Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Villem Lapimaa ja Maret Altnurme
Määruse tegemise aeg ja koht
17.12.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2315
Haldusasi
X kaebus Rae Vallavalitsuse 05.11.2019 korralduse nr 1428 tühistamiseks ja Rae valla kohustamiseks lahendada X 23.09.2019 esitatud avaldus uuesti
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv Kolmas isik – Y
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.04.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 24.04.2020 otsuse peale haldusasjas nr 3-19-2315 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Harju maakonnakomisjon tunnistas 26.01.1994 otsusega nr 2203 Rae vallas asuva Sillaotsa A-34 maa (endine kinnistu nr 6389, pindala 24,43 ha) osas omandireformi õigustatud subjektideks W ja C (kumbki 1/2 osas). W loovutas 30.03.1998 lepinguga oma maa tagastamise nõudeõiguse Yle, kes loovutas selle 05.06.2018 lepinguga edasi Y-le. Rae Vallavalitsus määras 14.01.1999 korraldusega nr 31 C-le tema nõudeõiguse ulatuses (s.o 12,215 ha eest) kompensatsiooni.
2.X esitas 04.10.1999 avalduse tema kaasomandis olevate Sillaotsa maaüksusel asuvate ehitiste juurde 24 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Q esitas 27.04.2005 avalduse tema kaasomandis olevate Sillaotsa maaüksusel asuvate ehitiste juurde 26 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Rae Vallavalitsus määras 16.06.2015 korraldusega nr 911 X ja Q kaasomandis
3-19-2315 olevate Sillaotsa maaüksusel asuvate ehitiste (elamu, laut ja kaev) juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ligikaudu 39,47 ha ning piirid vastavalt korralduse lisaks olevatele plaanidele. Rae Vallavalitsus võimaldas 18.09.2018 korraldusega nr 1201 maa ostueesõigusega erastamist X-l ja Q-l kummalgi 1/2 mõttelises osas.
3.Rae Vallavalitsus tagastas 11.06.2019 korraldusega nr 733 Y-le Sillaotsa A-34 maaüksusest 17,80 ha vastavalt Sillaotsa piiripunktide ja piiride skeemidele endistes piirides. Rahandusministeerium kinnitas 16.07.2019 kirjas nr 14-12/4291-2, et Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldus nr 733 vastab asjakohastele õigusaktidele.
4.X esitas 23.09.2019 Rae Vallavalitsusele avalduse maareformi seaduse (MaaRS) § 313 alusel Sillaotsa katastriüksusega piirneva maa omandamiseks vastavalt lisatud plaanile (Sillaotsa A-34 talumaad nelja maaüksusena, kokku ligikaudse suurusega 17,8 ha).
5.Rae Vallavalitsus keeldus 05.11.2019 korraldusega nr 1428 Sillaotsa katastriüksusega (registriosa nr 15887450; katastritunnus 65301:001:4898; pindala 22,34 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) piirneva maa omandamise menetluse algatamisest. MaaRS § 22 lg 13 sätestab, et kui era-, munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa) ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva kinnisasjaga, on piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa omandamist liitmiseks oma kinnisasjaga. MaaRS § 312 lg 2 kohaselt ei käsitata kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana maatükki, mis kuulub erastamisele muul MaaRS-s sätestatud alusel, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele. Praegusel juhul soovitakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana omandada õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksuse (endine Aruküla mõis; kinnistu nr 6389; pindala 24,43 ha) maad, mis on Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korralduse nr 733 alusel tagastatud õigustatud subjektile. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana ei ole käsitatavad ka Sillaotsa katastriüksuse ja Mäealuse katastriüksuse (katastritunnus 65301:001:4894) vahele jäävad reformimata maaüksused, kuna need kuuluvad munitsipaalomandisse jätmisele kohaliku tähtsusega Uuetoa tee aluse maana. Arvestades lisaks, et Sillaotsa katastriüksusega ei piirne MaaRS § 312 lg-s 1 nimetatud maid, ei ole võimalik piirneva maa omandamise menetlust alustada.
6.X esitas 09.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 05.11.2019 korralduse nr 1428 tühistamiseks ja Rae valla kohustamiseks lahendada tema 23.09.2019 esitatud avaldus uuesti. Kaebaja taotles 09.04.2020 kaebuse täiendamist järgmiste nõuetega: 1) tuvastada, et Rae Vallavalitsus ei ole andnud haldusakte, millega tuli ära otsustada W-le ja Y-le maa tagastamine ja vastavad õiendid; 2) tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis nende sõlmitud eraõiguslike notariaalsete nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisus, sest nende poolt tehtud eraõiguslike tahteavalduste aluseks pidid olema puuduvad haldusaktid; 3) tuvastada, et W 1⁄2 mõttelises osas kaasomanikuna kaotas õiguse maa tagastamisele pärast kompensatsiooni väljamaksmist C-le, sest kompensatsiooni sooviti MaaRS § 6 lg 2 p 1 alusel. Kompensatsioon maksti 1⁄2 mõttelises osas maa kaasomanikule C-le välja haldusakti alusel ning selle alusel saab tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis, et W nõudeõiguse loovutamise leping on tühine, kuna mõttelistes osades kompenseeritava vara kaasomanikud said valida ainult kas maa tagastamise või kompensatsiooni võtmise vahel; 4) tuvastada, et Rae Vallavalitsus on rikkunud uurimispõhimõtet haldusmenetluse seaduse §-st 6 tulenevalt. Kaebaja on vaidlustanud 11.06.2019 korralduse nr 733, mille alusel on piirnevad maad tagastatud, sest see põhineb võltsitud dokumentidel ja tagastatavad maad, mis olid mõttelises osas kaasomandis, on kompenseeritud juba 1999. a-l. Kaebaja maaomand asub kahe ilma 2(6)
3-19-2315 iseseisva ligipääsuta maatüki vahel, mis on käsitatavad nii riba-, siilu- kui ka kiilukujulistena ning annavad aluse maatükkide liitmiseks. Liitmist tingivad ka maatükkide suurused. Sillaotsa talu juurde erastas Rae Vallavalitsus võltsitud dokumentide alusel 10 ha vähem maad, kui oli nõutud kohtuotsustes. Seega on kõik MaaRS §-de 312 ja 313 nõuded täidetud. Kaebaja ei pea silmas Uuetoa tee maatükke, vaid just ebaseaduslikult tagastatud maid. Rae Vallavalitsusel oli kohustus teavitada tagastamiskorraldusest ka Sillaotsa katastriüksuse omanikke, aga vald seda ei teinud. Otsust maa tagastamise kohta ei ole kunagi tehtudki. Kui kohus tuvastab, et haldusakti ei eksisteeri, siis ei saanud W maa tagastamise nõudeõigust loovutada. Rae vald oleks pidanud väljastama notar Paberitile maa tagastamise otsuse ja õiendi, millises osas üldse on võimalik maad tagastada. Kui seda oleks tehtud 1998. a-l, siis ei oleks saanud 1999. a-l maksta kompensatsiooni C-le. Kompensatsiooni väljamaksmine 1⁄2 mõttelises osas kaasomanikule Cle 1999. a-l muutis tähtsusetuks ka 1998. a-l sõlmitud loovutamise lepingu. Seetõttu ei olnud õigust loovutada maa tagastamise nõudeõigust Y-le ja viimasel omakorda Y-le 20 a hiljem. MaaRS võimaldab mõttelises osas nõudeõigust loovutada ainult maadel paiknevate ehitiste omanikele. Loovutamise hetkel 1998. a-l olid ehitiste omanikeks W ja C. Esitatud tuvastusnõuete raames on vajalik tuvastada õigussuhete puudumine ja seda on võimalik teha, kuna haldusaktid puuduvad. Rikutakse kaebaja õigust Sillaotsa A-34 maa omandamiseks. Kui MaaRS § 313 lg-st 1 tulenevat õigust ei ole võimalik realiseerida, sest maa on ebaseaduslikult tagastatud, on kaebajale tekitatud kahju. Kahju seisneb selles, et Sillaotsa talu katastriüksusele suleti juurdepääs Leivajõe äärde, võeti ära pool kaebaja rajatud veekogust ning Sillaotsa talu maaüksuse kõrvale tekitati kaks eraldiseisvat maatükki, millel pole juurdepääsu avalikule teele ja mille tagajärjeks on võimalikud servituutide seadmisega seotud vaidlused.
7.Tallinna Halduskohus jättis 24.04.2020 otsusega kaebaja taotlused kaebuse muutmiseks (resolutsiooni p 1) ja tõendite kogumiseks (resolutsiooni p 2) rahuldamata; tagastas kaebaja 09.04.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid (resolutsiooni p 3); jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 4) ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 5). Halduskohtul puudub pädevus W ja Y vahel 30.03.1998 ning Y ja Y vahel 05.06.2018 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisuse tuvastamiseks, mistõttu tuleks selles osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja esitatud esimene ja kolmas tuvastusnõue tuleks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna neis nimetatud asjaolude tuvastamine ei tooks kaasa tehingute tühisuse tuvastamist kohtuotsuse resolutsioonis. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tuleks tagastada ka kaebaja esitatud neljas tuvastusnõue, sest uurimispõhimõtte rikkumise tuvastamine iseenesest ei muuda ühtegi haldusakti ega toimingut õigusvastaseks. Vastustaja on kaebaja poolt esitatud avalduse jätnud õigesti rahuldamata ning korraldus nr 1428 on õiguspärane. Kaebaja soovib omandada Sillaotsa katastriüksuseid (katastritunnused 65301:001:5355, 65301:001:5356, 65301:001:5357, 65301:001:5358), mis on Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldusega nr 733 tagastatud õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamise õigustatud subjektile Y-le. Viidatud korraldus on kehtiv. Tegemist on MaaRS § 312 lg-s 2 sätestatud maatükiga, mida ei käsitata liitmiseks sobiva maana. Kaebajale ostueesõigusega erastatavate maatükkide suurused ja piirid määrati kindlaks Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldusega nr 911, mille õiguspärasust on kohtud kontrollinud. Isegi kui maa tagastamise korraldus oleks õigusvastane ja kaebaja saavutaks selle tühistamise ning maa nõudmise tagasi riigi omandisse, ei ole ühtegi vaidlusalustest katastriüksustest põhjust
3(6)
3-19-2315 pidada MaaRS § 22 lg 13 ja § 312 tingimustele vastavaks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2020 määrus asjas nr 3-19-2315, p 12).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub 25.05.2020 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohtu seisukoht, et tal puudub pädevus tsiviilõiguslike lepingute tühisuse tuvastamiseks kohtuotsuses, ei ole õige. Otsuse resolutsioonis on võimalik koos otsuse tühistamisega teha kindlaks ka sellise tehingu tühisus, mille tegemisele oli suunatud haldusaktis sisalduv või haldusakti alusel tehtud tahteavaldus. W ja Y õigus maa tagastamisele oleks pidanud tulenema haldusaktist, mida siiani ei ole. Kohus oleks pidanud tuvastama sellise haldusakti puudumise ja sellest tulenevalt ka nõudeõiguse loovutamise õigussuhte puudumise. Kuna haldusorgan ei ole andnud hinnangut tsiviilõiguslike suhete puudumise kohta, pidi halduskohus tuvastama, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet. Halduskohus oleks pidanud rahuldama ka tõendite kogumise taotluse. Rikutakse kaebaja õigust Sillaotsa A-34 maade omandamiseks. Maade ebaseadusliku tagastamisega on kaebajale tekitatud kahju. Ebaõige on ka halduskohtu järeldus, et ei ole põhjust pidada ühtki vaidlusalustest katastriüksustest MaaRS 22 lg 13 ja 312 tingimustele vastavaks. Tegu on heina- ja rohumaa, mitte võimaliku elamumaaga. Servituutide seadmise võimalikkus on pelgalt eeldus. Need taluga piirnevad tükid on just siilu- ja ribakujulised, asetsedes Sillaotsa talumaa külgedel ja vahel. Vastavalt 2016. a-l jõustunud riigivaraseaduse § 3 lg-le 2 on just piirneva kinnistu omanikul riigimaade eelisostuõigus ja kompenseeritud maad olidki riigimaad enne ebaseaduslikku tagastamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada.
10.Halduskohtule esitatud kaebuses soovis kaebaja Rae Vallavalitsuse 05.11.2019 korralduse nr 1428 tühistamist ja Rae valla kohustamist lahendada kaebaja 23.09.2019 esitatud avaldus uuesti. Korraldusega nr 1428 jäeti rahuldamata kaebaja 23.09.2019 avaldus Sillaotsa katastriüksusega piirnevate Sillaotsa A-34 talumaade omandamiseks. Kaebusest ja apellatsioonkaebusest nähtub, et kaebaja eesmärk on omandada kinnistud, mis koosnevad katastriüksustest nr 65301:001:5355, 65301:001:5356, 65301:001:5357 ja 65301:001:5358 ja mis on Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldusega nr 733 tagastatud õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamise õigustatud subjektile Y-le (vrd ka kaebusele lisatud plaan, kaebuse lisa 3, tl 12, ja Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldusele nr 733 lisatud plaanid, Rae valla 10.03.2020 vastuse lisa 7, tl 75–81).
11.Kaebajale ostueesõigusega erastatavate maade suurus ja piirid määrati kindlaks Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldusega nr 911, mille kohaselt oli kaebajal ning Q-l võimalik erastada ligikaudu 39,47 ha maad, sest piirnevad maatükid kuuluvad tagastamisele. Korralduse õiguspärasust kontrollisid kohtud haldusasjas nr 3-15-2413. Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 otsusega jäeti kaebaja ja Q kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.11.2017 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Otsused jõustusid 05.03.2018, mil Riigikohus jättis kaebaja ja Q kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 4(6)
3-19-2315 korraldus kehtiv haldusakt. Kohtud on seda juba varem korduvalt selgitanud haldusasjades nr 3-19-1792 (Tallinna Halduskohtu 01.10.2019 määrus, p 15), 3-19-2241 (Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2020 määrus, p-d 19–20) ja 3-20-98 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2020 määrus, p 12). Rae Vallavalitsus võimaldas X-l ja Q-l maa ostueesõigusega erastamist 18.09.2018 korraldusega nr 1201.
12.Kehtiv on ka Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldus nr 733, millega kaebaja soovitud maaüksused tagastati õigustatud subjektile Y-le. Kaebaja vaidlustas selle korralduse haldusasjades nr 3-19-2241 ja 3-20-98. Tallinna Halduskohus tagastas mõlemas asjas kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1), sest kaebajale ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid olid kehtiva haldusaktiga kindlaks määratud ja korraldus nr 733 ei saa kaebaja õigusi rikkuda (Tallinna Halduskohtu 09.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2241 ja 21.01.2020 määrus asjas nr 3-20-98). Tallinna Ringkonnakohus jättis mõlemas asjas halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebused rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2020 määrus asjas nr 3-19-2241 ja 07.02.2020 määrus asjas nr 3-20-98) ning need jõustusid 12.05.2020, kui Riigikohus ei võtnud kaebaja esitatud määruskaebuseid menetlusse.
13.Eraõiguslike lepingute tühisuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tsiviilõigusliku tehingu tühisuse tuvastamiseks on pädev maakohus (vt HKMS § 4 lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1). Vaid erandina võimaldab HKMS § 5 lg 2 halduskohtul teha koos haldusakti tühistamisega otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele oli suunatud haldusaktis sisalduv või haldusakti alusel tehtud vastustaja tahteavaldus. Seega ei kuulu halduskohtu pädevusse ka W ja Y vahel 30.03.1998 ning Y ja Y vahel 05.06.2018 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisuse tuvastamine. Need on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel (st ei kujuta endast vastustaja tahteavaldust), samuti ei ole neid antud ühegi haldusakti alusel. Seda on kaebajale selgitatud ka haldusasjades nr 3-14-52496 (Tallinna Halduskohtu 03.11.2014 määrus, p 4) ja 3-20-98 (Tallinna Halduskohtu 21.01.2020 määrus, p-d 19–20 ning Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2020 määrus, p-d 12–13). Nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisuse tuvastamisega on seotud ka 09.04.2020 kaebuse täienduses esitatud esimene ja kolmas tuvastusnõue, sest neis märgitud asjaolude (puudub haldusakt, millega otsustati ära maa tagastamine W-le ja Y-le ning W kaotas õiguse maa tagastamisele pärast C-le kompensatsiooni maksmist) tuvastamine tingiks kaebaja väitel ka lepingute tühisuse. Kuna halduskohus ei saa nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisust tuvastada, ei ole ka nimetatud asjaolude tuvastamise kaudu võimalik saavutada seda, et Sillaotsa A-34 talumaade tagastamist puudutavad otsused tühistataks ning maade erastamine uuesti otsustataks. Kõnealuste maade tagastamist ja kaebajale erastamist puudutavad haldusaktid oleksid endiselt kehtivad, sõltumata kaebaja soovitud asjaolude tuvastamisest. Kaebaja eesmärki ei aitaks saavutada ka nõue tuvastada, et Rae vald on haldusmenetluses rikkunud uurimispõhimõtet, sest ka selle tuvastamine iseenesest ei muuda Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldust nr 911 ega 11.06.2019 korraldust nr 733 kehtetuks. Halduskohus jättis seega õigesti rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ning tuvastusnõuetega seotud tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
14.Eelnevast tulenevalt on Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldus nr 911 ja 11.06.2019 korraldus nr 733 kehtivad haldusaktid ning vaidlusaluste maatükkide osas on menetlus lõppenud. Rae vallal ei ole võimalik kaebaja soovitud Sillaotsa A-34 talumaade omandamise menetlust algatada. See võimaldab ühemõtteliselt järeldada apellatsioonkaebuse perspektiivitust.
15.Kaebaja on 09.04.2020 kaebuse täienduses ja apellatsioonkaebuses veel selgitanud, et maade ebaseadusliku tagastamisega on talle tekitatud kahju. Kaebaja ei ole siiski esitanud 5(6)
3-19-2315 halduskohtule konkreetset kahju hüvitamise nõuet, mistõttu ei saa ka vastavaid nõudeid apellatsioonimenetluses läbi vaadata (HKMS § 192 lg 3). Kui isikule on haldusorgani väidetava õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, on tal võimalus selle hüvitamiseks esitada HKMS §de 37–39 nõuetele vastav kaebus, järgides HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaega.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus tagastada HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel. Ühtlasi tuleb lugeda, et kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu 24.04.2020 otsuse peale. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.