Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1492
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla tekitatud 200 euro suuruse kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-1492 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
Asjas on tõendatud, et vangla on võimaldanud kaebajale advokaat Y-le helistamist taotletud kuupäevadel. Asjaolu, et 20.05.2020 toimus telefonikõne Y-ga (7 min 31 sek) kinnitab, et vangla võimaldas advokaadiga suhelda. Kaebaja nõue põhineb üksnes asjaolul, et ta ei olnud kindel, kas talle oleks 20.05.2020 taotluse alusel võimaldatud 21.05.2020 helistamist Y-le kell
3-20-1492 20.05.2020 esitatud taotlus (helistada 21.05.2020 kell 9.00) lahendatakse ja mis kell talle 21.05.2020 võimaldatakse Y-le helistamist. Seega ei saanud kaebajale tekkinud kulu õiguskonsultatsiooni tellimisel tekkida vangla tegevusest, rääkimata vangla õigusvastasest tegevusest. Kinni peetavate isikute taotlused helistamise kellaaja suhtes on vanglale soovituslikud ning nendest lähtutakse vastavalt vangla võimalustele (nt esitatud taotluste arv ja taotlustes toodud kellaegade võimalik jaotumine kasutatavate telefoniaparaatide arvu suhtes). Seda kinnitab ka kohtupraktika (Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2017 otsus nr 3-15-1085, p-d 24‒ 26). Telefonikõnede registreerimine logis aitab nii vanglal kui kinnipeetaval kontrollida toimingute õiguspärasust. Kaebaja 20.‒21.05.2020 kõnede logi kasutati kahju hüvitamise nõude lahendamisel, sest haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorganil kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel.
Tallinna Halduskohus jättis 29.03.2020 otsusega kaebuse rahuldamata.
Vastavalt HKMS § 5 lg 1 p-le 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest hüvitis välja mõista, kui sellekohased eeldused on täidetud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega on rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei saa olla vaidlust selles, et taotletud kuupäeval võimaldati kaebajal advokaadile helistada, kuigi mitte täpselt kell 9.00. Taotletav kellaaeg on vanglale soovituslik, mis on ka kooskõlas Tallinna Vangla kodukorra regulatsiooniga. Seega oli vangla oma õigusaktidest tuleneva kohustuse täitnud ja helistamise hilisemat võimaldamist ei saa pidada õigusvastaseks. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata, sest 200 euro suurune kulu ei olnud tingitud vastustaja vigadest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
Tallinna Vangla palub 25.05.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on helistamiseks õigus. Vastustaja ei rikkunud kaebajale helistamise võimaldamisel kehtivat regulatsiooni ja vanglal ei ole kohustust tekkinud kahju kaebajale hüvitada.
3-20-1492 ei võimaldanud tal helistada soovitud ajal advokaadile, vaid apellatsioonkaebusest võib aru saada nii, et kaebaja peab regulatsiooni, mis ei võimalda vahistatul helistada advokaadile viivitamatult, põhiseaduse (PS) §-ga 21 vastuolus olevaks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.