E.H. kaebus Rae Vallavalitsuse 05.11.2019 korralduse nr 1428 tühistamiseks ja Rae valla kohustamiseks lahendada E.H. 23.09.2019 esitatud avaldus uuesti
Menetlusosalised
Kaebaja – E.H. Vastustaja – Rae vald, esindaja Maiga Liiv Kolmas isik – H.M.
3.Jätta kaebaja 09.04.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata ja tagastada need kaebajale.
4.Jätta kaebus rahuldamata.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.05.2020. a
1.Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 26.01.1994 otsusega nr 2203 on Rae vallas asuva endise Sillaotsa A-34 maaüksuse (kinnistu nr 6389, pindala 24,43 ha) maa osas tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks F. M. 1⁄2 maa osas ja S. M. 1⁄2 maa osas. F. M. loovutas 30.03.1998 lepinguga temale kuulunud nõudeõiguse Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamiseks U. M.le. U. M. loovutas 05.06.2018 temale kuulunud nõudeõiguse Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamiseks H.M.le.
2.Rae Vallavalitsuse 14.01.1999 korraldusega nr 31 määrati õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamise õigustatud subjektile S. M. tema nõudeõiguse ulatuse, s.o 12,215 ha eest kompensatsioon. 1(9)
3.E.H. (kaebaja) esitas 04.10.1999 avalduse temale kaasomandina kuuluvate Harjumaal Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa maaüksusel asuvate ehitiste juurde 24 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. M. O. M. esitas 27.04.2005 avalduse temale kaasomandina kuuluvate Sillaotsa maaüksusel asuvate ehitiste juurde 26 ha maa ostueesõigusega erastamiseks.
4.Rae Vallavalitsus määras 16.06.2015 korraldusega nr 911 „Pajupea külas Sillaotsa maaüksusel asuvate ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramine“, Harjumaal Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa maaüksusel asuvate E.H. ja M. O. M. kaasomandis olevate ehitiste: elamu (ehitisregistri kood 116042056), laut (ehitisregistri kood 116042057) ja kaev (ehitisregistri kood 220413709) juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ligikaudu 39,47 ha ning piirid vastavalt korralduse lisaks olevatele piiriettepaneku plaanidele. Korralduse õiguspärasust kontrollisid kohtud haldusasjas nr 3-15-2413. Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 otsusega jäeti kaebaja ja M. O. M. kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.11.2017 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 05.03.2018, mil Riigikohus jättis kaebaja ja M. O. M. kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.
5.Rae Vallavalitsus tegi 18.09.2018 korralduse nr 1201, millega võimaldas maa ostueesõigusega erastamist E.H.l 1⁄2 mõttelises osas ja M. O. M. 1⁄2 mõttelises osas. Rae Vallavalitsus muutis 16.10.2018 korraldusega nr 1370 oma 18.09.2018 korraldust nr 1201 punktide 6.1.4, 6.2.4 ja 6.3.4 osas (maa maksustamishinnad).
6.Rae Vallavalitsus tegi 11.06.2019 korralduse nr 733, millega tagastas Rae valla haldusterritooriumil õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksusele kuulunud maast nõudeõiguse osast suurema pindalaga 17,80 ha vastavalt Sillaotsa piiripunktide ja piiride skeemidele endistes piirides õigustatud isikule H.M.le. Kaebaja esitas nimetatud haldusakti tühistamiseks kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus tagastas 09.12.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-2241 kaebaja poolt esitatud kaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2020 määrusega jäeti kaebaja poolt esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata. Määrus ei ole jõustunud, kuna kaebaja vaidlustas määruse Riigikohtus.
7.Rae Vallavalitsus esitas 18.06.2019 Rahandusministeeriumile korralduse nr 733 järelevalve läbiviimiseks. Rahandusministeerium vastas 16.07.2019 kirjaga nr 14-12/4291-2, et Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldus nr 733 vastab asjakohastele seadustele ja seaduse alusel antud õigusaktidele.
8.Kaebaja esitas 23.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-19-1792) kompenseeritud talumaade alusetu tagastamismenetluse lõpetamiseks ja kinnistuga piirnevate maade ostueesõiguse tuvastamiseks. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 01.10.2019 kohtumäärusega. Kohtumäärus jõustus 17.10.2019.
9.Kaebaja esitas 15.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudes Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korralduse nr 733 ja 05.11.2019 korralduse nr 1428 tühisuse tuvastamiseks, 30.03.1998 F. M. ja U. M. vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt 05.06.2018 U. M. ja H.M. vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 21.01.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-98. Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-98 jäeti halduskohtu 21.01.2020 määrus muutmata. Määrus ei ole jõustunud, kuna kaebaja vaidlustas määruse Riigikohtus.
10.Harjumaal Rae vallas Pajupea külas asuva Sillaotsa kinnistu (registriosa 15887450; koosneb muu hulgas katastriüksusest nr 65301:001:4898 pindalaga 22,34 ha; sihtotstarve maatulundusmaa 100%) 1⁄2 kaasomanikuks olev kaebaja esitas 23.09.2019 Rae Vallavalitsusele avalduse maareformi seaduse (MaaRS) § 313 alusel Sillaotsa katastriüksusega piirneva maa omandamiseks vastavalt lisatud plaanile (Sillaotsa A-34 talumaad nelja maaüksusena kokku ligemale 17,8 ha). 2(9)
11.Rae Vallavalitsuse 05.11.2019 korraldusega nr 1428 jäeti kaebaja avaldus rahuldamata ja keelduti Harjumaal Rae vallas Pajupea külas asuva Sillaotsa katastriüksusega piirneva maa omandamise menetluse algatamisest.
12.09.12.2019 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 05.11.2019 korralduse nr 1428 tühistamiseks ja Rae valla kohustamiseks lahendada tema 23.09.2019 esitatud avaldus uuesti. Kohus võttis 17.02.2020. a määrusega kaebuse menetlusse.
13.09.04.2020 esitas kaebaja kohtule kaebuse täienduse, milles soovib täiendada kaebust järgmiste nõuetega: 1) tuvastada, et F. M. ja U. M. suhtes on Rae Vallavalitsusel tegemata haldusaktid, millega pidi olema ära otsustatud maa tagastamine ja vastavad õiendid; 2) tuvastada nende poolt tehtud eraõiguslike notariaalsete nõudeõiguste loovutus lepingute tühisused kohtuotsuse resolutsioonis, sest puuduvad haldusaktid pidid olema nende poolt tehtud eraõiguslike tahteavalduste aluseks; 3) tuvastada, et F. M. 1⁄2 mõttelises osas kaasomanikuna kaotas maa tagastamise õiguse peale kompensatsiooni väljamaksmist S. M., sest sooviti kompensatsiooni MaaRS § 6 lõige 2 punkti 1 alusel. Kompensatsiooni väljamaksmine 1⁄2 mõttelises osas maa kaasomanikule S. M. toimus haldusakti alusel ning selle alusel saab tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis, et F. M,. poolt nõudeõiguse loovutamise leping on tühine, kuna mõttelistes osades kompenseeritava vara kaasomanikud said valida ainult kas maa tagastamise või kompensatsiooni võtmise vahel, mitte erinevalt; 4) tuvastada, et Rae Vallavalitsus on rikkunud uurimispõhimõtet haldusmenetluse seaduse § 6 tulenevalt. Samuti palub kaebaja koguda tõendeid, milleks on maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping, tõestatud 05.06.2018 notar Ants Ainson poolt (ametitegevuse raamatu registri number 1618). Lepingu sisuks on U. M. poolt H.M.le edasi loovutatud Sillaotsa A-34 maa tagastamise nõudeõigus. Kaebaja palub ka võtta asja juurde menetlusdokumendile lisatud tõendid.
14.Vastustaja palub jätta kaebaja täiendavad tuvastamisnõuded läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata; jätta kaebaja taotlus täiendava tõendi kogumiseks rahuldamata ja 09.04.2020 menetlusdokumendi lisaks olevate tõendite vastu võtmiseks rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
15.Kaebaja seisukoht seoses nõudega tühistada korraldus nr 1428 ja kohustada Rae valda lahendama kaebaja 23.09.2019 esitatud avaldus uuesti on kokkuvõtvalt järgmine. 15.1 Kaebaja on vaidlustanud 11.06.2019 korralduse nr 733, mille alusel on piirnevad maad tagastatud, sest see põhineb võltsitud dokumentidel ja tagastatavad maad, mis olid mõttelises osas kaasomandis, on kompenseeritud. Mõttelises osas kaasomandis olnud maid sai kas tagastada või kompenseerida ning kaasomanikud pidid valima sama võimaluse. Kaebaja maaomand asub kahe ilma iseseisva ligipääsuta maatüki vahel, mis on käsitatavad nii riba-, siilu- kui kiilukujulistena ning annavad aluse maatükkide liitmiseks. Liitmist tingivad ka maatükkide suurused. Sillaotsa talu juurde erastas Rae Vallavalitsus võltsitud dokumentide alusel 10 ha vähem maad, kui oli nõutud kohtuotsustes. Seega on kõik MaaRS § -de 312 ja 313 nõuded täidetud. 15.2 Vastustajal oli kohustus teavitada tagastamiskorraldusest ka Sillaotsa katastriüksuse omanikke, aga vald seda ei teinud. 15.3 Kaebaja ei pea silmas mitte Uuetoa tee maatükke, vaid just ebaseaduslikult tagastatud maid.
16.Kaebaja seisukoht seoses 09.04.2020 esitatud täiendavate nõuetega on järgnev. 16.1 Kompensatsiooni väljamaksmine 1⁄2 mõttelises osas kaasomanikule S. M. 1999. aastal muutis tähtsusetuks ka 1998 sõlmitud loovutuslepingu. Seega ei olnud tal ka õigust loovutada maa tagastamise nõudeõigust U. M., kellel omakorda ei olnud õigust seda edasi loovutada H.M.le 20 aastat hiljem. F. M. õigus maad tagastada oleks pidanud tulenema haldusaktist, mida ei ole aga antud. Ilma haldusaktita ei ole loovutuse objektigi. Esitatud tuvastusnõuete raames on vajalik 3(9)
tuvastada õigussuhete olemasolu puudumine ja seda on võimalik teha kuna haldusaktid puuduvad. MaaRS ei võimalda mõttelises osas nõudeõigust loovutada mitte kellelegi teisele, kui maadel paiknevate ehitiste omanikele. Loovutamise hetkel 1998. aastal olid ehitiste omanikeks F. M. ja S. M. 16.2 Otsust maa tagastamisavalduse menetlemise kohta vallale ei ole kunagi tehtudki ning kohtul tuleb tuvastada, kas antud haldusakt puudus. Kui kohus tuvastab, et antud haldusakti ei eksisteeri, siis ei saanud F. M. olla õigust maa tagastamise nõudeõigust loovutada. Nõudeõiguse loovutuse tühisus tuleneb mh ka vastava haldusakti puudumisest. 16.3 Rae vald oleks pidanud väljastama maa tagastamise otsuse ja õiendi, millises osas üldse on võimalik maad tagastada notar Paberitile. Kui seda oleks tehtud 1998. aastal, siis ei oleks saanud 1999. aastal maksta kompensatsiooni S. M. 16.4 Kaebaja õiguste riive seisneb selles, et kaebaja on esitanud taotluse Sillaotsa A-34 maade, kui sobiva riigimaa liitmiseks endale kuuluva kinnisasjaga. Rikutakse kaebaja õigust Sillaotsa A-34 maa omandamiseks. Kui MaaRS § 313 lg-st 1 tulenevat asjaõigust ei ole võimalik realiseerida, kuna toimunud on ebaseaduslik tagastamine, on kaebajale tekitatud kahju. Kaebajal on MaaRS § 313 lg 1 järgi õigus kinnisasjaga sobiva maa omandamiseks, mis on notariaalsete nõudeõiguste loovutamiste tehingute objektiks. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Samuti palub vastustaja jätta kaebaja täiendavad tuvastamisnõuded läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata; jätta kaebaja taotlus täiendava tõendi kogumiseks rahuldamata ja 09.04.2020 menetlusdokumendi lisaks olevate tõendite vastu võtmiseks rahuldamata. Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 17.1 Kaebaja on juba omandanud maad, mida tal oli võimalik maareformi käigus erastada. Kaebaja on Sillaotsa katastriüksuse (registriosa 158874450, katastritunnus 65301:001:4898; pindala 22,34 ha) kaasomanikuks saanud temale kaasomandina kuulunud hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamise teel. Rae Vallavalitsuse 18.09.2018 korraldusega nr 1201, mida on muudetud 16.10.2018 korraldusega nr 1370 lõppesid maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud. Viidatud korraldusele eelnes eelhaldusaktina Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldus nr 911, millega määrati ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid. Kaebajale on korraldustes selgitatud, et ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid on määratud sellisena sellepärast, et külgnevad seni reformimata maaüksused ei ole käsitletavad vabade maadena. Korralduste õiguspärasus ja kehtivus on tuvastatud haldusasjas nr 3-15-2413. 17.2 Kaebaja soovib omandada maid, mis ei ole käsitatavad liitmiseks sobivate maadena. Nimetatud maad on korraldusega nr 733 tagastatud õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamise õigustatud subjektile H.M.le. Seisuga 20.01.2020 on nimetatud Sillaotsa katastriüksused kinnistatud H.M. omandisse. Seega on Sillaotsa katastriüksuste näol tegemist maareformi seaduse § 312 lõikes 2 nimetatud maatükkidega, mida ei käsitata kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana. Seda on kinnitanud ka Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-15-2413 tehtud otsuse punktis 17. Sillaotsa katastriüksused ei kuulu ka MaaRS § 312 lõikes 1 nimetatud kinnisasjaga liitmiseks sobivate maade hulka, kuna need ei ole riba-, siilu-, ega kiilukujulised. Samuti ei ole need ebakorrapärase kujuga ega iseseisva kasutusvõimaluseta. Neile on juurdepääs ka avalikult kasutatavalt teelt. 17.3 Kaebaja on ekslikul seisukohal, et vastustaja on jätnud andmata haldusaktid, mis oleksid pidanud olema F. M. nõudeõiguse loovutamise aluseks. Nõudeõiguse loovutamise aluseks on Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 26.01.1994 otsus nr 2203, millega tunnustati Sillaotsa A-34 omandireformi objektiks ja õigustatud subjektiks nimetatud vara osas F. M. 1⁄2 maa osas ja S. M. 1⁄2 maa osas. Maa tagastamise korraldaja 4(9)
haldusaktid omavad nõudeõiguse loovutamise puhul tähtsust üksnes juhul, kui omandireformi objektiks oleva maaüksuse maa on kas tervikuna või osaliselt tagastatud enne nõudeõiguse loovutamist. Praegusel juhul see nii ei ole, kuna vastustaja ei ole enne nõudeõiguse loovutamist maa tagastamist otsustanud. 17.4 Kaebaja on seisukohal, et mõttelises osas maa nõudeõigust ei ole võimalik loovutada ilma maad reaalosadeks jagamata. Kaebaja seisukoht on ekslik, kuna F. M.’le kuulunud maa tagastamise nõudeõigus (1⁄2 õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksuse maast) on loovutatud tervikuna, mitte mõttelises osas. Ka ei ole nõudeõiguse loovutamise eelselt võimalik reformimata maad reaalosadeks jagada, kuna reaalosadeks saab jagada üksnes reformitud maad. Maa reformimise eelduseks on aga nõudeõiguse realiseerimine. 17.5 Maa kompenseerimist taotles üksnes S. M. ning tema taotlus rahuldati ja talle kompenseeriti maa maksumus tema nõudeõiguse ulatuses. F. M. oli taotlenud maa tagastamist, mida S. M. maa kompenseerimise taotlus ei muutnud. 17.6 Rae vallal maa tagastamise korraldajana ei ole pädevust hinnata notari poolt tõestatud nõudeõiguse loovutamise lepingu õiguspärasust. MaaRS § 191 lõikest 3 tulenevalt on nõudeõiguse loovutus maa tagastamise korraldajale kehtiv, kui talle on esitatud nõudeõiguse loovutamise leping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri. Kuna õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksuse vara tagastamise toimikus on 30.03.1998 sõlmitud Tallinna notar Evi Paberit’i poolt tõestatud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping, sai Rae vald kontrollida ja tuvastada üksnes seda, et nõudeõiguse loovutamise leping vastab nõutud vormile.
Kolmanda isiku seisukoht
18.Kolmas isik menetluses oma seisukohta ei avaldanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.31.03.2020 tegi kohus määruse, millega otsustas vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas viidatud kohtumääruse kätte saamise kohta kinnituse 21.04.2020, ehkki kohus oli kaebaja poolt menetluses avaldatud e-posti aadressil xxxxxxxx edastanud korduvalt sellekohaseid meeldetuletusi. Kaebaja on viidatud e-posti aadressile saadetud teateid kasutades saanud kätte 05.03.2020 ja 12.03.2020 kohtumäärused käesolevas haldusasjas. See tähendab, et kaebaja on kasutanud nimetatud e-posti aadressi kohtuga suhtlemisel. Kaebaja on ka täitnud 31.03.2020 kohtumääruses toodud nõude ning esitanud kaebuse täienduse määruses toodud tähtajaks, st 09.04.2020. Seega ei ole kohtul alust arvata, et kaebaja ei ole määrust enne 21.04.2020. a kätte saanud. Tulenevalt TsMS § 3141 lg- st 1 loeb kohus 31.03.2020 kohtumääruse kaebajale kättetoimetatuks 04.04.2020.
20.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kohtu poolt on lahendamata kaebaja 09.04.2020 menetlusdokumendis esitatud taotlus kaebuse muutmiseks, tõendite kogumiseks ja tõendite asja juurde võtmiseks. Käesolevaga lahendab kohus kaebaja poolt esitatud taotlused. 20.1 Kaebaja on esitanud taotluse kaebuse täiendamiseks alljärgnevate nõuetega: 1) tuvastada, et F. M. ja U. M. suhtes on Rae Vallavalitsusel tegemata haldusaktid, millega pidi olema ära otsustatud maa tagastamine ja vastavad õiendid; 2) tuvastada nende poolt tehtud eraõiguslike notariaalsete nõudeõiguste loovutus lepingute tühisused kohtuotsuse resolutsioonis, sest puuduvad haldusaktid pidi olema nende poolt tehtud eraõiguslike tahteavalduste aluseks; 3) tuvastada, et F. M. 1⁄2 mõttelises osas kaasomanikuna kaotas maa tagastamise õiguse peale kompensatsiooni väljamaksmist S. M., sest sooviti kompensatsiooni MaaRS § 6 lõige 2 punkti 1 alusel. Kompensatsiooni väljamaksmine 1⁄2 mõttelises osas maa kaasomanikule S. M. toimus haldusakti alusel ning selle alusel saab tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis, et F. M. poolt nõudeõiguse loovutamise leping on tühine, kuna mõttelistes osades kompenseeritava vara kaasomanikud said 5(9)
valida ainult kas maa tagastamise või kompensatsiooni võtmise vahel, mitte erinevalt; 4) tuvastada, et Rae Vallavalitsus on rikkunud uurimispõhimõtet haldusmenetluse seaduse § 6 tulenevalt. 20.2 HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohus leiab, et kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tegemist on nõuetega, mille osas kuuluks kaebus tagastamisele. 20.2.1 Kaebajale ja M. O. M. erastatava maa suurus ja piirid on määratud kindlaks Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldusega nr 911, mille peale haldusasjas nr 3-15-2413 esitatud kaebused on jäetud Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 otsusega rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 otsusega muutmata. Kohtuotsused on jõustunud ja seega on kehtiva haldusaktiga määratud kindlaks maa-ala suurus, mida kaebajal ja M. O. M. on võimalik ostueesõigusega erastada (sh Sillaotsa A-34 talumaade arvel). 20.2.2 Tallinna Ringkonnakohus selgitas juba haldusasjas nr 3-20-98 tehtud määruses, et iseenesest on õige, et haldusorganil tuleb maa tagastamise taotluse lahendamisel selgitada välja kõik asja otsustamisel tähtsust omavad asjaolud ja vajaduse korral tuvastada ka tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumine (nt maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise kehtivus – vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2012 otsus nr 3-11-2941, p 16). See ei tähenda aga, et haldusorgan saaks taotluse lahendamise kohta antud haldusakti resolutsioonis tuvastada mingi asjassepuutuva tehingu tühisuse või nimetatud haldusakti vaidlustamisel oleks isikul võimalik nõuda sellise tehingu tühisuse otsuse resolutsioonis kindlakstegemist halduskohtult. Kaebuse nõuded on piiratud HKMS § 37 lg-tes 2-4 sätestatuga ja halduskohtu volitused piiritleb HKMS §
5.Erandina võimaldab HKMS § 5 lg 2 halduskohtul teha koos haldusakti tühistamisega otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele oli suunatud haldusaktis sisalduv või haldusakti alusel tehtud vastustaja tahteavaldus. Kõigis muudes olukordades on tsiviilõigusliku tehingu tuvastamiseks pädev üksnes maakohus, mitte halduskohus (vt HKMS § 4 lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1). Kohus leiab, et nimetatu on kohaldatav ka kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõuete lubatavuse hindamisel. 20.2.3 Kaebaja on esitanud taotluse tuvastada eraõiguslike notariaalsete nõudeõiguste loovutamise lepingute tühisus kohtuotsuse resolutsioonis. Nimetatud nõudega on seotud ka kaebaja nõue, mille kohaselt palub kaebaja tuvastada, et F. M. ja U. M. suhtes on Rae Vallavalitsusel tegemata haldusaktid, millega pidi olema ära otsustatud maa tagastamine neile ja vastavad õiendid ning nõue tuvastada, et F. M. 1⁄2 mõttelises osas maa kaasomanikuna kaotas maa tagastamise õiguse peale kompensatsiooni maksmist S. M. Kaebuse põhjendustest tulenevalt taotleb kaebaja F. M. ja U. M. vahel 30.03.1998 ning U. M. ja H.M. vahel 05.06.2018 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisuse tuvastamist. Nimetatud lepingud on sõlmitud kahe eraõigusliku isiku vahel, mis ei kujuta endast vastustaja tahteavaldust, ega sisalda ühtki haldusakti ning mida ei ole antud ühegi haldusakti alusel. Seega ei kuulu nimetatud nõude lahendamine halduskohtu pädevusse ning kaebus nimetatud nõudes tuleks kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Sama nõude on esitanud kaebaja ka haldusasjas 3-20-98, milles kohus tagastas kaebaja poolt esitatud kaebuse. Kuivõrd kohtul puudub pädevus tuvastada nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisust ning viidatud nõudega seotud tuvastusnõuete eesmärgiks oli nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisuse tuvastamine (F. M. ei oleks saanud teha tahteavaldust nõudeõiguse loovutamiseks U. M. ning U. M. ei saanud teha tahteavaldust maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise kohta H.M.le), siis ei aitaks kaebaja eesmärki saavutada nimetatud nõudega seotud ülejäänud tuvastusnõuded. Kaebus nimetatud nõuetes tuleks kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd vastava asjaolu tuvastamine ei tooks kaasa tehingute tühisuse tuvastamist kohtuotsuse resolutsioonis. 6(9)
20.2.4 Kaebaja on esitanud ka nõude tuvastada, et Rae Vallavalitsus on rikkunud uurimispõhimõtet haldusmenetluse seaduse §-st 6 tulenevalt. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Viidatud nõudega seonduvalt märgib kohus, et asjaolu tuvastamine, kas vastustaja on maa tagastamise menetluse läbi viimisel rikkunud uurimispõhimõtet, või mitte ei aita kaebajat oma õiguste kaitsel. Tuvastus iseenesest ei muuda ühtegi haldusakti ega toimingut õigusvastaseks. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta esitades kaebuse konkreetse haldusakti või toimingu peale, tuues kaebuse põhjendusena muu hulgas välja asjaolu, et haldusorgan on toimingu haldusakti andmisele või toimingu tegemisele eelnevas menetluses rikkunud uurimispõhimõtet ning ei ole asjas tähtsust omavaid asjaolusid piisaval määral välja selgitanud. Kaebaja poolt esitatud tuvastusnõue kuuluks seega kaebajale tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. 20.2.5 Seega kuuluksid kaebaja poolt kaebuse täienduses esitatud nõuded kaebajale tagastamisele, ega aitaks kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele, milleks on liitmiseks sobiva maa erastamine. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse täiendamiseks 09.04.2020 menetlusdokumendis esitatud nõuetega rahuldamata. 20.3 Kaebaja on esitanud taotluse tõendite kogumiseks. Taotlus tõendite kogumiseks seondub kaebaja taotlusega tuvastada U. M. poolt H.M.le edasi loovutatud Sillaotsa A-34 maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu tühisus. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd taotlus seondub nõudega, mille menetlemist kohus võimalikuks ei pidanud. Seega pole tegemist vaidluse kontekstis asjakohase tõendiga (HKMS § 62 lg 2). 20.4 Ka kaebaja poolt koos 09.04.2020 menetlusdokumendiga esitatud tõendid seonduvad kaebaja nõudega tuvastada nõudeõiguse loovutamise lepingute tühisus. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd taotlus seondub nõudega, mille menetlemist kohus võimalikuks ei pidanud. Seega pole tegemist vaidluse kontekstis asjakohase tõendiga (HKMS § 62 lg 2).
21.Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
22.Kaebaja on vaidlustanud Rae Vallavalitsuse korralduse nr 1428, millega on jäetud rahuldamata kaebaja poolt 23.09.2019 esitatud avaldus liitmiseks sobiva maa erastamiseks. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et tema sooviks ei olnud erastada Uuetoa tee maatükke, vaid ebaseaduslikult tagastatud maatükke. Ebaseaduslikult tagastatud maatükkidena peab kaebaja silmas Sillaotsa A-34 maaüksuse maid, mis on Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korralduse nr 733 alusel õigustatud subjektile tagastatud. Asjaolu, et kaebaja peab silmas just korraldusega nr 733 tagastatud maatükke ilmneb, kui võrrelda kaebaja poolt kaebusele lisatud plaanil olevaid maatükke Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korralduse nr 733 lisaks olevate plaanidega, millel on kajastatud nelja korraldusega tagastatud maaüksuse piirid ja paiknemine.
23.Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja poolt 23.09.2019 esitatud avalduse liitmiseks sobiva maa erastamiseks. Kohus leiab, et vastustaja on kaebaja poolt esitatud avalduse jätnud õigesti rahuldamata ning korraldus nr 1428 on õiguspärane. Kohus põhjendab seisukohta järgmiselt.
24.MaaRS § 312 lg 1 kohaselt käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui see ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata tema teemaa hulka. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei käsitata liitmiseks sobiva maana maatükki, mis kuulub erastamisele muul käesolevas 7(9)
seaduses sätestatud alusel, tagastamisele, või iseseisvalt munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele.
kasutatava
maaüksusena
25.Kaebaja soovib omandada Sillaotsa katastriüksuseid (katastritunnused 65301:001:5355, 65301:001:5356, 65301:001:5357, 65301:001:5358), mis on Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldusega nr 733 tagastatud õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamise õigustatud subjektile H.M.le. Viidatud korraldus on kehtiv. Seega ei ole kaebaja poolt erastada soovitud maatükkide puhul tegemist MaaRS § 312 lg-s 1 sätestatud liitmiseks sobiva maaga, kuivõrd maa on tagastatud. Liitmiseks sobivaks maaks ei ole maatükk, mis kuulub tagastamisele, või on tagastatud. Praeguseks on tagastatud Sillaotsa A-34 maaüksus kantud kinnistusraamatusse ning kinnistu omanik on H.M.. Seega on kaebaja poolt soovitava maatüki puhul tegemist MaaRS § 312 lg- s 2 sätestatud maatükiga, mida ei käsitata liitmiseks sobiva maana. Vastavale asjaolule on põhjendatult tuginenud ka vastustaja kaebaja poolt vaidlustatud korralduses, st asjas on hinnatud tähtsust omavaid asjaolusid õigesti. Kuivõrd kaebaja on kaebuses väljendanud, et käsitleb liitmiseks sobiva maana Sillaotsa A-34 maaüksust, mitte Sillaotsa katastriüksuse ja Mäealuse katastriüksuse vahele jäävaid reformimata maaüksuseid, siis kohus ei hinda seda, kas nimetatud maaüksuste munitsipaalomandisse andmise taotlus takistaks kaebaja taotluse lahendamist.
26.Kaebajale ostueesõigusega erastatavate maatükkide suurused ja piirid määrati kindlaks Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldusega nr 911, mille kohaselt oli kaebajal ning M. O. M. võimalik erastada ligikaudu 39,47 ha maad, sest piirnevad maatükid kuuluvad tagastamisele. Korralduse õiguspärasust kontrollisid kohtud haldusasjas nr 3-15-2413. Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 otsusega jäeti kaebaja ja M. O. M. kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.11.2017 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 05.03.2018, mil Riigikohus jättis kaebaja ja M. O. M. poolt esitatud kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.
27.Kohus nõustub käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2020 määruse punktis 12 tooduga, mille kohaselt isegi kui maa tagastamise korraldus oleks õigusvastane ja kaebaja saavutaks selle tühistamise ning maa nõudmise tagasi riigi omandisse, ei ole ühtegi vaidlusalustest katastriüksustest põhjust pidada MaaRS § 22 lg 13 ja § 312 tingimustele vastavaks. Selle sätte alusel MaaRS osas VI1 sätestatud korras maa omandamine on võimalik vaid juhul, kui piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva kinnisasjaga. Katastriüksused nr 65301:001:5355 ja 65301:001:5357 omavad juurdepääsu ning on vastavalt suurusega 6097 m2 ja 11,97 ha. Nende kuju ei viita võimatusele kasutada neid põllu- või karjamaana, metsamaana või ka elamumaana. Kummalgi katastriüksusel ei ole kaebaja kinnistuga ühist piiri, sest neid eraldab Jüri-Aruküla tee. Katastriüksused nr 65301:001:5356 ja 65301:001:5358 on vastavalt 3,35 ha ja 18 883 m2 ning nende asukohast, kujust ja suurusest tulenevalt saavad olla iseseisvas kasutuses samuti kas põllu- või metsamaana või muul otstarbel, sh elamumaana. Praegusel hetkel avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu puudumine ei tähenda, et seda ei oleks võimalik rajada kas vahetult Jüri-Aruküla teele või liiklusohutuse huvides läbi naaberkinnisasja, millel on juurdepääs avalikult kasutatavale teele olemas. Ükski eelnimetatud maatükk ei ole siilu- või ribakujuline. Nende maatükkide kuju vastab tavapäraselt tsiviilkäibes olevate maatükkide kujule.
28.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on korraldusega nr 1428 jätnud kaebaja poolt esitatud avalduse õigesti rahuldamata. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud avaldus on jäetud õigesti rahuldamata, puudub alus vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja poolt esitatud avaldus uuesti.
29.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
MENETLUSKULUD
8(9)
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik ei ole menetluses seisukohti avaldanud ega menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise küsimust ei tõusetu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.