lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2555/22

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2555/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1858
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2555/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.12.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
3-21-2947/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.09.20243-21-2163/201Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium08.02.20243-21-2164/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.05.20233-21-2583/116Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja25.04.20233-21-2469/28Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.04.20233-21-2458/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.12.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2555

Haldusasi

IH, MS jt kaebus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305, 21.10.2021 korralduse nr 362 ning 28.10.2021 korralduse nr 373peale“ Kaebajad VA, LV, JS, HP, JN, HK, AS, AV, KH, PL,

EP, LL, AK, KL, IH, EH, VK, TH, MK, KV, AO, LO,

TA, TP, AS, IT, KK, TT, KR, KR, AH, TH, FIE TH,

LH, JK, HK, TL, MS ja TS, esindajad vandeadvokaadi abi Jaanika Reilik-Bakhoff ja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja Vabariigi Valitsus, esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Kairi Kilgi

Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.12.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vabariigi Valitsuse määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta Vabariigi Valitsuse määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.12.2021 määruse peale menetlusse.
2.Rahuldada Vabariigi Valitsuse määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-2555.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-21-2719/7
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
30.12.2021
3-21-2799/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.12.2021
3-21-2720/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.12.2021
3-21-2722/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.12.2021
3-21-2472/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.12.2021

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtu menetlus on VA jt kaebus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusele nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, 21.10.2021 korraldusele nr 362 „Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ ning 28.10.2021. a korralduse nr 373 „Vabariigi Valitsuse 23.08.2021. a korralduse nr 305 „COVID19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“.

3-21-2555

2.Tallinna Halduskohus kohustas 12.11.2021 määrusega esialgse õiguskaitse korras Vabariigi Valitsust väljastama Terviseameti kaudu LV-le, HP-le, JN-le, AV-le, KL-le, TH-le, MK-le, TA-le, IT-le, KK-le ja KR-le tõendi selle kohta, et neid tuleb Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga, kes on esitanud enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi (resolutsiooni p 6). Samuti peatas kohus VA, JS, HK, AS, KH, PL, EP, LL-le, AK, IH, EH, VK, MK, KV, AO, LO, TP, AS, TT, KR, AH, TH, LH, JK, HK, MS ja TS suhtes Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362 punkti 1 alapunkti 7 kehtivuse.
3.IH ja MS esitasid 08.12.2021 vastuses määruskaebusele taotluse kohustada esialgse õiguskaitse korras Vabariigi Valitsust väljastama Terviseameti kaudu neile tõend selle kohta, et neid tuleb Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga, kes on esitanud enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi. Taotluse kohaselt IH puhul on haiguse läbipõdemine samuti diagnoositud positiivse PCR-testiga. MS puhul on selgunud, et haigus on küll diagnoositud, ent on laboratoorselt kinnitamata. Ekslikult ei ole neid asjaolusid kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses avaldatud, mistõttu paluvad IH ja MS ka neile väljastada vastav tõend.
4.Tallinna Halduskohus muutis 09.11.2021 määrusega 12.11.2021 määrust ja kohustas esialgse õiguskaitse korras Vabariigi Valitsust väljastama Terviseameti kaudu IH-le ja MS-le tõendi selle kohta, et neid tuleb Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga, kes on esitanud enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi. IH COVID-19 haiguse läbi põdemist kinnitab 01.03.2021 saadud positiivne PCR testi tulemus (08.11.2021 vastus määruskaebusele lisa 3). 20.10.2021 antikehade testi andmetest nähtuvalt on kaebaja antikehade arv veres on 447,6 kU/L (referentsväärtus <0.8) (kaebuse lisa 24). MS COVID-19 haiguse läbi põdemist kinnitab nii 11.06.2021 ambulatoorne epikriis, millest nähtuvalt on tal diagnoositud laboratoorselt kinnitamata COVID-19, kui ka 20.10.2021 tehtud antikehade test, millest selgus, et MS antikehade arv veres oli 351,1 AU/ml (08.11.2021vastus määruskaebusele lisa 3, kaebuse lisa 55). Vastustaja on ise 01.12.2021 haldusasjas nr 3-212473 kohtule esitatud taotluses kompromissläbirääkimiste pidamiseks pidanud võimalikuks laboratoorselt kinnitamata COVID-19 diagnoosi juhtumi korral kohaldada sellise isiku suhtes korralduses nr 305 p 14 alap-s 4 sätestatud erandit, mille kohaselt võib isik osaleda korralduse nr 305 punktis 10 loetletud tegevustes, kui ta on COVID-19 haiguse läbi põdenud. Seega, nagu kohus leidis oma 12.11.2021 määruses teiste tõendatult läbipõdenute osas, puudub kohtule esitatud uute andmete kohaselt ka IH ja MS osas avalik huvi, mis räägiks esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks oma 12.11.2021 määrust muuta ning kohustada esialgse õiguskaitse korras Vabariigi Valitsust väljastama Terviseameti kaudu nimetatud isikutele tõendid selle kohta, et neid tuleb Vabariigi Valitsuse 23.08.202 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kohaldamisel käsitada nimetatud tõendi ettenäitamisel samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga, kes on esitanud enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi.

2(5)

3-21-2555

5.Vabariigi Valitsus taotleb määruskaebuses halduskohtu 09.12.2021 määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Kohtu poolt viidatud asjas nr 3-21-2473 ei ole pooled siiski siiani kompromissi sõlminud. Isegi, kui pooltel õnnestub kompromiss sõlmida, kohtleb vastustaja kõiki kodanikke võrdselt ehk teisisõnu selgitab ka käesolevas asjas kaebajatele, kuidas on võimalik saada soovitud korrektne läbipõdemistõend. Seega järgib vastustaja igal juhul haldusorganile omast teavitamiskohustust. Lisaks leiab vastustaja, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhimõtteliselt üksikisikutele sobilik, kuivõrd isikuid tuleks suunata taotletud erandeid (Terviseameti tõendeid) mitte kasutama. Niisamuti ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine sobilik ka ettevõtjatele ega riigile. Seega on kohtu poolt viidatud kohtuasi praegusel juhul ebarelevantne ning esialgse õiguskaitse kohaldamise argumendina ebasobiv. Kaebajate õiguste riive ei ole intensiivne. Halduskohus ei põhjendanud kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust. Kohus ei arvestanud ettevaatuspõhimõttega. Samuti on kohus valesti sisustanud avalikku huvi. Kohus ei arvestanud vaktsineerimisargumenti. Ringkonnakohus tühistas 10.12.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Samuti ei arvestanud halduskohus ringkonnakohtu väljakujunenud praktikat. Halduskohus ei arvestanud Terviseameti tõendiga seotud probleeme.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1, ja § 252 lg 7).
7.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.
8.Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista hilisema kahjunõude esitamise võimalikkus, sest see ei kõrvalda õiguste piiramisest tekkinud tagajärgi ning kahju väljaselgitamine on raskendatud ja tooks tõenäoliselt kaasa vajaduse algatada täiendav kohtuvaidlus (nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-6701, p 5).
9.Ringkonnakohus jääb 10.12.2021 määruses asjas nr 3-21-2555 toodud seisukoha juurde, et praeguses menetlusetapis ei ole põhjust pidada kaebust küll ilmselgelt perspektiivituks, kuid kaebuse eduväljavaated pole sellised, mis lubaksid esialgset õiguskaitset kohaldada. Kõik kaebajad on teinud antikehade testid ning nende antikehade arv veres ületab referentsväärtust < 50 AU/ml. Samas puudub senini üldtunnustatud teaduslik teadmine sellest, kui suur antikehade hulk veres on piisav, et hinnata isiku nakkusohtlikkus madalaks, samuti pole teada, kui kiiresti antikehade hulk veres väheneb ja kui kiiresti kaob läbipõdemisega omandatud nn loomulik immuunsus COVID-19 haiguse vastu (vt viited ringkonnakohtu 02.12.2021 määruse nr 3-21-2412 p-s 22). Kaebajate väited on seega selles kontekstis nende nakkusohutusest seonduvalt haiguse läbipõdemisega või ühe vaktsiinidoosi saamisega vähemalt vaieldavad. Seda, kas õiguslik alus vaidlustatud korralduse andmiseks on olnud piisavalt määratletud või mitte, tuleb kohtul hinnata haldusasja sisulisel läbivaatamisel, kuid korraldust ei ole alust

3(5)

3-21-2555 pidada ilmselgelt õigusvastaseks (vt ka Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 23; Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrus nr 3-21-2473, p 9).

10.Kaebajad väidavad enda ebavõrdset kohtlemist võrreldes vaktsineeritud inimestega. Ringkonnakohus möönab, et selline küsimus võib tõepoolest tõusetuda vaktsineeritud ja haiguse tõendatult läbi põdenud isikute võrdlemisel, kui võtta aluseks üksnes halduskohtu 12.11.2021 määruses viidatud allikad. Ringkonnakohus jääb siiski 02.12.2021 määruses nr 321-2412 toodud seisukohale, et pidevalt täienevad, kuid siiski jätkuvalt lünklikud ja ebakindlad teadusandmed ei võimalda praegu üldistavalt väita, et vaktsineerimata läbipõdenute ja täielikult vaktsineeritute nakkusohtlikkus on vähemalt ühetaoline või läbipõdenute puhul kaitse isegi tõhusam ning seetõttu on meelevaldne kohelda neid isikute gruppe erinevalt. Ringkonnakohtu põhjalik analüüs on esitatud 02.12.2021 määruse nr 3-21-2412 p-des 16‒21. Ka professor Toivo Maimets viitab, et viimased uuringud pidavat näitama, et vaktsineerimisega võidakse saada püsivam ja tugevam immuunsus kui läbipõdemisega (vt https://www.err.ee/1608447254/maimets-uhtegi-vaktsiini-ei-ole-nii-hasti-uuritud-kuikoroona-oma). Seega ei ole tänaseks üheselt välja kujunenud domineerivat teaduslikku seisukohta selles küsimuses.
11.Kui vaktsineerimisega omandatud immuunsus kestab tegelikkuses vähem kui üks aasta, tuleks Vabariigi Valitsusel asjakohaste teadusandmete täpsustumise korral hinnata hoopis seda, kas lühendada tuleks ka vaktsineeritute tõendi kehtivuse tähtaega. Seega võib läbipõdenute ja vaktsineeritute võrdsustamine toimuda ka selliselt, et lühendatakse vaktsineerimistõendi kehtivusaega. Euroopa Komisjon ongi teinud 25.11.2021 ettepaneku1 näha vaktsineerimistõendi kehtivuseks ette 9 kuud (vt põhjendus 24 ja p 12 alap a), kuid pole samas pidanud vajalikuks pikendada läbipõdemistõendi 180-päevast kehtivust (vt põhjendus 30 ja p 12 alap c). Võrdse kohtlemise argumendiga ei saa kaebajad nõuda sisuliselt endi nakkusohutuks tunnistamist olukorras, kus nende omandatud nn loomuliku immuunsuse kestus on teadmata.
12.Endiselt ei ole sisuliselt põhjendatud see, et haiguse läbipõdenutel tuleks 6-kuulist tähtaega pikendada 9 või 12 kuuni. Praeguse määruse tegemise ajaks on Vabariigi Valitsus lühendanud vaktsineerimiskuuri lõpetanud inimeste vaktsineerimistõendi kehtivusaega seniselt ühelt aastalt üheksale kuule ning see otsus hakkab kehtima 1. veebruarist. Vabariigi Valitsuse otsuse aluseks on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitus teha tõhustusdoos hiljemalt kuus kuud pärast esimese vaktsineerimiskuuri lõppu. Tõendi kehtivust pikendati kolme kuu võrra (s.o üheksa kuuni) põhjusel, et inimestel oleks aega teha tõhustusdoos. Vaktsineeritutel oli algselt teadmine, et nende tõend kehtib pikemat aega. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon märkis oma 21.12.2021 otsuses järgmist: „COVID-19 haiguse raske läbipõdemise riski vähendab efektiivselt vaktsineerimine. Kui inimene on COVID-19 haigust põdenud, siis COVID-19 haigusesse taas nakatumine on võimalik, kuid Eesti andmed näitavad siiski, et COVID-19 haigust põdenute risk haiglasse sattuda uuesti nakatumise korral on väiksem võrreldes vaktsineerimata inimestega. Kuigi andmeid on veel vähe, siis esmased andmed näitavad, et omikroni variandi vastu ei anna COVID-19 haiguse põdemine nii efektiivset kaitset kui delta variandi puhul. Arvestades omikroni variandi laialdast levikut kogu maailmas, selle tüve oluliselt kiiremat levikut ja sellega kaasnevat riski tervishoiusüsteemi koormuse kiireks kasvuks:

https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/com_2021_749_1_en_act_part1_v3.pdf

4(5)

3-21-2555 • Soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon jätkuvalt COVID-19 haigust põdenud inimestele eelistatult mRNA põhise COVID-19 vastase vaktsiini ühe doosiga vaktsineerimist kuuendal kuul pärast tervenemist. • Kui COVID-19 haigust põdenud inimene on saanud läbipõdemise järgselt kuuendal kuul pärast tervenemist immuunsust tugevdava doosi (või möödapääsmatul vajadusel ka kahedoosilise kuuri), siis võib inimesele vähemalt kuue kuu möödumisel viimasest doosist võimaldada tõhustusdoosi. [---] “( https://www.sm.ee/sites/default/files/immunoprofulaktika_ekspertkomisjoni_paevakava_ja _ettepanekud_21.12.2021_som_covid-19_juhtruhmale_otsustamiseks.pdf).

13.Praeguse vaidluse kontekstis asjakohase üksikisiku ja avaliku huvi kaalumise osas viitab ringkonnakohus enda 02.12.2021 määruse nr 3-21-2412 p-des 23‒25 ja 02.12.2021 määruse nr 3-21-2473 p-s 16 esitatud seisukohtadele ning jääb jätkuvalt nende juurde. Avalikes huvides on ka võimalikult suure hulga inimeste vaktsineerimine. Muu hulgas seetõttu ei ole proportsionaalne antikehadega kaebajatele esialgse õiguskaitse korras täiendava testimise võimaluse loomine kohtumenetluse ajaks, arvestades seejuures ka antigeeni testi tulemuste ebakindlust ning nii antigeeni kui ka PCR testide korralduse nr 305 p-ga 15 lubatud pikaajalisi ajalisi nihkeid testi tegemise ja esitamise vahel (vastavalt 48 ja 72 tundi). Ehk teisisõnu ‒ testimine ei asenda viirusohu tõrjel vaktsineerimist. Avalikku huvi kahjustaks oluliselt juba see, kui mõni kaebajatest nakatab ebaõige negatiivse testi tulemusel või testimise järgselt vahetult nakatudes kasvõi ühte inimest, kes võib põdeda haigust raskelt. Seisukohta, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel on vastanduvate huvide kaalumisel lubatud arvestada ka vaktsineerimise võimalusega, kinnitas Riigikohus 25.11.2021 määruses nr 3-21-2241 (p-d 29– 31 ja 36).
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Vabariigi Valitsuse määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 09.12.2021 määruse ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja