Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.11.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1766
Haldusasi
Tesman Ehitus OÜ ja Aktsiaseltsi Level kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2021 otsuse nr 199-21/233705 tühistamiseks ja Saaremaa Vallavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 2-3/1082 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Tesman Ehitus OÜ ja Aktsiaselts Level, volitatud esindaja vandeadvokaat Alar Urm Vastustaja (hankija) – Saaremaa vald, volitatud esindajad vandeadvokaadid Veikko Puolakainen ja Veiko Vaske Kolmas isik – Aktsiaselts Megaron-E, seaduslik esindaja TT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.09.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tesman Ehitus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
OÜ
ja
Aktsiaseltsi
Level
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajatele apellatsioonkaebuses ja 28.10.2021 seisukohas esitatud täiendavad tõendid.
2.Jätta Tesman Ehitus OÜ ja Aktsiaselts Level apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.09.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-1766 muutmata.
Mõista Tesman Ehitus OÜ-lt ja Aktsiaseltsilt Level solidaarselt Saaremaa valla kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 3168 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2021. Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
3-21-1766 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saaremaa Vallavalitsus alustas 12.04.2021 avatud hankemenetlusena riigihanget „Kuressaare, Hariduse 13 koolihoone rekonstrueerimine“ (viitenumber 233705).
2.Saaremaa Vallavalitsuse 15.06.2021 korraldusega nr 2-3/1082 tunnistati vastavaks (teiste hulgas) Aktsiaseltsi Megaron-E (Megaron) ning ühispakkujate Tesman Ehitus OÜ ja Aktsiaseltsi Level (ühispakkujad) pakkumused (p 1), tunnistati edukaks Megaroni pakkumus (p 4) ning kvalifitseeriti Megaron kui edukas pakkuja ja jäeti ta hankemenetlusest kõrvaldamata (p 5).
3.Ühispakkujad esitasid 28.06.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 15.06.2021 korralduse p 1 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati Megaroni pakkumus vastavaks, ning korralduse p 4 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati Megaroni pakkumus edukaks. VAKO jättis 22.07.2021 otsusega nr 199-21/233705 vaidlustuse rahuldamata.
4.Tesman Ehitus OÜ ja Aktsiaselts Level esitasid 02.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada VAKO 22.07.2021 otsus ning tunnistada hankija 15.06.2021 otsus kehtetuks Megaroni pakkumuse vastavaks tunnistamise, edukaks tunnistamise ning kvalifitseerimise osas. VAKO leiab otsuse punktides 12–16, et kolmanda isiku pakkumuse vastavuse vaidlustamise osas ei saa vaidlustust rahuldada, kuna vaidlustuses ei ole konkreetselt näidatud, missugustele nõuetele ei vasta projektijuht või alltöövõtjad. Vaidlustaja võimalused kolmanda isiku pakkumuse kontrollimiseks on hankijaga võrreldes piiratud ning kui on esitatud väide otsuse ebaseaduslikkuse kohta, peab VAKO seda sisuliselt kontrollima. VAKO ei leidnud vaidlustust saades, et vaidlustus ei vasta selles osas nõuetele, seega ei vabanenud ta vaidlustuse sisulise lahendamise kohustusest. Pakkumus ei saa olla vastav, kui selle on esitanud isik, kes ei täida kvalifitseerimise tingimusi. Vaidlustaja esitas vaidlustuses väite, et edukaks tunnistatud pakkuja on esitanud alapakkumise. Selle tõendamiseks esitas vaidlustaja tõendi, millest selgus, et vähemalt pakkumuse ühes osas on pakkumus ebareaalne. Nagu VAKO otsuses on viidatud, võib hinnakujundus olla pakkuja ärisaladus ning seetõttu on vaidlustaja võimalused alapakkumuse tõendamiseks piiratud. Kui pakkumuse ühe osa kohta on tõendatud, et see on ilmne alapakkumine, on see piisav ja kohane põhjus kontrollida alapakkumuse olemasolu kogu pakkumuse osas. Hankija ei suutnud tõendada ei seda, et edukaks tunnustatud pakkumus ei ole alapakkumus, ega ka seda, et pakkumus ei ole alapakkumus selles osas, milles vaidlustaja on tõendanud, et tegemist on alapakkumusega. Seega pidanuks VAKO leidma, et tegemist on alapakkumusega ja sellel alusel vaidlustuse rahuldama. Kolmas isik ei vasta ilmselt kvalifitseerimise nõuetele. Megaron ei ole viimase 5 aasta jooksul projekteerinud ega ehitanud ühtegi riigihanke alusdokumentides nõutud kuni 3000 m2 suurusega sarnast objekti. Megaroni referentsobjekt (Logistikakeskuse ehitustööd Aasa tee 1, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harjumaa) ei kinnita kolmanda isiku vastavust kvalifitseerimise nõuetele. Selle kohta on esitatud hoone kasutusloa tehnilised näitajad, mis mh sisaldasid
2(9)
3-21-1766 põhimahus 2014. a-l teostatud ehitustöid, mitte aga neid töid, mida sai referentstööna esitada praeguses hankes (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2021 määrus, p 19).
5.Saaremaa vald palus jätta kaebus kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse peale läbi vaatamata ning kaebus muus osas rahuldamata. Nõue pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistamise otsuse tühistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna selles osas ei ole nõuet VAKO-le esitatud. Seega on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mis on hankeasjas kaebuse menetlemise vältimatu eeldus (HKMS § 268 lg 1). Kaebus tulnuks selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Pärast menetlusse võtmist tuleb see HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi jätta läbi vaatamata. Kaebaja viide RHS § 104 lg-le 7 on asjakohatu, kuna hankijal ei ole tekkinud kahtlust, et kolmas isik ei vasta hankija seatud kvalifitseerimise tingimustele. Olukord on vastupidine. Hankija on kontrollinud kõiki pakkujaid ja pakkumusi. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole ehitustööde hinna ega ka mingis muus osas põhjendamatult madal. Kaebajate argumendid on sedavõrd abstraktsed ja ebamäärased, et nende pinnalt ei olegi võimalik midagi sisuliselt kontrollida. Kolmas isik on esitanud kõigi tema kasutatavate alltöövõtjate hankepassid, kolmanda isiku esitatud akustikaekspert on korrektselt osalenud viimase kolme aasta jooksul vähemalt ühe ühiskondliku hoone projekteerimisel, kolmas isik on nimetanud kõik nõutavad projekti- ja objektijuhid. Kaebajad ei ole kaebuses esile toonud sisulisi põhjuseid, milles nende arvates seisneb pakkumuse mittevastavus hanketingimustele. Samuti ei ole nad selgitanud, mis asjaoludel täpsemalt on kolmanda isiku pakkumuse maksumus ilmselgelt liiga madal. Pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kontekstis omab tähtsust pakkumuse lõplik kogumaksumus. Kaebajad ei saa nõuda kogu hanke tühistamist põhjendusega, et nende arvates on sisustuse ja mööbli maksumus põhjendamatult madal. Hankijale jääb arusaamatuks, millist tähendust tuleks omistada vaidlustajate poolt vaidlustuse lisana 2 esitatud tõendile, mida vaidlustajad on nimetanud Kalla Mööbel pakkumuseks. Kalla Mööbel ei ole oma pakkumust siinses hankes hankijale esitanud. Hankijal ei tekkinud kõiki pakkumusi võrreldes kahtlust, nagu oleks tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Eduka pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse (vaidlustaja) maksumusest 6,05% madalam. Ükski pakkumus ei jäänud allapoole eeldatavat maksumust. Pakkumuste maksumuse vahe nii omavahelises kui keskmise võrdluses jääb oluliselt allapoole RHS § 115 lg 2 p-s 1 sätestatud 10% ja 20% määra. Hankija kontrollis põhjalikult eduka pakkuja meeskonnaliikmete vastavust hankes seatud tingimustele. Meeskonnaliikmete kutsekvalifikatsiooni kontrollis hankija pakkuja enda andmete, SA Kutsekoda kutseregistri ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehe alusel. Meeskonnaliikmete referentsobjektide vastavust kontrollis hankija riigihangete registrist, ehitisregistrist ning küsis tellijate kinnitused. Kontrolli tulemusena leidis hankija, et eduka pakkuja meeskond vastab kõikidele hankes seatud vastavustingimustele.
6.AS Megaron-E palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes VAKO-le esitatud seisukohtade juurde ning nõustudes vastustaja seisukohaga.
7.Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaebajatelt solidaarselt Saaremaa valla kasuks välja menetluskulud 6000 eurot ning jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Riigihankes eristatakse pakkuja kvalifitseerimist pakkumuse vastavaks tunnistamisest. Tegemist on eraldiseisvate otsustega, mille kohta peab pakkuja tegema eraldiseisvad 3(9)
3-21-1766 põhjendatud kirjalikud otsused (RHS § 98 lg 5 ja RHS § 114 lg 1). Pakkuja kvalifitseerimise alla kuuluvad sobivus tegeleda kutsetööga (RHS § 99), majanduslik ja finantsseisund (RHS § 100), tehniline ja kutsealane pädevus (RHS § 101). Riigihanke alusdokumentidest nähtub, et riigihankes kasutatavate võtmeisikute kutsekvalifikatsiooni ja töökogemuse nõuded, mis on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks praeguses asjas, tulenevad hanke alusdokumendist „Vastavustingimused“. On probleemne käsitada nõudeid võtmetöötajate kvalifikatsioonile ja kogemustele pakkumuse vastavustingimustena, kuna RHS kohaselt tuleks need nõudeid käsitada kvalifitseerimistingimustena (RHS § 101) või siis pakkumuse hindamise kriteeriumina (RHS § 85 lg 8 p 2), sealjuures ei näe võtmeisikule kogemuse nõuet RHS § 101 lg 1 p 6 ette. Hankija on kõik nõuded võtmeisikutele kehtestanud vastavustingimustena, mis on õiguslikult probleemne ja teeb keeruliseks vastavaks tunnistamise ja kvalifitseerimise otsuste eristamise ‒ hankija on andnud neile RHS-st erineva sisu. VAKO oleks sellises olukorras pidanud vaidlustuse siiski tervikuna sisuliselt läbi vaatama, kuna oli arusaadav, mida vaidlustajad vaidlustada soovisid. Samas ei ole vaidlustajad puuduste kõrvaldamisel osaliselt mitte nende süül tekkinud ebaselgust kõrvaldanud, jättes esile toomata, et vaidlustatakse ka kolmanda isiku kvalifitseerimist. Kuna suur osa vaidlusest puudutab siiski võtmeisikutele esitatavaid nõudeid, on VAKO selles osas vaidlustuse sisuliselt läbi vaadanud (otsuse p 15). Nõuet, mida hanke alusdokumendid sõnaselgelt nimetasid kvalifitseerimistingimuseks (nõuetele vastava hoone ehitamine), ei ole VAKO sisuliselt läbi vaadanud. Selles osas saab öelda, et kaebajad pidid aru saama, et see oli kvalifitseerimistingimus ja seega pidid nad sõnaselgelt vaidlustama kolmanda isiku kvalifitseerimist. Kuna nad seda ei teinud, on VAKO vaidlustuse selles osas õiguspäraselt jätnud menetlemata ning kaebus ei ole kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse osas nõuetekohane, kuna VAKO menetlus on läbimata (HKMS § 268 lg 1). Asjas esitatud tõenditest ei nähtu siiski, et ka selles küsimuses saaks kaebus olla edukas. Hankija hinnangul vastas eduka pakkuja poolt esitatud referentsobjekt logistikakeskus aadressil Aasa tee 1, Loo alevik hankes seatud kvalifitseerimistingimusele ning edukas pakkuja on teostanud hanketeate avaldamisele eelneva 60 kuu jooksul vastavaid ehitustöid nõutud mahus. Hankijaga tuleb nõustuda. Hankija viidatud andmed nähtuvad ehitisregistist ja kasutusloalt nr 1812371/08850. Pole teavet, mille pinnalt sedastada, et referentstöö oleks kolmanda isiku asemel teinud mõni teine isik. Projekteerimistööde projektijuht vastab esitatud nõuetele ning omab nõutud kvalifikatsiooni ja kogemust. Hankija on VAKO-le esitanud PK kutsetunnistuse nr 118494, millelt nähtuvad nõutavad andmed. Samuti sisaldub VAKO toimikus referentsobjekti (Kadaka tee 3/2 bürooja laohoone) tellija kinnitus, et PK juhtis aastatel 2017‒2019 Kadaka tee 3/2, Tallinn büroo- ja laohoone projekteerimistöid. Kuigi referentsprojektile on 2021. a veebruaris väljastatud kasutusluba üksnes osaliselt, leidis hankija õigesti, et tingimus referentsobjekti kohta on korrektselt täidetud. Kasutusluba on 2021. a veebruaris väljastatud hoonele, millest on välja ehitatud 6282,2 m2 ja välja ehitamata 601,2 m2. Hanketingimustes oli nõutud vähemalt 2000 m2 suletud netopinnaga sarnase otstarbega ehitise ehitamise kogemust. Samuti ei tulene hanketingimustest, et meeskonnaliikme kogemus peaks pärinema samalt ehitusobjektilt, mida pakkuja näitas pakkumuses nõutud referentsina. Kogemus võib pärineda ka mõnelt muult ehitusobjektilt. Ehitustööde projektijuht vastab esitatud nõuetele ning omab nõutud kvalifikatsiooni ja kogemust. VAKO toimikus sisaldub väljatrükk TT kehtivast kutsetunnistusest, samuti tellija kinnitus hankijale, et TT juhtis referentsobjektil ehitustöid projektijuhina. Ka ehitustööde projektijuhi puhul ei tulene hanketingimustest ega seadusest, et meeskonnaliikme kogemus peaks pärinema samalt ehitusobjektilt, mida pakkuja näitas pakkumuses hankija poolt nõutud referentsina. Megaroni pakkumuses oli ehitustööde projektijuhi referentsina esitatud leping, 4(9)
3-21-1766 mis algas 08.2015, esmane kasutusluba hoonele väljastati 29.04.2016 ning lõplik 07.04.2017. Hanketeade avaldati 12.04.2021 ehk referentsperioodiks on 12.04.2016–12.04.2021. Kogemuse omandamise sidumine kasutusloa väljastamisega on aktsepteeritav, kuna alles siis saab veenduda, et tehtud töö on olnud nõuetekohane. Hankija ei ole hanketingimusi meelevaldselt tõlgendanud, kui ei ole nõudnud, et nii töö algus kui ka lõpp peavad mahtuma 5-aastase perioodi sisse. Objektijuht vastab hankija esitatud nõuetele ja omab nõutud kvalifikatsiooni ja kogemust. VAKO toimikus sisaldub DB kehtiv kutsetunnistus kutsenimetusega ehitusinsener, tase 6. Samuti sisaldub VAKO toimikus tellija kinnitas hankijale, et nimetatud isik juhtis referentsobjektil (Saue lasteaed „Midrimaa“, pind 2106,9 m2, teostamise aeg 2019‒2020) ehitustöid ehitustööde objektijuhina. Ka nähtub, et ehitustööde objektijuht ja ehitustööde projektijuht on erinevad isikud. Kõikide eriosade spetsialistidel (tugevvool; tulekahju- ja valvesignalisatsioon; küte, ventilatsioon, jahutus; hoone veevarustus ja kanalisatsioon; välisveevarustus ja kanalisatsioon; energiatõhususe spetsialist; akustika ekspert) oli hanketingimustes nõutud kutsekvalifikatsioon või kutsetunnistus olemas. Samuti oli akustika eksperdil olemas nõutav töökogemus, mida kinnitas hankijale tellija. Kõigi allhankijate osas on nõutavad kinnitused esitatud. Kolmas isik esitas koos pakkumusega vormil 4 andmed alltöövõtjate kohta (6 alltöövõtjat) ja vormil 5 alltöövõtjate kinnitused. Need andmed nähtuvad VAKO toimikust. Pakkumuse koosseisus ja selle lisade hulgas sisaldus ka vormil 5 nõutav kinnitus alltöövõtjast akustikaeksperdi kohta. Kuivõrd pakkumus ja selle lisad tervikuna on äärmiselt mahukad, siis esitas vastustaja vormi 5 kinnituse kohtule 31.08.2021 seisukoha lisana. Kontrolli tulemusena leidis hankija, et eduka pakkuja alltöövõtjad vastavad hankes seatud vastavustingimustele. Ei nähtu, et hankija oleks teinud hindamisel vigu. Esitatud asjaolude pinnalt ei ole põhjust pidada kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madalaks. Pakkumuse hindamisel tuleb vaadata kogu pakkumuse maksumust tervikuna ning selle valguses ei ole alust ka põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et esitatud on alapakkumus. Hankija on RHS § 115 lg 2 alusel näidanud (rangelt võttes kohaldub see säte ehitustööde hangetes, mille maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, s.o mitte praegusel juhul), et alust kolmandalt isikult selgituse küsimiseks ei olnud. Eduka pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse (kaebaja) maksumusest 6,05% madalam ning vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest 5,76% madalam. Seejuures ületasid kõik esitatud pakkumused hankija enda poolt algselt arvestatud hanke eeldatavat maksumust. Selles võrdluses ei pidanud hankijal tekkima mingit kahtlust, nagu oleks kolmanda isiku pakkumuse näol tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Hankija on kolmanda isiku pakkumust kontrollinud ka RHS § 115 lg 2 p 2 alusel. Edukas pakkuja esitas enda ja pakkumuses nimetatud alltöövõtjate kohta Maksu- ja Tolliameti tõendid (nähtuvad VAKO toimikust). Eduka pakkuja ja pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate töötasu oli võrdlusperioodil (september 2020 – veebruar 2021) 75‒193% sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Hankija selgituse kohaselt oli erandiks üks alltöövõtja, kelle töötasu oli võrdlusperioodil väiksem kui 70% sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Eduka pakkuja selgituse kohaselt oli see tingitud eelkõige koroonapandeemia mõjutusest ja vähenenud töömahust võrdlusperioodil. Pakkumuste maksumust tervikuna see komponent märkimisväärselt ei mõjuta. Hankija jaoks oli selgitus piisav ja ammendav. Ei nähtu, et hankija oleks hindamisel rikkunud RHS norme või põhimõtteid. 5(9)
8.Tesman Ehitus OÜ ja Aktsiaselts Level paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta kaebajate menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohtu järeldus, et kaebajate väited ei ole õiged (vt otsuse p 12), põhineb ainuüksi hankija viidetel ehituslubadele ja kasutuslubadele hoone tehniliste näitajate kohta. Need näitajad ei peegelda tehtud töid, vaid hoone kui terviku andmeid. Kui vaadata kolmanda isiku tegelikult tehtud töid ning hoonete tehnilisi näitajaid ehitusloa ja kasutusloa dokumentides, siis ei ole kolmas isik asjaomaseid töid teostanud hanke alusdokumentides nõutud perioodil ega nõutud mahus. Kolmas isik on esitanud referentsina tööd, mille kasutusotstarve ei vasta nõuetele ja mis on tehtud enne 12.04.2016. Vastustaja ei lükanud ümber kaebuse väidet, et kolmas isik on näidanud referentstööde mahtu suuremana. Kui selgub, et pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele, peab hankija RHS § 104 lg 7 kohaselt tegema otsuse pakkuja mittevastavuse kohta. Nimetatud normist tulenevalt ei saa tunnistada kolmanda isiku pakkumust vastavaks ja kolmandat isikut edukaks pakkujaks. Hankija ei sätestanud võtmeisikute kutsekvalifikatsiooni ja töökogemuse nõuded kvalifitseerimise tingimustena, vaid pakkumuse vastavustingimusena. Kui võtmeisikutel puudub vastav kvalifikatsioon, ei ole hanke alusdokumentide kohaselt tegemist vastava pakkumusega (vt RHS § 52 lg-d 2 ja 3, § 56 lg 1). Hankija ei ole kolmanda isiku referentsi hindamisel ilmselt 27.07.2018 väljastatud kasutusloas nr 1812371/08850 välja toodud objekti tehnilistest näitajatest maha arvestanud 16.07.2014 väljastatud kasutusloas nr 58 toodud tehnilisi näitajaid (ehitustööd, mis teostati 2014. a-l ja ei kvalifitseeru, kuna referentstööde ehitusperiood algas 12.04.2016). Vastustaja ega kolmas isik ei ole tõendanud, et kolmas isik on ehitanud kaebajate väidetust suuremas mahus. Mittevastavad on objektid, mis on seotud järgmiste ehituslubadega: 1) 28.06.2016 ehitusluba nr 1612271/07106 (vt VAKO menetluses vaidlustaja 09.07.2021 dokumendi lisa 6). Ehitisregistris on korraldus nr 511, millega antakse luba OÜ Boomerang Distribution tootmispinnal täiendava vahekorruse projekteerimiseks ja platvormi ehitamiseks kokku 579 m2 (kasutamisotstarbe kood ei vasta tingimustele); 2) 06.02.2017 ehitusluba nr 1712271/03162 (vt VAKO menetluses vaidlustaja 09.07.2021 dokumendi lisa 8). Ehitisregistris on korraldus nr 133, millega on antud luba jahelao ehituseks, lisanduv laopind 456 m2 (kasutamisotstarbe kood ei vasta tingimustele); 3) 20.10.2017 ehitusluba nr 1712271/35750 (vt VAKO menetluses vaidlustaja 09.07.2021 dokumendi lisa 10). Hankija tugines hoone ehitisregistri kogumahule ja kogu ehitustöö mahule, kuid jättis arvestamata, et asjakohane töö on vaid 812,7 m2. Kaebajad esitasid VAKO menetluses 09.07.2021 arvutuskäigu tulenevalt ehitus- ja kasutuslubades esitatud hoone tehnilistest näitajatest, võrreldes neid ehituslubade alusel teostatud töödega. See arvutus oli tehtud ehitisregistri teabe põhjal. Arvutus näitas, et referentsperioodil 12.04.2016–12.04.2021 on kolmas isik kordades vähem teostanud riigihanke alusdokumentidele vastavaid töid. Kolmas isik ei ole viimase 5 aasta jooksul projekteerinud-ehitanud ühtegi riigihanke alusdokumentides nõutud kuni 3000 m2 suurusega sarnast objekti. Seda kinnitab ka väljavõte kasutusloas nr 1812371/08850 sisalduvast projektist (vt VAKO menetluses vaidlustaja 09.07.2021 dokumendi lisa 11). Tegelikult teostati vastavalt ehituslubadele ja kasutusloale referentsperioodil sarnaseid töid 812,7 m2. Kaebajad tõendavad oma väiteid apellatsioonkaebusele ja täiendavale seisukohale lisatud järgmiste tõenditega: ehitusloaga nr 1612271/07106 seotud ehitisregistris olev korraldus nr 511, ehitusloaga nr 1712271/03162 seotud ehitisregistris olev korraldus nr 133, väljavõte 6(9)
3-21-1766 ehitusloas nr 1712271/03162 sisalduvast korraldusest nr 133, väljavõte kasutusloas nr 1812371/08850 sisalduvast projektist. Tegemist on ehituslubade dokumentidega ja ehitusload on praeguses menetluses kohtule esitatud. Sama dokumendi väljavõtete esitamist ei saa käsitada uue tõendi esitamisena, kuna need kuuluvad juba esitatud ehituslubade koosseisu, mis on ehitisregistris avalikult kättesaadavad.
9.Saaremaa vald palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse menetlemise korral palub Saaremaa vald jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata või alternatiivselt muuta halduskohtu otsust, jättes apellantide halduskohtule esitatud kaebus läbi vaatamata vastustaja otsuse osas, millega vastustaja jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris kolmanda isiku, ning muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on otsuse p-s 11 märkinud, et VAKO on vaidlustuse kolmanda isiku kvalifitseerimise osas jätnud õiguspäraselt menetlemata ning kaebus ei ole kolmanda isiku kvalifitseerimise osas nõuetekohane, kuna VAKO menetlus on läbimata. Sama järelduseni jõudis ringkonnakohus praeguses asjas aset leidnud määruskaebemenetluses. Seda järeldust ei ole apellatsioonkaebuses kahtluse alla seatud. Apellatsioonkaebuse sisu puudutab üksnes neid asjaolusid, mis ei saa VAKO, halduskohtu ega ka ringkonnakohtu arvates olla kohtumenetluses vaidluse all. Kaebajad ei ole esitanud mitte ühtegi põhjendust ega väidet selle kohta, miks halduskohtu otsus on õigusvastane kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas, sh kolmanda isiku pakkumuses nimetatud võtmespetsialistide kompetentsi osas. Kaebajate käsitletud Aasa tee 1 ehitustööd ei oma mis tahes puutumust kolmanda isiku pakkumuses nimetatud võtmespetsialistide vastavuse tõendamisega pakkumuse vastavustingimustele. Nimetatud ehitustööd puudutavad üksnes kolmanda isiku enda vastavust, mille üle aga kohtumenetluses enam vaidlust olla ei saa. Ühtegi põhjendust võtmespetsialistide kutsekvalifikatsiooni ega muude pakkumuse vastavuse raames kontrollitud andmete kohta ei ole apellatsioonkaebuses esitatud. Kuivõrd kaebajad on põhistanud apellatsioonkaebust üksnes argumentidega, mis puudutavad kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust, on apellatsioonkaebus HKMS § 182 lg 1 p 5 mõttes täielikult põhjendamata ja tulnuks HKMS § 187 lg 3 p 7 alusel tagastada. Samas sätestab HKMS § 190, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata, arvestades HKMS § 187 lg-tes 4–7 sätestatut. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et apellatsioonkaebust saab menetleda, tuleb see jätta rahuldamata. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks nad esitasid uued dokumentaalsed tõendid alles apellatsioonkaebusega. Seega tuleb uued tõendid jätta tähelepanuta. Ei saa nõustuda väitega, et tegemist on väljavõttega ehituslubasid puudutavast dokumentatsioonist, mis on ehitisregistris avalikult kättesaadav ja mistõttu ei olevat tegemist uute tõenditega. Eestis on kümneid avalikke registreid ja üheski kohtuasjas ei saa eeldada või oodata, et kohus või vastaspool läheks ise mistahes registrisse tõendeid otsima või uurima. Lisaks on tegemist asjakohatute tõenditega, sest kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse (korralduse p 5) õiguspärasus ei ole kohtuvaidluse esemeks ei ole.
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7(9)
3-21-1766
12.VAKO vaatas 22.07.2021 otsusega kaebajate vaidlustuse läbi nõuetes seoses Saaremaa Vallavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 2-3/1082 p-dega 1 (Megaroni pakkumuse vastavaks tunnistamine) ja 4 (Megaroni pakkumuse edukaks tunnistamine). Korralduse p-i 5, millega otsustati Megaron kvalifitseerida kui edukas pakkuja ning jätta ta hankemenetlusest kõrvaldamata, kaebajad ei vaidlustanud. Vastustaja tõi õigesti välja, et kuna menetlus VAKOs on kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 268 lg 1), ei saa kohtus vaidlustada haldusakte, mida VAKO-s ei menetletud. VAKO 22.07.2021 otsusest nähtub, et kaebajad loobusid neist etteheidetest hankija tegevusele, mis puudutavad Megaroni kvalifitseerimist. Kaebajad pole seda asjaolu vaidluse alla seadnud, kuid väidavad halduskohtule esitatud kaebuses, et nad vaidlustasid VAKO-s ka eduka pakkuja kvalifikatsiooni. Selle tõendamiseks on kaebajad esitanud VAKO-le 09.07.2021 esitatud seisukoha ning viidanud RHS § 104 lg-le 7, mille järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel. Kaebajad leiavad, et see säte laieneb ka VAKO-le ning kui vaidlustusmenetluses esitatakse seisukohad kvalifikatsiooni puudumise kohta, tuleb VAKO-l seda kontrollida. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate eeltoodud käsitusega. Vastustaja võttis 15.06.2021 korralduse p-s 5 seisukoha Megaroni kvalifitseerimise osas. Kui kaebajatel olid selles osas vastuväited, tuli need esitada vaidlustuses VAKO-le 10 päeva jooksul. Kaebajad esitasid vaidlustuse 28.06.2021 ning täpsustasid 30.06.2021, et vaidlustavad vaid hankija 15.06.2021 korralduse p-e 1 ja 4 (algses vaidlustuses oli nõue ka p-i 5 osas). Hankija ja VAKO ei pidanud kaebajate 09.07.2021 menetlusdokumendi põhjal avama uuesti vaidlust Megaroni kvalifitseerimise üle, sest tähtaeg hankija 15.06.2021 korralduse p-i 5 vaidlustamiseks oli möödunud. VAKO jättis kaebajate 09.07.2021 seisukohad õigesti tähelepanuta. RHS § 104 lg 7 sätestab küll hankija õiguse kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni, kuid sellest ei tulene pakkujatele õigust nõuda sellist kontrolli vaidlustusmenetluses pärast vaidlustamise tähtaja möödumist. RHS § 104 lg 7 ei laiene vaidlustusmenetluse ajal VAKO-le.
13.Hankedokumendid esitasid järgmise kvalifitseerimistingimuse: Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt ühe ehitustööde lepingu, mille raames koostati tööprojekt ning ehitati või rekonstrueeriti majutus- ja toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- ja teenindushoone, transpordihoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muu avalik hoone (majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" loetelu koodidele 12100, 12200, 12300, 12400, 12600 vastavad hooned. Välisriigi pakkujatel lähtuda sarnast ehitist iseloomustavatest näitajatest) suletud netopinnaga vähemalt 3000 m2. Pakkuja peab olema nimetatud töö teostanud sõlmitud lepingu ja hea tava kohaselt. Nimetatud töö peab olema lõpetatud ja tellija poolt vastu võetud. Kui pakkuja nimetatud ehitisel on mitu kasutamise otstarvet, peab nõutud tingimustele vastama ehitise vastavat kasutamise otstarvet omava osa suurus. Kui ehitustööde objektiks on olnud ehitise osa, peab nõutud tingimustele vastama ehitise vastava osa suurus. Kõik eeltoodud tingimusega seotud kaebajate väited tuleb jätta tähelepanuta. VAKO ja kohtud ei pea hindama, kas Megaron vastas eeltoodud kvalifitseerimistingimusele, sest kaebaja ei esitanud selles osas tähtaegselt vaidlustust. Ringkonnakohus jääb selles osas 12.08.2021 esialgse õiguskaitse määruses toodud põhjenduste juurde. Kuna vaidluse piiride osas on kohtumenetluses vaidlus, on riigihankevaidluse kiireloomulisust silmas pidades otstarbekas lahendada kogu asi korraga kohtuotsusega ning mitte tekitada eraldi määruskaebemenetlust kaebuse osalise tagastamisega (HKMS § 121 lg 1 p 4), menetluse osalise lõpetamisega (HKMS § 151 lg 1 p 1) või apellatsioonkaebuse osalise tagastamisega (HKMS § 187 lg 3 p 7).
14.Kuna ringkonnakohus ei vaata kvalifitseerimistingimuse osas apellatsioonkaebust sisuliselt läbi, tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele ning 28.10.2021 seisukohale esitatud täiendavad tõendid, sest kaebajad on soovinud nendega tõendada Megaroni mittevastavust 8(9)
3-21-1766 kvalifitseerimistingimusele. Kohus võtab vastu üksnes need tõendid, millel on asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2).
15.Seoses projekteerimistööde objektijuhi, ehitustööde objektijuhi, objektijuhi ning eriosade spetsialistide vastavusega pole apellatsioonkaebuses halduskohtu otsusele ühtegi vastuväidet esitatud. Sisulisi vastuväited ei esitanud kaebajad ka VAKO-le ega halduskohtule. VAKO märkis 22.07.2021 otsuses õigesti, et vaidlustuse esitaja peab suutma esitada mingidki selgelt määratletud pidepunktid selle kohta, miks on hankija tegevus õigusvastane. Neid vigu ei hakka VAKO ja kohus ise otsima. Kaebajad pole ka Megaroni pakkumuse väidetava alapakkumise kohta apellatsioonkaebuses mingeid seisukohti esitanud. Eeltoodud põhjustel piisab nendes küsimustes viitest HKMS § 201 lg-le 4 ning täiendavaid põhjendusi ei ole vaja ringkonnakohtul esitada.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja taotleb esindjakulude hüvitamist summas 3168 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kulud on põhjendatud ning tuleb kaebajatelt solidaarselt välja mõista. Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.