lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2051/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 10.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2051/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
866
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeRÕS § 10 lg 2Riigi õigusabi taotluse esitamineRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabiRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2051/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.11.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2051

Määruse kuupäev

10. september 2021

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.X esitas Viru Maakohtule taotluse riigipoolse õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab avaldaja riigi õigusabi tsiviilmenetluses.
2.Viru Maakohtu 7. septembri 2021 määrusega asjas nr 2-21-14031 saadeti X taotlus riigi õigusabi saamiseks, kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (Kooli 2A, Jõhvi), e-post menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
3.X taotlus riigipoolse õigusabi saamiseks saabus Tartu Halduskohtule 09. septembril 2021. Taotluse kohaselt vajab avaldaja riigi õigusabi nõude esitamiseks Viru Vangla meditsiiniosakonna vastu. Kohtu põhjendused
4.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Vaidlust ei ole selles, et Riigikohtu Üldkogu 28.06.2021 määruse nr. 3-21-30 p-de 28, 29 kohaselt, „Üldkogu peab eeltoodust tulenevalt vajalikuks muuta erikogu senist praktikat, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi lahendavad maa- või halduskohtud sõltuvalt sellest, kas vaidlustatakse arsti (meditsiinilist) otsust või vangla haldusotsust. Selline vaidluse erinevateks osadeks jagamine ei ole otstarbekas, mistõttu peab kõiki kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisest tulenevaid nõudeid lahendama üks kohus. Üldkogu leiab, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi (sh vaidlusi taotluse üle kohustada vanglat abivahendit väljastama) on pädevad lahendama halduskohtud. Üldkogu möönab menetluspõhimõtete erinevust maa- ja halduskohtus: kui maakohtus lahendatakse asi hagimenetluses võistlevuse põhimõttel, siis halduskohtus lähtutakse uurimispõhimõttest. Praktikas ei peaks see siiski tähendama põhimõttelist erisust tervisekahju hüvitamise nõuete osas. Ei ole põhjust karta, et halduskohtute praktika kõnealuste vaidluste lahendamisel hakkaks oluliselt erinema maakohtute praktikast. Riigivastutuse

3-21-2051 seaduse alusel on halduskohtutes aastaid lahendatud hulk eraõigusega piirnevaid kahju hüvitamise asju, kuid suuremaid vastuolusid ei ole kohtupraktikas tekkinud. Vajaduse korral saab praktikat ühtlustada Riigikohtus erikogu ja üldkogu vahendusel. Seadusandja võiks edasiste vaidluste vältimiseks täpsemalt reguleerida, millise kohtu pädevuses on kinnipeetavate nõuete lahendamine”

5.Vastavalt RÕS § 10 lg 2 ja 31, kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine; taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevuse peale saab kaebuse esitada halduskohtule. Eeltoodust tulenevalt tuleb ka riigi õigusabi saamise taotlus esitada halduskohtule.
6.Kirjeldatu alusel on taotletavaks riigi õigusabi liigiks isiku esindamine haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6) või isiku esindamine halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
7.Taotluse lahendamine ei sõltu sellest, kas taotleja soovib riigi õigusabi kohtueelses menetluses ja/või kohtusse pöördumiseks. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
8.Taotleja on Viru Vangla kinnipeetav. Taotleja majanduslik seisund ei ole ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
9.Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseivalt läbinud kohtueelseid menetlusi ja korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus tõde igakülgselt välja selgitada ja menetlusele ei ole omane võistlevus, nagu see on tsiviil- või kriminaalkohtumenetluses. Kohus peab enda initsiatiivil välja selgitama nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad faktilised asjaolud, samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud (HKMS Kommenteeritud väljaanne, Koost K. Merusk, I. Pilving, lk 28).
10.Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Halduskohtu seisukohta toetab ka KIS andmetel tsiviilasjas nr 2-21-1869 20. mail 2021 tehtud määrus, millega lõpetati avaldaja X `le riigi õigusabi andmine. Määruses märgiti, et kokkuvõttes ei tuvastanud esindaja, et vangla meditsiiniosakonna spetsialistide tegevus oleks õigusvastane kinnipeetava X suhtes. Esindaja ei tuvastanud ka tegevusetust, millega oleks tekitatud isikule varaline või mittevaraline kahju. Esindaja leiab, et hagiavalduse esitamiseks ei ole alust ning

3-21-2051 esitas ka kirjaliku teatise X le riigi õigusabi osutamise lõppemise kohta. Riigi õigusabi osutaja on teatanud, et riigi õigusabi saajale on selgitatud õiguslikku olukorda, hagiavalduse esitamiseks ei ole alust ning riigi õigusabi osutamine on lõppenud. Seega on ära langenud riigi õigusabi vajadus, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmine lõpetada.

11.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohtu menetlusabi keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja