Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

3-21-1342 väljastamise viivitamisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamise kohta. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus keelata toimingute tegemine täiteasjades nr 172/2018/328 ja nr 172/2018/327b kuni justiitsministri ja AKI peadirektori vastu esitatud kaebuses otsuse tegemiseni ja tagajärgede kõrvaldamiseni. Kaebaja tuvastas, et eesti.ee 06.10.2020 andmetel on tema vastu nõude kogusuurus 109 eurot täiteasjas nr 172/2018/328 ja 07.10.2020 andmetel nõude kogusuurus 107,86 eurot täiteasjas nr 172/2018/327. Nimetatud täiteasjad olid algatatud 2018. aastal sissenõudja poolt kohtule esitatud valeandmete alusel, kuid tervislikel põhjustel ei olnud kaebajal võimalik menetluses sisuliselt osaleda. Kompromissiga lõppenud kohtumenetluse tulemusena algatati täitemenetlused, mille vaidlustamisega kaebaja tervenemisel tegeleb. Kaebaja esitas 10.10.2020 ja 04.12.2020 taotlused eesti.ee portaali sisestatud asja selgitavate algandmete väljastamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (KPK) ja kohtutäiturile. Seejärel pöördus kaebaja andmete väljastamise taotlusega Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA), AKI, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) ja justiitsministri poole. Vaatamata korduvatele teabenõuetele ei ole AKI väljastanud faktilisi andmeid, millal ja millised kaebajat puudutavad täitemenetluse teated on eesti.ee portaalis avaldamiseks sisestatud. AKI on teabenõude vastuse asemel edastanud üldsõnalised viited õigusaktidele. Kaebaja esitas 31.05.2021 justiitsministrile avalduse, milles soovis leida võimalust otsekontaktiks, et taotleda pädevat lahendust kaheksa kuud täitmata teabenõudele. AKI peadirektori ja justiitsministri andmete väljastamisega venitamine on võimaldanud jätkuda meelevaldsel täitemenetlusel ja takistab kaebajat oma õiguste kaitsmisel. Tahtliku venitamise ja tegevusetusega on vastustajate tegevusele kohaldatavad riigivastutuse seaduse kahju hüvitamise sätted. Portaalis meelevaldselt muudetud andmete alusel ebaseaduslike toimingute jätkumine kohtutäituri poolt ning justiitministri teadmisel toob kaebajale iga kuu kaasa olulise rahalise kahju. Alates 06.10.2020 on ebaseaduslikult isiku kontodelt kinni peetud täiteasjas nr 172/2018/327 kokku 584 eurot ja täiteasjas nr 172/2018/328 kokku 6733,63 eurot. Kuna alates 2018. aastast on nimetatud täiteasjades portaali sisestatud andmeid, mille kohta puudub kaebajal asjakohane teave, taotleb kaebaja kõigi portaali eesti.ee sisestatud taotluste väljastamist. Kaebaja taotleb neid andmeid selleks, et kavandada edasist tegevust oma õiguste kaitsel. Tallinna Halduskohus tagastas 06.07.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt saavutada täitemenetluste peatamist. Kaebusele lisatud täitetoimikute väljavõtetest ning kohtute inosüsteemist nähtub, et täiteasjade algatamise aluseks on olnud 11.11.2015 tsiviilasjas nr 2-15-12147 koostatud kohtumäärus kompromissilepingu kinnitamise kohta. Kuivõrd tegemist on tsiviilasjas sõlmitud kompromissiga ning AKI ega Justiitsministeerium ei ole olnud kõnealuse kompromisslepinguga seotud, ei ole halduskohtu pädevuses ise täitemenetlusi peatada ega kohustada teisi kompromissiga seotud isikuid esitama täitemenetluse peatamise avaldust. Taotletav esialgse õiguskaitse abinõu ei ole seostatav põhivaidluse esemega (AKI ja Justiitsministeeriumi tegevus andmete väljastamisel). Kaebaja soovib tema suhtes algatatud täitemenetluste kohta portaali eesti.ee sisestatud teadete/ taotluste andmeid – kes ning millal on need portaali sisestanud (nn logiandmed). AKI põhimääruse § 1 lg-st 2 ja §-st 9 nähtuvalt teostab AKI kontrolli isikuandmete ning avaliku teabe avaldamise valdkondades. AKI pädevuses on vajadusel algatada järelevalve- jm menetlusi ning teha nende raames ettekirjutusi. AKI ei ole portaali eesti.ee kantud andmete valdaja ning ei saa kaebajale taotletavaid andmeid väljastada. Kaebuse rahuldamisega ei saavutaks kaebaja seega soovitud eesmärki. Kaebajal tuleb andmete väljastamise taotlusega pöörduda portaali eesti.ee haldaja poole, kelle valduses on kõnealused (logi)andmed. Kuivõrd 2(6)

3-21-1342 AKI ei saa taotletud andmeid väljastada, ei saa kohustada Justiitsiminsteeriumit tagama, et AKI andmed väljastaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Z.B esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta vaidlustab halduskohtu määruse täies ulatuses ning palub kohaldada esialgset õiguskaitset.

Kaebaja on edastanud kohtule põhistuse, et on läbinud kõik erinevad ametlikud eelmenetluse astmed, milles on taotlenud andmete väljastamist. AKI väide, et ei saa portaali sisestatud andmeid väljastada, kuna ei ole andmete valdaja, ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja on andmete omanik ja kaebaja taotleb AKI käsutuses olevate andmete väljastamist. AKI seisab õigusrikkumiste lõpetamise eest isikandmete kasutamisel ja kaitseb igaühe põhiseaduslikke õigusi saada teavet asutuste ja ametiisikute tegevuse kohta. Isikuandmete kaitse üldmäärus kohustab inspektsiooni pidama isikuandmete töötlemise kohta ülevaadet. Kaebaja 18.06.2021 esitatud taotlus täitemenetluse peatamiseks kaebuse menetluse ajaks kuni kohtuotsuse tegemiseni on õiglane, kohane ja põhjendatud abinõu olukorras, kus avalikud asutused on pikaajaliselt dokumentide väljastamisega venitades takistanud kaebajal kaitsetoimingute tegemist. Halduskohtu määruse kohaselt tuleb kaebajal oma andmete taotlemiseks pöörduda taas portaali haldaja poole, kuigi AKI põhimääruse § 9 võimaldab kaebaja esitatud teabenõuet täita. Kaebaja pöördus kohtu poole taotlustega, mille täitmine annab kaebajale edasise võimaluse saavutada õige ja õiglane tulemus. Kaebuse rahuldamisega saavutatakse eesmärk, mida kaebusega taotletakse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et AKI-l ei ole võimalik kaebajale soovitud andmeid väljastada ning Justiitsministeerium ei saa seetõttu kohustada AKI-t seda tegema. Halduskohus selgitas sealjuures, et kaebajal tuleb andmete väljastamise taotlusega pöörduda portaali eesti.ee haldaja poole, kelle valduses on kaebaja soovitud (logi)andmed.

halduskohus on seda tehes rikkunud menetlusnorme. Halduskohus ei täitnud piisavalt HKMS § 2 lg-tes 4 ja 5 sätestatud uurimis- ja selgitamiskohustust, kui soovitas kaebajal andmete saamiseks pöörduda portaali eesti.ee haldaja poole, kes kaebuse lisadest nähtuvalt oli juba keeldunud küsitud andmeid väljastamast (vt RIA 10.11.2020 vastus, dtl 16). Halduskohus oleks enne sellise järelduse tegemist saanud ära kuulata ka teisi menetlusosalisi peale kaebaja (HKMS § 120 lg 4). Sealhulgas oleks halduskohus saanud kindlaks teha, kas kaebaja soovitud andmed on sellisel kujul üldse olemas. Samuti tõlgendas halduskohus kaebaja avaldusi liiga kitsalt, kui leidis, et kaebuses toodud nõuete ja vastustaja korral ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. HKMS § 18 lg-st 1 tulenevalt teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning kaebaja seisukohad ei ole vastustaja määratlemisel kohtule siduvad. Seega oleks halduskohus pidanud enne kaebuse tagastamist välja selgitama, kas kaebuse eesmärk oleks saavutatav nt portaali haldaja vastustajaks määramise korral. Piisavalt ei ole põhjendatud ka halduskohtu seisukoht, et kaebuse eesmärgi – nn logiandmete 3(6)

3-21-1342 väljastamise – saavutamine ei ole võimalik AKI kohustamise kaudu. AKI teostab teabevaldajate üle järelevalvet mh teabenõuete täitmisel (vt avaliku teabe seaduse §-d 45, 46 ja 51). Kuna kaebusest nähtuvalt ei olnud kaebaja arvates tema erinevatele riigiasutustele esitatud teabenõuetele korrektselt vastatud, oleks halduskohus pidanud ka kaaluma, kas kaebuse eesmärk oleks saavutatav AKI kohustamisega otsustada teabevaldaja üle järelevalve algatamine.

juhul siiski asja saatmist tagasi esimese astme kohtule, sest rikkumist on võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses (HKMS § 199 lg 2 p 3 ja § 203 lg 2). RIA, KPK ja RIK-i ringkonnakohtule esitatud vastustest tuleneb, et halduskohtu lõppjäreldus, mille kohaselt kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, on õige. Kaebusest ja selle lisadest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on saada kõik riigiportaali eesti.ee algdokumendid/kirjed/andmed, mille alusel on sisestatud teated täiteasjades nr 172/2018/328 ja nr 172/2018/327. Sealjuures soovib kaebaja, et neis andmetes kajastuks dokumendi esitamise sisu, aeg ja esitaja andmed (vt nt dtl 14, 30, 31). Kohtuasja materjalidest nähtub ka, et kaebaja ei pea silmas täitemenetluse toimikus olevaid dokumente ja andmeid, mida on kohtutäitur talle väljastanud (vt halduskohtu 21.06.2021 määruse selgitused, dtl 46, ja kaebuse täpsustus, dtl 51). Kaebuse täpsustuse põhjal järeldas halduskohus, et kaebaja soovib riigiportaali eesti.ee nn logiandmeid tema suhtes algatatud täitemenetluste kohta.

asu RIA juures, vaid täitemenetlusregistri teenuste vahendamiseks teeb portaali eesti.ee alamsüsteem automaatpäringud täitemenetlusregistrisse, kus toimub kogu andmetöötlus. Ka RIK selgitas 30.11.2021 vastuses, et portaalis eesti.ee kuvatakse täitemenetlusregistri andmed. RIK-i selgituse järgi neid kuvatavaid andmeid riigiportaalis ei säilitata, kuid andmete koosseisu minevikus on võimalik saada konkreetseid täiteasju menetlevalt kohtutäiturilt eneselt või tuletada need elektroonilises täitetoimikus tehtud toimingutest (st täitemenetlusregistrisse kantud laekumistest jt toimingutest). Seega ilmneb ringkonnakohtule esitatud vastustest, et ei ole olemas nn logiandmeid, millest nähtuks portaali sisestatud dokumendi sisu, aeg ja esitaja andmed. Täitemenetlust puudutav info on olemas täitemenetlusregistris ning portaalis eesti.ee kuvatakse isiku päringu peale samuti täitemenetlusregistris sisalduv teave. RIA ja RIK on samas märkinud, et võimalik oleks väljastada turvaserveris asuvaid x-tee logisid riigiportaalist tulnud päringute kohta, s.t andmeid selle kohta, millal kaebaja on ise portaali päringuid teinud. Kohtuasja materjalide põhjal võib siiski järeldada, et kaebaja eesmärgiks ei ole saada teavet enda tehtud päringute kohta, sest vastavate päringute andmed on kaebaja kohtule esitanud (vt kaebuse lisa 1 ja kaebaja 03.12.2021 vastus). Seda, et portaalis eesti.ee avaldatakse andmed täitemenetlusregistrisse sisestatud andmete alusel, selgitas kaebajale KPK juba 21.11.2020 vastuses (dtl 22). KPK selgitas ka samas, et andmete sisestajaks ja teabevaldajaks on täiteasja menetlev kohtutäitur ja täitemenetluse osalisel on TMS § 35 alusel õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. KPK märkis, et kaebaja peab toimikuga tutvumiseks esitama avalduse kohtutäiturile. Järeldusele, et täiteasja alusdokumente saab välja anda üksnes kohtutäitur, jõudis ka AKI, kui tegi kohtutäitur Kersti Kaljulale ettepaneku väljastada kaebajale tema soovitud dokumendid (dtl 34). Kaebusele lisatud AKI 31.03.2021 vastusest nähtub samuti, et kohtutäitur K. Kaljula on AKI ettepaneku alusel kaebajale nõutud dokumendid väljastanud (dtl 36). Kuna peale kohtutäituri väljastatud dokumentide ei ole 4(6)

3-21-1342 olemas muid andmeid, mille alusel on riigiportaali eesti.ee täiteasjades nr 172/2018/328 ja nr 172/2018/327 teated sisestatud, ei ole võimalik neid ka kohtumenetluse tulemusel saada. Sealjuures ei osuta kaebuse lisad ja ringkonnakohtule esitatud vastused kuidagi sellele, et kaebaja teabenõuetele oleks vastamata jäetud või et AKI oleks olnud tegevusetu, mistõttu ei ole kokkuvõttes põhjendatud kaebaja etteheide andmete väljastamisega venitamise kohta.

täitemenetlust puudutavate andmete saamiseks ning kaebuse esitamine on ajendatud asjaolust, et portaali eesti.ee kohaselt oli 06.10.2020 täiteasjas nr 172/2018/328 nõude kogusuurus 109 eurot ja 07.10.2020 täiteasjas nr 172/2018/327 107,86 eurot. Seetõttu leiab kaebaja, et alates 20.10.2020 on kohtutäitur ebaõiglaselt ja põhistamata kõrvaldanud isikukontodelt olulises mahus raha ning kaebaja taotleb viivitamatult selle raha tagastamist (vt kaebaja 23.11.2021 seisukoht). KPK selgitas 18.11.2021 ringkonnakohtule esitatud vastuses, et kaebaja osutatud päringute tegemise ajal ei kuvatud portaalis eesti.ee täiteasjade nõuete kogusuurust korrektselt. KPK vastuse kohaselt selgus hiljem, et tehnilise vea tõttu teisendas täitise x-tee adapter täitetoimikus tuhandeliste eraldajaks olnud koma tühikuks ning nõuete kogusuuruse summeerimisel ei arvestanud tühiku järel olnud arvudega. Seega tekkiski olukord, kus toimikus 172/2018/328 arvutati nõuete kogusuuruseks 34+3+72=109 eurot. KPK selgitas ka, et see viga parandati ja nüüdseks on muudetud ka eesti.ee teenuse loogikat, nii et kasutajale kuvatakse nõuete ja tasude algne suurus ja jääk, kuid mingit summeerimist ei tehta. Sama selgitas KPK kaebajale 02.02.2021 vastuses (vt KPK 18.11.2021 vastuse lisa 1) ning AKI 10.03.2021 kohtutäiturile tehtud andmete väljastamise ettepanekus (dtl 34). Seega kuvati riigiportaalis kaebajat puudutavates täitemenetlustes nõuete kogusumma valesti infosüsteemi vea tõttu, mistõttu ei saagi olla olemas mingeid algdokumente või andmeid, mis kinnitaksid portaalis kuvatud ebakorrektseid andmeid. Seda on AKI kaebajale 10.03.2021 ettepanekus selgitanud (dtl 34–35). Kuna oktoobris 2020 riigiportaalis kuvatud ebaõige nõude kogusuurust kinnitavaid andmeid ei saa olemas olla, ei ole neid võimalik saada kohtumenetluses praeguse kaebuse rahuldamise korral. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras keelata toimingute tegemine täiteasjades nr 172/2018/328 ja nr 172/2018/327 kuni justiitsministri ja AKI peadirektori vastu esitatud kaebuses otsuse tegemiseni ja tagajärgede kõrvaldamiseni. Seega soovib kaebaja sisuliselt täitemenetluse peatamist kohtumenetluse ajaks. Esialgne õiguskaitse peab teenima põhivaidlusega sama eesmärki ja seda saab esitada üksnes kaebuse piires (Riigikohtu 17.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 16). Selle kohaldamine ei saa tuua kaasa tagajärgi, mis ei ole põhivaidlusega saavutatavad ega kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui asjas tehtav võimalik soodne kohtulahend. Kaebaja on esitanud kaebuse AKI ja Justiitsministeeriumi tegevuse peale täitemenetlust puudutavate andmete väljastamisel. Kaebuse läbivaatamisel tuleks halduskohtul hinnata seda, kas teabevaldaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale teabe väljastamisest. Kaebuse lahendamisel ei hindaks halduskohus kaebaja suhtes toimuva täitemenetluse enda õiguspärasust ega seda, kas oleks olemas mõni alus täitemenetluse peatamiseks. Sellise hinnangu andmise pädevus on kohtutäituril ja maakohtul (vt TMS §-d 45 ja 46). Seega väljuks kaebaja soovitud esialgse õiguskaitse abinõu põhivaidluse raamidest. Lisaks välistab praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamise kaebuse perspektiivitus (HKMS § 249 lg 3).

5(6)

3-21-1342

tulenevalt jääb Z.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.