Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.10.2021. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).
3-20-1372 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X immatrikuleeriti 01.09.2008 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (TTK) farmaatsia õppekavale ja eksmatrikuleeriti sealt 03.09.2012. TTK rektori 24.09.2015 käskkirjaga arvati ta farmaatsia õppekava eksterniks. X sooritas 2019/2020. a õppeaasta sügissemestril lõpueksami (õppeaine „1LTE09 Lõpueksam“), mida hinnati hindega „F“ (puudulik). X esitas TTK rektorile 04.02.2020 avalduse, milles soovis 2019/2020. õppeaasta kevadsemestril sooritada korduslõpueksamit, läbides eksternina õppeaine „Lõpueksam“ (ainekood 1LTE09). TTK rektor kinnitas 07.02.2020 käskkirjaga nr 3-6/100/2020 X farmatseudi õppekava eksterniks. X osales 04.06.2020 farmaatsia õppekava lõpueksamil (õppeaine „1LTE09 Lõpueksam“, aineprogramm „LE17 Lõpueksam“), mille tulemust hinnati samuti hindega „F“ (puudulik).
2.TTK jättis 19.06.2020 vaideotsusega nr 3-32/156-3 rahuldamata X 08.06.2020 vaide, samuti 14.06.2020 apellatsiooni, mida TTK käsitas vaide täiendusena. 1) X-le kui eksternile kohaldub õppekava, mis kehtis eksternõppe alguse, mitte esmase immatrikuleerimise ajal. 2) Farmatseudi õppekava eesmärk on koolitada rakenduskõrgharidusega spetsialiste, kes tunnevad ravimeid ja ravimite valmistamist ning muid meditsiinikaupu. Õppekava lõpetamise tingimuseks on positiivsele hindele sooritatud lõpueksam. Aineprogrammi „LE17 Lõpueksam“ järgi hinnatakse lõpueksamit selektiivse hindamise alusel. Väljundite saavutamist hinnatakse valikvastustega testi vormis arvutipõhisel eksamil. Eksamihinne kujuneb kaheksa arvutipõhise valikvastusega testi tulemist. Iga testi osakaal lõpphindest on 14,3%. Positiivse hinde saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse hindega. 04.06.2020 korduslõpueksam koosnes kaheksast osast ja kõigi osade tulemus pidi olema üle 51%. X sooritas viis osa tulemusega üle 51% ja kolm osa tulemusega alla 51%, mistõttu tuli kogu sooritus hinnata hindega „F“. Aineprogramm ega muud dokumendid ei nõua, et eksami lõpptulemus tulnuks arvutada tulemuste liitmise teel. TTK valitud hindamise metoodika tagab, et eksaminand saavutab minimaalse positiivse tulemuse kõigis õppeaine raames käsitletavates teemades. Vastupidisel juhul võidakse väljastada lõputunnistus puudulike teadmistega üliõpilasele (nt kes ei tunne piisavalt farmakoloogiat), mis võib seada ohtu tervishoiuteenuse tarbija. TTK kehtestatud reeglid jäävad ülikoolidele kehtiva autonoomia piiridesse. Õppejõu subjektiivne arvamus oli redutseeritud nullini, sest etteantud valikvastuseid kontrollis arvuti. 04.06.2020 eksamitöö ümberhindamine tähendaks sisuliselt valede vastuste õigeks lugemist. 3) Lõpueksami aineprogramm koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega oli X-le kättesaadav Moodle’i keskkonna ja õppeinfosüsteemi (ÕIS) vahendusel. Vastutus nende kasutamise eest on eksternil endal. 4) TTK nõukogu 27.08.2019 otsusega nr 1 kinnitatud õppekorralduseeskiri (ÕKE) ei piira lõpueksami soorituste arvu. Seega on X-l võimalik lõpueksam uuesti sooritada. 5) 04.06.2020 hindamisotsus ei ole halduskohtus vaidlustatav või kui möönda kohtuliku kontrolli võimalikkust, saab kohus selle õiguspärasust kontrollida väga piiratud mahus.
2(14)
3-20-1372
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada 04.06.2020 korduslõpueksami hinne „F“ ja kohustada vastustajat hindama kaebaja 04.06.2020 korduslõpueksamit positiivse hindega. 1) Negatiivne hinne takistab kaebajal farmatseudina kõrgkooli lõpetamist, diplomi saamist ja apteegis farmatseudina tööle asumist. Seega peab saama seda kohtus vaidlustada. 2) Eksami koosnemine kaheksast osast ja hindamise metoodika ei ole kooskõlas TTK farmatseut 2017 õppekavas eksami kohta sätestatu, õpiväljundite hindamise kohustuslikkuse, kõrgharidustaseme ühtse hindamissüsteemi ja Vabariigi Valitsuse 11.07.2019 määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ (kõrgharidusstandard) lisaga 1. 3) Lõpueksami aineprogrammis ”LE17 Lõpueksam” ei sätestata detailseid õpiväljundite hindamiskriteeriume kolme õpiväljundi alusel selliselt, et kaheksast õppeaine või õppaine mooduli testi nimetusest nähtuks, milliseid õpiväljundeid kolmest õpiväljundist või kõiki kolme õpiväljundit koos nimetatud õppeaine testi või õppeaine mooduli testiga hinnatakse. Aineprogrammis toodud hindamismeetodi kohaselt tuleb kõigi kolme õpiväljundi saavutatuse ja oskuste omandatuse taset lõpueksamil hinnata kokku kaheksa arvutipõhise valikvastustega testi tulemi alusel, s.o kokku 417 punkti alusel. Vastustaja ei ole eksami hindamisel aluseks võtnud kaheksa valikvastustega testi tulemit kokku 417 punkti, vaid eraldi kolme õppeaine või õppeaine mooduli testi punktid, mille hindamist alla 51% hindega ”F” ja üle 51% positiivse hindega lõpueksami aineprogramm ”LE17 Lõpueksam” ei sätesta. 4) Vastustaja on punkte valesti arvestanud. Valede vastuste eest ei oleks tohtinud punkte maha arvata. Lisaks on vastustaja ebaõigesti jätnud punkte arvestamata. Kaebaja oleks pidanud eksami eest saama kokku 133,5033 punkti – 120,85 punkti õigete vastuste eest ilma valede vastuste eest punkte maha arvamata ja lisaks 12,6533 arvestamata jäetud punkti. 5) TTK nõukogu 26.11.2019 otsusega nr 1.1 kinnitatud lõputöö ja magistri-, lõpu-, ja kutseeksami korraldamise juhendi (lõpueksami juhend) p 2.6.1 on vastuolus haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 36 „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ (määrus nr 36) § 3 lg-ga 1, mille kohaselt toimub õppija õpiväljundite saavutatuse ning teadmiste ja oskuste omandatuse taseme hindamine vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. 6) Kaebajale ei olnud ÕIS-s enne 04.06.2020 lõpueksamit nähtavaks tehtud lõpueksami õpiväljundeid ja nende hindamiskriteeriume. Moodle neid ei kajasta. 04.06.2020 lõpueksami sooritamiseks ei olnud kaebajale võimaldatud Moodle’i vastavasse keskkonda sisenemine, mille tõttu kaotas kaebaja eksami sooritamiseks ette nähtud ajast ca 30 minutit. Samuti ei olnud kaebajale enne eksamit teatatud eksami kestust. 7) Kaebajaga ei ole kokku lepitud, millise õppekava alusel ta õpib, puudub kokkulepe ja rektori vastav käskkiri. 8) Vastustaja on jätnud lahendamata kaebaja apellatsiooni rektorile, millega on rikkunud kaebaja õigust vaidlustada lõpueksami tulemus. Lõpueksami vaidlustamise regulatsioon kõrgkoolis ei ole üheselt ja selgelt reguleeritud. ÕKE ja lõpueksami juhend on selles osas vastuolus.
4.Tallinna Tervishoiu Kõrgkool palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuse põhjenduste juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 30.11.2020 otsusega rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 3(14)
3-20-1372 1) Kaebajal on kaebeõigus korduslõpueksami hinde vaidlustamiseks, sest eksamit sooritamata ei omanda kaebaja soovitud haridustaset ja see takistab tal töötamist seda haridustaset nõudval erialal (vt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lg 4, ravimiseaduse § 56 lg 1; vrd Riigikohtu 05.03.2009 määrus nr 3-3-1-97-08, p 14). 2) Kaebaja proovis sooritada lõpueksamit aines „LE17 Lõpueksam“ ja on 28.09.2020 seisukohas kinnitanud, et vaidlustab lõpueksami hindamise selle õppeaine aineprogrammi alusel. Seega pole vaja kontrollida lõpueksami juhendi p 2.7.9 kohaldamist. Puudub ka vaidlus, et 04.06.2020 lõpueksam oli arvutipõhine test, mis koosnes kaheksast õppeaine või mooduli nimetusega testist (osatest), mida hinnati kaheksa õppeaine või mooduli põhiselt. 3) Kõrgharidusseaduse (KHaS) § 3 lg 2 kohaselt on kõrgharidusastme õppe alus õppekava, milles määratakse muu hulgas kindlaks õpiväljundid. Kõrgharidusstandardi § 3 lg 5 ls 2 kohaselt on õpiväljundid õppekava läbimiseks vajalikul tasemel omandatud teadmised, oskused ja hoiakud. Määruse nr 36 § 3 lg 1 kohaselt on õppija õpiväljundite saavutatuse hindamine, sealhulgas tema enesehindamine, õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Määruse nr 36 § 4 lg-te 1–3 kohaselt on hindamismeetod teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis. Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega. Hinnatavates moodulites, õppeainetes või muudes õppetöö ühikutes kasutatakse hindamise jaoks sobivaid ja usaldusväärseid hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume, millest õppijat on teavitatud enne õppetöö algust. Eeltooduga sarnaselt sätestavad hindamise, hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid ning nende kättesaadavuse ka ÕKE p-d 4.1.1–4.1.4. Eelnevast tuleneb, et õppekavas kehtestatud õpiväljundeid ehk õppekava läbimiseks vajalikul tasemel teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist kontrollitakse (hinnatakse) kindlate hindamiskriteeriumite alusel. Hindamismeetod on viis, mille abil hindamiskriteeriumite ja seeläbi õpiväljundite saavutamist hinnatakse. 4) Lõpueksami aineprogrammis on välja toodud õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid. Õpiväljundeid on kolm, mida hinnatakse hinnetega A–E, sh on iga hinde juurde toodud hinde sõnaline kirjeldus (hindamiskriteerium) seoses vastava õpiväljundiga. Lõpueksami õpiväljundid on järgmised: 1) omab süsteemset ülevaadet erialast ja selle kompetentsidest; 2) omab teadmisi, oskusi ning valmisolekut iseseisvalt erialasele tööle asuda; 3) oskab seostada erialast teooriat ja praktikat ning neid teadmisi rakendada patsiendi/kliendi huve kahjustamata. Lõpueksami aineprogrammis on kirjeldatud ka järgmine hindamismeetod: „Lõpueksamit hinnatakse selektiivse hindamise alusel. Väljundite saavutamist üliõpilaste poolt hinnatakse eksamil, mis koosneb valikvastustega testidest ja on arvutipõhine. Eksamihinne kujuneb kaheksa arvutipõhise valikvastustega testi tulemist. Iga testi osakaal lõpphindest on 14,3%. Positiivse eksamitulemuse saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse tulemusega.“ Kaebajal on õigus, et hindamismeetodis on ilmselge arvutusviga. Kui sooritada tuleb kaheksa testi, saab iga testi osakaal olla võrdsel jaotumisel 12,5% (100/8). Tegemist on aga arvutusveaga, mis ei saanud kaebajat sisuliselt testi sooritamise osas eksitada. 5) Kaebaja leiab, et lõpueksami aineprogrammis ”LE17 Lõpueksam” toodud hindamismeetodi kohaselt tuleb kõigi kolme õpiväljundi saavutatuse ja oskuste omandatuse taset lõpueksamil hinnata kokku kaheksa arvutipõhise valikvastustega testi tulemi alusel. Seejuures leiab kaebaja, et tema eksamihinde kujunemisel oleks tulnud kokku arvestada kõikide osatestide tulemused, mis oleks kogu eksami tulemuseks andnud üle 51% ja hindeks „E“. Kaebaja arutlusega saab nõustuda osaliselt. Kaebajal on õigus, et lõpueksamil tuli õpiväljundite saavutamist hinnata kokku kaheksa osatesti tulemi alusel, kuid ta jätab tähelepanuta hindamismeetodi tingimuse: 4(14)
3-20-1372 „Positiivse eksamitulemuse saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse tulemusega.“ Aineprogramm on haldusõiguslikus mõttes eelhaldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2), millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Vastustajal tuleb aineprogrammis toodust lähtuda. Võimalike vastuolude korral tuleb need ületada tõlgendamise teel. Õpiväljundite sõnastust arvestades saab järeldada, et eksamil hinnati igas testis kõigi kolme õpiväljundi saavutamist konkreetselt nende õppeainete raames, mida vastav test kajastas. Kui ühe testi tulemus oli negatiivne, oli negatiivne ka hinnang õpiväljundite omandatusele selle testiga kajastatavate õppeainete raames, mistõttu ei olnud õppeaine läbimiseks (eksami sooritamiseks) vajalikud õpiväljundid tervikuna saavutatud. Kaebaja sai negatiivse tulemuse kolmes osatestis, kusjuures kohtumenetluses on esitatud ka detailsed andmed kaebaja tulemuse kujunemise kohta (vastustaja 28.09.2020 vastuse tabel ja lisa 1). Seega kujunes kaebaja hinne lõpueksami hindamismeetodi kohaselt järgmiselt: eksami sooritamiseks pidi kaebaja saama positiivse tulemuse kõikides osatestides ning kasvõi ühe osatesti sooritamisel negatiivse tulemusega oli kogu eksami tulemus negatiivne; igas osatestis positiivse tulemuse saavutamise korral kujunes eksamihinne põhimõttel, et iga testi (kokku kaheksa) tulemus andis lõpphindest 12,5%. 6) Mõnevõrra eksitav on eespool nimetatud tingimuse sõnastus, et positiivse eksamitulemuse saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse tulemusega – selgem olnuks „õpiväljundi“ asemel kasutada „osatest“. Samas on hindamismeetodi mõttest nähtuvalt selge, et kõikides õpiväljundites positiivse tulemuse saavutamiseks pidid ka kõikide osatestide tulemused olema positiivsed, kuna ühes testis negatiivse tulemuse saamine viitab selgelt, et õppeaine üldised õpiväljundid on minimaalsel nõutaval tasemel saavutamata. 7) Kaebaja väidab, et tal ei olnud ÕIS-s ega Moodle’i keskkonnas juurdepääsu lõpueksami ainele. ÕKE p 6.1 kohaselt edastab kõrgkool teated ja korraldused õppetöö kohta ÕIS-i vahendusel. ÕIS-i kaudu edastatud teated loetakse ametlikult edastatuks. Õppuri kohustus on tagada, et tema ÕIS-s olev e-posti aadress oleks töökorras. ÕKE eelnimetatud sättest tuleneb, et kaebajale pidi olema tagatud võimalus ÕIS-s lõpueksami aineprogrammile (sh hindamismeetodile) juurde pääseda, mitte ei pidanud aineprogrammi ja hindamismeetodit kaebajale teatavaks tegema ega kätte toimetama. Kui kaebajale oli ÕIS-is juurdepääs aineprogrammile tagatud, oli kaebaja enda vastutus sellega tutvuda. Õpiväljundid, hindamiskriteeriumid ja hindamismeetod on kirjas lõpueksami aineprogrammis. Vastustaja on kinnitanud, et kaebajale tagati juurdepääs lõpueksami ainele ÕIS-s ja Moodle’i keskkonnas. Tõendite järgi oli kaebajal juurdepääs vähemalt ÕIS-le (S 20.03.2020 e-kiri kell 16:22 kaebajale ja kaebaja 05.04.2020 e-kiri kell 17:29 õppekorraldusspetsialistile) ja Moodle’i keskkonnas „LE17 Lõpueksam“ ainele (kaebaja 20.05.2020 e-kiri L-le kell 13:41, L 21.05.2020 e-kiri kaebajale kell 08:23, kaebaja 21.05.2020 e-kiri L-le kell 15:46, M 21.05.2020 e-kiri kaebajale kell 08:46, kaebaja 21.05.2020 e-kiri M-le kell 15:42). Kaebaja sisenes Moodle’sse lõpueksami kursusele ka enne eksami toimumispäeva. Kuna ÕIS ja Moodle keskkond on õppija ja kooli vaheliseks suhtluskeskkonnaks, lasub kohustus proovida sisse logida ja andmetega tutvuda ka õppijal endal. Kooli ja kaebaja vahelisest kirjavahetusest lõpueksami hommikul nähtub, et kaebaja oli juba Moodle’sse sisse loginud, kuid vales kohas. Asjast ei nähtu, et pärast seda kirjavahetust pöördus kaebaja veelkord kooli poole juurdepääsu saamiseks või tal oleksid puudunud vajalikud andmed (kasutajanimi, parool vms). Seega on tõendatud, et kaebajal oli juurdepääs olemas. Kui kaebaja väidab, et talle ei olnud õpiväljundeid ega hindamiskriteeriume eelnevalt nähtavaks tehtud, tekib ka küsimus, millest lähtuvalt kaebaja õppis ja eksamiks valmistus või miks ta ei pöördunud mitteteadmise 5(14)
3-20-1372 korral kooli poole juba oluliselt enne lõpueksamit. Kaebajale on lõpueksami teemad edastatud ka 09.07.2019 e-kirjaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja väited, et aineprogrammi kättesaamatus muutis eksami eduka sooritamise võimatuks. Vastustaja on selgitanud, et farmatseudi õppekava puhul on sellist lõpueksami hindamismetoodikat kasutanud juba 2009. a-st. 2017. a-l muudeti lõpueksami õpiväljundeid ja nende sõnastus on eelneva õppekava versiooniga võrreldes üldisem, kuid hindamismeetodit ei muudetud. Võrreldes 2009. a lõpueksami õppeainega ei ole „LE17 Lõpueksam“ aines hindamismeetod olulises osas muutunud. Seega, isegi kui kaebajale ei olnud õppeaine „LE17 Lõpueksam“ ainekava koos hindamismeetodiga ÕIS-s kättesaadav, pidi hindamismeetod kaebajale praeguses asjas vaidluse all olevas osas siiski teada olema või vähemalt oli tal eksamil kasutatud hindamismeetodi kirjeldusele juurdepääs. 8) Kaebaja on vaidlustanud ka punktide arvestamist ja on välja toonud selle ebajärjekindluse. Punktiarvestuse kujundamisel on vastustajal lai kaalutlusõigus. Sealjuures on vastustaja kaalumisruumis see, kas teha valikvastustega test või hinnata vabateksti; kas valikvastuste korral on ainult üks või mitu õiget vastust; kas vale valiku tegemisel või õige valiku tegemata jätmisel antakse miinuspunkte; kas mitme õige valikvastuse korral antakse punkte vaid siis, kui vastus tervikuna on korrektne või ka siis, kui valitud on vaid osa õigeid vastuseid. Õigusvastane pole ka nt hindamissüsteem, kui punkte antaks vaid juhul, kui kõik õiged vastusevariandid on valitud ja valed jäetud valimata. Ka ei ole õigusvastane hinnata valesid vastuseid miinuspunktidega, et võimaldada mitme õige valikvastusega küsimust. Vastasel juhul oleks eksamineeritaval võimalik mitme valikvastuse korral valida kõik vastused, mis ei näita eksamineeritava tegelikke teadmisi. Kohtulikult kaitstavaks õiguseks ei ole see, et eksamineeritaval oleks võimalik vastamata jätmise või kõigi valikute samaaegse valimisega punktisüsteemi üle kavaldada ja saavutada selle tulemusel positiivne tulemus. Vastustaja on 18.11.2020 selgitanud, et vale vastuse valimine toob kaasa 0,2 punkti mahaarvestamise. Õige vastus annab 1 punkti. Kui valida tuleb mitu õiget vastust, annab iga õige vastus osa punktist 1 nii, et kõigi õigete vastuste korral saaks eksamineeritav 1 punkti. Seega kui kaks vastust on õiged, saab iga õige vastuse eest 0,5 punkti; kolme õige vastuse korral 0,333 ja nelja õige vastuse korral 0,25 punkti. Vastustaja on 18.11.2020 vastuses möönnud (lk 4 jj), et kaebaja eksamitöö hindamisel on osa miinuspunkte jäänud arvestamata. Vastustaja on samas toonud terviknimekirja, kust nähtub, et kaebaja punkte pidanuks farmakoloogia ja farmakognoosia osatestis vähendama 4,8 punkti võrra ning veel neljas osatestis 0,8 punkti võrra. Kaebaja eksamitöö punktiarvestuses on veel eksimusi, kuid kõik need eksimused on kaebaja kasuks. Kehtivat eksamitulemust ei saa kaebuse alusel kaebaja kahjuks tühistada. Tuleb ka märkida, et kuigi hindamismeetod pidi olema varem õppuritele teada, ei pea õppekava või aineprogrammi tasandil ära määratlema näiteks testis olevat küsimuste arvu, iga küsimuse eest antavat punktisummat ehk küsimuse kaalu, küsimuste valikvastuste ja õigete vastuste arvu, punktide arvutamise viisi, mahaarvamisi vms detaile. Hindamismeetodina määruse nr 36 mõttes on piisav aineprogrammis märgituna teave testide, nende kaalu ja iga testi positiivse sooritamise kohustuse kohta. 9) Kaebaja leiab, et valede vastuste eest ei oleks tohtinud punkte maha arvestada. Samas nähtub vastustaja 28.09.2020 esitatud punktiarvestusest (lk 2), et ka siis, kui arvestada õigeid vastuseid ilma valede vastuste eest punkte maha arvestamata, oleks kaebajal sooritamata ravimite tehnoloogia osatest (9 punkti 22-st, lävend 11,2 punkti); farmakoloogia ja farmakognoosia osatest (32,68 punkti 69-st, lävend 35,2 punkti) ja farmatseutiline keemia (8,97 punkti 30-st, lävend 15,3 punkti). Tegemist on samade osatestidega, mille osas jõuab negatiivse tulemuseni nii valede vastuste eest hindeid maha arvestades kui ka arvestamata jättes. Seega ei mõjuta valede vastuste eest punktide mahaarvamine osatestide tulemusi. 6(14)
3-20-1372 Eespool on selgitatud, et valede vastuste eest punktide mahaarvamine on vastustaja hindamissüsteemi kujundamise õigus. Õppijaid teavitati 03.06.2020, et iga vale vastus annab -20% konkreetse küsimuse lõpptulemusest ja eksami pikkusest. Õppetöö kohta edastatakse teated ÕIS-i vahendusel. Kaebaja kui õppija ülesanne oli enne eksami sooritamist tutvuda eksamit puudutavate teadetega. Puudub alus arvata, et mõistlik õppija oleks teinud eksamitöö sooritamisel teistsuguseid valikuid lisaks oma tegelike teadmiste näitamisele, sõltumata sellest, kas vale vastuse eest võetakse punkte maha või mitte. Põhjendus, et siis oleksid jäänud juhuvalikud tegemata, ei ole kohtulikult kaitstav, sest eksamitööga kontrollitakse isiku teadmisi, mitte seda, kas ta suudab juhuslikult õige vastuse valida või punktide arvestamise korda üle kavaldada. 10) Kaebaja leidis 04.11.2020 seisukohas, et punktidena on tulemusi arvestatud valesti, kuid kaebaja punktiarvestus ei ole arusaadav. Kaebaja on lugenud vaikimisi küsimuse eest antuks 1 punkti, millest on maha arvatud 0,2 punkti iga kord, kui kaebaja on valinud kas vale vastuse või jätnud õige vastuse valimata. Vastustajal võib olla kaalutlusõigus sellise hindamissüsteemi soovi korral sisseviimisel, kuid praegu ei ole vastustaja sellist valikut teinud. Kaebaja toodud punktide arvestamise kord tingiks ka selle, et küsimuse täiesti valesti vastamise või vastamata jätmise korral saaks eksamineeritav ikkagi punkte. Näiteks farmaatsiakorralduse viiendal küsimusel (vastustaja 28.09.2020 vastuse lisa 1, lk 51) on neli vastusevarianti. Kaebaja arvutuskäiku kasutades tulnuks nii kolme õige vastuse valimata jätmisel kui ka ühe vale vastusevariandi märkimisel kokku maha arvestada 0,8 punkti (4 x 0,2), mis tähendab, et ka sellisel juhul oleks eksamineeritav saanud täiesti vale vastuse eest 0,2 punkti (1 - 0,8). Vastustaja hindamissüsteem lähtub sellest, et vaikimisi ei ole eksamiküsimuse eest antud punkte, mida tuleks vale variandi valikul või õige valimata jätmisel maha arvata, vaid eksamineeritav kogub punkte õigete valikute tegemisel (iga õige valiku eest vastav osakaal ühest punktist vastavalt õigete vastuste arvule), millest omakorda arvestatakse maha valesti valitud vastused. Kaebaja soovitust teistsugune hindamissüsteem ei ole õigusvastane. 11) Kaebaja väited apellatsiooni lahendamata jätmise kohta ei ole asjakohased. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi nõuet, mis seonduks apellatsiooni lahendamisega. Apellatsiooni lahendamine või lahendamata jätmine ei muuda eksamitulemust kehtetuks ega tingi eksamitulemuse tühistamist. Kaebaja ei ole esitanud ka HKMS § 45 lg-le 4 vastavat nõuet ning kohtule ei nähtu, et kaebaja sooviks kaitsta apellatsiooniesemest sõltumatut õigust. Apellatsiooni lahendamata jätmine ei ole mõjutanud kaebaja juurdepääsu kohtumenetlusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. 1) Jääb arusaamatuks, miks kohus ei kontrollinud lõpueksami juhendi p 2.7.9 kohaldamist kaebaja suhtes. Kohus on moonutanud kaebaja 28.09.2020 menetlusdokumendis esitatud seisukohta. Pooltel oli ja on jätkuvalt vaidlus eksamitesti õppeaine või mooduli nimetusega testide eraldi hindamises õpiväljunditena alla 51% hindega „F“ ja lõpliku eksamihinde kujunemise üle. Kaebaja nõustub, et hindamise aluseks on aineprogramm „LE17 Lõpueksam“, mistõttu kaebaja vaidlustab lõpueksami hindamist selle aineprogrammi alusel. 2) Kohus sai valesti aru aineprogrammi „LE17 Lõpueksam“ tingimustest „positiivse eksamitulemuse saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse hindega“. Sellest ei tulene, et kõiki osateste peab hindama lävendiga 51%. Kohtu seisukoht ei ole kooskõlas väljundipõhise hindamise reegliga. Kaebaja korduslõpueksamit ei ole hinnatud õpiväljundite põhiselt. Lisaks ei moodusta lõpueksami testis õppeaine või selle mooduli nimetusega kaheksa osa nn osateste, mida kõiki tuleks eraldi hinnata lävendiga 51%. 7(14)
3-20-1372 Aineprogramm ei näe ette selliseid eksamiosi. Aineprogrammist ja muudest õigusaktidest tulenevalt tulnuks lõpueksamil hinnata farmatseut 2017 õppekava kolme õpiväljundi saavutatust vastavalt aineprogrammis „LE17 Lõpueksam“ sätestatud hindamiskriteeriumitele, mitte hinnata eraldi õppeaineid farmatseut 2017 õppekava lõpueksami kolme õpiväljundi alusel, nagu pidasid õigeks vastustaja ja halduskohus. See on sisendi-, mitte väljundipõhine hindamine. Aineprogramm on eelhaldusakt ja vastustajal tuli hindamisel sellest lähtuda. 3) Kohus mõistis valesti kõrgkoolis kasutatavat väljundipõhist õpet ning mõisteid „õppeaine, moodul, õppekava, eksamitest, eksamiosa, õppekava õpiväljundid ja nende hindamis- ja hindekriteeriumid, õppekava õpiväljundite saavutatuse hindamine ja hinne“. Seetõttu jõudis kohus ka ekslikule järeldusele vaidlusaluse hinde osas. Õppeainete eraldi hindamine toimub õppeaine õpiväljundite alusel, mitte farmatseut 2017 õppekava lõpueksami õpiväljundite hindamise alusel. Lõpueksamil ei hinnata enam õppeaineid (need on juba varem hinnatud), vaid aineprogramm „LE17 Lõpueksam“ detailsete hindamiskriteeriumite alusel õppekava kolme õpiväljundi saavutatust miinimumtasemel skaalal A, B, C, D, E, F. Sellist hindamist ei ole vastustaja teinud ega kohus kontrollinud. 4) Määruse nr 36 § 3 lg 1 järgi toimub õppija õpiväljundite saavutatuse, teadmiste ja oskuste omandatuse taseme hindamine vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Farmatseut 2017 õppekava ja aineprogramm „LE17 Lõpueksam“ kohustavad lõpueksamil hindama kolme õpiväljundit hindamiskriteeriumitega järgmiselt: 1) omab süsteemset ülevaadet erialast ja selle kompetentsidest, hinne A, B, C, D, E; 2) omab teadmisi, oskusi ja valmisolekut iseseisvale tööle asuda, hinne A, B, C, D, E; 3) oskab seostada erialast teooriat ja praktikat ning neid teadmisi rakendada patsiendi/kliendi huve kahjustamata, hinne A, B, C, D, E. Õigusnormidega on kooskõlas aineprogrammis sätestatud õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid skaaladel, kuid sätestamata on kolme õpiväljundi detailsed hindamiskriteeriumid hindekriteeriumite vormis, milliseid õpiväljundeid millise eksamitesti küsimustega või testiga või testidega kokku hinnatakse, eksamitesti küsimuste arv, küsimuste õigete ja valede vastuste arvestamine, õigete vastuste maksimaalsed punktid, eksamitulemuse kujunemine. Seega on aineprogramm kui eelhaldusakt poolik ja eksitav ning selle sisustamisel tuleb tugineda kõrgharidusstandardi lisale 1, KHaS-le, määrusele nr 37, farmatseut 2017 õppekavale ja väljundipõhise hindamise reeglitele. Õppekava ja aineprogrammi järgi on lõpueksam farmatseudi õppekava mooduli kohustuslik õppeaine. Lõpueksam on seotud farmatseutilise keemia, farmakognoosia, fütoteraapia, farmakoloogia, farmakoteraapia, biofarmaatsia, farmaatsiakorralduse ja farmatseutilise tehnoloogiaga. Seetõttu aineprogrammis sätestamata kolme õpiväljundi detailsete hindamiskriteeriumite puudumise tõttu tuleb hinnata lõpueksamil õppekava kolme õpiväljundi saavutatust kokku õppekava kaheksa arvutipõhise valikvastustega testi tulemi alusel ehk õppekava eksamitesti 227 vastuse alusel kokku ning eksamitesti hindamisel tuleb arvutada õigete vastuste osakaal tervikuna ja kasutada hindamise alusena protsentskaalat, kus lähtutakse positiivsete hinnete panekul nii võrdsete vahemike põhimõttest kui arvestatakse riiklikult sätestatud aluseid. 5) Kohus on jätnud hindamata kaebaja väited ja tõendid seoses juurdepääsuga asjakohastele dokumentidele. Kaebaja oli ekstern, kellega TTK ei sõlminud koostöölepingut. Seega ei teadnud kaebaja oma õigusi ja kohustusi lõpueksamiks valmistumisel. Kaebajat ei teavitatud 2020. a kevadel toimunud korduslõpueksami uutest küsimustest ja aineprogrammist, sh hindamiskriteeriumitest. Pole tähtis, kas kaebajale olid kättesaadavad varasemad dokumendid, kuna need pole seotud praeguse vaidlusega. 6) Kohtul tulnuks võtta seisukoht ka valede vastuste eest punktide mahaarvamise kohta, kuna osatestide eraldi hindamine oli õigusvastane. Vastustaja on teinud siin sisulisi vigu (vt küsimused 33, 14, 17, 5), mis mõjutas lõpphinnet. 8(14)
3-20-1372
7.Tallinna Tervishoiu Kõrgkool palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde, ning jätta menetluskulud kaebaja kanda. 1) Kaebus on perspektiivitu, sest kohus saab kontrollida otsuse sisulist tegemist, kuid ei saa ise hinnata kaebaja eksamitööd ega kohustada vastustajat hindama seda hindega „E“. Sisulist viga eksamitulemuse hindamisel (nt et vastustaja on mõne õige vastuse valeks lugenud) peab tõendama kaebaja, kuid seda ei ole ta teinud. 2) Lõpueksami juhendi p 2.7.9 kohaldamist ei olnud vaja kontrollida. Samas, kuna kaebaja oli ekstern, ei pidanud tema teadmisi kontrollima esimese immatrikuleerimise kuupäeval kehtinud õppekava alusel. Kaebaja õppekava määras ära eksternõppe alguskuupäev. Kohus ei ole kaebaja 28.09.2020 menetlusdokumenti ekslikult tsiteerinud. On tõendatud, et kaebajale olid eksami korraldusega seotud asjaolud teada enne eksami toimumist. Kaebaja vastupidised väited on kohut eksitavad. Kaebaja ei esitanud eksami korraldusele vastuväiteid enne eksami toimumist. 3) Määrus nr 36 ei keela ega piira sellist eksami ülesehitust ega hindamist, nagu vastustaja rakendas. Kaebaja ise ajab segi terminid „õppekava“ ja „aineprogramm“ ning „õpiväljund“ ja „hindamiskriteerium“. Õppija õpiväljundite saavutatuse hindamine toimub vastavalt aineprogrammis toodud hindamisele (määruse nr 36 § 3 lg 1), kusjuures hindamise eesmärk on usaldusväärse teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta (määruse nr 36 § 3 lg 2). Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust, see on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega (määruse nr 36 § 4 lg 2). Hinnatavates moodulites, õppeainetes või muudes õppetöö ühikutes kasutatakse hindamise jaoks sobivaid ja usaldusväärseid hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume, millest õppijat on teavitatud enne õppetöö algust (määruse nr 36 § 4 lg 3). Aineprogrammis „LE17 Lõpueksam“ on kirjas üheksa eksamil käsitletavat teemat ning kolm õpiväljundit, mida tuli õppeaines omandada ja mida eksamil hinnatakse. Hindamismeetodiks on aineprogrammis nimetatud eksam, mis koosneb kaheksast arvutipõhisest valikvastustega testist. Hindamiskriteeriumiteks, mis kirjeldavad hindamismeetoditega tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ja ulatust, on kirjas, et positiivse tulemuse saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse tulemusega. Vastustaja möönab, et selgem olnuks aineprogrammi kirja panna, et positiivse tulemuse saavutamiseks peavad kõik osatestid olema hinnatud positiivse tulemusega, kuid samas puudub kahtlus, et silmas peeti just osateste ja see oli eksamil osalejatele teada, sest sellist hindamist oli selles aines rakendatud juba pikka aega. Kui kaebaja sellega ei nõustunud, oleks ta pidanud sellest juba enne eksamit teada andma. Kaebaja ei ole ära näidanud, milles seisneb vastustaja kasutatud hindamiskriteeriumite õigusvastasus. 4) Kohus mõistis hindamist nii, nagu vastustaja seda teostas ja nagu ka osalejatele oli eelnevalt teada antud – igas testis hinnati kõigi kolme õpiväljundi saavutamist nende õppeainete raames, mida vastav test kajastas. Kui ühe testi tulemus oli negatiivne, oli negatiivne ka hinnang õpiväljundite omandatusele selle testiga kajastatavate õppeainete raames, mistõttu ei olnud aine läbimiseks (eksami sooritamiseks) vajalikud õpiväljundid tervikuna saavutatud. Kaebaja sai negatiivse tulemuse kolmes osatestis. Pole tähtsust, kas vastustajal oli kohustus eksamitööd selliselt hinnata, kuid vastustaja otsustas kontrollida õpiväljundite omandamist just sellisel viisil, sest see on end pikema aja jooksul õigustanud kui õiglane ja usaldusväärne viis teadmiste kontrollimiseks. 5) Nõustuda ei saa kaebaja väidetega, et kohus on valesti mõistnud väljundipõhist õpet. Kui hindamisel võtta arvesse üksnes õigete vastuste osakaal tervikust, nagu pakub kaebaja, ei ole sellega võimalik hinnata aineprogrammis toodud õpiväljundeid, mis eeldavad, et üliõpilane
9(14)
3-20-1372 omab miinimumtasemel teadmisi igast aineprogrammi teemast ja välistavad, et puudulikud teadmised mõnes teemas ei ohustaks patsientide elu ja tervist. 6) Kaebaja kinnitas 04.02.2020 eksternõppe avalduses, et on tutvunud eksternina õppimise üldtingimustega, mille p 1.2 järgi leping sõlmitakse ja jõustub, kui avaldus viseeritakse ja isik lubatakse õppima. Seega on valed kaebaja väited koostöölepingu puudumisest. Kaebajal oli juurdepääs kogu asjakohasele teabele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.Kaebaja palus 27.08.2021 menetlusdokumendis ringkonnakohtul tuvastada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevuse õigusvastasus 02.06.2021 korduslõpueksami korraldamisel, läbiviimisel ja hindamisel ning 04.06.2020 lõpueksami hinde „F“ õigusvastasus. Sisuliselt taotles kaebaja kaebuse muutmist.
9.HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. HKMS § 49 lg 2 sätestab, et pärast HKMS § 49 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, võib kaebuse nõuet või alust muuta HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt.
5.Kaebaja taotlus täiendada kaebust nõudega tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus osas, mis puudutab 02.06.2021 korduslõpueksami korraldamisega seotud toiminguid, jääb rahuldamata. Tegemist on uue nõudega uuel alusel ning selle menetlemine eeldaks uute asjaolude väljaselgitamist, täiendavate tõendite kogumist jne. See pole aga praeguses menetlusstaadiumis otstarbekas, sest uue nõude menetlemine ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik – 2021. a-l toimunud lõpueksami korraldamisega seotud asjaolud ei mõjuta hinnangut 04.06.2020 lõpueksami hinde õiguspärasusele.
6.Kaebaja selgitas 27.08.2021 menetlusdokumendis, et muutunud asjaolude tõttu tuleks tuvastada 04.06.2020 korduslõpueksami hinde „F“ õigusvastasus. Ringkonnakohus ei pea ka selles osas kaebuse muutmist otstarbekaks. Kohtu menetluses on mh kaebaja nõue tühistada 04.06.2020 korduslõpueksami hinne „F“. Tühistamisnõue on selle hinde kui haldusakti õigusjõu murdmiseks eesmärgipärane ja sobiv ning tühistamisnõude rahuldamine on jätkuvalt võimalik. Tühistamisnõude raames annab kohus hinnangu mh sellele, kas vastustaja tegevus kaebaja 04.06.2020 tehtud eksamitöö hindamisel on õiguspärane, s.o õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud tühistamisnõudega. Kaebaja ei ole välja toonud, miks on tema õiguste kaitseks vajalik täiendavalt menetleda eraldi nõuet nimetatud korduslõpueksami hinde õigusvastasuse tuvastamiseks (vt HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2). II
7.Kaebaja esitas 27.08.2021 menetlusdokumendi lisades 1–5 järgmised tõendid: kaebaja 26.04.2021 e-kiri vastustajale (lisa 1); kaebaja 06.05.2021 e-kiri vastustajale, millega vastatakse vastustaja e-kirjale (ilma kuupäevata) (lisa 2); vastustaja 10.05.2021 e-kiri kaebajale, kaebaja 10.05.2021 e-kiri vastustajale ja vastustaja 07.05.2021 e-kirjad kaebajale (lisa 3); kaebaja 17.05.2021 e-kiri vastustajale, mille lisaks on aineprogramm „LE17 Lõpueksam“ ja väljavõte ÕIS-st (lisa 4); vastustaja 28.05.2021 e-kiri kaebajale ja selle aluseks olev kaebaja 21.05.2021 10(14)
3-20-1372 e-kiri vastustajale (lisa 5). Kaebaja esitas 29.08.2021 täiendavalt vastustaja 10.05.2021 e-kirja kaebajale (lisa 6). Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib nende tõendite asja juurde võtmist.
8.HKMS § 198 lg 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui: 1) halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolule või tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu; 3) asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. HKMS § 198 lg 3 sätestab, et uue tõendi lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
9.Ringkonnakohus tagastab kaebajale eespool nimetatud lisad 1–4 ja 6. Kaebaja ja vastustaja e-kirjavahetus puudutab korduslõpueksami sooritamist 2021. a-l. Kuna ringkonnakohus ei pidanud kaebuse täiendamist uue nõudega otstarbekaks, ei ole sellel kirjavahetusel asja lahendamisel tähtsust. Ühe e-kirja manuses on aineprogramm „LE17 Lõpueksam“ ja ÕIS-i väljavõte, kuid need on toimikus olemas ning nende korduv asja juurde lisamine ei ole vajalik.
10.Lisa 5 puudutab poolte läbirääkimisi eesmärgiga lõpetada kohtuvaidlus kokkuleppega. Kuna kokkulepet ei saavutatud, ei ole sel kirjavahetusel asja lahendamisel tähtsust. Seetõttu tuleb ka lisa 5 kaebajale tagastada. III
10.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Asja materjalidest selgub, et kaebaja immatrikuleeriti farmatseudi õppekavale 01.09.2008, kuid eksmatrikuleeriti 03.09.2012. Kaebajal jäi sooritamata kursusetöö, praktika ja lõpueksam (vt kaebuse p 3.1). Eksmatrikuleerimisel on võimalik õppekava lõpetada eksternina, läbides puuduvad ained. TTK 24.09.2015 käskkirjaga arvatigi kaebaja farmaatsia õppekava eksterniks (viidatud 07.06.2020 vaide p-s 2.1). Kaebaja sooritas 13.01.2020 lõpueksami, mida hinnati hindega „F“. Seejärel toimus kaebaja ja TTK esindajate vahel 04.02.2020 kokkusaamine, kus arutati mh kaebaja võimalusi farmatseudi õppekava lõpetamiseks. Kaebaja esitas samal päeval eksternõppe avalduse, märkides, et soovib sooritada 2019/2020. a õppeaastal lõpueksami aines koodiga 1LTE09. TTK rektori 07.02.2020 käskkirjaga kinnitati kaebaja farmatseudi õppekava eksterniks. 04.06.2020 toimunud lõpueksami sooritamine ebaõnnestus. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja arvati üliõpilaste nimekirjast välja 2012. a-l, ei saanud tal tekkida ootust sooritada lõpueksam 2008. a õppekava alusel. Eksmatrikuleerimisega lõppesid üliõpilase staatusest tulenevad õigused ja kohustused. Kõrgkoolil on õigus korraldada eksternõpet (KHaS § 14 lg 9). Eksternõppe õppur ei ole siiski üliõpilane (KHaS § 2 lg 2, § 14 lg 9). Ühtlasi tähendab see, et eksterni ei immatrikuleerita ega eksmatrikuleerita. Lõpetamiseks peab ekstern täitma õppekava täies mahus (ÕKE p 5.4.1). Eelnevast tuleneb, et ka ekstern on seotud kindla õppekava versiooniga. Ringkonnakohtu hinnangul on õige vaideotsuses märgitu, et eksterni puhul tuleb lähtuda õppekavast, mis kehtis eksternõppe alguskuupäeval. Teisisõnu tuleb eksternil TTK lõpetamiseks täita õppekava, mis kehtis ajal, mil ta eksterniks arvati.
11(14)
3-20-1372 Ühtlasi laieneb eksternile lõpueksami juhendi p 2.7.9, kuid ringkonnakohus mõistab juhendit selliselt, et üldjuhul peaks lõpueksami korduseksam olema korraldatud sama õppekava alusel, mis esmane lõpueksam. Kaebaja märkis 04.02.2020 avalduses, et soovib läbida lõpueksami ainet (kood 1LTE09). Selle koodiga aine oli 2015/2016 õppekavas.1 Sama koodiga aines sooritas ta lõpueksamit ka 13.01.2020 (dtl 67). Asjaolu, et lõpueksami aine 1LTE09 (2015 õppekava) ja LE17 (2017 õppekava)2 aineprogrammid on samasisulised ning aineprogrammi pealkirjas on LE17, ei tähenda, et kaebaja oleks teinud eksami aines, mis tema õppekavasse ei kuulu, või hinnatud oleks tema õppekavasse mittekuuluvat ainet. Lõpueksami juhendi p-st 2.6.1 tulenevalt peab aineprogramm olema õppurile kättesaadav hiljemalt õppeaine õppetöö alguseks. See tähendab, et aineprogramm peab olema kättesaadav hiljemalt semestri alguses, mil õppur soovib teha (kordus)lõpueksamit. Kaebaja ei ole väitnud, et aineprogramm „LE17 Lõpueksam“ ei vasta tema õppekavale või eksamil küsiti küsimusi, mida tema õppekavas ei käsitletud.
12.Vaidlusalune 04.06.2020 korduslõpueksam oli arvutipõhine valikvastustega test, mis koosnes kaheksast õppeaine või mooduli nimetusega testist (nn osatest). Vastustaja hindas kaebaja eksamitööd selliselt, et iga osatesti tulemus pidi ületama 51% lävendi. Kuna kaebaja tulemus jäi kolmes osatestis sellest lävendist allapoole, luges vastustaja tema eksamitulemuse tervikuna negatiivseks ja hindas hindega „F“. Kaebaja arvates oleks pidanud kohaldama 51% lävendit eksamitööle tervikuna – sellisel juhul oleks kaebaja saanud positiivse eksamitulemuse.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja valitud lõpueksami hindamise viis ei ole õigusvastane ega toonud kaasa ebaõiget lõpptulemust. Vastustajal ei olnud õigusaktidest tulenevat kohustust hinnata kaebaja lõpueksamitööd viisil, mida peab õigeks kaebaja. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4) ja selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
14.Aineprogrammi „LE17 Lõpueksam“ järgi pidid positiivse eksamitulemuse saavutamiseks olema kõik õpiväljundid hinnatud positiivse tulemusega. Ka ringkonnakohtu hinnangul on seda tingimust – mis on tõepoolest veidi ebaselgelt sõnastatud, nagu halduskohuski möönis – võimalik mõistlikult ja eesmärgipäraselt sisustada nii, et eksami sooritaja pidi saama positiivse tulemuse kõigis osatestides (õpiväljundite saavutamist hinnati konkreetselt nende õppeainete raames, mida vastav osatest kajastas) ning vähemalt ühe osatesti negatiivse tulemuse korral võis lugeda negatiivseks kogu eksamitulemuse (kuna mõne osatestiga hõlmatud õppeaine raames ei olnud õpiväljundid saavutatud, ei olnud saavutatud ka lõpueksami kui õppeaine läbimiseks vajalikud õpiväljundid). Sellist hindamise viisi selgitas vastustaja eksami sooritajatele ka enne 04.06.2020 kordusjäreleksamit (M 03.06.2020 teade, vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 11).
15.Aineprogrammi eeltoodud tõlgendus lähtub arusaamast, et farmatseudi õppe läbinud isikul peavad olema minimaalselt vajalikud teadmised kõigist osatestides käsitletud valdkondadest, et oma asjatundmatusega mõnes valdkonnas ei seataks ohtu teenuse tarbija elu või tervist. Kaebaja pakutud tõlgendus ei vasta samavõrra aineprogrammi eesmärgile (kontrollida üliõpilase erialaste teadmiste ja oskuste integreerimise võimet ning valmisolekut erialasele tööle asumiseks) ega õpiväljunditele (omab süsteemset ülevaadet erialast ja selle kompetentsidest; omab teadmisi, oskusi ja valmisolekut iseseisvalt tööle asuda; oskab seostada erialast teooriat ja praktikat ning neid teadmisi rakendada patsiendi/kliendi huve kahjustamata), sest võimaldaks lõpueksami sooritatuks lugeda ka isiku puhul, kellel on mõnes valdkonnas teadmised väga kasinad. Laiemalt ei oleks kaebaja tõlgendus kooskõlas ka farmatseudi õppekava eesmärgi ja õpiväljunditega. Määrus nr 36 ei välista vastustajal taolist lõpueksami ülesehitust ja hindamist, nagu 04.06.2020 lõpueksami puhul kasutati.
16.Kui vastustaja valitud hindamise viis ei ole õigusvastane ja jääb temale antud otsustamisruumi piiridesse ning hindamise viisist on eksami sooritajaid enne eksamit teavitatud, ei ole praeguse vaidluse lahendamisel ka tähtsust, kas aineprogrammi oleks põhimõtteliselt võimalik tõlgendada veel mingil muul viisil. Seetõttu ei mõjuta asja lahendust ka apellatsioonkaebuses toodud üldised arutlused sisendi- ja väljundipõhise hindamise erisustest ning kriitika aineprogrammi „LE17 Lõpueksam“ sisu kohta osas, mis puudutab lõpueksamil uuesti nende ainete hindamist, mida on enne lõpueksamit juba hinnatud, ning eristaval hindamisel osatestide puhul 51% lävendi kasutamist.
17.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väidetega, et kaebajaga ei olnud sõlmitud eksterni koostöölepingut, mistõttu ei olnud kaebajale teada tema õigused ja kohustused, ning kaebajat ei teavitatud 2020. a kevadel toimunud korduslõpueksami uutest küsimustest ja aineprogrammist, sh hindamiskriteeriumitest. Kaebaja esitas 04.02.2020 eksternõppe avalduse (vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 1), milles kinnitas, et on tutvunud TTK rektori 23.09.2019 käskkirjaga kinnitatud eksternina õppimise üldtingimustega ja on nendega nõus. Kõnealuste üldtingimuste (vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 3) p-de 1.2 ja 7.1 järgi loetakse õppeteenuse leping sõlmituks ja see jõustub hetkest, kui kõrgkool viseerib avalduse resolutsiooniga „lubatud õppima“. TTK rektor kinnitas kaebaja eksterniks 07.02.2020 käskkirjaga (vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 2) ja kaebajal lubati faktiliselt õppetöös osaleda. Seega saab lugeda õppeteenuse lepingu sõlmituks. Eksternina õppimise üldtingimuste p 2.2 järgi osutatakse isikule õppeteenust mh poolte vahelises lepingus ja ÕKE-s sätestatud tingimustel ja korras. ÕKE p 6.1 järgi edastab kõrgkool teated ja korraldused õppetöö kohta ÕIS-i vahendusel ning õppuri kohustus on tagada, et tema ametlik e-posti aadress oleks töökorras. Seega pidi vastustaja tagama kaebajale ligipääsu ÕISle. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et eksterniks kinnitamise järel võimaldati talle juurdepääs ÕISle ja Moodle’le. Halduskohus on otsuse p-s 10 tuvastanud, et vastustaja tagas ÕIS-i ja Moodle keskkonna vahendusel kaebajale juurdepääsu asjakohastele dokumentidele (sh lõpueksami ainele). ÕIS-st ja Moodle’ist kättesaadava teabe ja dokumentidega tutvumise või vajadusel täiendava teabe ja selgituste küsimise eest vastutas kaebaja ise. Kaebaja osales 19.05.2020 ja 20.05.2020 ka lõpueksami konsultatsioonides (vt vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 10), kus oleks saanud soovi korral täpsemalt küsida mh eksami korralduse kohta. M selgitas lõpueksami sooritamisega seonduvat 03.06.2020 teates (vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 11). Kaebaja ei ole vaidlustanud ka vastustaja väljatoodud asjaolu (01.09.2020 vastuse lk 2), et 04.02.2020, enne eksternõppe avalduse esitamist kohtus kaebaja TTK esindajatega, kus arutati mh kaebaja varasema eksamihinde kujunemist ja võimalust farmatseudi õppekava lõpetada, korrati üle aineprogrammi kättesaadavus ning anti soovitusi õppetöös osalemise kohta. Samuti oli kaebaja juba korra sarnase korraldusega lõpueksamil osalenud.
18.Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et mõni tema õige vastus oleks loetud ekslikult valeks, vaid vaidlustab sisuliselt lõpueksami eest antavate punktide arvestamise süsteemi. Halduskohus selgitas õigesti, et vastustajal on eksamitöö punktiarvestuse kujundamisel ulatuslik kaalutlusõigus ning kaebajal ei ole õigust nõuda sellise punktiarvestuse süsteemi kasutamist, mis oleks tema jaoks kõige soodsam, kuid võimaldaks punktiarvestuse süsteemi nö üle kavaldada viisil, mis ei näita eksami sooritaja tegelikke teadmisi, vaid soosivad valikvastuste seast juhuvaliku tegemist. Halduskohus on otsuse p-s 12 tuvastanud vigu kaebaja eksamitöö punktiarvestuses, kuid need eksimused olid kaebaja kasuks, mistõttu kaebaja lõpueksamit ei oleks saanud ka korrektse arvestuse korral hinnata kõrgema hindega kui „F“. Samuti on halduskohus otsuse p-s 13 õigesti leidnud, et isegi kui arvestada õigeid vastuseid valede vastuste eest punkte maha arvamata, nagu soovis kaebaja, ei oleks kaebaja siiski kolmes osatestis ettenähtud lävendit ületanud ja tema lõpueksam oleks kokkuvõttes ikkagi tulnud 13(14)
3-20-1372 hinnata negatiivse hindega. Kaebaja ei ole ka apellatsioonimenetluses näidanud, et vastustaja kasutatud hindamismeetodit ja -kriteeriume kasutades, mida pidas eespool õigeks ka ringkonnakohus, oleks saanud hinnata tema eksamitööd positiivse hindega. Apellatsioonkaebuse p-s 3.11 on kaebaja välja toonud eksamiküsimused, mille puhul on vastustaja väidetavalt eksinud punktide arvestamisel, kuid kaebaja järeldus, et see võimaldanuks hinnata tema eksamitööd hindega „E“, põhineb eeldusel, et 51% lävendit kohaldatakse eksamitööle tervikuna, mitte igale testi osale.
19.Eeltoodud põhjendusi arvestades ei oleks saanud kaebaja eksamitööd hinnata positiivse hindega ka siis, kui vastustaja oleks moodustanud kaebaja apellatsiooni läbivaatamiseks vastava komisjoni. Võimalikud menetluslikud rikkumised ei anna alust haldusakti tühistamiseks, kui need ei mõjutanud asja õiget otsustamist (HMS § 58). Kaebajal on võimalik lõpueksam uuesti sooritada, sh puuduvad piirangud korduseksami sooritamise kordadele.
20.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
21.Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulud (õigusabikulud 2400 eurot ilma käibemaksuta) tuleb HKMS § 109 lg 6 alusel samuti jätta tema enda kanda. Vastustaja võis küll kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid selleks, et selle teenuse kulude väljamõistmine kaebajalt oleks põhjendatud, peab kohtuasi olema vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise vaidlusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.