsus nr 3-182338, p 27; 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081, p 12; Riigikohtu 22.02.2012 otsus nr 3-3-1-2-12, p-d 17–18). Selline tõlgendus oleks õiguspärase tulemuse saavutamiseks vajalik põhjusel, et üldplaneeringust tuleneva maakasutuse juhtotstarbega lähevad vastuollu kõik võistlustööd ning 7(16)
3-21-2489 konkursi eesmärk on leida parim arhitektuurne idee ja žüriil peab olema ulatuslik kaalutlusõigus otsustada lubatud kõrvalekallete üle. Hankija otsus ei ole õigusvastane isegi 16 m kõrguspiirangu kehtivuse korral, sest „Mälupalee“ kõrgus ei ületa 16 m. Ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa ei arvestata ehitise kõrguse hulka. Kavandatud hoone kõrgeimal tasandil asuvad tehnoseadmed ja tehniline puhvertsoon, mida saab kasutada, et museaale täiendavalt kaitsta. See on tehniline lahendus, mida võiks hoone edasisel projekteerimisel kaaluda, kuid tehnoseadmed võivad hoone katusel jääda ka katmata. Seega ei saa tehnilise puhvertsooni tasandit arvestada hoone kõrguse hulka ja „Mälupalee“ ei ületa 16 m piirangut. Lisaks oleks mõnemeetrine erinevus üksnes ebaoluline kõrvalekalle RHS § 114 lg 2 ja direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 1 tähenduses, sest sellest ei muutu hoone arhitektuurne idee, üldmulje, fassaadi lahendus ega disain. „Mälupalee“ vastab ka korruselisuse piirangule, sest hoone on selgelt kavandatud 3-korruselisena. Nn 4. korruse saab ekslikult tuletada vaid ühelt lõikelt, millelt nähtub tehnilise puhvertsooni täiendav varikatus. Samas ei ole see hoone arhitektuuri seisukohalt oluline ega hoone toimimise seisukohalt vajalik. Ideekavandi autorid ei ole kunagi soovinud kavandada hoonet 4-korruselisena ja seda kinnitab võistlustöö dokumentatsioon. Maa-alune korrus ei muuda hoonet 4-korruseliseks ja maa-aluste korruste planeerimise lubatavust on hankija teabevahetuses kinnitanud. Ideekonkursi tööde hindamisse on lubatud sekkuda vaid siis, kui pikemata on selge, et võitjaks tunnistati konkursi tingimustele mittevastav töö (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 16; 09.08.2016 otsus nr 3-3-1-51-16, p 17.2). Kavandit tervikuna hinnates ei ole kuidagi võimalik järeldada, et „Mälupalee“ rikuks korruselisuse nõuet. Ideekonkursi eesmärk on leida parim arhitektuuriline idee, mitte lõplik tehniline lahendus. Idee puhul ei oma tehnilised näitajad tähtsust, vaid see täpsustub järgnevates etappides ning tegelik tulemus võibki sageli ideelahendusest erineda. Žürii hindas võidutööd paindlikuks lahenduseks, mis võimaldab erinevaid muudatusi. Oma ala ekspertidest koosneval žüriil peaks säilima õigus otsustada, et ideekavandit saab realiseerida ka detailplaneeringuga üldplaneeringut muutes või ideekavandit projekteerimisel täpsustades. Žürii analüüsis ja hindas ideekavandite sisulist vastavust võistlusülesande tingimustele, arvestades ideelist, kunstilist ja vormilist kvaliteeti, samuti terviklahenduse selgust, funktsionaalsust ja paindlikkust ning asendiplaani lahendust ja sobivust ümbritsevasse keskkonda. Žürii näeb korraga kõiki ideekavandeid, saab neid võrrelda ning valib välja parima, kaaludes hoolikalt erinevaid asjakohaseid aspekte. Kõige olulisema kaaluga on ideekavandite hindamisel arhitektuurne idee, kvaliteet ja üldine lahendus. Žürii ei hinnanud võistlustööd „Mälupalee“ parimaks tänu kavandatava hoone kõrgusele ning žüriil peab olema ulatuslik pädevus otsustada lubatavate kõrvalekallete üle (st mis on sisuline ja mis ebaoluline). VAKO ja halduskohus on põhjendamatult piiranud arhitektuurivõistluse osalejate loomingulist vabadust ja žürii kaalutlusruumi. Sarnastel konkurssidel on tavaline, et kavandid kompavad võistlusülesande piire ning ainuüksi pealiskaudse vaatluse põhjal on selge, et pea kõik võistlustööd sisaldavad kõrvalekaldeid nii üldplaneeringust kui ka võistlusülesandest (nt mitu kavandit rikuvad üldplaneeringu järgi lubatud katuse kallet 0–15° ja ületavad minimaalselt 20 m sõiduteest kaugemal paiknevat ehitusjoont ning krundi maksimaalselt 50% täisehituse määra). Need vastuolud on mõistetavad ja aktsepteeritavad, sest võistluse eesmärk ongi leida üksnes parim arhitektuurne idee ja üldine lahendus, mis ei pea rangelt järgima planeeringutes seatud piiranguid. Halduskohtu otsuse jõustumine kahjustaks loomevabadust edasistel Eesti arhitektuurivõistlustel ning välistaks originaalsete ideede esitamise. Halduskohtu viide, et teiste osalejate võistlustööd kinnitavad, et võistlusülesannet sai lahendada etteantud kõrguspiirangut ületamata, on ebaõige ja asjakohatu ning tõendamata.
8(16)
3-21-2489
13.G AS toetab 10.01.2022 vastuses apellatsioonkaebust ja palub see rahuldada. Vastustaja jääb esimese astme kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid üle korrata.
14.OÜ C ja Q OÜ paluvad 06.01.2022 seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Võistlustöö maksimaalne lubatud kõrgus (16 m) oli võistlusülesandes kindlaks määratud ja ideekavand „Mälupalee“ sellele nõudele ei vastanud. Võistlusülesanne sisaldas otseviidet üldplaneeringu materjalidele, mistõttu pidi hoolas pakkuja mõistma, et võistlustöö peab järgima mh üldplaneeringust tulenevat kõrguspiirangut. Ebaõige on seisukoht, et hoone kõrgus oli reguleeritud üksnes korruselisuse tingimusega, sest tegemist ei ole samasisuliste mõistetega. Detailplaneeringu järgi oli hoone suurimaks lubatud kõrguseks kuni 15 m ja halduskohus tuvastas õigesti, et detailplaneeringus plaaniti muuta üksnes hoone mahtu, mitte kõrgust. Põhjendatud ei ole ka seisukoht, et 16 m kõrguspiirang ei kohaldu, kuna võistlusala ei asu Tallinna ringtee ääres. Võistlusala ja Tallinna ringtee vahemaa on üksnes ca 450 m ning üldplaneeringu seletuskirjas (lk 112–113) toodut arvestades on üheselt mõistetav, et Tallinna ringtee äärse alana peeti silmas mh võistlusala. Üldplaneeringus on lisaks määratud hoonete maksimaalsed lubatud kõrgused kindlaks kogu planeeritava ala ulatuses. Seejuures on Lehmja külas äri- ja tootmismaa juhtotstarbega aladel lubatud Tallinna ringtee ääres hoonete kõrguseks kuni 16 m ning ringteest kaugemale jäävatel aladel maksimaalselt lubatud kõrgused hoopis langevad (sh Põrguvälja tee äärsetel aladel kuni 12 m ning elamute kontaktvööndis kuni 9 m). VAKO ja halduskohus tuvastasid, et ideekavandi „Mälupalee“ suurim kõrgus on 22 m, mis ületab üldplaneeringus lubatut 37,5% ehk oluliselt ning on 3-korruselise hoone jaoks lisaks ebamõistlikult kõrge. Hankija on teabevahetuse raames 01.04.2021 selgitanud, et ruumide puhaskõrgus peab olema 3,3 m ning hoidlaruumide kõrgus 4–5 m. Seega oli hankija seatud tingimusi võimalik täita ka üldplaneeringut arvestavalt. Pärandihoidla kavandamine ei ole vastuolus üldplaneeringus võistlusalale määratud juhtotstarbega (nt Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16, p 16) ja 16 m kõrguspiirang kehtib ka pärandihoidla hoonele. Tegemist ei olnud mitmeti mõistetava tingimusega, mida oleks tulnud tõlgendada pakkujale soodsamalt. Apellandi tõlgendusega nõustumine tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja riigihangete üldpõhimõtete rikkumise. Põhjendamatu on ka seisukoht, et mingeid võistlustöö „Mälupalee“ tehnilisi elemente ei tuleks üldse arvestada, kuna neid oleks võimalik projekteerimise käigus edaspidi muuta selliselt, et saavutada võistlustöö nõuetele vastavus. Samas on pakkuja esitatud võistlustööga seotud ja tal ei ole võimalik asuda seda hiljem muutma. Seejuures ei olnud võistlustingimuste järgi lubatud hoonele kavandada maa-alust korrust ning seda ei muuda asjaolu, et hankija on teabevahetuse raames väitnud vastupidist. Selgitustega ei saa muuta riigihanke alusdokumente (vt RHS § 46 lg 3 ls 2). Võistlusülesande kohaselt tuli arvestada detailplaneeringu muude tingimustega peale korruselisuse, täpsustades, et kavas on planeerida kuni 3-korruseline maht. Maa-alust korrust võistlusülesanne ei nimeta ja seda ei näe ette ka detailplaneering. Apellandi muud väited ei anna samuti alust apellatsioonkaebust rahuldada.
15.Y OÜ palub 06.01.2022 seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ebaõige on seisukoht, et hoone kõrgusele esitati üksnes korruselisuse nõue. Võistlustingimused sisaldasid kolme viidet, kust on üldplaneeringu materjalid kättesaadavad, mistõttu ei saanud jääda ebaselgeks, et ideekavandite koostamisel tuli järgida mh üldplaneeringus sätestatud kõrguspiirangut 16 m. Erinevalt ruumiprogrammist on üldplaneeringu puhul tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku õigusaktiga, mille muutmist ei saanud eeldada. Ruumiprogrammi kui hoone siselahenduse muutmine projekteerimise käigus on seevastu tavapärane ja lihtsasti teostatav. Isegi kui üldplaneering ei olnud võistlusülesande 9(16)
3-21-2489 osaks, siis tulenes kõrguspiirang ka detailplaneeringust, mille puhul ei tulnud arvestada üksnes korruselisuse nõudega. Kõrguspiirangu olemasolu on hankija ise kinnitanud ning tal puudus kohustus koondada kõik nõuded ühte dokumenti. Kui pakkuja jätab hankijalt õigel ajal selgituse küsimata, võtab ta sellega ise riski, et võib tõlgendada konkursitingimust hankijast erinevalt. Kõrguspiirangu ületamine 30% võrra ei ole ebaoluline puudus ja hoonet ei ole võimalik lihtsalt kahandada, vaid kõrguse vähendamisega muutuvad ka kõik muud ehitise tehnilised aspektid. Halduskohus ja hankija tuvastasid lisaks, et võistlustöö „Mälupalee“ on pigem 4-korruseline, mistõttu ei vasta see ka korruselisuse tingimusele. Äärmiselt küsitav on väide, et pärandihoidla on MaaKatS § 181 lg 12 p 1 tähenduses ühiskondlik ehitis, mitte teenindusotstarbeline ehitis (MaaKatS § 181 lg 2 p 4). Igal juhul ei tulene sellest, et äri- ja tootmismaa juhtotstarbega võistlusalal 16 m kõrguse piirang ei kehti. Väidetega negatiivsest pretsedendist üritab apellant hägustada piiri kohustuslike nõuete järgimise kohustuse ja loomevabaduse vahel. Ideekonkursi tingimused on siduvad ka žüriile (vt Riigikohtu 09.08.2016 otsus nr 3-3-1-51-16, p 17.2). Kui žüriil oleks õigus tingimusi omavoliliselt muuta, siis ei oleks tagatud konkursi läbipaistvus ega pakkujate võrdne kohtlemine. Apellandi etteheited teistele ideekavanditele on oletuslikud ning ei saa õigustada tema enda võistlustöö mittevastavust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Tõendite juurdevõtmine ja toimikule juurdepääsu piiramine
16.Praeguse vaidluse lahendamiseks on muu hulgas tarvis hinnata, kas ideekonkursi võitjaks tunnistatud võistlustöös „Mälupalee“ kavandatud pärandihoidla hoone kõrgus ületab 16 m ja hoone korruselisus ületab kolme korrust. Neid hinnanguid ei ole võimalik anda ideekavandiga tutvumata. Vaidlusalust ideekavandit ei ole kohtutoimikusse lisatud. Tallinna Halduskohus on 15.12.2021 otsuse p-s 17 viidanud, et tutvus võistlustöö materjalidega riigihangete registris. Menetlusseadustikest tulenevalt peavad asjaga seotud dokumendid (sh tõendid) sisalduma kohtutoimikus (vt HKMS § 87 lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 56–57). Haldusasja toimik peab sisaldama kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid dokumente, mille alusel teeb kohus kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastasel juhul ei saa kohus neile asjaoludele lahendis tugineda (nt Riigikohtu 08.04.2021 otsus nr 3-18-2244, p 16; 25.04.2019 otsus nr 3-17-1276, p 20; 09.03.2016 otsus nr 3-3-1-78-15, p-d 23–24). Seega on oluline, et kohtutoimiku põhjal oleks menetlusosalistel (võimalikke juurdepääsupiiranguid arvestades) ja kõrgematel kohtutel võimalik veenduda, milliste tõendite alusel on asja lahendav kohus tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud või mille alusel kujundanud oma järeldused. Erandina on peetud võimalikuks teatud juhtudel piirduda viidetega, kuid seda vaid tingimusel, et viidatavad materjalid on avalikult ja püsivalt kättesaadavad (sh nt kinnistusraamatu või äriregistri andmed).
17.Ringkonnakohtu 04.02.2022 kohtunõude täitmiseks esitas hankija 07.02.2022 kohtule X OÜ pakkumuse riigihankes nr 232756 („Hange_232756_Pakkumus_329581.bdoc“) ning palus piirata vaidlustajate juurdepääsu sellele dokumendile. Ringkonnakohus võtab selle dokumendi HKMS § 2 lg 4 ja § 59 lg 3 alusel haldusasja materjalide juurde.
18.Tallinna Halduskohus kuulutas 11.11.2021 määrusega nr 3-21-2556 (resolutsiooni p 9) ja 22.11.2021 määrusega nr 3-21-2489 (resolutsiooni p 2) praeguse haldusasja menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel täies mahus kinniseks, et tagada pakkujate ärisaladuse kaitse ja ideekavandite anonüümsus (vt RHS § 130 lg 5). Ühtlasi kohustas halduskohus TsMS 10(16)
3-21-2489 § 41 lg 2 alusel menetlusosalisi hoidma saladuses neile teatavaks saanud isikute nimesid ja nende seoseid konkreetsete ideekavanditega. Halduskohus piiras HKMS § 88 lg-te 2 ja 7 alusel lisaks osaliselt menetlusosaliste ning nende esindajate juurdepääsu kohtutoimiku materjalidele. Need kohustused ja piirangud kehtivad jätkuvalt ka apellatsioonimenetluses.
19.Kuna ringkonnakohus nõudis hankijalt täiendavalt välja ja võttis haldusasja toimikusse X OÜ pakkumuse, mis sisaldab pakkuja ärisaladust ja seostab ideekavandi konkreetse pakkujaga, siis tuleb lahendada ka dokumendile juurdepääsu piiramise taotlus. Menetlusosalisel on HKMS § 88 lg 1 kohaselt õigus toimikuga tutvuda ja saada menetlusdokumentidest ärakirju, kuid HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel võib seda õigust minimaalses võimalikus ulatuses piirata mh ärisaladuse kaitseks, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda. Juurdepääsu tõenditele võib piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab vajalikke meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (nt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29; 01.10.2018 otsus nr 317-1026, p 39; 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23–24).
20.Ringkonnakohtu hinnangul on X OÜ ärisaladuse kaitseks põhjendatud piirata vaidlustajate juurdepääsu tema pakkumusele. Juurdepääsu piiramise iseseisvaks aluseks ei saa siiski olla RHS § 130 lg 5, sest X OÜ seotus võistlustööga „Mälupalee“ on juba kõigile menetlusosalistele teada ja neid on kohustatud hoidma nimetatud teavet saladuses. Samas ei saa kaebajate (vaidlustajate) huvi kolmanda isiku ärisaladust sisaldavate andmete saamiseks pidada kaalukamaks pakkuja huvist kaitsta oma ärisaladust (st võistlustöö täpsemat ideed). Kohus peab tasakaalustatult kaitsma nii kaebajate (vaidlustajate) menetluslikke põhiõigusi kui ka kolmanda isiku põhiõigusi, sh ettevõtlusvabadust, mis hõlmab mh ettevõtja õiguse ärisaladuse kaitsele. Kuigi kaebajatele (vaidlustajatele) ei avalikustata kolmanda isiku pakkumust, on selle suhtes tehtud etteheidete sisu neile teada ning kohus peab pakkumuse konkursitingimustele vastavust põhjalikult hindama (nt Riigikohtu 07.06.2021 otsus nr 3-20-2362, p 25.3; 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29).
21.Kuivõrd asjas on vaidluse all mh küsimus, kas ideekavand „Mälupalee“ on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga (sh koostamisel oleva üldplaneeringuga), peab ringkonnakohus HKMS § 2 lg-st 4 ja § 59 lg-st 3 tulenevalt vajalikuks võtta haldusasja toimikusse täiendavalt asjakohased avalikult kättesaadavad dokumendid, millele on võistlusülesandes viidatud: – Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsus nr 462 „Rae valla üldplaneeringu kehtestamine“; – Rae valla üldplaneering. Seletuskiri (mai 2013); – Rae valla üldplaneering. Maakasutuskaart (ülemine leht); – Rae valla üldplaneering. Maakasutuskaart (alumine leht, sh legend); – Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsus nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“; – Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 2030+. Seletuskiri (aprill 2021); – Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering. Maakasutus- ja ehitustingimused (kaart).
22.Pidades silmas, et RHS § 181 lg-te 52 ja 53 kohaselt hoitakse digitaalsetes riigihangete dokumentides sisalduvaid andmeid riigihangete registris vähemalt 25 aastat või tähtajatult ning andmetele on tagatud juurdepääs vähemalt 10 aastat, ei pea ringkonnakohus siiski vajalikuks võtta haldusasja materjalide juurde ideekonkursi alusdokumente, sest neile on püsivalt tagatud avalik juurdepääs riigihangete registri vahendusel. Ideekonkursi alusdokumentide koosseisus on võistlusülesande lisamaterjalina mh olemas võistlusalal praegu kehtiv Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsusega nr 424 kehtestatud Kurekivi, Kuremaa, Kuremetsa ja Kurepõllu kinnistute detailplaneeringu seletuskiri ja põhijoonis ning tehnovõrkude koondplaan. 11(16)
3-21-2489 II Apellatsioonkaebuse lahendamine
23.Ringkonnakohus leiab, et X OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
24.Apellant on esiteks avaldanud kahtlust, kas ideekonkursi tingimustes (võistlusülesandes) tehtud viidetest (mh kehtivale üldplaneeringule) saab üldse tuletada konkreetseid tingimusi, mida osalejatel oli kohustus ideekavandite koostamisel järgida, või on viited käsitatavad üksnes selgitustena, milliste dokumentide alusel on võistlusülesanne koostatud. Võistlusülesande lk 3 sätestab järgmist: „Võistluse aluseks on Muinsuskaitseameti poolt esitatud ruumiprogramm ja tingimused ning G AS-i poolt esitatud lähteülesanne ning kehtiv üldplaneering.“ Seejärel on lisatud viited nii kehtiva kui ka koostatava üldplaneeringu materjalide asukohale. Täiendavalt on käsitletud alal praegu kehtivat detailplaneeringut ja selle muutmise kavatsust, märkides mh järgmist „Uue detailplaneeringu koostamiseks võetakse aluseks üldplaneeringuga võimaldatud ehitusõigus (täisehitus kuni 50%, kõrgus kuni 3 korrust) ning arhitektuurivõistluse võidutöö.“
25.Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et peamised üldplaneeringust tulenevad ehitusõiguse piirangud võinuks selguse huvides olla võistlusülesandes täpsemalt välja toodud, ei ole alust asuda seisukohale, et võistlustööde koostamisel ei tulnud üldplaneeringus sätestatut järgida. Üldplaneeringu nõuetega arvestamise kohustus tulenes muu hulgas kohustusest lähtuda detailplaneeringust (v.a korruselisus), mis on selgelt välja toodud võistlusülesande kirjelduses (lk 6 allservas) ja peatükis „Kehtivast (võistlusala ulatuses osaliselt kehtetuks tunnistatavast) detailplaneeringust tulenev ehitusõigus, nõuded ja piirangud“ (lk 7–9). Kuna võistlusülesandest ei nähtu, et uut detailplaneeringut kavandataks üldplaneeringut muutvana, vaid selles rõhutati, et aluseks võetakse üldplaneeringuga võimaldatud ehitusõigus, siis tuli osalejatel arvestada, et ideekavandid peavad järgima üldplaneeringus ettenähtut. Seejuures ei oma määravat tähtsust, kui keeruline või lihtne oleks detailplaneeringuga muuta üldplaneeringut nt hoonestuse kõrguse osas või kas üldplaneeringut tuleks niikuinii muuta võistlusala juhtotstarbe osas. Iseenesest võib apellandiga nõustuda, et kuigi kavandatav pärandihoidla sarnaneb funktsionaalselt suures osas büroo-, administratiiv-, teenindus- või laohoonega, mis oleksid kooskõlas tootmis- ja ärimaa juhtotstarbega, on olemuselt siiski tegemist ühiskondliku ehitisega ja võistlusala sihtotstarbeks peaks seega olema sotsiaalmaa (vt MaaKatS § 181 lg 12 p 1). Isegi kui see nõuab üldplaneeringu muutmist, on hankija sellega võistlusülesande koostamisel arvestanud, kuid see ei tähenda, et üldplaneeringut ei tulnud ka muus osas järgida. Seejuures ei ole alust väita, et tootmis- ja ärimaa juhtotstarbega alale ühiskondliku ehitise püstitamisel ei tule järgida äri- ja tootmishoonetele ettenähtud kõrguspiirangut. Hoonete suurima lubatud kõrguse sätestamisel on üldplaneeringus lähtutud selgelt eeldusest, et tootmis- ja ärimaale püstitataksegi üksnes äri- ja tootmishooneid, mistõttu laieneb kõrguspiirang igasugusele planeeritavale hoonestusele. Asjakohane ei ole ka apellandi paralleel Muinsuskaitseameti koostatud ruumiprogrammiga, sest võistlusülesandest nähtuvalt tuli ruumiprogrammi kahtlemata samuti järgida, kuid selles ei ole nähtud ette kindlat ruumide jaotust, paigutust ja mõõtmeid, vaid üksnes miinimumnõuded, millele ruumijaotus peab vastama (st võistlustöös tuli arvestada, et kavandatavasse hoonesse peab olema võimalik mõistlikult mahutada vähemalt kõik ruumiprogrammis näidatud ruumid).
26.Võistlusülesanne on üldplaneeringu suhtes erinorm, kuid asjaolust, et võistlusülesandes ei ole täpsustatud hoone kõrgust, vaid üksnes korruselisust, ei järeldu, et võistlusülesandes oleks lubatud üldplaneeringus sätestatud kõrguspiirangut eirata. Äri- ja tootmishoonete puhul ei ole kehtivas üldplaneeringus seejuures korruselisust üldse reguleeritud, vaid korruselisuse piirang 12(16)
3-21-2489 seondus üksnes detailplaneeringuga. Kuigi koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu kohaselt on Põrguvälja piirkonna (P11) tootmismaa puhul kavas seada piirangud nii kõrgusele (16 m) kui ka korruselisusele (2–3 korrust, sh 3. korrus kuni 50% ulatuses), siis seda nõuet ei tulnud ideekavandites järgida, sest võistlusülesanne nägi selgelt ette erisuse.
27.Puudub vaidlus, et võistlusala (hoonestatavad krundid Kurekivi tee 12, 14, 16, 18 ja 20) asub Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi planeeritava „tootmis- ja ärimaa“ juhtotstarbega alal. Üldplaneeringu seletuskirja lisas 3 „Piirkondlikud hoonestustingimused“ (lk 112–113) on Lehmja küla äri- ja tootmismaa juhtotstarbega alade suhtes seatud kõrguse nõuded järgmiselt: – Tallinna ringtee ääres äri- ja tootmishoonete kõrgus kuni 16 m; – Põrguvälja tee ääres 12 m; – kõrgus peab proportsionaalselt langema kuni 9 m elamute kontaktvööndis.
28.Apellant leiab, et äri- ja tootmishoonete kõrguspiirang 16 m võistlusala suhtes ei laiene, sest see ei asu Tallinna ringtee ääres. Ringkonnakohus nõustub, et võistlusala ei külgne Tallinna ringteega ega asu ka selle vahetus läheduses, vaid mõnevõrra eemal (võistlusülesande järgi on ringtee 0,6 km kaugusel, kuid Maa-ameti kaardirakenduse järgi on vahemaa pigem ca 450 m), kusjuures võistlusala ja Tallinna ringtee vahele jääb mitmeid teid ning hoonestatud kinnistuid. Võistlusülesandest ei leia samuti seisukohta, et võistlusala asuks hankija hinnangul Tallinna ringtee ääres. Praegusel juhul ei ole siiski määrav, kas võistlusala võiks paikneda n-ö keelelises tähenduses Tallinna ringtee ääres, vaid oluline on hinnata asukohta üldplaneeringu tähenduses. Näiteks võiks üldplaneeringu mõttes Tallinna ringtee ääres asuvana olla käsitatav kogu ringtee servalt algav tootmis- ja ärimaa juhtotstarbega ala, kuni see asendub mingi teise maakasutuse juhtotstarbega (st kuigi alale jääv konkreetne kinnistu ei pruugiks sellisel juhul paikneda ringtee ääres, oleks ala tervikuna siiski ringtee-äärne). Praegusel juhul sellist olukorda siiski ei esine. Kuna võistlusala hõlmav tootmis- ja ärimaa juhtotstarbega ala katab suurema osa Lehmja külast ning Põrguvälja tee kulgeb selle keskelt, siis on kohane järeldada, et kehtivas üldplaneeringus seatud kõrguspiirang 16 m laieneb just Tallinna ringteega külgnevatele või vähemasti selle vahetus läheduses olevatele kinnistutele, mitte võistlusalale.
29.Eeltoodule vaatamata tuli ideekavandite koostamisel lähtuda kõrguspiirangust 16 m, sest võistlusülesandes viidati lisaks koostamisel olevale Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule (vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151), mille kaardi „Maakasutus- ja ehitustingimused“ kohaselt paikneb võistlusala Põrguvälja piirkonnas (P11), kus on kavas näha tootmismaa puhul ette hoonestuse maksimaalseks kõrguseks 16 m. Sama nähtub koostatava üldplaneeringu seletuskirja p-st 7.1.11 (lk 54–55). Kuigi tegemist on alles koostamisel oleva üldplaneeringuga, võis hankija võistlusülesandes sellele põhjendatult tugineda. Tegemist ei ole kehtiva üldplaneeringuga, kuid selle järgimine on praegusel juhul tehtud konkursil osalejatele kohustuslikuks võistlusülesandega.
30.Võistlusalal kehtib Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsusega nr 424 kehtestatud Kurekivi, Kuremaa, Kuremetsa ja Kurepõllu kinnistute detailplaneering (DP0244), kuid võistlusülesande kohaselt (lk 3) ei ole määratud ehitusõigus pärandihoidla rajamiseks optimaalne, mistõttu on kavas koostada uus detailplaneering ja selle koostamisel võetakse aluseks üldplaneeringuga võimaldatud ehitusõigus (täisehitus kuni 50%, kõrgus kuni 3 korrust) ning arhitektuurivõistluse võidutöö. Võistlusülesande kirjelduse (lk 6) järgi tuleb võistlusel arvestada detailplaneeringu tingimustega, v.a korruselisus (kavas planeerida kuni kolmekorruseline maht kuni 50% ulatuses krundi pindalast). Võistlusülesandes (lk 7) on toodud eraldi ära kehtivast detailplaneeringust tulenev ehitusõigus, nõuded ja piirangud, selgitades, et pärandihoidla ehitamiseks planeeritakse menetleda uus detailplaneering, millega lubatakse krundi täisehituseks 50%, millest 100% võib 13(16)
3-21-2489 olla kolmekorruseline. Selles osas nägi võistlusülesanne ette erandi ka koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu tingimustest (st maksimaalselt lubatud täisehitus 50%, millest 3-korruseline võib olla kuni 50%).
31.OÜ C ja Q OÜ on iseenesest õigesti viidanud, et võistlusalal praegu kehtiv detailplaneering sätestab asjaomaste kruntide (detailplaneeringu põhijoonisel krundid pos. E2– E6) hoonestuse maksimaalseks kõrguseks 15 m. Ringkonnakohus ei nõustu samas seisukohaga, et võistlusülesandest tulenes seetõttu kõrguspiirang 15 m. Ehkki võistlusülesandes selgitati vajadust detailplaneeringut muuta eelkõige põhjusel, et lubada kogu võimaliku täisehituse ala projekteerida kolmekorruselisena, järeldub asjaolust, et 15 m kõrguse nõuet ei olnud võistlusülesandes üldse välja toodud ja selle asemel oli rõhutatult kirjas, et uue detailplaneeringu koostamisel võetakse aluseks üldplaneeringuga võimaldatud ehitusõigus, et võistlustöö maksimaalse kõrguse osas tuli järgida üldplaneeringut, mitte detailplaneeringut. Samuti on ekslik vaidlustajate seisukoht, et võistlustingimuste järgi ei olnud pärandihoidlale lubatud kavandada maa-alust korrust. Võistlusülesande kohaselt ei tulnud korruselisuse osas detailplaneeringut järgida ning asjaolust, et näidatud on üksnes maapealsete korruste arv, ei saa tuletada keeldu kavandada maa-alust korrust. Seega ei ole hankija teabevahetuse raames (vt 17.03.2021 vastust 12.03.2021 küsimusele nr 7) asunud konkursi alusdokumente lubamatult muutma, vaid on tingimusi üksnes selgitanud. Hoone korruselisuse kirjeldamisel eristatakse maapealseid ja maa-aluseid korruseid (vt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg 8), mistõttu ei muuda maaaluse korruse olemasolu võistlustööd „Mälupalee“ 4-korruseliseks.
32.Eeltoodust lähtudes tuli ideevõistlusel osalejatel arvestada pärandihoidla hoone kavandi koostamisel üldiste nõuetega, et võistlusala lubatud täisehituse määr on 50% ning hoone võib kogu selle ulatuses olla kuni kolme maapealse korrusega ja kõrgusega kuni 16 m. Võistlustöö „Mälupalee“ seletuskirjas on hoone tehniliste andmete all märgitud kõrguseks 20 m ja hoone lõigetelt (fail „1_1_Mälupalee_700x1000mm.pdf“) nähtub parapeti kõrgus maapinnast 22 m. Samuti on hoone lõigetel selgelt eristatav tehnokorrus, mille kohta on võistlustöös alapealkirja „Passiivne arhitektuur“ all märgitud järgmist: „Hoone katusele on ette nähtud tehnokorrus, mis on samuti puhvriks välise ja sisemise temperatuuride erinevuste kõikumiste minimeerimiseks.“ See nähtub lisaks seletuskirjast (lk 5 üleval): „Samuti on hoonele kavandatud kogu ulatuses katuse alune tehniline korrus, mis täidab lisaks tehnoruumile ka sama funktsiooni, mis hoidlaid ümbritsev seinade vaheline puhvertsoon.“ Arvestades neid selgitusi ja asjaolu, et võistlustöö seletuskirjas (lk 5) on täiendavalt märgitud, et hoone katusele on kavandatud peidetult kõrgema parapeti taha päikesepaneelid, on tehnokorruse näol selgelt tegemist hoone ühe arhitektuurilise ideega ja seega ei saa kuidagi nõustuda apellandi seisukohaga, et nn tehniline puhvertsoon on üksnes tehniline lahendus, mida võiks edasisel projekteerimisel arvestada, kuid tehnoseadmed võivad katusel jääda ka katmata. Tehnoseadmed ei asu katusel, vaid katuse all, ning kui jätta need katuseta, poleks enam kusagile paigaldada päikesepaneele. Tähtsust ei oma, et töös on hoonet nimetatud 3-korruseliseks ja tehnokorrus ei kajastu ka „Mälupalee“ pindade loetelus, sest esiteks ei ole sinna planeeritud ruumiprogrammis ettenähtud ruume (st puudus vajadus seda pindade loetelus välja tuua) ja teiseks ei mõjuta pakkuja enda käsitlus hinnangut, et nn tehniline puhvertsoon vastab määruse nr 57 § 18 lg-tes 1– 3 märgitud korruse tunnustele (s.o hoone sees asuv otstarbekohaselt kasutatav horisontaalne tasapind, sh tehnopind). Isegi kui teoreetiliselt oleks kavandatud hoone kõrgust ja korruselisust võimalik vähendada, kaotamata võistlustöö funktsionaalsust ja peamisi arhitektuurilisi lahendusi, ei oleks sellisel juhul enam tegemist sama ideekavandiga (mh muutuks kindlasti ruumide paigutus).
33.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et ideekonkursi puhul ei oma tehnilised näitajad tähtsust ja ekspertidest žüriile peaks jääma õigus otsustada, milliseid kõrvalekaldeid 14(16)
3-21-2489 aktsepteerida. Arhitektuurivõistluse osalejate loomingulist vabadust ja žürii kaalutlusruumi ei ole põhjendamatult piiratud. Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim lahendus kaasaegse pärandihoidla püstitamiseks konkreetsesse asukohta (sh arvestades seal kehtivaid piiranguid), mitte lihtsalt originaalsete, kuid realiseerimatute ideede kogumine. Ideekonkursi korraldamise korra p-st 3.3.2 ja p 3 viimasest lausest, samuti p-st 4.3 tulenevalt kontrollib ideekavandite sisulist vastavust võistlusülesande tingimustele ideekonkursi teates märgitud žürii. Seejuures on žürii ideekavandite vastavuse üle otsustamisel seotud võistlusülesandes toodud tingimustega ning kui aktsepteerida, et osalised ja žürii võivadki konkursitingimustega väga loominguliselt ringi käia, siis ei pruugiks võistluse eesmärk olla enam üldse saavutatav. Oluline on seegi, et praeguses asjas ei ole ideekavandi „Mälupalee“ puhul tuvastatud vastuolu võistlusülesandega mitte hinnanguline, vaid eksitud on selgelt mõõdetavate tingimuste (kõrgus, korruselisus) vastu. Seetõttu ei ole viited žürii hinnangute kohtuliku kontrolli piiratusele asjakohased (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 16; 09.08.2016 otsus nr 3-3-1-51-16, p 17.2). Pidades silmas, et võistlusalale ei oleks õiguspäraselt võimalik püstitada üldplaneeringus lubatust kõrgemat hoonet, siis ei saa ka väita, et kõrguspiirangu ületamine oleks kuidagi ebaoluline kõrvalekalle. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et arhitektide loomevabaduse argumendiga ei saa õigustada RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud hankemenetluse üldpõhimõtete (läbipaistvus, võrdne kohtlemine) eiramist. Asjaolu, kas teiste võistlustööde puhul on võistlusülesandest või üldplaneeringust tulenevaid nõudeid järgitud või mitte, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, sest vaidluse all on üksnes apellandi võistlustöö nõuetele vastavus. III Kokkuvõte ja menetluskulud
34.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.12.2021 otsus muutmata.
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
36.X OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot ja kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulusid 4500 eurot, mis vastab advokaatide 25 töötunnile tasumääraga 180 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Esindajakulude suurus ja nende kandmise kohustuse tekkimine seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on advokaadibüroo arvetega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kuna X OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
37.G ei ole apellatsiooniastmes menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
38.OÜ C ja Q OÜ on kandnud apellatsiooniastmes esindajakulusid 1199,10 eurot, mis vastab esindaja 11,42 töötunnile tasumääraga 105 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Esindajakulude suurus ja nende kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Esindaja tasumäär on tavapärase suurusega ning kulude suurus tervikuna ei ole asja mahtu ja keerukust arvestades ülemäärane, mistõttu
15(16)
3-21-2489 tuleb need apellandilt HKMS § 108 lg 1 alusel mõista välja tervikuna. Kuna arve saajaks on OÜ-le C, siis tuleb kulud välja mõista tema kasuks.
39.Y OÜ ei ole apellatsiooniastmes menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
40.Tagamaks RHS § 130 lg-s 5 sätestatud ideekavandite anonüümsust kuni žürii uue otsuse tegemiseni, tuleb otsuse avaldamisel kaebajate (vaidlustajate) ja kolmanda isiku ärinimed ning registrikoodid asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.