Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-980 14. detsember 2021 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Kai Kullerkupp ja Julia Laffranque Merle Voitki kaebus Maksu- ja Tolliameti 13. aprilli 2021. a otsuse tühistamiseks ning 60 euro tagastamiseks Kaebaja Merle Voitk Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2021. a määrus Merle Voitki määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2021. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
10.septembri 2021. a määrused osas, millega kaebus tagastati Maksu- ja Tolliameti
13.aprilli 2021. a otsuse peale esitatud osas. Saata kohtuasi selle nõude osas Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohtutäituri tegevust puudutavas osas jätta määruskaebus rahuldamata ja kohtute määrused muutmata.
Harju Maakohus rahuldas 15. märtsi 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3217 Merle Voitki riigi õigusabi taotluse osaliselt ning andis M. Voitkile riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Määrus jõustus edasi kaebamata.
2.Harju Maakohus lõpetas 14. märtsi 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3217 M. Voitkile riigi õigusabi andmise, määras kindlaks riigi õigusabi tasu suuruse ja mõistis M. Voitkilt välja riigituludesse riigi õigusabi tasu 60 eurot, mis tuli tasuda kuue kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Määrus ei olnud edasikaevatav.
3.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 13. aprillil 2021 otsuse M. Voitki tulumaksu tagastusnõude täitmise taotluse osalise rahuldamise kohta. MTA märkis, et M. Voitkil on MTA hallatavate rahaliste kohustuste osas võlg 60 eurot. MTA tasaarvestas maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg 3 alusel võla M. Voitki tulumaksu tagastusnõudega ning tagastas ülejäänud osa tulumaksust M. Voitkile.
4.M. Voitk esitas 7. mail 2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13. aprilli 2021. a otsuse tühistamiseks, 60 euro tagastamiseks ning kõigi asjaga seotud täitemenetluste kehtetuks tunnistamiseks ja summade tagastamiseks. Kaebaja väitel on MTA nõue alusetu, sest ta ei ole tasulisi õigusteenuseid kasutanud. Kaebaja oli taotlenud riigi õigusabi, kuid talle üllatuslikult määras kohus
3-21-980 selle tagasimaksmise kohustusega. Kaebaja ei saanud aru võimalusest kohtumäärus vaidlustada, vaid andis 18. märtsil 2019 kohtule teada, et soovib riigi õigusabist loobuda. Kaebaja sai võlast teada, kui see oli juba kohtutäituri kätte antud.
5.Tallinna Halduskohus võttis 16. juuni 2021. a määrusega Harju Maakohtu määrused tsiviilasjas nr 2-19-3217 asja juurde ning tagastas M. Voitki kaebuse MTA otsuse peale esitatud osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel ning täituri tegevuse peale esitatud osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 5 kohaselt on täitemenetlusega seotud hagide ja kaebuste lahendamine maakohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 ning Riigikohtu määruse nr 3-18-763/15 p 9 kohaselt on varaliselt hinnatava hüve riive vähese intensiivsusega eelkõige juhul, kui selle väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks summaks 60 eurot. Seega tuleb kaebaja varaliselt hinnatavat õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Samuti ei ole kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2), sest kaebaja ei ole vaidlustanud Harju Maakohtu määruseid. Rahaline nõue oli seega kehtivana kantud maksukohustuslaste registrisse ning MTA oli MKS § 105 lg 3 kohaselt kohustatud tasaarvestama riiginõude kaebaja enammakstud tulumaksu summaga. Kaebuse rahuldamine on seetõttu ebatõenäoline. Isegi juhul, kui kohus tühistaks MTA otsuse, ei vabaneks kaebaja sellega riigi õigusabi tasu maksmise kohustusest. Halduskohus ei saa hinnata maakohtu määruste õiguspärasust. Selleks tuleks kaebajal vaidlustada maakohtu määruseid. Kaebaja peaks pöörduma tähtaja ennistamise taotlusega Harju Maakohtu poole, näidates ära tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused.
6.Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. septembri 2021. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et kohus saaks tühistada vaidlustatud MTA otsuse üksnes juhul, kui selgub, et maksuhaldur on tasaarvestamise teinud ebaõigesti ning kaebajal ei olnud kohustust riigi õigusabi eest tasuda. Haldusasja lahendaval kohtul ei ole võimalik ümber hinnata tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahendeid. Maakohtu määrustest tõusetunud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkorras. Jõustunud kohtumääruseid, mis on edasikaevatavad, on võimalik teatud eelduste täidetuse korral vaidlustada teistmise korras (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) §-d 702-710). Sellest tulenevalt ei ole haldus- ega ringkonnakohus pädevad hindama, kas riigi õigusabi määramise ajal olid selle andmise (majanduslikud) eeldused täidetud. Samadel põhjustel ei ole halduskohtule võimalik esitada kaebust kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks (TMS §-d 217, 218 ja 221) ega hagi kohtutäituri põhjustatud kahju hüvitamiseks (kohtutäituri seadus § 9 lg 8). Kohtute infosüsteemist nähtub, et M. Voitk on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse tsiviilasjas nr 2-21-12260. Halduskohus on kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et talle riigi õigusabi määramine tagasimaksmise kohustusega oli vastuolus riigi õigusabi seadusega. Ebaõige on väide, et talle on riigi õigusabi osutatud. Kaebajani on vahepeal jõudnud info, et maakohtu
14.märtsi 2020. a määrus oli allkirjastamata, seega on kehtetud ka kõik selle alusel tehtud edasised toimingud.
9.Vastustaja on vastuses määruskaebusele seisukohal, et kohtud on kaebuse õigesti tagastanud. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-19-3217 tehtud 14. märtsi 2020. a 2(3)
3-21-980 määrust, mille kohaselt tuli kaebajal hüvitada menetluskulud 60 eurot. Tegemist on jõustunud kohtulahendist tuleneva riiginõudega. Kuna riiginõue oli kehtiv, siis oli MKS § 105 lg 3 kohaselt MTA kohustatud tasaarvestama riiginõude kaebaja tagastusnõudega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Halduskohus tagastas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitatud osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ja MTA otsuse peale esitatud osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud osas on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud.
11.Kolleegium on varem selgitanud, et kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kui korraga on täidetud kaks eeldust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-2255/16, p 10). Kohtud on selles asjas leidnud, et kuna kaebaja ei ole vaidlustanud maakohtu
14.märtsi 2020. a määrust, millega määrati kindlaks kaebaja hüvitatava riigi õigusabi tasu suurus, siis oli sellest tulenev maksukohustuslaste registrisse kantud rahaline nõue kehtiv ning MTA pidi MKS § 105 lg 3 järgi riiginõude kaebaja enammakstud tulumaksu summaga tasaarvestama. Kohtud järeldasid, et vaidlustatud MTA otsust ei ole põhjust pidada õigusvastaseks, ning hindasid kaebuse rahuldamise ebatõenäoliseks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
12.Haldusasja materjalidest nähtub, et maakohtu 14. märtsi 2020. a määrusel puudub kohtuniku allkiri. Halduskohus on nii maakohtu 15. märtsi 2019. a määruse kui ka 14. märtsi 2020. a määruse asja materjalide juurde võtnud, kuid ei ole 14. märtsi 2020. a määrusel kohtuniku allkirja puudumisele tähelepanu pööranud.
13.Vaidlustatud MTA otsuse kohaselt tegi MTA kaebaja tulumaksu tagastusnõudest tasaarvestuse tsiviilasjas nr 2-19-3217 tekkinud rahalise nõudega. Seega sõltub MTA otsuse õiguspärasus rahalise nõude aluseks oleva kohtumääruse olemasolust. Rahaline nõue 60 eurot tekkis väidetavalt tsiviilasjas tehtud 14. märtsi 2020. a määrusega. Kirjalik kohtumäärus muutub kohtumääruseks siis, kui kohtunik on selle allkirjastanud (TsMS § 464 lg-d 2 ja 3, § 463 lg 2 koostoimes §-ga 441). TsMS § 464 lg 3 järgi võib kohtuistungil kuulutatud määruse teatud juhtudel vormistada ka hiljem, kuid sedagi tuleb sel juhul teha kümne päeva jooksul alates istungil kuulutamisest. Hinnangu sellele, kas rahaline nõue, mida MTA praeguses asjas tasaarveldas kaebaja tulumaksu tagastusnõudega, sai tekkida kohtumääruse alusel, millel puudus kohtuniku allkiri, peab andma kohus asja sisulise lahendamise käigus. Rahalise nõude aluseks oleval kohtumäärusel kohtuniku allkirja puudumise tõttu ei ole kolleegiumi hinnangul täidetud üks kahest HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldustest, mille kohaselt peab asjaoludest tulenevalt olema kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
14.Kolleegium on seisukohal, et eelkirjeldatud põhjustel on halduskohus kaebuse MTA
13.aprilli 2021. a otsuse peale esitatud osas ebaõigesti tagastanud. Kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt, tühistab ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused osas, millega halduskohus tagastas kaebuse MTA 13. aprilli 2021. a otsuse peale esitatud osas. Asi tuleb nimetatud osas saata tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 230 lg 5 p 3 ja § 234). (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.