Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 24. september 2021, Tartu 3-21-2020 OÜ EKOVIR kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni
25.augusti 2021. a otsuse nr 140-21/224521 ja Tartu Linnavalitsuse poolt hankemenetluses „Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“ (viitenumber 224521) osas 1 tehtud 16. juuli 2021. a otsuse tühistamiseks ning Tartu linna kohustamiseks otsustama hankemenetlusest Eesti Keskkonnateenused AS-i kõrvaldamise üle uuesti OÜ EKOVIR määruskaebus Tartu Halduskohtu
20.septembri 2021. a määruse resolutsiooni p 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ EKOVIR volitatud esindajad vandeadvokaat Kaido Künnapas ja advokaat Kadri Härginen Vastustaja Tartu linn Kolmas isik Eesti Keskkonnateenused AS volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ EKOVIR määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. septembri 2021. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
1.Tallinna Halduskohus võttis 6. septembri 2021. a määrusega menetlusse OÜ EKOVIR kaebuse Tartu Linnavalitsuse algatatud hankemenetluses „Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“ (viitenumber 224521) osas 1 tehtud 16. juuli 2021. a otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 25. augusti 2021. a otsuse nr 140-21/224521 tühistamiseks ja
Tartu linna kohustamiseks otsustama Eesti Keskkonnateenused AS-i hankemenetlusest kõrvaldamise üle uuesti (resolutsiooni p 2), andes haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (resolutsiooni p 1). Sama määrusega rahuldas Tallinna Halduskohus OÜ EKOVIR esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt põhjendusi esitamata ja keelas riigihankes „Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“ (viitenumber 224521) hankelepingu sõlmimise kuni 27. septembrini 2021 ja andis kaebuse menetluse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohule. Tallinna Halduskohus märkis, et VAKO tegi otsuse 25. augustil 2021, seega tekib hankijal ja kolmandal isikul võimalus hankeleping sõlmida igal ajal pärast 8. septembrit 2021. Kuna hankelepingu sõlmimine lõpetab hankemenetluse, kaotab kaebaja selle tulemusel võimaluse hankelepingu sõlmimiseks ning tal muutuks oma eesmärgi saavutamine võimatuks ka kaebuse rahuldamise korral. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamine lühiajaliselt ei ole ilmselges vastuolus avaliku huviga.
2.Tartu linn esitas 13. septembril 2021 Tartu Halduskohtule taotluse tühistada esialgse õiguskaitse määrus ning lubada vastustajal lepingu sõlmimine 1. hankeosas edukaks tunnistatud pakkujaga.
3.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 13. septembril 2021 Tartu Halduskohtule vastuväite esialgse õiguskaitse kohaldamise osas ning palus jätta esialgse õiguskaitse pärast 27. septembrit 2021 pikendamata.
4.Tartu Halduskohus tühistas 20. septembri 2021. a määrusega Tallinna Halduskohtu
6.septembri 2021. a määruse resolutsiooni p-ga 7 kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni p 1). Tartu Halduskohus selgitas, et asjaolust, et vastustajal on õigus sõlmida kolmanda isikuga hankeleping, ei piisa esialgse õiguskaitse jätkuvaks kohaldamiseks. Kaebuse perspektiiv on vähene, kuid väita ei saa kaebuse ilmselget perspektiivitust. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei või kohus lõplikult lahendada põhivaidlust ega vastata küsimustele, kas kaebajal on subjektiivne õigus nõuda eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist ning mis on asjakohaste normide kaitse-eesmärk. Esialgse õiguskaitse kohaldamine seab ohtu hanke eesmärgi saavutamise ning see rikub kaalukat avalikku huvi. Vastustaja selgitas, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise korral uue hankemenetluse järgse hankelepingu sõlmimine selliselt, et teenuse osutamine algaks
1.juunil 2022, ei ole ajaliselt võimalik. Seetõttu ei ole perspektiivne kaebaja taotlus olemasoleva hankemenetluse nurjamiseks – kaebajal poleks võimalik ka uue hanke puhul
1.juunil 2022 teenuse osutamist alustada, kuna Tartus tekiks 1. juunist vabaturu olukord. Vabaturu tingimustes on hinnad elanikele oluliselt kõrgemad, mistõttu esineb suur avalik huvi stabiilse ja parimatel võimalikel tingimustel korraldatud jäätmeveoteenuse osas. Hankelepingu sõlmimise edasilükkamisel käesolevas kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni ei pruugi olla käimasoleva riigihanke realiseerumine enam võimalik. Kaebaja ei ole vastu vaielnud kolmanda isiku väidetele, et jäätmeveoteenuse osutamise jätkamine kehtiva lepingu tingimustel on vastustaja ja sealtkaudu ka avalikkuse jaoks oluliselt halvemad hankelepingu tingimustest segaolmejäätmete mahuti ühekordse tühjendamise tasude osas. Kohtule on äratuntav kaebaja soov jätkata jäätmeveoteenuse osutamist Tartu linnas võimalikult kaua, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja on käitunud kohtumenetluses pahatahtlikult, esitades kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Halduskohtule reedesel päeval. Arvestades kaebuse vähest perspektiivikust kaalub avalik huvi hankelepingu sõlmimise ja täitmise vastu üles kaebaja huvi säilitada olukord, kus on kaebaja arvates võimalik hankelepingu sõlmimine kaebajaga.
5.OÜ EKOVIR esitas Tartu Halduskohtu 20. septembri 2021. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks määruskaebuse, milles palub kohaldada ajutiselt esialgset õiguskaitset ja keelata Tartu linnal viidatud riigihankes hankelepingu sõlmimine kuni määruskaebusmenetluse lõpuni. Kui kohus otsustab OÜ EKOVIR määruskaebuse rahuldada, kohaldada esialgset õiguskaitset kuni Tartu Halduskohtu kohtuotsuse apellatsioonitähtaja möödumiseni (sõltumata sellest, kas kohtuotsusele apellatsioonkaebus esitatakse või mitte), keelates Tartu linnal riigihankes „Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“ hankelepingu sõlmimise. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna juhul kui vastustaja ja kolmas isik sõlmivad hankelepingu, lõpeb hankemenetlus ning kaebaja kaotab võimaluse hankelepingu sõlmimiseks ja selles tulu teenimiseks. Avalik huvi hankemenetluse jätkamise suhtes ei kaalu üles kaebaja võimalikku õiguste riivet. Hankija on samas riigihankes pikendanud oluliselt seni kehtivaid lepinguid, mistõttu ei saabu mitme kuu jooksul ohtu avalikkusele teenuse pakkumise katkemise tõttu. Tartu linnas toimub jäätmevedu seni kehtiva lepingu alusel kuni 31. maini 2022. Olukorras, kus hankija on palunud pakkujatel pikendada pakkumiste jõusoleku tähtaegasid kuni 31. detsembrini 2021 ning hankelepingud jäätmevedajatele teenuse pakkumiseks kehtivad järgmise suveni, ei kaalu avalikkuse huvid hankelepingu kiire sõlmimise vastu üles õiglase riigihankemenetluse ja kaebaja huvisid. Kaebaja eeldab, et kinnituse pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks on andnud ka kolmas isik. Vastustaja on ise jaatanud võimalust, et vaidluste tulemusena võib viibida lepingu sõlmimine kauemaks kui planeeritud, mistõttu ei ole lepingu sõlmimine ajakriitiline. Kaebaja leiab, et avalik huvi ei saa väljenduda ebaseadusliku menetluse tulemusena stabiilse ja soodsa lepinguni jõudmises. Halduskohus ei arvestanud avaliku huviga õiguspärase menetluse läbiviimiseks, milleks kaebajal õigus esineb. Kolmas isik ei saa nõuda, et hankija sõlmiks temaga lepingu varem, sest nii on kolmandale isikule soodsam. Uued tingimused ei saa hakata kehtima enne vaidluste lõppemist. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu ei ole proportsionaalne enne asja sisulist läbivaatamist tühistada esialgset õiguskaitset. Halduskohus ei põhjendanud, miks ta tühistab esialgse õiguskaitse alates 20. septembrist 2021, mitte 27. septembrist 2021 ning miks ei olnud võimalik enne määruse tegemist poolte seisukohti küsida. Õige ei ole halduskohtu väide, et kaebaja ei esitanud vastuväiteid kolmanda isiku seisukohtadele, kuna halduskohus ei andnud võimalust esitada vastuväiteid teiste menetlusosaliste seisukohtadele. Halduskohus seadis avaliku huvi soodsama teenuse järele põhjendamatult kõrgemale kaebaja huvide kaitsest ning avalikust huvist õiguspärasele menetlusele. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei sea ohtu hanke eesmärgi saavutamist. Arvestades täna kehtiva lepingu tähtaega ja kaebuse läbivaatamist halduskohtu poolt hiljemalt 18. oktoobril 2021, jääb menetluse eesmärgi saavutamiseks piisavalt aega. Kaebaja inimliku eksimuse tõttu esitati kaebus Tallinna Halduskohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tartu Ringkonnakohus leiab, et OÜ EKOVIR määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
7.Kaebaja leiab, et halduskohus eksis huvide kaalumisel, kui leidis, et avalik huvi hankemenetluses korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise lepingu sõlmimiseks kaalub üles sellega kaasneva kaebaja õiguste riive. Lisaks ei andnud halduskohus enne esialgse õiguskaitse tühistamist kaebajale võimalust esitada seisukohta ja vastuväiteid vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadele. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
8.Kaebuses vaidlustab kaebaja Tartu linna 16. juuli 2021. a otsust, milles vastustaja leidis, et ei esine riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud alust kolmanda isiku kõrvaldamiseks hankemenetlusest ning jättis kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata.
9.RHS § 95 lg 4 p 8 järgi võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Sättest tulenevalt on hankijal sellel alusel pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel avar kaalutlusruum. RHS seaduse eelnõu 450 SE seletuskirja1 kohaselt mittekohustuslike kõrvaldamise aluste rakendamisel peaksid hankijad alati tähelepanu pöörama proportsionaalsuse põhimõttele ning väiksemate ja ebaoluliste rikkumiste puhul kõrvaldamise meedet rakendama üksnes erandkorras. Samal ajal võib korduvus ka väikeste rikkumiste puhul olla aluseks ettevõtja usaldusväärsuses kahtlemisel ning olla põhjenduseks meetme rakendamisel. Oluline on, et hankija peab olema alati suuteline oma otsust põhjendama, st juhul, kui on alus kõrvaldamiseks selgelt olemas, siis peab hankija näiteks vaidlustuse esitamisel või ka järelevalve või muu kontrollimenetluse käigus olema valmis esitama põhjendused, miks ta otsustas isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätta.
10.Praegusel juhul kontrollis vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel kaebaja rikkumist Kärdla Osavalla Valitsusega sõlmitud teede ja tänavate talihoolduse lepingu sõlmimisel. Kärdla Osavalla Valitsus kinnitas 14. juuli 2021. a nr 8-6/226 kirjas, et kolmas isik täitis hankelepingut nõuetekohaselt. Hooldustööde teostamisel esinesid 2021. aasta jaanuari kolmel päeval teatud objektidel vaegtööd, kuid need ei kujuta RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud olukorda. Seega vastustaja kontrollis kolmanda isiku rikkumist ja selle asjaolusid. Vaidlustatud otsuses asus vastustaja nende andmete pinnal seisukohale, et RHS § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud kõrvaldamise alust ei esine. Lisaks selgitas vastustaja sedagi, et teede ja tänavate talihooldus tegevusena erineb korraldatud jäätmeveoteenuse osutamisest ning et alates 1. jaanuarist 2019 on kolmas isik sõlminud kokku 143 hankelepingut, millest ühe rikkumine ei kujuta hankelepingute pidevat rikkumist. Vastustaja on sellega samuti esitanud seisukoha, et vaatamata kolmanda isiku rikkumisele vastustaja ei pea kolmandat isikut ebausaldusväärseks.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohus küll ei lahenda põhivaidlust ega anna seega lõplikku hinnangut vaidlustatud otsuse õiguspärasusele, kuid HKMS § 249 lg 3 kohaselt peab õiguskaitse kohaldamisega seonduvate vastandlike huvide ja õiguste kaalumisel arvestama ka kaebuse perspektiivi. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et praegusel ajal ei saa kaebuse edulootust suureks pidada. RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsust saaks pidada õigusvastaseks, kui selles ei oleks esitatud põhjendusi sättes nimetatud kõrvaldamise aluse puudumise ja/või kaalutlusi aluse esinemisel siiski pakkuja usaldusväärseks pidamise kohta või kui põhjendused või kaalutlused oleks ilmselt ebakohased. Praegusel juhul on vastustaja otsuses selgitanud nii seda, miks tema hinnangul esiletoodud rikkumine ei kvalifitseeru kõrvaldamise alusena, kui ka seda, miks ta vaatamata rikkumisele peab kolmandat isikut usaldusväärseks. Kaebaja omakorda ei ole kaebuses halduskohtule ega määruskaebuses ringkonnakohtule viidanud asjaoludele ega esitanud põhjendusi, miks pidada vastustaja põhjendusi ja/või kaalutlusi ilmselt ekslikeks. Ka ringkonnakohtule ei ole sellised asjaolud käesoleval ajal äratuntavad.
12.Kaebaja heidab halduskohtule küll ette, et tal puudus võimalus vastata vastustaja ja kolmanda isiku menetlusdokumentides esitatud väidetele ja seisukohtadele, kuid samas ei ole ise ka määruskaebuses esitanud väiteid, mis sunniks ringkonnakohut muutma eelmises punktis esitatud hinnangut kaebuse perspektiivikusele. Kättesaadav võrguleheküljel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-85761b7e86c80a8a/Riigihangete%20seadus .
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et esineb kaalukas avalik huvi hankelepingu sõlmimiseks. Vastustaja on küll pikendanud korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise lepinguid seniste teenusepakkujatega, kuid see on ajutine meede ajaks, mil hankemenetlust ei ole õnnestunud lõpuni viia. Väheoluline ei ole seegi, et vaidlusaluse hankemenetluse tulemusena kolmanda isikuga korraldutud jäätmeveo ainuõiguse lepingu sõlmimisel langeb jäätmeveo teenuse hind tarbijatele Tartu linna I veopiirkonnas. Vaidlust ei ole selles, et praegusel ajal osutab I veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust kaebaja. Seetõttu on asjakohane vastustaja osutus, et kaebuse esitamisega ja esialgse õiguskaitse taotlemisega kaebaja vähemalt osaliselt kaitseb oma ärihuvi jätkata teenuse osutamist kõrgema hinnaga. Samas on kaebaja võimalus ise jõuda hankelepingu sõlmimiseni ebaselge. Esmalt näib kaebaja ise soovivat pigem hankemenetluse nurjumist, kuna 16. juuli 2021. a kirjaga taotles ta rahandusministeeriumilt järelevalve algatamist ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamist. Teisalt ei ole kaebaja vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ning vastustaja on 13. septembri 2021. a menetlusdokumendis väljendanud veendumust, et kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamise aluseid ei esine, mistõttu kohtumenetluses vaidlustatud otsuse tühistamise korral kavatseb vastustaja anda välja uue samasisulise otsuse; samuti, et juhul, kui kolmas isik hankemenetlusest välja langeb, on tõenäoline ka kaebaja kõrvaldamine menetlusest, sest ka kaebajal esineb rikkumisi varasemate hankelepingute täitmisel. Määruskaebuses ei ole kaebaja vastustaja väidetele vastanud.
14.Kaebuse perspektiivikust ei suurenda ka kaebaja väide, et kolmas isik juba pakkumuse esitamise või vähemalt hankepassi esitamisega esitas vastustajale valeandmeid tema menetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta, jättes avaldamata andmed teise hankijaga sõlmitud hankelepingu rikkumise kohta. Nimelt ei ole asjas vaidlust, et kolmanda isiku rikkumised toimusid ja tuvastati pärast vaidlusaluses hankes esitatud pakkumuste esitamise tähtpäeva. Lisaks ei sätestanud hankedokumendid pakkujatele kohustust esitada kinnitus RHS § 95 lg-s 4 nimetatud mittekohustuslike kõrvaldamise aluste esinemise kohta kohta. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt ei ole ka kaebaja ise esitanud vastustajale andmeid oma varasemate rikkumiste kohta.
15.Menetluse kestel on selgunud, et kolmas isik on rikkunud ka Tallinna linna Mustamäe linnaosa valitsusega sõlmitud linnaosa aastaringse hoolduse lepingut. Kuid ka selle rikkumise kohta selgitas linnaosavanem 29. juuli 2021. a kirjas nr 1-12/1313 - 2, et rikkumised ei ole olnud süsteemsed, seonduvad eelkõige asjaoluga, et kolmas isik alles alustas teenuse osutamist ega ole pannud linnaosavalitsust kaaluma lepingu lõpetamist. Eraldi pidas linnaosavanem vajalikuks märkida, et samal ajal ei ole kolmandal isikul olnud rikkumisi linnosas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel. Erinevalt käesolevas asjas vaidlustatud otsusest käsitles vastustaja Mustamäe linnosa hoolduslepingu rikkumist Tartu linna II ja III veopiirkonna osas kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsustes, selgitades, et hankelepingu kohaselt ei liigitu kaebaja rikkumised oluliseks rikkumiseks, puudutavad erinevat lepinguobjekti, puudutavad väikest osa kaebaja tegevusest ega muuda seega kaebajat ebausaldusväärseks. Nendele põhjendustele tugines vastustaja ka käesolevas asjas toimunud vaidlustusmenetluses ja vastuses kaebusele. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja seega ka Mustamäe linnaosa hoolduslepingu rikkumise tõttu kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamata jätmise kohta esitanud põhjendused ja kaalutlused, mida ei ole praegusel ajal põhjust pidada ilmselt asjakohatuteks.
16.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei ole eksinud, leides, et kuigi kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, siis avalik huvi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse lepingu sõlmimiseks hankemenetluses edukaks tunnistatud pakkujaga on kaalukam sellega kaasnevast kaebaja õiguste riivest. Vastustaja on põhjendatult osutanud nii sellele, et hankelepingu sõlmimine kolmanda isikuga teenib korraldatud jäätmeveo eesmärke, kuna
jäätmeveo teenus muutub tarbijatele odavamaks Tartu linn I veopiirkonnas, kui ka sellele, et hankemenetluse nurjumine tooks kaasa olukorra, kus uut hankemenetlust ei ole võimalik läbi viia 1. juuniks 2022, mistõttu toimub sellest päevast alates teenuse pakkumine vabaturu põhimõttel ja sellega kaasneb teenuse oluline kallinemine. Pakkujate õiguste kaitse hankemenetluses ei ole absoluutne. Hankemenetluse tulemusena hankelepingu sõlmimine ei saa olla takistatud igasuguse kahtluse korral menetluse õiguspärasuses. Lisaks kaebaja õigustele ja avalikule huvile tuleb arvestada ka kolmanda isiku õigusega edukaks tunnistatud pakkujana sõlmida hankeleping ja huviga teenida tulu korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega I veopiirkonnas. Praegusel juhul on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks vähene ning hankelepingu sõlmimiseni jõudmise võimaluse kaotus ei kaalu üles avalikku ja ka kolmanda isiku huvi lepingu sõlmimiseks hankemenetluses edukaks tunnistatud pakkujaga. Seetõttu ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine kohtumenetluses ja hankemenetluses hankelepingu sõlmimise keelamine.
17.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata.
18.Määruskaebuses taotles kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist määruskaebe-menetluse ajaks. Ringkonnakohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamist puudutavad asjaolud piisavalt selged. Vastustaja ja kolmas isik on saanud võimaluse esitada oma väited ja seisukohad asja kohta halduskohtule. Kuna määruskaebus jääb rahuldama, s.o laheneb vastustaja ja kolmanda isiku kasuks, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks küsida vastustajalt ja kolmandalt isikult seisukohta määruskaebuse kohta. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks määruskaebemenetluse ajaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.